Konspekt (4)

Q: Millest Sõltub Metallide Kasutamine ?

Vastus leiad õppematerjalist: Konspekt

Q: Miks kasutatakse sulameid?

Vastus leiad õppematerjalist: Konspekt

Q: MILLEST SÕLTUB METALLIDE KASUTAMINE ?

Vastus leiad õppematerjalist: Konspekt

Tallinna Tehnikakõrgkool - Ehitus - Ehitusökonoomika

3 KEHV

Esitatud küsimused

Millest Sõltub Metallide Kasutamine ?
Miks kasutatakse sulameid?
MILLEST SÕLTUB METALLIDE KASUTAMINE ?

TTK
SISUKORD
Sissejuhatus 2
1. Millest Sõltub Metallide Kasutamine ? 3
1.1 Metallid minu ümber ja kodus 4
1.1.1 Raud ( Fe ) 4
1.1.2 Naatrium ( Na ) 4
1.1.3 Kuld ( Au ) ja hõbe ( Ag ) 4
1.1.4 Vask ( Cu ) 5
1.1.5 Tsink ( Zn ) 5
1.1.6 Alumiinium ( Al ) 5
1.1.7 Germaanium ( Ge ) 6
1.1.8 Volfram ( W ) 6
1.1.9 Titaan ( Ti ) 6
1.1.10 Elavhõbe ( Hg ) 6
1.1.11 Tina ( Sn ) 6
1.1.12 Kroom ( Cr ) 6
1.1.13 Lantanoodid 6
1.1.14 Plii ( Pb ) 6
2. Sulamite Kasutamine 7
2.1 Miks kasutatakse sulameid ? 7
2.2 Tuntumad sulamid ja nende kasutamine 7
2.2.1 Roostevaba teras 7
2.2.2 Pronks 7
2.2.3 Messing 8
2.2.4 Joodis 8
2.2.5 Melhior 8
2.2.6 Silumiin 8
2.2.7 Duralumiinium 8
2.2.8 Väärismetallisulamid 8
2.2.9 Eriteras 8
Kokkuvõtte 9
Kasutatud kirjanduse loetelu 10

Sissejuhatus

Käesolevas töös uurisin metallide ja nende sulamite kasutamist minu ümber ja kodus. Ma ei ole käsitlenud kõiki metalle ja sulameid, kuid üldiselt on puudutatud igapäevaelus tuntumaid.
Antud töös olen kirjutanud ka metallide omadustest ja sulamite laialdase kasutamise põhjustest. Igapäevaelus kasutatakse metalle väga palju.

Millest Sõltub Metallide Kasutamine ?

Metallide kasutamine igapäevaelus sõltub nende omadustest. Näiteks torgatakse šašlõkk läbi metallvarda, sest see juhib hästi soojust, puust varras võib kergesti põlema minna ja plastmassist varras hakkab kuumuse käes sulama. Ka radiaatorid valmistatakse metallist, sest metallid juhivad hästi soojust ja siis on tuba soojem. Hea soojusjuhtivusega metall on ka hea elektrijuhtivusega.
Teine osadele metallidele omane asi ongi see, et nad juhivad hästi elektrit. Seetõttu on metallidest tehtud elektrijuhtmed , kuid nende ümber on kaitsev plastümbris, sest plastik ei juhi elektrit ja muudab elektrijuhtmed ohutumaks.
Osad metallid on plastilised, seega kergesti töödeldavad ja võimaldavad sepistada väga erineva kujuga esemeid. Selle omaduse tõttu hakati metallidest tegema tööriistu, ehteid jne.
Metallide kasutusel on oluline ka metallide sulamistemperatuur . Näiteks hõõglampide niitides kasutatakse volframi, sest see on kõige rasksulavam metall. Kui niit oleks mingist muust metallist ei oleks lambi põlemine võimalik, sest niit sulaks lihtsalt ära.
Värvuse järgi jaotatakse metalle mustadeks ja värvilisteks. Enamik metalle on hõbevalged, raud on mustjashall, kuld on kollane, vask on roosakaspunane ja mõned metallid on hõbevalged, ainult helgivad kas sinakalt (nt. plii ja kroom) või kollakalt (nt. nikkel ).
Metallide kasutamine sõltub ka kõvadusest. Kõige kõvem metall on kroom, kuid puhas kuld ja plii on jällegi väga pehmed (neid võib kriimustada küünega). Seepärast ei kasutatagi alati puhtaid metalle, vaid hoopis metallide sulameid, mille kõvadus on enamasti suurem. Kui puhas kuld on väga pehme, siis kulla sulam on aga palju kõvem ja seega otstarbekam ehete valmistamisel.
Tiheduse alusel jaotatakse metallid kerg - ja raskmetallideks. Kergmetallid , näiteks alumiinium on vajalik lennukite tegemisel. Enamus metalle on raskmetallid .
Metallide soojuspaisumist kasutatakse näiteks termomeetrites. Mida kõrgemale tõuseb elavhõbedasammas, seda kõrgem on temperatuur. Termomeetreid kasutatakse ka minu kodus.

