TULETÖÖDE TULEOHUTUSNÕUDED (0)

TULETÖÖDE TULEOHUTUSNÕUDED
 
ÜLDSÄTTED
Tuletööd on detaili või materjali kuumutamise või kuumenemisega, sädemete tekkimise või lahtise (küttekoldevälise) tule kasutamisega tehtavad alljärgnevad tööd:
1) gaaskeevitus - ja gaasleektöö;
2) elekterkeevitustöö;
3) põlevvedelikuga metalli lõikamine ;
4) põlevvedelikuga tehtav jootetöö;
5) ketaslõikuriga metalli lõikamine;
6) bituumeni ja muu põlevmastiksi kuumutamine ning kasutamine;
7) gaasileegi ja kuumaõhupuhuri kasutamine;
8) sepatöö ;
9) küttekoldevälise tule tegemine.
3. Tuleohutuse tagamiseks tuleb tuletöödel järgida ka muid tuleohutusnõudeid sätestavaid õigusakte ja tuleohutusjärelevalve ettekirjutusi.
 
ÜLDNÕUDED
Objektil tuletöö tegemisel või selle ehitamisel on tuleohutuse eest vastutavad objekti omanik, valdaja või peatööettevõtja, kui õigusakti või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Objekti omanik, valdaja või peatööettevõtja väljastavad nende kehtestatud korras tuletöö tegijale tuletöö loa ja määravad tuletööde üle järelevalvet teostava isiku.
Tuletööd võib teha vastavat kvalifikatsiooni ja kutsetunnistust omav ning tööandjalt tuleohutustunnistuse saanud isik. Tuleohutustunnistuse võib väljastada isikule, kes vastavalt Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 1993. a määrusega nr 324 (RT I 1993, 69, 991) kinnitatud "Ettevõttes töökaitsealase koolituse korraldamise juhendile" on töökaitsealase koolituse käigus läbi teinud tuleohutusalaste teadmiste kontrolli või täiendõppe tuleohutuse alal. Küttekoldevälist tuld tohib teha kutsetunnistuseta isik. Tuletöö tegemine (välja arvatud küttekoldevälise tule tegemine) kehtiva tuleohutustunnistuseta on keelatud.
Tuleohutustunnistusel (lisa 1) peab olema:
1) tuleohutustunnistuse väljastanud asutuse nimetus või ettevõtja ärinimi , aadress, registrikood, telefoni ja faksi number;
2) tuleohutustunnistuse omaniku ees- ja perekonnanimi ning foto;
3) tuleohutustunnistuse väljaandmise alus;
4) tuleohutustunnistuse kehtivus (1-5 aastat);
5) tuleohutustunnistuse väljastanud isiku ametinimetus , nimi ja allkiri .
Tuletöö tegija peab esitama tuleohutustunnistuse riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku nõudmisel.
Tuletöö koht käesoleva määruse mõistes on:
1) alaline - kui tuletööd tehakse tuletöö tegemiseks projekteeritud ja ehitatud hoones või ruumis, muu otstarbega ruumist piirdega eraldatud tuleohutusnõuetele vastavas ruumis või lahtisel märgistatud platsil;
2) ajutine - kui tuletööd tehakse väljaspool alalist tuletöö kohta.
Alaline tuletöö koht peab vastama järgmistele nõuetele:
1) ruumi piirdetarindid või ruumiosa piirded ( ekraanid või kilbid ) peavad olema mittepõlevast materjalist. Põlevmaterjalist tarindid peavad olema süttimise eest kaitstud mittepõleva pinnakihi või materjaliga;
2) ruumi või piiretega eraldatud ruumiosa sisustus peab olema mittepõlevast materjalist;
3) ruumis ei tohi töödelda ega hoida mis tahes põlevmaterjali;
4) ruum peab tule- või plahvatusohtlikust ruumist olema eraldatud tuletõkkeseinaga. Ühendus nende ruumide vahel peab olema rajatud läbi lüüstamburi;
5) tuletöö kohal peab olema vähemalt kaks 6 kg laenguga kantavat tulekustutit .
Tuletööd võib ajutises tuletöö kohas teha ainult juhul, kui selle tegemine alalises tuletöö kohas ei ole võimalik. Ajutise tuletöö koha määrab objekti omanik, valdaja või tööettevõtja või nende volitatud isik, kes annab ajutiseks tuletöö tegemiseks kirjaliku tuletöö loa (edaspidi tuletöö luba). Sepatöö tegemine ajutises tuletöö kohas on üldjuhul keelatud. Sepatöö tegemisel massiürituse kohas tuleb tuletöö loa väljastamine eelnevalt kooskõlastada sepatöö tegemise asukohajärgse päästeasutusega.
