Tekitööd (0)
Tekitööd
Laeva värvimine
Värvimistöid tehakse ainult suvel, sest värvida võib siis kui õhuniiskus on minimaalne.
Esimene viis laeva värvimiseks- värvimiseks planeeritud pindala pestakse igasugusest
mustusest puhtaks. Vana lahtine värv eemaldatakse. Kui kogu värvitav pindala on roostes,
eemaldatakse vana värv täielikult kuni metallini. Abivahendina mastis töötamisel kasutatakse
pootsmanitooli.
Pootsmanitool tehakse lühikesest lauast, mille nurkades on augud ja auke läbipaistvast, põhja
all ristuvast trossitopist. Ülemised trossi otsad on kokku kleeditud ja moodustavad ou.
Talas on põhitugedega pangust ja kahest trossitopist koosnev ripp-pink.
Suurtel reisilaevadel on mõlemas pardas rippuv pardatõstuk, mis liigub piki parrast ülemise
teki äärel olevat relsi mööda.
Tavaliselt ei roosteta kogu pindala, vaid ilmuvad üksikud roostelaigud. Sageli roostetavad
keevitusõmblused ja keevituse kohad igasuguste kronštenide ümber. Sellised kohad tuleb eriti
hoolikalt puhastada ja mite korda kruntida.
Kui roostese koha puhastamisel tekkis järskude servadega auk või pragu, tuleb see
niiskuskindla pahtliga täita ja peale pahtli kuivamist lihvida veekindla peene liivapaberiga.
Tuleb ka tundma ka erinevaid värve. Värvid jagunevad: 1. Füüsiliselt kuivavateks- kui lahusti
aurustub välja ja pind muutub kuivaks 2. Keemiliselt kuivavateks- kui kuivamiseks toimub
värvikihis keemiline protsess ja pind kuivab.
Vajadusel uuesti värvida juba värvitud pinda tuleb vana värvi testida, et teada selle omadusi.
Olemasolevale värvikihile tehakse lahusti test- lahustis niisutatud riidelapiga hõõrutakse
värvikihti. Kui lapp värvub sama tooni, mis on vana värvitud pind, on tegemist füüsilisel
kuivava värviga, s.t. Pehme värviga. Akrüülid- ja epovärvid on kõik pöördumatult ära
kuivanud ja lahustites enam ei lahustu- need on kõvad värvid.
Värvitavad pinnad tuleb abrasiivmaterjale kasutades ette valmistada värvimiseks nõutava
pinna puhtuse klassini: 1. SA-1 - vana värv, mis on hästi pinna küljes kinni, jäetakse alles; 2.
SA-2 - kõik värv võetakse metallini maha. Lubatud on õrn pruunikas toon, mis on tekkinud
värskest roostest ja vana värvi jäänustest; 3. SA-2,5 ja SA-3 - pind peab olema absoluutselt
ainult metalli värvi, vastava pinna kobelisuse astmega.
Põhireeglid värvimiseks.
1. Pehme värv värvitakse kõva värvi peale. Kõige kõvem on metalli pind, tema peale
sobivad epovärvid.
2. Tuleb selgeks õppida värvide spetsifikatsioon, selgitada epo- ja polüretaanvärvide
kõvendajaga valmissegatud värvide säilivusaeg ja värvimiseks lubatud temperatuurid.
3. Ilmastiku tingimuste määramine.
4. a) värvitakse õhuvaba pihustamisega b) värvitakse õhkpihustiga c) värvitakse rulli ja
pintsliga
5. Alumiiniumist laevade puhastamiseks ja värvimiseks võib kasutada ainult
spetsiaalseid vase, nikli, raua jne vabu abrassiivmaterjale ja värve.
6. Värvitud pinna kuivanud värvikihi paksust mõõdetakse aparaadiga “Posidector”.
Lastide kinnitamine
Raskekaalulise lasti kinnitamine- Tekil või lastiruumis kinnitatakse raskekaaluline last
kettidega või terastrossidega. Kettide või trosside hulk arvestatakse valemi järgi: kettide arv =
lasti kaal jagatud keti SWL-ga (ohutu töökoormus). Igasugusele raskele laadungile pannakse
libisemise vältimiseks alla puuprussid või lauad. Kui vaja, siis keevitatakse tekile laadungi
libisemise vältimiseks ajutised terasest piirajad.
Lehtterase rullide kinnitamine- rullid laaditakse rivisse ja sinna, kus tekib vahekoht, pannakse
üks rull lukuks. Kinnitatakse omavahel trosside või kinnituslintidega.
Autode kinnitamine- sõiduautod kinnitatakse kas spetsiaalsete kinnitusrihmadega või 8mm-se
herkules-otsa abil ja pingutatakse puupulgaga pingule.
Konteinerite kinnitamine- konteinerid laaditakse üksteise otsa ja ühendatakse twistlock-idega.
Teki külge kinnitatakse konteinerid kuni kolmanda reani kas kettidega, kinnitusvarrastega või
trossidega. Ülevalt ühendatakse erinevad read bridge fitting-uga.
Lehtterase kinnitamine- lehtteras laaditakse üksteise peale virnadesse. Iga lehe vahele tuleb
panna puupruss või kummiriba. Laeva külge kinnitatakse terastrossi või ketiga.
Teki ja trümmi hooldus- ja puhastustööd
Tööks on vajalikud luuad, kühvlid, labidad, pika liiniga panged, voolikud jne. Prügi
pühitakse kokku, tõstetakse pangedega tekile ning pannakse prügikonteinerisse. Kui prügi on
palju tuleb see tekile tõsta tõstevahendiga. Trümmides on pilsid. Pilsid on kaetud
äravõetavate luukidega. Trümmi ahtripoolses osas on pilsikaevud, mis tavaliselt on kaetud
restidega. Kaevudes asuvad kuivendussüsteemi torustiku võrguga kaetud otsikud vee välja
pumpamiseks, sest trümmi pesemise valgub vesi koospeene prügiga pilsikaevu. Siis
hakatakse kaeve puhastama. Kõik praht ja sete tuleb pilsikaevust välja võtta, et
kuivenduspumbad seda torustikku ei imeks. Enne laadima alustamist peavad pilsid olema
kuivad.