Metallid minu ümber ja kodus

Järgnevalt toon näiteid eri metallidest ja nende kasutusest minu ümber ja kodus.

Raud ( Fe )

Kõige tuntum metall on raud ja tema sulamid - teras ja malm . Rauast ja tema sulamitest valmistatakse tööriistu, autosid, ronge, tööstusseadmeid jne. Minu kodus on näiteks malmist radiaatorid, sest malm on hea soojusjuhtivusega. Puhast rauda aga ei kasutata, sest see on liiga kallis, pehme ning venib kergesti. Raud on tugev, kuid vähe vastupidav, sest läheb niiskuse tõttu roostetama .

Naatrium ( Na )

Leelismetallidest tuntuimat metalli, naatriumi, kasutatakse hõõglampide tootmisel.

Kuld ( Au ) ja hõbe ( Ag )

Kulla ja hõbeda sulameid on aastasadu kasutatud ehete valmistamiseks (nt. Kaelakeed, käeketid, jalaketid, kõvarõngad jne ). Ka minul on paar hõbedast ehet.
Minu kodus on palju peegleid ja ka nendes kasutatakse hõbedat, sest tal on hea peegeldusvõime.
Pilt 1. Kuld
Allikas: ОАО «Красноярский завод цветных металлов имени В.Н.Гулидова»
http://visualrian.ru/images/item/189033

Vask ( Cu )

Igapäevaelus kasutan kindlasti raha. Vaske kasutatakse peenraha vermimisel, sest need peavad siis kaua vastu ja on tugevad. Vask on tuntuim ja levinuim värviline metall, millest tehakse ka elektrijuhtmeid ja münte.

Tsink ( Zn )

Igapäevaelus vaatan palju telekat. Tsinksulfiidi kasutatakse koos kaadmiumsulfiidiga televiisori ekraani katmiseks. Veel kasutatakse tsingitud katuseplekki, sest see säilib siis paremini. Tsinkoksiidi kasutatakse puudrites ja valge värvi valmistamisel. Toitu ei tohi valmistada ega säilitada tsingitud nõudes, sest tsink lahustub kergesti piima- ja äädikahappes ning toidusse tekivad tsingisoolad. Minu kodus tsingitud nõusid pole.

Alumiinium ( Al )

Alumiinium on väga levinud metall, mis on oluline lennukitööstuses (duralumiinium), sest ta on kerge. Alumiiniumiga kaetakse ka konservipurkide sisepindu ja tehakse fooliumi. Fooliumi saab kasutada küpsetamiseks ja selle sisse saab pakkida toiduaineid. Alumiiniumi kasutatakse ka peeglite (alumiinium on hea peegeldusvõimega) ja elektrijuhtmete valmistamiseks (hea elektrijuhtivus ). Vanasti kasutati ka alumiiniumist kööginõusid, minu maakodus on siiamaani vanu alumiiniumnõusid, mida enam eriti ei kasutata, sest see pole alati tervisele ohutu.
Pilt 2. Alumiinium plaadid
Allikas: http://www.gefestmetal.ru/news_14.ht m

Germaanium ( Ge )

Germaanium on raskesti töödeldav ja rabe . Seda kasutatakse peamiselt elektronseadmeis ja pooljuhttehnikas ( pooljuhid on olulised telerites, arvutites jne).

