Rakkude jagunemine (1)

Rakkude jagunemine
Mittesuguline paljunemine – 1. eoseline (seened, sõnajalad, samblad )
2. vegetatiivne 1) pooldumine ( bakterid , ainuraksed jne)
2) pungumine (pärmseened, hüdra)
3) sibulatega(tulp, sibul , liilia)
4) võrsikutega(karusmari, mustsõstar)
5) võsunditega(maasikas, vaarikas )
6) juurevõsudega( lepp , vaarikas)
7) mugulatega( kartul )
8) risoomidega( orashein , piparmünt)
9) pistikutega , pistokstega(paju, mustsõstar)
Suguline paljunemine – Geneetiline ehk pärilik materjal kahelt vanemalt. Toimub viljastumine , s.o sugurakkude ühinemine. Vanematel moodusutuvad sugurakud ehk gameedid :1) seemnerakk e sperm
2) munarakk e ovotsüüt
Somaatiline rakk e keharakk
Igal rakul on oma kindel eluiga ja see sõltub koest kus ta on. Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni.
Rakutsükkel koosneb interfaasist ja mitoosist. Üks pikemaid rakutsükleid on sidekude.
Mitoosi osad: 1) profaas
2) metafaas
3) anafaas
4) telofaas
Mitoos on eukariootsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes.
Jagunemise ajal toimub kõigi organellide replikatsioon ehk kahekordistumine. Lõpptulemuseks saadakse kaks identset rakku. Taimerakkudes jagunevad kasvupungidest ehk meristeemidest, iga juure otsas on meristeem .
anafaas- kääviniidid lühenevad ja kromatiidid tõmmatakse lahku.
Telofaas- sünteesitakse tuumamebraanid, kromosoomid keerduvad lahku.
Tütarrakud- tütarrakud on geneetiliselt identsed.
Mitoosi tähtsus

• Tagab organismi kasvamine
  
• Surnud rakkude asendamine
  
• Vigastuste parandamine
  

Sugurakkude jagunemine ehk meioos
Meioos on raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb 2 korda.
Jagunemine: 1) Profaas- homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ning vahetavad võrdse pikkusega osi( krossingover ).
2) Metafaas- Homoloogilised kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile.
3) Anafaas- kääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid eralduvad teineteisest.
4) Telofaas- Telofaasi lõpus ei moodustu tuumamembraani , kromosoomid ei keerdu lahti. Tekkinud tütarrakud alustavad kohe uut jagunemist.
Kromosoomide ristsiire ehk krossingover

• Meioosi I profaasis homoloogilised kromosoomid paarduvad ja vahetavad võrdse pikkusega osi
  
• Meioosi I anafaasis kääviniidid lühenevad, homoloogilised kromosoomid tõmmatakse lahku
  
• Meioosi II metafaasis on kromosoomid ekvatoriaaltasandil
  
• Meioosi II anafaasis kromatiidid lahknevad üksteisest
  
• Isas - ja emasorganismist pärit geenid on paigutunud homoloogiliste kromosoomide vahel ümber.
  

I jagunemise lõpuks saadakse kaks rakku, milles on paarilised kromosoomid kokku liibunud. II jagunemise faasis paarilised kromosoomid lahknevad ja lähevad eraldi rakkudesse. Lõpptulemusena saadakse neli haploidset rakku, mis kõik on erinevate omadustega.
Mitoosi ja meioosi võrdlus
Mitoos- keharakkude tootmine, rakkude diploidne kromosoomistik , rakud identsed, moodustub kaks uut rakku, ei toimu kromosoomide ristsiiret, üks mitootiline jagunemine
Meioos- eoste ja sugurakkude moodustumine, rakkudes haploidne kromosoomistik, rakud geneetiliselt erinevad, moodustub neli uut rakku, I profaasis kromosoomide ristsiire, kaks järjestikust jagunemist.
Inimese sugurakkude areng

• Spermatogenees ehk mehe suguraku areng- on spermide küpsemine, see algab suguküpsuse saabumisel munandites. Spermide eellasteks on spermatogoonid. Spermatogoonid on diploidne kromosoomistik. Suguküpsuse saabudes hakkavad arenema spermatogoonid. Neist jagunemise teel saadakse spermid . Neil on haploidne kromosoomistik. Ühest spermatogoonist saadakse neli erinevate omadustega aga võrdse eluvõimega spermi. Sperm on viljastumisvõimeline 48-56 tundi, sellest ajast kui ta satub tuppe. Spermid tekivad munandite väänilistes torukestes. Valmis sperme hoitakse munandi manustes.
  