Värvimistöid tehakse ainult suvel, sest värvida võib siis kui õhuniiskus on minimaalne.Pootsmanitool tehakse lühikesest lauast, mille nurkades on augud ja auke läbipaistvast, põhja all ristuvast trossitopist. Raskekaalulise lasti kinnitamine- Tekil või lastiruumis kinnitatakse raskekaaluline last kettidega või terastrossidega. Teki ja trümmi hooldus- ja puhastustööd-
Tööks on vajalikud luuad, kühvlid, labidad, pika liiniga panged, voolikud jne. Prügi pühitakse kokku, tõstetakse pangedega tekile ning pannakse prügikonteinerisse.
Sarnased õppematerjalid
18
doc
Eksam merepraktikas, 25 piletit ja vastused
Eksam merepraktikas
Pilet 1
1. Tuletõrjesüsteem. Tuletõrjuja varustus ja tulekahjude vältminine laevas
Tulekaitse Suitsuavastussüsteemi
Tulekaitse signalisatsiooni
Ja Elektriline temperatuurijälgimise s.
süsteemid
Tuletõrje Mahulise kustutuse käitamise heli- signaali s.
Süsteemid Vesikustutussüsteem
Sprinklersüsteem
Veepiserdussüsteem
Vesikustutussüsteemid Udutekitussüsteem
Välise jahutamise (ülekastmise) süst.
52
docx
Madruse eksami piletid 2016
PILET 1
• Terastrosside ehitus, hooldamine, otstarve. Nende head ja halvad omadused.
Terastrosside ehitus- Peenikesed tsingitud terastraadid (0,4–3 mm, 12-24 traati)
keeratakse kokku südamikuga kardeeliks. Kuus kardeeli keeratakse parempoolse
keeruga (z-keeruga) kokku trossiks, millel on taimkiust südamik. Südamik on
immutatud õliga. Õline südamik ei võta vett sisse ja õlitab trossi seest poolt.
Hooldust eriti ei nõua, sest nad tuuakse laevale puust poolidel ja on kaetud paksu
määrdega, mis kindlustab pikaajalise poolil hoidmise (poolil lipik üldiste
andmetega ja kaasas tunnistus täpsemate andmetega). Liigitatakse: painduvateks,
poolpainduvateks ja jäikadeks.Peenest traadist tehakse ka terasliine- neid
kasutatakse paatide kinnitamiseks, antennide tõstmiseks, jahtlaevadel jooksvas
taglases jne. Jäigad trossid sobivad seisvaks taglaseks. Painduvaid kasutatakse
lossipoomi ronneril, et see hästi kee
5
doc
Laeva ekspluatatsioon eksam
1 Pilet tugev taimkiud või terastross. Vajalik tugevus (1) Laevapere liige vastutab meretöölepingu
määratakse eelnevate kogemuste alusel. Trossi rikkumise korral reederile süüliselt tekitatud
1) Lateraalkujul märgistussüsteem üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots kahju eest.
Navigatsiooniohtude ujuvmärkidega lastakse läbi klüüsi (või üle vööri kiibi) parda (2) Laevapere liige, kes tööülesannete täitmisel
tähistamise süsteem, mis näitab kanalirenni või
32
doc
Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni eksami piletid ja vastused
Pilet No. 01
1. Lateraalne ujuvmärgistus
Kasutatakse laevatee märgistamiseks (faarvaatris). Euroopas kasutatakse IALA „A“ süsteemi kus
paremale küljele jääb roheline poi (koonus, Fl G) ja vasakule punane poi (silinder, Fl R) ja
Ameerikas kasutatakse IALA „B“ süsteemi kus on vastupidi. Lateraalsüsteem määratletakse
põhimõttel, et laev liigub merelt maa poole, suuremast veest väiksemasse vette. Punased on paaris
numbrid, rohelised paaritud. Topimärgid on mõlemas süsteemis samad vasakul silinder, paremal
koonus.
2. Laevades kasutatavad tuletõrjevahendid
Laevaehituslikud vahendid: konstruktiivsed (tulekindlad vaheseinad), tuletõrje süsteemid (vee-,
auru-, süsihappegaasi-, vahu-, sprinkleri- ja inertsete gaaaside süsteem), tuletõrjesignalisatsioon
(andurid laeva ruumides), tuletõrje varustus. Tuletõrje vahendid: tuletõrjevoolik joatoruga
(Ruumides on vooliku pikkus 10-20m
39
doc
Laevade ehitus EKSAM
1. Esimene küsimus puudutab laevade liigitust, klassifitseerimist, laeva teooria aluste temaatikat loengutes
läbi võetud materjali ulatuses
2. Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus
1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine.
Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis
ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid.
Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv tekiehitis vöörist ahtrini. Esineb enamasti reisilaevadel,
matkelaevadel, parvlaevadel, autoveolaevadel jne.
Kolmesaarelaev - kolm tekiehitist: pakk, keskmine ja pupp. Pakk kaitseb tekki eestpoolt peale jooksvate
lainete eest hoides ära suurte veemasside sattumise tekile ja tekilastile. Pupp kaitseb tagant jooksvate lainete
eest. Keskmine tekiehitis paikneb tavaliselt masinaruumi peal kaitstes seda ja andes eluruumideks
laevaperele ning reisijatele
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid