Esmast uriini tekib ööpäevas 150-180 liitrit, aga lõplikku 1,5 liitrit. 2. Lõpliku uriini teke kahes miljonis nefronis toimub pidev tagasiimendumine e reabsortsioon. Lisanduvad kusiaine, antibiootikumid (kui neid kasutatud on). Tagasiimendumine toimub kapillaaridesse (nefroni ümbritseb tihe kapillaarivõrgustik). KUI PALJU VETT TAGASI IMENDUB ? 2/3 veest u 65% imendub tagasi juba proksimaalsetes(I järgu väänilistes) torukestes. Siin imendub tagasi ka 2/3 naatriumi ioonidest. Naatrium läheb ees ja vesi tuleb osmoosi teel järele. NAATRIUM IMENDUB TAGASI ,,aktiivse" transpordiga, so spetsiifiliste kandurainete(valkude) osavõtul ja aktiivseks transpordiks on vaja ka energiat. Kui naatrium läheb väänilistest torukestest ümbritsevatesse kudedesse, tõuseb seal osmootne rõhk ja seetõttu läheb vesi järele passiivselt osmoosi teel (osmoos vee liikumine madalamalt rõhult kõrgemale rõhule).
Nad võivad asuda eoslas ehk sporangiumis. Sõltuvalt eoste geneesikohast eristatakse eksospoore ja sporangiospoore. Eluvormist sõltuvalt saab eristada näiteks vetikate aplanospoore ja rändeoseid. Suurel osal kübarseentest paiknevad seenekübara all ribasid meenutavad lamellid ( joon. 1 ) ehk eoslehekesed. Nendel lehekestel paiknevadki seene eosed. Joonis 1. Seente lamellid Puravikel võid näha eoslehekeste asemel hoopis kärjekujulist mustrit. Nende seente eosed paiknevad torukestes ( joon. 2 ), mille avasid sa kübara alt võid näha. Joonis 2. Torukestes paiknevad eosed Nii eoslehekesed kui torukesed paiknevad alati seenekübara all, et kaitsta veel valmimata eoseid väliste ohtude eest. Näiteks võib tuletael muuta oma kasvamise suunda juhul, kui teda kandev puu langeb maha nii, et seene torukesed jäävad ülespoole. Kui eosed seene eoslehekestel või torukestes küpsevad, siis lendlevad need metsas laiali ning sobivale kasvupinnasele sattudes idanevad.
Sugurakkude areng Sugurakkudele iseloomulikud tunnused Haploidse kromosoomistikuga Pärilikelt omadustelt erinevad Küpsed sugurakud eu jagune enam Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Spermid Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid DNA on tihedalt kokku pakitud Peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks Spermatogenees Seemnerakkude ehk spermide areng mehel. Spermid moodustuvad munandite vääniliste torukestes. Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid. Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi. Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Paljunemisperioodil jagunevad tüvirakud ja neist pärinevad eellasrakud mitootiliselt Kasvamine Küpsemine-meioos, mille saadakse haploidse tütarrakud- spermatiidid Nendest haploidsetest tütarrakkudest transformeeruvad viburiga
Ovogoon munarakkude eellasrakk. Ovulatsioon küpsenud munaraku vabanemine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Spermid ehk seemnerakud ehk mehe Spermatogenees sugurakud Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia Seemnerakkude ehk spermide areng mehel: saamiseks mitokondrid. Spermid moodustuvad munandite vääniliste torukestes. DNA on tihedalt kokku pakitud. Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid. Peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. munarakukesta läbimiseks. Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi.
rohkem vett kui osmootset rõhku tekitavaid soolasid.Vedeliku puuduse tingimustes tõuseb vere osmolaarsus, sellele organism reageerib janutunde tekkimisega. · Vererõhu langusele ärrituvad rõhuretseptorid toomasoone rõhu-ja venitustundlikus piirkonnas · Happe-leelistasakaalu regulatsioon neer levitab pidevalt mitte lenduvaid happeid ja aluseid. Neeru Ph kujunemine tujub neeru distaalsetes torukestes. Ööpäevase uriini hulk 1,5 l Tunnidiurees 50-100ml
Munarakk-suurem,elab kuni jagune, ei kuulu ühegi koe koostisesse. 36h,liigub passiivselt,valmivad munasarjas,meonpausini.Seemnerakk-väiksem,elab 72h, liigub viburiga,valmib surmani,munandites.Sugurakkude areng meestel-mood. Munandite väänilistes torukestes,spermide esmasteks eellasteks on spermatogoonid.Kasvavd ja läbivad meioosi, seejärel kujunevad neist viburitega varustatud spermid.Valmis munarakud talletatakse munandimanuses.
Kandseente viljakehad on sugulise paljunemise organid, põhiosa seenest (mütseel) elab ja hangib toitu mullast, puidust, taimejuurtest või mujalt. Sugulise paljunemise korral arenevad eosed erilistel puhetunud rakkudel, mida nim. eoskandadeks. Eosed arenevad rakuväliselt, valmimisel paisatakse nad eoskandadelt eemale. Enamikel kandseentel asetsevad eoskannad ja eosed tiheda vaibana, moodustades eoslava. See võib areneda eoslehtedel, torukestes või narmastel. Eesti metsades on üks tavalisemaid elusal ja surnud puidul kasvavaid seeni tuletael. Tüüpilised Eesti metsades kasvavad kandseened on riisikad, puravikud, pilvikud, torikud, roosteseened, tanuseened, murumunad jt.