Ajutisel tuletööde kohal peab olema vähemalt kaks 6 kg laenguga kantavat tulekustutit. Ketaslõikuriga metalli lõikamisel ja küttekoldevälise tule tegemisel võib tulekustuti asemel olla ämber 10 l veega. Muude tulekustutusvahendite vajaduse ja koguse määrab tuletöö luba väljastav isik, tehes tuletöö loale sellekohase märke . Tulekustutusvahendid võivad paikneda tuletöö kohast kuni 10 m kaugusel. Kui tuletöö koha läheduses on tuletõrjekraan, tuleb selle joatoruga varustatud voolik enne töö alustamist töökoha suunas lahti kerida.
Tuletöö tegemisel ajutises tuletöö kohas tuleb töökoha ümbrus kuni 3 m raadiuses puhastada põlevjäätmetest, eemaldada sellelt alalt põlevmaterjal või -ese ning kaitsta tuletöö kohast lähemal kui 2 m asuv põlevmaterjalist tarind mittepõleva katte või ekraaniga või veega üle valada. Ühtlasi tuleb rakendada meetmeid vältimaks sädemete, sulametalli pritsmete või kuumade detailiosade sattumist töökoha kõrval olevasse ruumi või sellest allpool asuvale korrusele või töölavale.
Tule- või plahvatusohtlikus ruumis võib keevitus- või gaasleektööd või põlevvedelikuga jootetööd või ketaslõikuriga lõikamist teha pärast seda, kui põlevmaterjal on töökohast kõrvaldatud, aparatuur ja ruum põlevmaterjalist ja süttivast tolmust puhastatud ning põlevgaas või põlevvedeliku aur täielikult eemaldatud.
Suuremahulise tuletöö tegemisel tule- või plahvatusohtlikus kohas tuleb võimaliku tulekahju kustutamiseks rakendada koosseisuline või moodustada ajutine tuletõrjeformeering, kelle kasutusse anda vajalikud tulekustutusvahendid. Tuletöö tegemisest ehitises , kus hoitakse suuri ajaloolise või kunstilise väärtusega esemeid või muid materiaalseid väärtusi, tuleb eelnevalt informeerida kohaliku päästeasutuse häirekeskust.
Tuletöö tegemisel automaatse tuletõrjevahendiga varustatud ruumis võib tuletõrjevahendi töötegemise ajaks välja lülitada. Automaatse tuletõrjevahendi välja- ja sisselülitamist võib teha ainult seda hooldav isik. Kui tuletöö tegemise käigus on möödapääsmatu selle vahendi välja- ja sisselülitamine, tuleb tuletöö loale märkida lülitusi tegeva isiku nimi. Kui automaatse tuletõrjevahendi rakendumise signaal on päästeasutuse häirekeskuse või turvateenistuse valvekeskuse kontrolli all, tuleb eelseisvast välja- ja sisselülitamisest keskuse valvetöötajat informeerida.
Tuletöö tegemisel on keelatud:
1) alustada või teha tööd mittekorras aparatuuri või seadmega;
2) kanda tuletöö tegemisel rõivast või kinnast, millel on õli, rasva, bensiini või muu põlevvedeliku plekke;
3) keevitada, lõigata või joota põleva värviga värskelt värvitud tarindit või toodet enne värvi täielikku kuivamist ning teha neid töid üheaegselt tööga, mille tegemisel kasutatakse põlevvedelikku;
4) keevitada, lõigata, joota või lahtise tulega soojendada seadet , aparaati ega torustikku, mis on täidetud põlev- või mürkainega, või on mittepõleva vedeliku, gaasi, auru või õhu rõhu all või mis on pingestatud.
Tuletöö tegemise ajal ajutises tuletöö kohas peab selle üle järelevalvet teostav isik süstemaatiliselt kontrollima tuleohutusnõuete täitmist.
Pärast tuletöö lõpetamist peab töö tegija töökoha hoolikalt üle vaatama, põlevmaterjalist tarindi vajadusel veega üle valama ja kõrvaldama muud tulekahju põhjustada võivad tingimused ning toimetama töö- ja tulekustutusvahendid selleks ettenähtud hoiukohta.
Tuletöö koha tööjärgse kontrollimise kestvuse ( tundides ) peab määrama ja vastava märke tuletöö loale tegema seda väljastav isik.
Tulekahju puhkemisel tuletöö kohas peab tuletöö tegija ise või muu isiku kaudu juhtunust viivitamatult teatama kohaliku päästeasutuse häirekeskusele ning asuma töökohal ja selle läheduses olevaid tulekustutusvahendeid kasutades tuld kustutama . Tulekahju kustutamisel tuleb juhinduda esmastele tulekustutusvahenditele esitatud nõuetes sisalduvatest soovitustest.
 