Volfram ( W )

Volfram on igapäevaelus väga vajalik. Volfram on raske ja kõva, seda kasutatakse hõõglampide niitide valmistamiseks, sest see on kõige rasksulavam metall. Lampe kasutatakse minu kodus, koolis ja igal pool mujal minu ümber.

Titaan ( Ti )

Titaanist saadakse laeva- ja lennukiehitusele ning raketitehnikale vajalikke suure tugevusega sulameid.

Elavhõbe ( Hg )

Elavhõbe on toatemperatuuril vedelas olekus ja seda saab kasutada kraadiklaasides temperatuuri määramiseks. Termomeetrit kasutades peab olema ettevaatlik, sest elavhõbe on mürgine. Ka minu kodus kasutatakse temperatuuri mõõtmiseks termomeetreid.

Tina ( Sn )

Tina on jootemetalliks. Tina plastilisuse tõttu saab temast valmistada stannioli, millesse pakitakse toitaineid ja valmistatakse elektrikondensaatoreid. Tina ei ole mürgine, seepärast võib tinatatud nõudes valmistada ja säilitada toiduaineid.

Kroom ( Cr )

Kroomikihiga kaetakse esemeid hõbedase läike saamiseks, pargitakse nahku , kroomi ühendeid kasutatakse värvainetena. Kroomi ja nikli sulam on elektriküttekeha materjal elektripliidis ja triikrauas, mida kasutatakse ka minu kodus.

Lantanoodid

Lantanoodid on haruldased muldmetallid , mida kasutatakse klaasitööstuses erineva värvusega klaaside tootmiseks: tseeriumiga ( Ce ) valmistatakse õrnkollast, neodüüniga ( Nd ) violetset kuni punast, praseodüümiga ( Pr ) rohelist jne. Lantanoodid on vajalikud ka värvitelerites.

Plii ( Pb )

Plii kuulub autoaku koostisse. Kunagi kasutati pliid ka bensiinis, kuid see keelati.

Sulamite Kasutamine

Miks kasutatakse sulameid?

Sulam moodustub, kui ühele sulatatud metallile lisatakse üks või mitu erinevat metalli. Sulam koosneb harilikult metallidest, kuid võib sisaldada ka mittemetalle.
Sulameid kasutatakse, sest nad on harilikult puhastest metallidest paremate omadustega. Näiteks on sulamid tugevamad ja vastupidavamad, nende sulamistemperatuur on madalam ja seega on nad kergemini töödeldavad.
Kui väga pehmele puhtale kullale lisada tugevat vaske, muutub ta kõvemaks ja kulumiskindlamaks. Samuti on selline sulam puhtast kullast odavam.
Teine hea näide on eriteras, mille iga koostisosa annab juurde häid omadusi: kroom annab roostekindlust, mangaan suurendab kulumiskindlust, vanaadium suurendab tugevust, nikkel ja molübdeen muudavad terase kuumakindlaks.
Saame järeldada, et sulamite kasutamine puhaste metallide asemel on igati kasulik

Tuntumad sulamid ja nende kasutamine

Roostevaba teras

Roostevaba teras on raua sulam kroomi ja nikliga. Seda leidub minu kodus nugades, kahvlites, lusikates, torustikus jne.

Pronks

Pronks on vase ja tina sulam. Ajaloost tuntud pronksiajal oli pronks tähtsaim tööriista-, relva- ja ehetematerjal. Tänapäeval valmistatakse pronksist ka erinevate aparaatide osi, laevaseadmeid, pumbaosi, torustikku, medaleid, münte, skulptuure jne.

Messing

Messing ehk valgevask on vase sulam tsingiga. Sellest valmistatakse kunstiesemeid, auto- ja külmikuosi, hammasrattaid, torusid , peenraha jne. Ka minu kodus on palju messingist pildiraame, märke, toidunõusid ja muud sarnast.

Joodis

Joodis ehk jootmetall on tina ja plii sulam millega kaetakse raudplekki ja –esemeid, et muuta neid roostekindlaks.

Melhior

Vase ja nikli sulamit nimetatakse melhioriks, mis on hõbedaga sarnane väga dekoratiivne sulam. Temast tehakse lauanõusid, arstiriistu, kelladetaile, ehteid jne. Kui melhior sisaldab lisaks veel tsinki , siis nimetatakse seda uushõbedaks.

Silumiin

Alumiiniumi sulam räniga on silumiin ja seda kasutatakse keemiatööstuse aparaatide ja seadmete valmistamiseks, sest räni muudab alumiiniumi happekindlaks.

Duralumiinium

Selleks et alumiiniumi tugevamaks muuta, lisatakse talle magneesiumi, mangaani ja vaske kokku kuni 5% ja saadakse duralumiinium. kuna alumiinium on kõige kergem metall, aga samas ka pehme, saab piisavalt kõva ja kerget duralumiiniumi kasutada lennukitööstuses.

Väärismetallisulamid

Neid kasutatakse ehetes, lauatarvetes, mälestusrahades jne. Väärismetallisulamid on näiteks kulla sulam hõbeda või vasega ja hõbeda sulamid vasega. Sulamid on võrreldes puhta väärismetalliga kõvemad, kulumiskindlamad ja ka odavamad. Väärismetallisulamitest ehteid on ka minu kodus.

Eriteras

Kui teras sisaldab teisi elemente peale süsiniku, siis nimetatakse teda eriteraseks ehk legeeritud teraseks. Terase omadusi varieeritakse nende erineva termilise töötlemisega: kas lõõmutatakse (jahutatakse aeglaselt) või karastatakse (jahutatakse kiiresti). Nii kasutatakse eriteraseid vastutusrikaste autoosade, metallkonstruktsioonide , katelde, torude jne. valmistamiseks.

Kokkuvõtte

Igapäevaelus kasutame palju erinevatest metallidest tarbeesemeid, ehteid, tööriistu jne. Minu ümber ja kodus on palju erinevaid metallidest ja nende sulamitest esemeid, mis on igapäevaelus vajalikud ja kasulikud.
Metallide kasutamine sõltub nende omadustest. Tähtsamad metallide omadused on: soojus - ja elektrijuhtivus, plastilisus , sulamistemperatuur, värvus, kõvadus, tihedus, soojuspaisumine jne.
Tihti kasutatakse metallide sulameid, sest need on paremate omadustega kui puhtad metallid.
Minu kodus on metalle sisaldavaid ehteid, pildiraame, arvuti ja televiisori osi, ukselinke, peegleid, lauanõusid, radiaatoreid, hõõglampe, kelli , kraadiklaase, tööriistu, külmkapi osi, kodutehnikat ja väga palju muudki . Metallid ümbritsevad mind kõikjal.

Kasutatud kirjanduse loetelu

http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/metallid_kodus_elis.ht m
10
Informaatika 1

.DOC Laadi alla originaalfail 12 lk · .doc · 140 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-01-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

140 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

armanik Õppematerjali autor

1. Millest Sõltub Metallide Kasutamine ?
2. Sulamite Kasutamine

Kasutatud allikad

https://visualrian.ru/images/item/189033

Sarnased õppematerjalid

doc

Sulamid

Sulamid Sulam on mitme metalli või metalli ja mittemetallide kokkusulatamisel saadud materjal. Sulas olekus võivad erinevate metallide kristallid ja mittemetallide aatomid paigutuda erinevalt, mistõttu tulevad ka sulamitele erinevad omadused: · Erinevate metallide kristallid moodustavad mehaanilise segu. Sellisel juhul on sulami omadused vahepealsed sulatatavate metallide omadega võrreldes ja sulamistemperatuur on madalam kui lähtemetallidel · Sulam on kui tahke lahus, st. sulas olekus jaotub üks metall teises (nagu sool vees). See jaotumine võib toimuda omakorda kahel erineval viisil o Ühe metalli aatomid asendavad teise metallivõres tema mõningad aatomid (näiteks melhior - nikli ja vase sulamis asendavad mõned nikli aatomid vase aatomeid). Sellist sulamit nimetatakse asendussulamiks. o Kui ühe metalli aatomid ei asenda teise metalli aatomeid, vai