Paljunemine: Soodsates tingimustes pungumisega Ebasoodsates tingimustes eostega Kasutamine: Alkohoolsed joogid Taina kergitamiseks Söödapärmi põllumajandus loomadel söödaks Vitamiinpreparaadina 4. Pärm hakkab käärima, eraldub süsihappegaas ja alkohol ja tainas hakkab kerkima ning läheb poorseks 5.Toitumine: orgaanilisest ainest Mida leidub mullas- lagundajad Mida saavad sümbioosi teel puudelt Paljunemine: Puravikud- eostega, mis tekivad torukestes Riisikad- eostega, mis tekivad eoslehekestel 6. Söödavuse järgi Värskelt söödavad seene näit. kukeseen, arusampinjon, kuuseriisikas Kupatatult söödavad näit. männiriisikas, kaseriisikas Mittesöödavad (mittemürgised) näit. sapipuravik, pipartatik, pruunkärbseseen Mürgised näit. kärbseseen, saatanakivipuravik, punanekärbseseen 7. Sampinjonil on eoslehed roosad Kärbseseenel on tupp Kärbseseenel on ebemeline jalg
2. Tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid 7. Võrdle ovogeneesi ja spermatogeneesi Ovogenees: 1. Munarakkude areng naisel 2. Algrakkudeks on ovogoonid 3. Toimub munasarjades 4. Algab looteeas, peatub 1. eluaasta lõpus ja jätkub suguküpsuse saabudes 5. Protsess on perioodiline 6. Saadakse 1 munarakk ja 3 polotsüüti 7. Kestab umbes 50 eluaastani spermatogenees : 1. Spermide areng mehel, 2. Algrakkudeks on spermatogoonid 3. Toimub munandite väänilistes seemne torukestes 4. Algab suguküpsuse saabudes 5. Pidev protsess 6. Saadakse 4 viburitega varustatud spermi 7. Kestab kõrge vanuseni 8. Sugulise ja mittesugulise paljunemise erinevused 1) suguline paljunemine toimub sugurakkude abil aga mittesugulisel paljunemine toimub taime kasvuorganite abil 2) sugulisel paljunemisel on väike hulk järglasi. Mittesugulisel aga suur hulk järglasi. Suguline paljunemine: inimene paljuneb sugurakkude abil. Mittesuguline: käsn paljuneb pungudes 9
Lähteraku kromosoomistik 2n(diploidne) 2n Tütarrakkude kromosoomistik 2n n(haploidne) Tütarrakkude arv 2 4 Gameetiline süntees Tunnus Spermatogenees Ovogenees Toimumise koht Munandite välistes seemne Munasarjas torukestes Protsessei algus Puberteedieas 13-15 Looteaeas, paus, puberteedieas 11-13 Protsessilõpp Srum Menopaus, 50-55 Protsessi iseloom Pidevalt Tsükliliselt Lähterakk Spermatogoon Ovogoon Lähteraku kromosoomistik 2n(diploidne) 2n
Näiteks sekreteeritakse kusiainet, H+- ja K+-ioone, orgaanilisi happeid, aga ka organismi viidud antibiootikume, sulfoonamiide, barbituraate (liik uinuteid), diureetikume (uriini teket ja väljutust stimuleerivad ained). Uriiniga väljutatakse üksnes niipalju vett ja ainete ioone ning mineraalsooli, kui on vajalik organismi sisekeskkonna püsivuse tagamiseks. Ainete resorptsioon algab juba torukeste süsteemi alguses, s.o. proksimaalsetes väänilistes torukestes. Selles osas resorbeeruvad täielikult glükoos ja aminohapped, mida lõplikus uriinis enam pole. Glükoosi võib aga lõplikus uriinis sisalduda siis, kui glükoosisisaldus veres ületab 8,810 mmoli liitri kohta (normaalne on 3,35,5 mmoli liitris). Hüperglükeemia korral ei jõua kogu esmasuriini filtreerunud glükoos proksimaalseid väänilisi torukesi läbides sealt tagasi resorbeeruda, edasiste neerutorukeste seintes aga glükoosi resorbeeriv (transportiv) süsteem puudub
· Haploidse kromosoomistikuga · Pärilikelt omadustelt erinevad · Küpsed sugurakud ei jagune enam · Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Spermid: Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid DNA on tihedalt kokku pakitud Peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks. Spermatogenees: Seemnerakkude ehk spermide areng mehel. Spermid moodustuvad munandite vääniliste torukestes. Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid. Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi. Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Munarakud: Suuremõõtmelised Toitaineterikkad Kaetud kestadega Munarakkude areng sõltub vanusest, 45. 55. eluaastal saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab. Ovogenees:
Põis- uriin Nahk- higi,vesi, soolad 12.Glükoosi lagundamine 13.Mitoosi ja mioosi võrdlus 14.Kirjelda mioosi faase 15.Millistest osadest koosneb rakkutüskel? 16.Kui pikk on inimese rasedus 37-42 nädalat, 40 nädalat on tüüpiline raseduse kestvus. 17.Kus toimub viljastumine Viljastumine toimub munasarja laienenud osas. 18.Kirjelda spermatogeneesi ja ovogeneesi Spermatogenees- seemnerakkude areng meestel, mis valmivad munandite väänilistes torukestes Ovogenees-munasarjade areng naistel 19.Võrdle spermi ja munaraku 20.Millal arenevad lootekestad, miks vaja on ja millised on Lootekestad on ajutised organid, mis 21.Lootevee ja platsenta ülesanded Lootevesi: kaitsta veekaotuse eest, uv kiirguse eest, põrkumise eest,külma eest Platsenta: ainevahetuse tagamine ema ja loote vahel, 22.Tertogeenid Loodet kahjustavad tegurid a)bioloogilised bakterid, viirused emalt pärinevad vaegused
Jagunemine 1 jagunemine 2 jagunemist Sugurakud: 1)haploidne kromosoomistik, 2)pärilikelt omadustelt erinevad, 3)küpsed sugurakud ei jagune enam, 4)sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisse Spermid: 1)varustatud viburiga mitokondrid, 2)DNA tihedalt kokku pakitud, 3)peas esinevad lõhutavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks Spermatogenees seemnerakkude ehk spermide areng: 1)moodustuvad munandite väänilistes torukestes, 2)spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid, 3)spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi, 4)igast spermatogoonist moodustub 4 spermi, 5)pidev protsess, mis kulgeb kehatemp. madalamal temperatuuril, 6)valminud seemnerakud talletatakse munandites Munarakud: suuremõõtmelised, toitaineterikkad, kaetud kestaga, areng sõltub vanusest: 45-55 aastaselt lõpeb menopausiga Ovogenees ovotsüütide e
teel neerutorukestes: · Suurem osa sellest veest imendub tagasi- 178,5 L imendub tagasi. · Peale vee imendub tagasi täieliklt 100% glükoos ja aminohapped. · Lõplikus uriinis ei ole normaalselt glükoosi, aminohappeid ega valku. · Glükoos jõuab lõplikku uriini siis, kui vere glükoosi sisaldus ületab 10 mmol/L, glükoos ei jõua neerutorukestest tagasi imenduda. Glükoosi tagasiimendumine (ümbritsevatesse veresoontesse) toimub proksimaalstes torukestes, nende seintes olevad kanalid küllastuvad glükoosiga (kui veres glükoosi sisaldus üle 10 mmol/L). Glükoos,mis ei jõudnud tagasi imenduda, läheb edasi Henle lingu, distaalsetesse ja kogumistorukestesse- nende seintes ei ole enam transportvalke, millega glüokoos saaks tagasi imenduda. Jõuab lõplikku uriini. · Sama on aminohapetega. · Mineraalsoolad imenduvad osaliselt tagasi, lõplikus uriinis on neid väike osa, suurosa
Mitoosi tulemusel moodustuvad 2 uut identset tütarrakku. 5. Mis moodustuvad meioosi teel? Meioosi teel moodustuvad sugurakud, kus on poole vähem kromosoome, kui keharakkudes 6. Miks kromosoomide arv sugurakkudes on poole väiksem keharakkude kromosoomide arvust? Kromosoomide arv sugurakkudes on poole väiksem kuna kahe suguraku ühinemisel peab taastuma normaalne kromosoomide arv (inimestel 46 kromosoomi) 7.Spermatogenees Speratogenees on meioos, mis toimub mehe munandite väänilistes torukestes. Selle tulemusel moodustub 4 spermi. Spermatogenees kestab kogu suguküpsuse perioodi. Spermatogoon on spermi eellasrakk. Spermi eluiga naise kehas on umbes 72 tundi. 8. Ovogenees Ovogenees on munarakkude küpsemine. Ovogenees algab esimese menstruatsiooniga ja lõpeb menopausiga. Ovogoon on on 46 kromosoomiga rakk munasarjas. Sellest tekib ovogeneesi tulemusel 1 munarakk ehk ovotsüüt ja 3 polotsüüti ehk siis viljastumis- ja arenguvõimetut rakku. Munarakk elab 1-3 päeva
ee/docs/referaadid2007/organismide_paljunemine_areng_karoliinekorol.htm Spermotogenees Ovogenees 1) Mõiste Seemnerakkude areng Munarakkude areng 2) Koht Munandite torukestes Munasarjas 3) Eellasrakud Spermatogoonid Ovogoonid 4) Mitoos Algab murdeeas Algab ja lõppeb looteeas 5) Kulg Kulgeb pidevalt Toimub tsükliliselt vaheldumisi kummaski munasarjas
Menstruatsioon emaka pindmise limaskesta kihi eraldumine koos viljastumata munarakuga Menstruatsioonitsükkel aeg menstruatsiooni esimesest päevast järgmise menstruatsiooni alguseni Viljastumine seemne- ja munaraku ühinemine Spermotogeneesi ja ovogeneesi võrdlus Võrreldava Spermotogenees Ovogenees d tunnused 1) Mõiste Seemnerakkude Munarakkude areng areng 2) Koht Munandite Munasarjas 3) torukestes Ovogoonid Eellasrakud Spermatogoonid 4) Mitoos Algab murdeeas Algab ja lõppeb looteeas 5) Kulg Kulgeb pidevalt Toimub tsükliliselt vaheldumisi kummaski munasarjas 6) Tulemus 4 spermi Tekib üks viljastamata munarakk ja kolm jääkkeha 7) Lõpp Praktiliselt elu Menopausini (u. 45-50
uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). Taime osadega risoomidega, mugulatega, sibulatega, varre- ja lehetükikestega. 24. Võrrelge inimese ovogeneedi spermatogeneesiga. Spermotogeneesi ja ovogeneesi võrdlus Võrreldavad tunnused Spermotogenees Ovogenees 1) Mõiste Seemnerakkude areng Munarakkude areng 2) Koht Munandite torukestes Munasarjas 3) Eellasrakud Spermatogoonid Ovogoonid 4) Mitoos Algab murdeeas Algab ja lõppeb looteeas 5) Kulg Kulgeb pidevalt Toimub tsükliliselt vaheldumisi kummaski munasarjas 6) Tulemus 4 spermi Tekib üks viljastamata
Mitoosi käigus I jag. Lahknevad lahknevad kromatiidid kromosoomid. II jag kromatiidid. Tulemus: 2 diploidset Tulemus: 4 haploidset rakku, geneetiliselt geneetiliselt erinevat rakku identset Võrreldavad tunnused Spermotogenees Ovogenees 1) Mõiste Seemnerakkude areng Munarakkude areng 2) Koht Munandite torukestes Munasarjas 3) Eellasrakud Spermatogoonid Ovogoonid 4) Mitoos Algab murdeeas Algab ja lõppeb looteeas 5) Kulg Kulgeb pidevalt Toimub tsükliliselt vaheldumisi kummaski munasarjas 6) Tulemus 4 spermi Tekib üks viljastamata munarakk
Pärilikelt omadustelt erinevad. Küpsed sugurakkud ei jagune enam. Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse SPERMID · Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid. · DNA tihedalt kokku pakitud. · Lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks. Spermatogoon seemneraku eellasrakk. Spermatogenees spermide areng mehel. · Moodustuvad munandite väänilistes torukestes. · Kestab kogu suguküpsuse perioodi. MUNARAKUD · Suuremõõtmelised, toitainerikkad · Kaetud kestadega · Areng sõltub vanusest, 45-50 algab menopaus. · Tsükliline küpsemine. Ovogoon munaraku eellasrakk. Ovogenees munaraku areng naisel Polotsüüt ei ole viljastumis võimeline. VILJASTUMINE ... käivitab sugulisel paljunemisel organismi individuaalse arengu e. ontogenees'i.
o tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku o kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks 13.Nimeta munaraku ja seemneraku sarnasusi ja erinevusi. o Munarakk- Suur rakk, ei pea liikuma, kannab pärilikku ainet, o Seemnerakk- Väga väike rakk, vibur, peab liikuma ja vedama pärilikku ainet 14.Võrdle ovogeneesi ja spermatogeneesi. Spermotogenees Ovogenees Seemnerakkude areng Munarakkude areng Munandite torukestes Munasarjas Spermatogoonid Ovogoonid Algab murdeeas Algab ja lõppeb looteeas Kulgeb pidevalt Toimub tsükliliselt vaheldumisi kummaski munasarjas 4 spermi Tekib üks viljastamata munarakk ja kolm jääkkeha Praktiliselt elu lõpuni Menopausini (u. 45-50 a.) 15
(kaks põhjust) Millised on meioosi (kui protsessi) olulisemad erinevused võrreldes mitoosiga? • Homoloogilised kromosoomid liiguvad paaridena ühele tasapinnale • Toimub ristsiire • Toimub kaks järjestikust jagunemist Millised on olulisemad erinevused tulemustes? • Kromosoomide arv väheneb kaks korda • Tütarrakud ei ole geneetiliselt identsed • Mitoosi ja meioosi võrdlus Kus toimub meioos inimesel? Meeste munandites väänilistes seemne- torukestes on 46 kromosoomiga rakud -spermatogoonid, mis teevad läbi meioosi ja tekivad spermid. http://www.kinderchirurgie.ch/fallderwoche/fdw3_02/rete_testis.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/73/Human_spermatozoides.JPG SPERMATOGENEES on spermide küpsemine. See algab puberteedi saabumisel ja lõpeb hea tervise juures alles väga
Sugurakkudele iseloomulikud jooned: ·haploidse kromosoomistikuga ·pärilikelt omadustelt erinevad ·küpsed sugurakud ei jagune enam ·sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Spermid: ·varustatud viburiga, milles asuvad liikumisen. Saamiseks mitokondrid ·DNA tihedalt kokku pakitud ·peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks. Spermatogenees: Seemnerakkude e. Spermide areng mehel. ·spremid moodustuvad munandite vääniliste torukestes. ·Spremide eellasrakkudeks on spermatogoonid. ·Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. ·Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi ·pidev protsess, mis kulgeb kehatemp-st madalamal temp-l ·valminud seemnreakud talletatakse munanditesse. Munarakud ·suuremõõtmelised ·toitaineterikkad ·kaetud kestaga Munarakkude areng sõltub vanusest, 45.-55.eluaastal saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab. Ovogenees: Munarakkude e.ovotsüütide areng naisel.
iseloomulik tsükliline võib kulgeda kõrge küpsemine vanuseni areng vanusest sõltuv saabub menopaus Iseloomusta sugurakkude arengut naistel ja meestel. Seemnerakkude ehk spermide areng mehel. Spermid moodustuvad munandite vääniliste torukestes ; Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid ; Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi ; Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril ; Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses Munarakkude ehk ovotsüütide areng naisel. Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas ; Munaraku eellased on ovogoonid ; Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis
suguküpsuse saabumisel munandites. Spermide eellasteks on spermatogoonid. Spermatogoonid on diploidne kromosoomistik. Suguküpsuse saabudes hakkavad arenema spermatogoonid. Neist jagunemise teel saadakse spermid. Neil on haploidne kromosoomistik. Ühest spermatogoonist saadakse neli erinevate omadustega aga võrdse eluvõimega spermi. Sperm on viljastumisvõimeline 48-56 tundi, sellest ajast kui ta satub tuppe. Spermid tekivad munandite väänilistes torukestes. Valmis sperme hoitakse munandi manustes. · Ovogenees ehk munaraku areng- algab tütarlastel juba looteeas ja areng toimub kuni 1. eluaasta lõpuni, siis seiskub. Edasi hakkab arenema alles puberteedi eas. Ühest ovogoonist saadakse 1 eluvõimeline munarakk ja kolm kaaslast ehk polotsüüdi, mis hävivad. Munarakke on elu peale 400. Igas kuus valmib üks munarakk, peale nende lõppemist algab menopaus. Munaraku eluiga on 36 tundi.
