Taastumatud loodusvarad inimese elus. (0)

Tartu Veeriku Kool
Taastumatud loodusvarad inmese elus
Referaat
Karl Nool
8a klass
2011
Sisukord
Sisukord......................................................................................................................................2
Sissejuhatus.................................................................................................................................3
Nafta ............................................................................................................................................4
Põlevkivi.....................................................................................................................................4
Kivisüsi.......................................................................................................................................5
Gaas .............................................................................................................................................5
Kokkkuvõte.................................................................................................................................6
Pildid...........................................................................................................................................7
Kasutatud kirjandus....................................................................................................................8
Taastumatud loodusvarad inmese elus
Taastumatute lodusvarade hulka kuuluvad miljonite aastate eest tekkinud kütused: põlevkivi, kivisüsi, nafta ja gaas . Neid nimetatakse fossiilseteks kütusteks. Need loodusvarad on tekkinud sadu miljoneid aastaid tagasi elanud elusorganismidest. Seetõttu on nende varud piiratud. Et selliseid loodusvarasid jätkuks pikemaks ajaks, tuleb neid kasutada väga säästlikult. Eestis leidub fossiilsetest kütustest ainult põlevkivi, mida kaevandatakse suurtes kogustes elektrienergia , vähem õlied, ja muude saaduste tootmisteks. Kivisütt, naftat ja maagaasi tuuakse meile teistest riikidest.
Nafta
Nafta ehk maaõli, täpsemini toornafta, on musta värvi viskoosne vedelik. Ta on kujunenud organismide lagunemisel tekkinud orgaanilistest ainetest, mis aja jooksul on ladestunud ja paksu settekihiga kattunud. Bakterite, kõrge temperatuuri ja suure rõhu toimel on ta muundunud kergesti sütivateks keemilisteks ühenditeks- süsivesinikeks(need koosnevad peamiselt vesinikust ja süsinikust). Suure kütteväärtuse tõttu kasutatakse naftat energiaallikana. Kui nafta on maapõuest kätte saadud, eraldatakse naftatöötlemistehases toornaftast erinevad koponendid ehk fraktsioonid, mida seejärel puhastatakse. Niimoodi saadakse bensiini, petrooleumi, diislikütust, määrdeõlisid ja masuuti, mis on hädavajalikud tööstusettevõtete töö ja sõidukite liikumise tagamiseks. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas.Naftat saadakse naftapuuraukudest.(pilt 1)
Põlevkivi
Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim . Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Põlevkivi, mille spetsiifiline nimetus on kukersiit (pilt 2), on Eesti tähtsaim maavara . Lisaks kukersiidile on Eesti maapõues ka graptoliitargilliiti, mis on samuti põlevkivi. Seda Eestis ei kaevandata ja väikse kütteväärtuse tõttu pole teda põleva maavarana kunagi kaevandatud. Küll on aga graptoliitargilliiti lühikest aega (1949–1952) kaevandatud selle uraanisisalduse pärast.
Kivisüsi
Kivisüsi on tahke must mineraalkütus, mis koosneb75%-95% süsinikku. Tema arengukäik on järgmine: Pruunsüsi→kivisüsi→antrasiit. Kivisüsi on tekkinud kõrgemate taimede jäänustest enam kui 250 miljonit aastat tagasi karboonis ehk kivisöeajastul. Kuna taimne aines on osaliselt kivistunud, loetakse kivisütt fossiilkütuseks. Kivisüsi peitub maapõues kihtide või lasunditena. Selle kättesaamiseks rajatakse kaevandused. Kivisöe kasutuselevõtt kütusena kutsus esile tööstuslike pöörde. Ka tänapäeval kasutatakse kivisütt nii elektrijaamades energia tootiseks kui ka kodudes kütmiseks ja toidutegemiseks. Kivisöe kasutamine on viimase 50 aasta jooksul muude fossiilkütuste, näiteks nafta kasutamise tõttu vähenenud.Arengu suunas suureneb maavara süsinikusisaldus ning väheneb tahke jäägi ehk tuha sisaldus. Kõige täielikumalt on söestunud antratsiit, seepärast on see eriti väärtuslik kütus(põleb suisuta, nõrga leegiga )Enamik kivisöemaardlaid on moodustunud karboni ehk kivisöe-, permi ja juura ajastul.
Gaas
Maagaasi saadakse maardlast, see suunatakse tarbijani mööda torustikku. Maagaasi hoidmine balloonis ei ole otstarbekas. Maagaasi veeldamine transpordiks on väga kulukas ja seda kasutatakse vaid meretranspordi korral pikkade vahemike läbimisel. Maagaas koosneb põhiliselt metaanist (CH4).Vedelgaasi toodetakse toornaftast koos muude naftasaadustega ( bensiin , diiselküte, kütteõli). Vedelgaasiks nimetatakse seda gaasi seepärast, et tema transportimine ja hoidmine toimub vedelal kujul. Vedelgaas on veelduv võrdlemisi madalal survel . Tänu veeldamisele mahub tsisterni või ballooni 200 korda rohkem gaasi, kui seal oleks vabas gaasilises olekus. Vedelgaas koosneb propaanist ( C3H8 ) ja butaanist ( C4H10 ).Gaasiseadmed maagaasi ja vedelgaasi jaoks on üldjuhul samad, erinevad on siiski düüsid (vedelgaasil kõrgema kütteväärtuse pärast väiksema avaga), mis tuleb ühelt gaasilt teisele üle minnes vahetada ning seejärel leek reguleerida. Kivisütt leidub USA-s, Hiinas, Suurbritannias, Belgias, Poolas.
Kokkuvõte
Tähtsamateks ,taastumatuteks, loodusvaradeks peetakse naftat, kivisüsi, gaasi ja põlevkivi. Need loodusvarad on tekkinud sadu miljoneid aastaid tagasi elanud elusorganismidest. Seetõttu on nende varud piiratud. Et selliseid loodusvatasid jätkuks pikemaks ajaks, tuleb neid kasutada väga säästlikult.
Pildid
Pilt 1
Pilt 2
Kasutatud kirjandus
Eneke 2 Õpilase teatmeteos. 1983
http://et.wikipedia.org/wiki/Nafta
http://et.wikipedia.org/wiki/Põlevkiv i
http://www.saaregaas.ee/gaasid/vedelgaas-ja-maagaas.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Süsivesinikud
TLNE(Tea Laste Ja Noorte Entsüklopeedia)2 2009
Bioloogia põhikooile III 2002
8