Keemia

doc

Metallid ja nende kasutamine

Metallid ja nende kasutamine Essee Metallide kasutamine igapäevaelus sõltub paljuski nende omadustest. Metallid on suhteliselt hästi töödeldavad. Nendest on võimalik venitada traati, valtsida õhukesi lehti, sepistada väga erineva kujuga esemeid. Sulatatud metalle saab valada vajaliku kujuga vormidesse. Metallide heaks omaduseks on ka see, et neid on võimalik kokku keevitada. Metalli valikul tuleb silmas pidada tema keemilist vastupidavust antud tingimustes. Olulised on aga ka metallide füüsikalised omadused: tihedus, sulamistemperatuur, kõvadus jne. Lisaks metalli omadustele tuleb arvestada ka tema kättesaadavust ning hinda. Mida haruldasem on vastav element looduses ning mida keerulisem ja kulukam on metalli tootmine maagist, seda kõrgem on metalli hind. Kergesti sulavaid metalle (näiteks tina ja plii) ei saa kasutada kõrgel temperatuuril töötavate seadmete valmistamiseks. Õnnevalamiseks jõulu- või uusaas

Keemia

pptx

Metallid

Metallid Metallide ehituse omapära • Metallidel on vähe väliskihi elektrone, mittemetallidel on neid rohkem. • Metallidel on suhteliselt suured aatomraadiused, mille tõttu on ka väliskihi elektronid tuumaga nõrgalt seotud. • Metallid on redutseerijad, sest neil on võime loovutada redoksreaktsiooni käigus väliskihi elektrone. Mittemetallid on oksüdeerijad, sest nad liidavad endaga elektrone. Metallide füüsikalised omadused • Värvus, peegeldusvõime - erinev värvus on tingitud sellest, et metallid neelavad erineva lainepikkusega kiiri erinevalt. (vask punane, kuld kollane) • Plastilisus – metallide mittesuunalisus võimaldab kihtide nihkumist, ilma et keemiline side nende vahel katkeks. • Tihedus – *kergmetallid (liitium) *raskmetallid (osmium, iriidium) • Sulamistemperatuur - *kergsulavad *rasksulavad Madalaim sulamistemperatuur elavhõbedal -39° Kulla värvus,

Kuld ja alkeemia

doc

Metallid ja sulamid minu kodus

Loksa Gümnaasium Metallid ja sulamid minu kodus essee Annely Jürimets 9.a klass Loksa 2012 Selles essees käsitlen metalle ja nende sulameid mida leidub minu kodus. Tuntumad ja rohkem kasutatavad metallid ning nende sulamid on: raud, alumiinium, kuld, hõbe, vask, nikkel, tsink jt. Raud (Fe) 26* on metallidest tähtsaim, kuid puhtal kujul kasutatakse teda vähe. Tuntumad raua sulamid: - terased (Fe+C) - malmid (Fe+C) Üldse tuntakse tohutul hulgal erinevaid rauasulameid - üle 10 000 eri sordi. Minu kodus leidub rauda ja selle sulameid jalgratastes, autodes, naeltes, masinates, magnetites, konservikarpides, tööriistades (nendes leidub ka vanaadiumi) jne. Köögis on malmist pliit. Alumiinium (Al) 13* on enamlevinumaid elemente maakoores, kuid olles väga aktiivne hapniku suhtes, esineb ta looduses ühendeina. Põhiliselt saadakse alumiiniumi mine