Suguraku areng Sugurakkude iseloomulikud tunnused Haploidse kromosoomistikuga Pärilikelt omadustelt erinevad Küpsed sugurakud ei jagune enam Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Spermid Varustatud viburitega, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid DNA on tihedalt kokku pakitud Peas esinevad lõhustunud ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks Spermatogenees Seemnerakkude ehk spermide areng mehel Spermid moodustuvad munandite väänilistes torukestes Spermide eelasrakkudeks on spermatogoonid Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi Igast spermatogoogist moodustub 4 spermi Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril Valminud seemnerakud talletatakse munandimanusesse Munarakud Suuremõõtmelised Toitainerikkad Kaetud kestaga Munarakkude areng sõltub vanusest. 45.-55. eluaastal saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab Ovogenees Munarakkude ehk ovotsüütide areng naistel
→ pärilikelt omadustelt erinevad → küpsed sugurakud ei jagune enam → sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Spermid: → varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid → DNA on tihedalt kokku pakitud → peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks Spermatogenees – spermide areng → moodustuvad munandite väänilistes torukestes → spermatogoonid (spermide eellasrakk) jagunevad mitoosi teel kaheks erinevaks spermatogooniks. → esimesed jäävad spermatogoonideks ega arene edasi, nendest areneb edasi teisi spermatogeene → teised spermatogoonid jagunevad meioosi teel edasi ning moodustavad haploidsed seemnerakud ehk spermid → igast spermatogoonist moodustub 4 spermi. → pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril
Pärilikelt omadustelt erinevad Küpsed sugurakud ei jagune enam Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Spermid Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid Võrreldes munarakuga on sperm väike (55 mikromeetrit). Peas asub tihedalt kokku pakitud DNA ja lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks Spermatogenees Seemnerakkude ehk spermide areng mehel. Spermid moodustuvad munandite vääniliste torukestes. Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid. Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi. Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Munarakud Suuremõõtmelised, toitaineterikkad. Kaetud kestadega, liikumisvõimetud. Munarakkude areng sõltub vanusest, 45. 55. eluaastal saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab. Ovogenees
Meioosi tähtsus: meioos kaasneb sugurakkude ja eoste moodustumisega tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks Spermotogeneesi ja ovogeneesi võrdlus Võrreldavad tunnused Spermotogenees Ovogenees 1) Mõiste Seemnerakkude areng Munarakkude areng 2) Koht Munandite torukestes Munasarjas 3) Eellasrakud Spermatogoonid Ovogoonid 4) Mitoos Algab murdeeas Algab ja lõppeb looteeas 5) Kulg Kulgeb pidevalt Toimub tsükliliselt vaheldumisi kummaski munasarjas
Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Spermid Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid DNA on tihedalt kokku pakkitud Peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks Akrosoom + tuum = pea; kael; mitokondritega vibur Spermatogenees (läbib meioosi) Seemnerakkude ehk spermide areng mehel. Spermid moodustuvad munandite väänilistes torukestes. Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid. Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi. Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Munarakud Suuremõõtmeline Toitaineterikkad Kaetud kestadega Munarakkude areng sõltub vanusest, 45.-55. eluaastal saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab. Ovogenees
ravimeid. Peamised ekskretsiooniteed on neerude, sapi ja väljaheidete kaudu. Neerude ja maksa rakkudel on ka aktiivsed transporterid. Eritumisel neerude kaudu on 3 olulist protsessi Glomerulaarfiltratsioon- sõltub ravimi kontsentratsioonist plasmas ja neerude verevarustusest. Aktiivne sekretsioon toimub proksimaalsetes neerutorukestes. Reabsorptsioon ehk tagasiimendumine toimub proksimaalsetes ja distaalsetes torukestes ja sõltub pH-st. Eritumine sapi ja väljaheitega Sapiga eritatud metaboliidid või seedetraktist imendumata jäänud ravimid erituvad väljaheite kaudu Enamasti imenduvad metaboliidid seedetraktist tagasi (enterohepaatiline ringe) ja erituvad neerude kaudu Muud eritumisteed Rinnapiimaga eritumine on oluline kahjustava toime tõttu imikule. Higi, pisarate ja süljega eritumine pole eriti märkimisväärne. Eritumine kopsude kaudu on oluline