Gaaskeevitus- ja gaasleektöö
Gaaskeevitus- või muu gaasleektöö (lõikamine, painutamine ja venitamine ) tegemiseks võib kasutada tööstuslikult valmistatud ning valmistaja ja omaniku poolt määratud tähtaegadel katsetatud töövahendit .
Gaasiballooni tuleb vedamisel ja hoiukohas kaitsta päikesekiirte toime, mehaaniliste tõugete ja löökide eest. Mittekasutatav gaasiballoon peab olema varustatud kaitsekupliga.
Gaasiballooni ei tohi hoida küttekoldega ruumis. Keskküttega hoiuruumis peab gaasiballoon paiknema keskkütteseadmest vähemalt 1 m kaugusel. Hapniku- või põlevgaasiballooni ei tohi hoida samas ruumis koos kaltsiumkarbiidi, värvi, õli või rasvaga.
Gaasiballoon tuleb töökohta toimetada spetsiaalsel kärul, kanderaamil või kelgul. Gaasiballooni ei tohi kanda käsitsi ega õlal.
Alalises tuletöö kohas peab gaasipõleti asuma gaasiballoonikonteinerist vähemalt 10 m ning üksikust hapniku- või põlevgaasiballoonist vähemalt 5 m kaugusel. Kuni kümne keevituskohaga alalises tuletöö kohas võib iga keevituskoha jaoks varuks olla üks hapniku- ja üks põlevgaasiballoon. Seejuures tuleb töös olevat ja varuballooni soojuskiirguse eest kaitsta metallekraaniga. Üle kümne keevituskohaga alalises tuletöö kohas peab olema korraldatud tsentraalne gaasivarustus. Seejuures peavad hapniku- ja põlevgaasikeskus paiknema ruumides, mis on teineteisest eraldatud gaasitiheda tuletõkkeseinaga. Põlevgaasi keskuses peab gaasi jaotustorustikul enne üldventiili olema tagasilöögiklapp .
Tuletöö tegemisel ajutises töökohas peab gaasiballoon paiknema töökohast vähemalt 10 m kaugusel, olema püstiasendis või transpordikärul. Gaasivoolik peab ballooni ja gaasipõletiga olema ühendatud spetsiaalse kinnitusklambriga. Juurdepääs gaasiballoonile peab kõikidest külgedest olema vaba.
Gaasipõletit ballooniga ühendav gaasivoolik peab olema varustatud tagasilöögiklapiga.
Gaaskeevitus- või gaasleektööd tegeva töötaja varustusse peab lisaks tulekustutusvahenditele kuuluma balloonivõti ja -kaitsekuppel ning soojusisolatsiooniga kinnas .
Projektis ettenähtud paikse atsetüleenigeneraatori võib valminud ehitises tuletöö vajaduseks kasutusele võtta pärast ehitisele kasutusloa saamist. Kasutusel olevas ehitises võib paikse atsetüleenigeneraatori keskuse rajada kehtestatud korras heakskiidetud ehitusprojekti alusel.
Teisaldatav atsetüleenigeneraator peab töötamise ajal paiknema üldjuhul väljaspool tööruumi. Ajutiselt võib seda kasutada vaid hästituulutatavas või ventileeritavas tööruumis. Atsetüleenigeneraator peab paiknema tuletöö tegemise kohast või muust lahtise tule allikast, hõõgumiseni kuumutatud detailist, kompressori või ventilaatori õhuvõtukohast vähemalt 10 m kaugusel.
Töö lõpetamisel peab kaltsiumkarbiid teisaldatavas atsetüleenigeneraatoris olema täielikult ära tarvitatud. Generaatorist väljavõetav aheraine tuleb paigutada selleks ettenähtud anumasse või punkrisse.
Gaaskeevitus- ja gaasleektöö tegemisel on keelatud:
1) soojendada külmunud atsetüleenigeneraatorit või muud keevitusseadme osa lahtise tule, hõõgkuuma eseme või detailiga ja kasutada tööriista, mis võib löömisel tekitada sädemeid;
2) lasta hapnikuballoonil, reduktoril või muul keevitusseadmestiku osal kokku puutuda õliga või sellega läbiimbunud rõiva, kinda või puhastusmaterjaliga;
3) suitsetada ja kasutada lahtist tuld lähemal kui 10 m hapniku- või põlevgaasiballoonist, atsetüleenigeneraatorist või aheraine hoiukohast;
4) laadida atsetüleenigeneraatorisse ülemäära suurt kaltsiumkarbiidi tükki , lükata karbiiti atsetüleenigeneraatori lehtris metallvarda või muu samalaadse esemega ja kasutada karbiiditolmu;
5) kasutada põlevgaasivooliku läbipuhumiseks hapnikku ja hapnikuvooliku läbipuhumiseks põlevgaasi, vahetada töötamisel voolikuid omavahel või kasutada voolikut, mille pikkus on üle 30 m;
6) keerdu ajada, murda ja kokku pigistada gaasivoolikut;
7) teisaldada atsetüleenigeneraatorit, mille gaasikogujas on atsetüleeni;
8) forsseerida atsetüleenigeneraatori tööd gaasi rõhu ülemäärase suurendamise või liiga suure karbiidikoguse sisselaadimise teel.
 
