Pronks (2)

Sissejuhatus
Pronks on tavaliselt vase ja tina sulam. Pronksiks võib lugeda ka vase sulameid teiste metallidega välja arvatud tsingiga, kuna vase ja tsingi sulamit nimetatakse messingiks. Pronks on kõva ja rabe ning oli eriti oluline antiikajal , mille järgi nimetati ühte antiikaja osa ka pronksiajaks.
Ajalugu
Pronksi avastamine võimaldas inimestel luua paremaid metallist esemeid, kui varem oli võimalik. Pronksist tehtud esemed olid kõvemad ja vastupidavamad kui kivist ja vasest tehtud objektid. Esialgu moodustati pronksi vasest ja arseenist. Alles hiljem võeti tina kasutusele, mis kujunes ka pronksi põhitüübiks. Tina pronks oli parem, kuna tina oli saadaval metallina ning arseen oli mürgine.
Omadused
Pronks on tunduvalt vähem rabe kui raud. Tavaliselt pronks ainult oksüdeerub pealiskaudselt, kui vaskoksiidi kiht on tekkinud, on selle all olev metall kaitstud rohkem oksüdeerumise eest. Siiski, kui vaskkloriid on moodustunud, võib tekkida nn. pronksi haigus, mis pronksi lõplikult hävitab. Vase baasil sulamid on madalama sulamistemperatuuriga kui teras või raud. Pronksid on pehmemad ja nõrgemad kui teras. Pronks on vastupidavam roostetuse vastu kui teras ja on ka parem soojus - ja elektrijuht kui enamus teraseid.
Kasutusalad
Ajaloost tuntud pronksiajal oli pronks tähtsaim tööriista-, relva- ja ehetematerjal. Tänapäeval valmistatakse pronksist ka erinevate aparaatide osi, laevaseadmeid, pumbaosi, torustikku, medaleid, münte, skulptuure jne.
Pronks on tavaliselt 88% vask ja 12% tina, kuid on ka teisi pronksisulameid, milles on koostisosade sisaldused erinevad ning mis sisaldavad ka teisi koostisosi.
Pronks oli eriti sobiv metall laevades ja paatides, kuna on sitke ja vastupidav soolase vee suhtes. Pronksist tehakse tavaliselt laevade sõukruvisid ja sukeldumislaagreid.
Pronks on kõige populaarsem metall, millest tehakse kellasid(muusikaline instrument ). Pronksist detailid on tugevad ja tavaliselt kasutatakse neid laagrites, klambrites, elektrilistes üleminekutes ja vedrudes.