21) Valk p53 juhib kontrollitud raku surma 22) Spermid: Vibur, liikumisenergia mitokondrite abil DNA tihedalt kokku pakitud ja peas on lõhustuvad ensüümid munaraku kesta läbimiseks Munarakk: Kaetud kestaga Suuremõõtmelisemad Toitaunerikkad(valk ja rebu) Saranasused: haplodine kromosoomistik Kehavõõrad rakud Ainevahetus on alla surutud 23) a) et saada järgalseid b) Et loode edasi areneks 24) Spermatogenees seemnerakkude ehk spermide areng mehel moodutusvad munandite väänilisted torukestes küpsevad kogu suguküpsuse perioodi Ovogenees munarakkude ehk ovotsüütide areng naisel moodusutvad vaheldumisi kummaski munasarjas saavad valmis juba looteeas 25) Vananemisel tekkivad muutused: 1)elundkondade talilused häiruvad 2)kaasnevad mitmesugused haigused 3)elutegevus protsessid aeglustuvad 4) välisilme muutub 26) Inimeste vananemist põhjustab: 1) päevitamine 2) ebatervislik toitumine/eluviis 3) ravimite tarvitamine 4)haigused 5)toitainete vaegus
laienemine. Lõplikku uriini tekib umbes 1,5 liitrit. Ülejäänud imendub torukeste süteemis tagasi. Lõpliku uriini teke toimubki tagasiimendumise käigus. Lõpliku uriini tekkes toimub ka sekretsioon (= teatud ainete lisandumine verest torukeste süteemi – see on tagasiimendumisele vastupidine). Sekretsiooni kaudu lisandub esmasuriini kusiaine ehk uurea. Tagasiimendumise protsess: Na ja vee tagasiimendumine algab otsekohe juba esimese järgu väänilistes torukestes. Umbes 2/3 (160-180-st ehk 150 liitrit) Na ja veest imendub väänilistest torukestest tagasi, Na ees, vesi järel. Henle lingus imendub veel 15% Na ja esmasuriinist tagasi (= ligikaudu 20 liitrit veel). Lõplik uriini kogus otsustatakse tagasiimendumise intensiivsuse kaudu kogumistorukestesse. Tagasiimendumist kogumistorukestes reguleerib antidiureetiline hormoon (diurees – uriini teke; anti – vastand: järelikult uriini teket vähendav hormoon). Kui
2. telofaas – kääviniitide kadumine, tuumamembraani ja tuumakeste moodustumine Tekivad 4 tütarrakku, mis erinevad geneetiliselt emarakust, kromosoomide arv on kaks korda väiksem. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku GAMETOGENEES Võrreldavad tunnused Spermotogenees Ovogenees Paljunemine Kasvamine Küpsemine – meioos Transformatsioon 2) Koht Munandite torukestes, Munasarjas valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses 3) Vajalikud tingimused Kehatemperatuurist Kehatemperatuur madalam temperatuur 4) Eellasrakud Spermatogoonid Ovogoonid 5) Mitoos Algab murdeeas Algab ja lõppeb looteeas
Bowmani ruumi. Läbi Bowmani kapsli sisekihi toimubki ultrafiltratsioon (moodustub esmasuriin), mis läheb edasi nefornisse ja torukestesse, kus moodustub pärisuriin ehk läheb proksimaalsesse tuubulisse. Seega filtraat, mis lahkub Bowmani kapslist on väga sarnane vereplasmale (glomerulaarne filtraat on vereplasma - plasmaproteiinid – kõik vereplasma komponendid va proteiinid). Neeru morfofunktsionaalne ühik on nefron, mis koosneb Bowmani kapslist ja torukestest. Torukestes toimub vedeliku tagasiimendumine. Neerusäsi koosneb neerupüramiididest. Neerupüramiidid koos peal asuvate kooreosadega mood. neerusagaraid. Kusejuha – ühendab neeruvaagna või – karikaid (Ru) kusepõiega. Sellel on kõhtmine ja vaagenmine osa. Juhib uriini neerust kusepõide. Kusepõis – kuse ajutine reservuaar, pirnja kujuga. Eristatakse põietippu, keha ja kaela. Põie seina suubub paariline kusejuha. Põiekaelast saab alguse kusiti, mille kaudu väljutatakse kusepõiest uriin. 2
2 sahharoos) söömisest ja joomisest. Osmootne rõhk võib tõusta ka suurel vee kaotusel higistamise, oksendamise või kõhulahtisuse korral. B) Vere mahu ja rõhu langus see võib olla põhjustatud vere kaotusest, oksendamisest, kõhulahtisusest, tugevast higistamisest. Sellel hormoonil (ADH) on järgmised põhitoimed: Toime neerudele diureesi (uriini) teket vähendav. ADH toimib nefronis kogumistorukestes ja distaalsetes väänilistes torukestes lõpposades, ta suurendab nendes torukestes epiteelirakkude läbilaskvust vee suhtes. Seetõttu imendub rohkem vett (organismi) verre tagasi. Lõpliku uriini kogus jääb seetõttu väiksemaks. Kui ADH'd on vähe, tekib uriini rohkem (nt. kui vett on joodud liiga palju). Toime veresoontele mõju veresoontele avaldub siis, kui vasopresiini ehk ADH'd eritub tavalisest rohkem (vere mahu ja rõhu langus). Suurema koguse ADH mõjul veresoonte
Globaalselt 15) Ovogenees ja spermatogenees toimumise koht, aeg ja tulemus. Ovogenees (munarakkude areng) Toimumise koht moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas Aeg tsükliline protsess Tulemus moodustub 1 viljastamisvõimaline munarakk ja 3 väiksemat nn. saaterakku, mis hukkuvad. Spermatogenees (seemnerakkude areng mehel) Toimumise koht moodustuvad munandite väänilistes torukestes Aeg kogu suguküpsuse perioodil (uued iga 3 kuu tagant) Tulemus igast spermatogoonist moodustub 4 spermi, valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. 16) Paljunemise viisid (suguliselt, mittesuguliselt, vegetatiivselt, eoseline ja konkreetsed näited liikidest.) · Suguline 2 vanemat järglane kannab mõlema vanema geneetilisi omadusi vajalikud sugurakud