Elekterkeevitustöö
Põlevmaterjalist tarinditega ruumis tuleb ajutine tuletöö koht eraldada mittepõlevast materjalist lauspiirdega, mille kõrgus on vähemalt 2 m ning põranda ja piirde vahelise pilu laius kuni 25 mm.
Elekterkeevitustöö tegemiseks võib kasutada tööstuslikult valmistatud elekterkeevitusseadet, mille kohta on selle käitajal agregaadi, aparatuuri ja seadise otstarvet ning elektrilist skeemi selgitav tehniline dokumentatsioon.
Käsikeevitusseade peab toitevõrgust lahutamiseks olema varustatud kaitseseadmega, samuti liigvoolukaitsmega ning keevitusvoolu näituriga ( ampermeeter või skaala keevitusvoolu regulaatoril).
Kui ajutise tuletöö kohas tuleb elekterkeevitusseadet sagedasti ümber paigutada, tuleb töö tegemiseks kasutada mehaaniliselt vastupidavat voolikkaablit.
Elektrijuhtme ja keevitusseadme süttimise vältimiseks tuleb valida juhtme ristlõige vastavalt voolule ja isolatsioon vastavalt tööpingele ning sulavkaitse maksimaalselt lubatava nimivoolu järgi. Ebapiisava ristlõike või vigastatud isolatsiooniga juhet ega omavalmistatud kaitset elekterkeevitustöö tegemisel kasutada ei tohi.
Keevitusjuhtme sooned tuleb ühendada pressimise, keevitamise või jootmise teel või spetsiaalse klambriga. Elektrijuhe tuleb elektroodihoidjaga, keevitatava toote või detailiga ja keevitusaparatuuriga ühendada kinnitatava poltühendusega vasest kaablikinga abil.
Keevitusaparaadi , jaotuskilbi või muu seadmestikuga ning keevituskohaga ühendatud juhe peab olema kvaliteetse isolatsiooniga ja kaitstud kõrge temperatuuri, mehaanilise vigastuse ja keemilise mõjutuse eest.
Keevitatavat detaili keevitusvoolu allikaga ühendavaks tagasijuhtmeks võib olla mis tahes profiiliga teraslatt, keevitusplaat, metallriiul või keevitatav konstruktsioon , kui selle ristlõige tagab keevitusvoolu ( kuumenemise suhtes) ohutu läbimise. Tagasijuhtmena kasutatavad elemendid tuleb poldi, surukruvi või klemmiga omavahel kindlalt ühendada. Siseraudteed, maandus - või potentsiaaliühtlustusjuhet, ehitise metalltarindit, kommunikatsiooni ja tehnoloogilist seadmestikku tagasijuhtmena kasutada ei tohi.
Elekterkeevitustöö tegemisel tule- või plahvatusohtlikus ruumis võib keevitatava toote ja vooluallika vahelise tagasijuhtmena kasutada ainult isoleeritud juhet, kusjuures selle isolatsioon ei või olla halvem kui vooluallikaga ühendaval juhtmel .
Käsikeevitamisel kasutatava elektroodihoidja konstruktsioon peab võimaldama elektroodi kindlalt kinnitada ja kergelt vahetada ning vältima elektroodihoidja kere ja keevitatava detaili vahelise lühise tekkimist lühiajalise töökatkestuse korral või elektroodihoidja juhuslikul kukkumisel metallesemele. Elektroodihoidja käepide peab olema mittepõlevast dielektrilisest materjalist.
Keevitamisel kasutatav elektrood peab olema tööstuslikult valmistatud ja vastama keevitusvooluallika nimivoolule. Elektroodi vahetamisel keevitustööde ajal tuleb elektroodijupp asetada keevituskoha juurde paigutatud metallkasti.
Keevitusahela voolujuhtiva osa isolatsioonitakistust tuleb kontrollida keevitusseadme valmistaja ja omaniku määratud tähtaegadel.
Töötamise või tööpäeva lõppedes tuleb elekterkeevitusseade toitevõrgust lahutada.
 