Keemia

pptx

Metallid

Metallid Metallide ehituse omapära · Metallidel on vähe väliskihi elektrone, to edit Master text styles mittemetallidel on neid rohkem. Second level · Metallidel on suhteliselt suured aatomraadiused, Third level Fourth level mille tõttu on ka väliskihi elektronid tuumaga nõrgalt seotud. Fifth level · Metallid on redutseerijad, sest neil on võime loovutada redoksreaktsiooni käigus väliskihi elektrone. Mittemetallid on oksüdeerijad, sest nad liidavad endaga elektrone. Metallide füüsikalised omadused Värvus, peegeldusvõime - erinev värvus on tingitud sellest, et metallid neelavad erineva

Füüsika

docx

Metallid

Metallid on lihtained. Nad koosnevad vaid ühe keemilise elemendi aatomitest. Tuntud sajast keemilisest elemendist on üle 80 metallid. Aatomite vahel on metallides väga tugevad sidemed, mistõttu metallid ongi enamasti tahked ning väga kõvad ained. Metallide kasutamine igapäevaelus sõltub nende omadustest. Näiteks torgatakse saslõkk läbi metallvarda, sest see juhib hästi soojust, puust varras võib kergesti põlema minna ja plastmassist varras hakkab kuumuse käes sulama. Ka radiaatorid valmistatakse metallist, sest metallid juhivad hästi soojust ja siis on tuba soojem. Hea soojusjuhtivusega metall on ka hea elektrijuhtivusega. Teine osadele metallidele omane asi ongi see, et nad juhivad hästi elektrit. Seetõttu on metallidest tehtud elektrijuhtmed, kuid nende ümber on kaitsev plastümbris, sest plastik ei juhi elektrit ja muudab elektrijuhtmed ohutumaks. Osad metallid on plastilised, seega kergesti töödeldavad ja võimaldavad sepistada väga erineva kujuga esemei

Keemia

docx

Materjaliõpetus

Pooljuhid Pooljuhtideks nimetatakse elektrimaterjalide klassikalise liigituse alusel materjale, millede elektriline eritakistus on dielektrikute ja juhtide vahepealne, olles vahemikus 10- 6...108 Ωm. Pooljuhtmaterjalide eri-takistus sõltub eelkõige koostisest (väga olulised on lisandid), valmistamise tehnoloogiast ja välismõjudest (temperatuur, elektriväljatugevus, valgustatuse intensiivsusest jne.) Pooljuhid on kas keemilised elemendid või nende keemilised ühendid nagu germaanium, räni, seleen, telluur, arseen, fosfor, või ränikarbiid ning mitmesuguste metellide oksiidid (vaskoksiid, titaanoksiid jne.) ja sulfiidid (tsinksulfiid, hõbesulfiid, magneesiumsulfiid jt.).. Germaanium (Ge) on välimuselt hõbehall, metalse läikega, raskesti mehaaniliselt töödeldav ja rabe, sulamistemperatuur 958,5 °C., suhteline dielektriline läbitavus ε = 16. Germaaniumist valmistatakse pooljuhtdioode ja transistore, mis võivad töötada temperatuuridel –60°C...+70 °C. Räni (Si

Masinaelemendid

pdf

Rakenuskeemia konspekt

Rakenduskeemia Tähtsamate metallide keemia. Metallisulamid. Metallide füüsikalised ja keemilised omadused. VL.0334 Metsandus Metsandus-- ja maaehitusinstituut Metallide reageerimine hapetega, leelistega ja veega. (MI) Redoksreaktsioonid. 2 AP Metallide korrosioon ja korrosioonitõrje. VL.0558 Tehnikainstituut (TE) Elektrokeemia alused: Keemilised vooluallikad, galvaanielement, elektrolüüs. 1.5 AP Puidukeemia. Ehitusmaterjalid. Sergei Jurts Jurtsenko ([email protected] [email protected])) ([email protected] [email protected])) Analüütiline keemia

Rakenduskeemia

Rohkem sarnaseid