pilet. 1.valkude funktsioonid rakus. Paljude valkude funktsiooniks on teiste molekulide sidumine. * ensümaatiline amülaas lagundab tärklist * struktuurne karvad, sarved jm. * transport hemoglobiin. *bioregulatoorne insuliin * retseptoorne membraani pinaretseptorid * liikumis lihsaskoe valgud. * varuaine munavalge. * kaitse antikehad. * toksiline . madude mürk. 2. Inimese sugurakkude areng. Seemnerakkude areng: · Spermid mppdustuvad munandite väänilistes torukestes. · Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid. · Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodil. · Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi. Munaraku areng : · Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. · Munaraku eellased on ovogoonid. · Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. · Oodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polosüüti, mis hukuvad. 10. pilet. 1
Sarnasused Mõlemad on Sugurakud Mõlemad on Päristuumsed Sarnasused Moodustuvad gameedid 10) Iseloomusta sugurakkude arengut naistel ja meestel. Mehel spermatogenees (Seemnerakkude ehk spermide areng mehel). Naisel ovogenees (Munarakkude ehk ovotsüütide areng naisel). Spermid moodustuvad munandite vääniliste torukestes. Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid. Munaraku eellased on ovogoonid. Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi. I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes
nefron on neeru ehituslik-talitluslik ühik. Kummaski neerus on ~1 miljon nefronit (korraga töötab 1/3 nefronit, 2/3 on reservis). Nad asetsevad nii neeru koores kui säsis. Nefroni ülesandeks vere filtreerimine, esmase uriini teke. 99. Esmase ja lõpliku uriini teke: (joonis 15) Esmase uriini teke toimub nefronis. Osa vereplasmast (v.a valgud) surutakse verekapillaaride päsmakesest kihnu, kus see ongi esmane uriin. Esmane uriin hakkab liikuma väänilistes torukestes, kus toimub tagasiimendumine verekapillaaridesse- glükoos, vitamiinid, enamus soolasid ja vett. Selle filtratsiooni tulemusel tekibki lõplik (teisene) uriin. (ca 1,5l/ööp) 100. Kusepõie asend, iseloomusta kusepõie kihte: Kusepõis paikneb väikevaagnas, häbemeliiduse taga. Maht umbes 500-700 ml. Seina sisekest on hästi kurruline limaskest, mis sisaldab palju närvilõpmeid. Kurrud lamenevad põie täitumisel. Keskmine on 3-kihiline limaskest, mille kokkutõmbel uriin väljundatakse
nefron on neeru ehituslik-talitluslik ühik. Kummaski neerus on ~1 miljon nefronit (korraga töötab 1/3 nefronit, 2/3 on reservis). Nad asetsevad nii neeru koores kui säsis. Nefroni ülesandeks vere filtreerimine, esmase uriini teke. 99. Esmase ja lõpliku uriini teke: (joonis 15) Esmase uriini teke toimub nefronis. Osa vereplasmast (v.a valgud) surutakse verekapillaaride päsmakesest kihnu, kus see ongi esmane uriin. Esmane uriin hakkab liikuma väänilistes torukestes, kus toimub tagasiimendumine verekapillaaridesse- glükoos, vitamiinid, enamus soolasid ja vett. Selle filtratsiooni tulemusel tekibki lõplik (teisene) uriin. (ca 1,5l/ööp) 100. Kusepõie asend, iseloomusta kusepõie kihte: Kusepõis paikneb väikevaagnas, häbemeliiduse taga. Maht umbes 500-700 ml. Seina sisekest on hästi kurruline limaskest, mis sisaldab palju närvilõpmeid. Kurrud lamenevad põie täitumisel. Keskmine on 3-kihiline limaskest, mille kokkutõmbel uriin väljundatakse
4.1. Organismide paljunemine. Kuidas organismid paljunevad? Kas sugulisel või mittesugulisel teel. Mittesuguliselt saab paljuneda kas eoseliselt või vegetatiivselt. Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist. Sugul- uus organism saab alguse viljastunud munarakust. Ühinenud sugurakud võivad pärineda kas ühelt või kahelt vanemalt. Mittesugul- uus organism pärineb ühest vanemast. Eoseliselt: nt kübarseente eosed moodustuvad kübara alaküljel paiknevates torukestes või eoslehekeste vahel. (eostega sammal- ja sõnajalgtaimed). Vegetatiivselt: paljunevad prokarüoodid, seened, protistid, paljud taimeliigid (ainuõõssed- loomariigist). Pärmseened paljunevad pungumise teel (tekivad tütarrakud). Taimeriigis paljunetakse veg-lt risoomide, mugulate, sibulate, varre- või lehetükikeste abil. Miks paljundatakse mitmeid kultuurtaimi üksnes vegetatiivselt? Veg paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese aja jooksul saada arvuka geneetiliselt ühtliku
Sugurakkudele iseloomulikud tunnused: · Haploidse kromosoomistikuga · Pärilikelt omadustelt erinevad · Küpsed sugurakud ei jagune enam · Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Spermid: Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid DNA on tihedalt kokku pakitud Peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks. Spermatogenees: · Seemnerakkude ehk spermide areng mehel. Spermid moodustuvad munandite vääniliste torukestes. Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid. Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi. Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Munarakud: Suuremõõtmelised Toitaineterikkad Kaetud kestadega Munarakkude areng sõltub vanusest, 45. 55. eluaastal saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab. Ovogenees: · Munarakkude ehk ovotsüütide areng naisel.