Ketaslõikuriga metalli lõikamine
Ketaslõikuriga metalli lõikamisel peab sädemete võimaliku sattumise kohas paiknev põlevmaterjalist tarind olema kaitstud mittepõleva lauspiirde, ekraani või katte abil või kastetud veega. Muu põlevmaterjal või -sisustus peab olema sellest kohast eemaldatud.
Metalli lõikamise tagajärjel kuumenenud ketaslõikuri teral ega sellega lõigatud toru või muu detaili mahajahutamata lõikekohal ei tohi lasta kokku puutuda põlevmaterjali või -tarindiga.
Ketaslõikuriga metalli lõikamise lõpetamise järel tuleb sädemete langemise koht veega üle valada ja töökohast eemaldatud põlevmaterjal või -sisustus kuni detaili kuuma lõikekoha mahajahtumiseni endisse kohta jätta.
  
 Loa väljastanud asutuse nimetus, ettevõtja ärinimi, aadress, reg kood, telefoni ja faksi number
TULETÖÖ LUBA nr...
 
Tuletöötegija(d)
Ees- ja perekonnanimi (nimed)
 
Tööjuhi ees- ja perekonnanimi
Tuletöö tellija ,
Töö tellija nimi
Ehitise nimetus
koht ja liik
Tuletöö koht
Tuletöö liik
Tuletöö loa kehtivus
Algus
Lõpp
(kuupäev ja kellaaeg )
Igal päeval kella
Pikendatud kuni
Töökohas
 
töökoha ümbruse puhastamine, põlevmaterjali jms eemaldamine
rakendatavad
 
põlevmaterjalist tarindi ekraanidega vms kaitsmine
tuleohutusmeetmed
 
töökoha ümbruse ja põlevmaterjalist tarindi veega kastmine (niisutamine)
 
 
kaitseekraanide ja lauspiirete paigaldamine
 
 
katus- või vahelaes, vaheseinas või põrandas oleva kaitsmata ava katmine
 
 
kaablite või muu kommunikatsiooni katmine
 
 
põlevaine tolmu, auru või gaasi plahvatusohtliku kontsentratsiooni olemasolu
 
 
töökoha ventileerimine, tuulutamine
 
 
töökohaga piirneva ruumi või ala tuleohutuse kontrollimine
 
 
automaatse tuletõrjevahendi ajutine välja- ja sisselülitamine
 
 
Tuletõrjevahendi välja- ja sisselülitamist teostava isiku
 
 
nimi
 
 
 
Muud tuleohutusmeetmed:
______________________________
 
 
töökoha tuleohutuse kontrollimine ning sealt töövahendi ja -materjali koristamine
Tulekustutusvahendid
Ajutises tuletöökohas peab töötamise ajal olema
 
 
A, AB või ABC klassi kuuluvad 6 kg laenguga kantavad tulekustutid _________ 2 tk
 
 
12 kg laenguga tulekustutid... tk
 
 
süsihappegaaskustutid......... tk
 
 
muud liiki tulekustutid või -vahendid................. tk
 
 
lahtirullitud tuletõrjevoolikud................
 
 
tulekustutusvaibad.............tk
 
 
kastid liiva ja labidaga .......tk
 
 
tuletõrje-mootorpumbad koos varustusega....................tk
Tuletöö järelevalve
 
Töötamise ajal järelevalvet teostava isiku nimi, allkiri
 
Tööjärgselt ... tunni vältel järelevalvet teostava isiku nimi, allkiri
Tuletöö loa väljastas
"...".........199...a
Nimi ja allkiri
Tuletöö loa saanud
"...".........199...a
Loa saaja nimi ja allkiri
 
Tuletöö tegemise kohale lähim hädaabitelefon asub
 
 
 
Päästeteenistuse häirekeskuse telefoninumber on
 
 
 
mobiiltelefon