ümbritsevast päsmakseskihnust. · Joonis lk 129 + tv joonis 14 98. Esmase ja lõpliku (teisese) uriini tekke paik, tekke põhimõte. Esmane uriini teke toimub nefronis. Osa vereplasmast (v.a valgud) surutakse verekapillaaride päsmakesest kihnu, kus see ongi esmane uriin. (Tekib ligikaudu 100 liitrit ööpäevas). Esmane uriin hakkab liikuma väänilistes torukestes, kus toimub tagasiimendumine verekapillaaridesse I imendub tagasi kogu glükoos II valikuliselt võetakse tagasi vesi ja mineraalsoolad III täielikult eraldub karbamiid Selle filtratsiooni tulemusel tekibki lõplik (teisene) uriin. (Ca 1,5 liitrit ööpäevas) · tv joonis 14 99. Kusepõie asend, iseloomusta kusepõie seina kihte. Kusepõis asub väikevaagna eesmises osas, toetudes vaagnapõhja lihastele. Team ette jääb häbemeliidus.
võimalik (nt. kui vererõhk langeb väga madalale). Esmast uriini tekib ööpäevas 150-180 liitrit, aga lõplikku 1,5 liitrit. 2. Lõpliku uriini teke kahes miljonis nefronis toimub pidev tagasiimendumine e reabsortsioon. Lisanduvad kusiaine, antibiootikumid (kui neid kasutatud on). Tagasiimendumine toimub kapillaaridesse (nefroni ümbritseb tihe kapillaarivõrgustik). KUI PALJU VETT TAGASI IMENDUB ? 2/3 veest u 65% imendub tagasi juba proksimaalsetes(I järgu väänilistes) torukestes. Siin imendub tagasi ka 2/3 naatriumi ioonidest. Naatrium läheb ees ja vesi tuleb osmoosi teel järele. NAATRIUM IMENDUB TAGASI ,,aktiivse" transpordiga, so spetsiifiliste kandurainete(valkude) osavõtul ja aktiivseks transpordiks on vaja ka energiat. Kui naatrium läheb väänilistest torukestest ümbritsevatesse kudedesse, tõuseb seal osmootne rõhk ja seetõttu läheb vesi järele passiivselt osmoosi teel (osmoos vee liikumine madalamalt rõhult kõrgemale rõhule).
Osmootne rõhk võib tõusta ka suurel vee kaotusel: higistamine, oksendamine või kõhulahtisese korral. · vere mahu ja vere rõhu langus - võib olla põhjustatud vere kaotusest, oksendamisest ja kõhulahtisusest. Sellel hormoonil on järgmised põhitoimed: · toime neerudele on diureesi vähendav (diurees - uriini teke), ADH toimib nefronis kogumistorukeste ja vääniliste torukeste lõpposale. Ta suurendab nendes torukestes epiteel rakkude läbilaskvust vee suhtes, Seetõttu imendub rohkem vett verre tagasi ja lõpliku uriini kogus jääb väiksemaks. 1) Kui vett on organismis rohkem, siis tekib ADH-d vähem ja tagasiimendumine on ka väiksem. Uriini tekib tänu sellele ka rohkem. · suunatud veresoontele. Mõju veresoontele avaldub siis, kui vasopressiidi e ADH-d eritub tavalisest rohkem. Tegemist on siis vere mahu ja rõhu langusega. Suurema languse ADH
Eoste ja sugurakkude tootmine Keharakkude tootmine Rakkudes haploidne kromosoomistik Rakkudes diploidne kromosoomistik Rakkud geneetiliselt erinevad Rakud indentsed Moodustub neli uut rakku Moodustub kaks uut rakku Kaks järjestikku jagunemist Üks järjestik jagunemist I profaasis kromosoomide ristsiire Spermatogenees- Seemnerakkude areng Spermid moodustuvad munandite vääniliste torukestes Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi igast spermatogoonist moodustub 4 spermi Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril. Ovogenees-munarakkude ehk ovotsüütide aren naisel · Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas- · Munaraku eelassed on ovogoonid · Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes
Mitmekihilistel on ainult alumine kiht basaalmembraani peal (oluline erinevus nende vahel), need jagunevad sõltuvalt pindmise kihi rakkude kujust; lame- prismaatiline- ja siirdeepiteel. Ühekihiline lameepiteel 1 kiht väga lamedaid rakke, hoiavad koos interdigitatsioonid põimunus tsütoplasmad ja kontaktkompleksid. Esineb veresoonte sisepindadel, kopsualveoolides, kuna võimaldab lihtsat ainevahetust. Ühekihiline kuupepiteel võivad esineda mikrohatud, leidub neerude torukestes(nefroites), kilpnäärme folliikulites ja võrkkesta pigmentepiteel Ühekihiline prismaatiline epiteel - rakutuumad on ovaalsed, võivad esineda mikrohatud ja ripsmed, võib koosneda eri rakkudes(ääris- ja karikrakud). Tüüpiline seedetraktiepiteel, ka munajuhas. Mitmerealine epiteel kõik rakud algavad basaalmembraanilt, aga kõik ei ulatu vabale pinnale välja, mistõttu jäävad rakutuumad erinevatele kõrgustele. Esineb hingamisteedes ninaõõnes, trahheas ja bronhides
kübaraga viljakehad on sugulise paljunemise kohaks, kus eosed arenevad spetsiaalsetel puhetunud rakkudel, eoskandadel ehk basiididel. igal basiidil eostugedel e. sterigmadel areneb tavaliselt neli kandeost. -eoste valmimisel paisatakse nad eoskandadelt eemale spetsiaalse mehhanismi abil. Enamikel kandseentelasetsevad basiidid ja eosed tiheda vaibana moodustades nn. Eoslava. Eoslavavõib arenedaeoslehtedel, torukestes või ogadel, mis suurendavad eoseid moodustava pinnasuurust. Kandseentel, kelle eoslava areneb tasapinnal on vastav eoseid moodustav pindoluliselt väiksem. ON PANNAL - Väike külgmine väljakasv seeneniidil vaheseina kohal, tekib peamiselt sugulise paljunemise käigus seoses tuumaprotsessidega. •Eoskand e. basiid - •Iseloomulik ainult kandseentele Kott- ja kandseente võrdlus: eoste endo- ja eksogeenne moodustamine vastavalt eoskotis
annaabi.ee 