• Ovogenees ehk munaraku areng- algab tütarlastel juba looteeas ja areng toimub kuni 1. eluaasta lõpuni, siis seiskub. Edasi hakkab arenema alles puberteedi eas. Ühest ovogoonist saadakse 1 eluvõimeline munarakk ja kolm kaaslast ehk polotsüüdi, mis hävivad. Munarakke on elu peale 400. Igas kuus valmib üks munarakk, peale nende lõppemist algab menopaus . Munaraku eluiga on 36 tundi. Ovulatsiooniks nimetatakse aega mille jooksul munarakk läbib munajuha (4-5 päeva). Menstruaaltsükli pikkuseks loetakse 28 päeva. Tsükliks nimetatakse aega ühe menstruatsiooni esimesest päevast kuni järgmise menstruatsiooni esimese päevani. Kui munarakk ei ole viljastatud, siis ta ei kinnitu emaka seinal , sellele järgneb menstruatsioon. Munarakk viljastatakse munajuhas esimesena kohale jõudnud spermi poolt. Munaraku ja seemneraku tuumad ühinevad, tekib viljastatud munarakk ehk sügoot. Sügoot hakkab liikuma mõõda munajuha emakasse. Jõudes emakasse kinnitub emaka seinale, hakkab arenema loode(embrüo ehk kobarloode ).
  

Embrügeneesi areng
Embrüoblastist arenevad lootelehed: 1) ektoderm
2) entoderm
3) mesoderm
Trofoblast
Trofoblastis arenevad lootekestad : 1) vesikest ehk amnion
2) kusekott ehk allantois
3) kõldkest ehk koorion
Koorioni ja emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta.
Organismide viljastumine
Loomad paljunevad enamasti suguliselt, kuid esineb ka mittesugulist paljunemist. Mittesugulisel paljunemisel eraldub loomast mingi osa, mis kasvab iseseisvaks organismiks. Näiteks ainuõõssed polüübid ja käsnad paljunevad mittesuguliselt, s.o pungumise teel. Tavaliselt sigivad mittesuguliselt paljunevad loomad siiski ka suguliselt.
Sugulisel sigimisel saadakse järglasi kahe isendi suguakkude tuumade ühinemisel e viljastumisel, mis võib olla kehasisene või -väline.
Hermafrodiitsetel e mõlemasugulistel loomadel on isas- ja emassuguelundid ühes ja samas organismis(viinamäetigu, vihmaussid , kaanid).
Lahksugulistel loomadel on emas- ja isassuguelundid eraldi organismides( selgroogsed ). Neil esineb sugulist dimorfimi ehk kahekujulisust, s.t isas- ja emasloomad on erineva kujuga.
Mõnedel loomadel võib esineda ka partenogenees e neitsisigimine. Järglane areneb viljastamata munarakust. Lootejärgus toimub kromosoomide arvu kahekordistumine. Nii võivad sigida näiteks mesilased , emased lehetäid, vähilaadsed.

kehasisene viljastumine- munarakk ja seemnerakk saavad kokku ema organismis e keha sees. Rakkude tuumad ühinevad, tekib sügoot e viljastatud munarakk.

kehaväline viljastumine- seemnerakk ja munarakk saavad kokku väljas pool emaorganismi. ( kalad ; kahepaiksed ).
Loote osad

• Allantois
  
• Platsenta
  
• Nabanöör
  
• Loode
  
• Amnioni vedelik
  
• Emaka limaskest
  
• Koorion
  
• Koorioni hatud
  

Loote areng
Lootel hakkab süda tööle 21. või 22. päeval. Loode hakkab liigutama käsi jalgu 12. nädalal. 32. nädalal sündimisel võib jääda elama. 40. nädal on normaalne sünnitusaeg.
Biogeneetiline reegel: embrüogeneesi alguses läbitakse liigi ajaloolise arengu ehk fülogeneesi etapid.
Sünnitus
Sünnitus on lapse väljutamine emakast. Sünnitus algab tuhudega, sö. Emaka seinte perioodiline kokkutõmbumine.. Enne sünnitust pöörab loode emakas end nii, et ta asetseb peaga emakakaela suunas. Sünnituse esimeses faasis algavad hormoon oksütotsiini mõjul emakalihaste kokkutõmbed e kontraktsioonid. Tuhude jätkudes muutuvad kontraktsioonid järjest tugevamaks. Järkjärgult avaneb emakakael . Lõpuks lõhkeb loodet ümbritsenud lootekest- amnion ja lootevesi vabaneb. Kõhupressi kasutades surub ema lapse, pea ees, läbi emakakaela ja tupe oma kehast välja. Kohe pärast sündimist alustab laps hingamist ja tema veri hakkab ringlema läbi kopsude. Veidi aja pärast eraldub emakast platsenta- väljuvad päramised.

Organismide loote järgne areng

Algab sünniga ja lõpeb surmaga. Ontogenees- indiviidi areng viljastumisest surmani. Loote järgse arengu etapid:

juveniilne elujärk e noorjärk- Sünnist suguküpsuseni

sigimisvõimeline järk

vananemine e raukumine- Organismis toimub kõikide protsesside aeglustumine. Raukumine lõppeb Agoonia- kõigile kõrgematele organismidele omadele. Ei reageeri välisärritustele.

Kliiniline surm- kestus on 5 minutit.

bioloogiline surm- Elustamine on võimatu. Ajukahjustus.

Kordamisküsimused

1. Rakkude jagunemine. ( interfaas , mitoos, meioos).
2.spermatogenees e spermide areng.
3.ovogenees e munaraku areng.
4.Inimese viljastumine.
5. Menstruaaltsükkel.
6. Loote areng(nädalad, biogeneetiline reegel, sünnitus).
7. Loote järgne areng.

Katteseemnetaimede areng

Katteseemnetaimed on kõik õistaimed. Katteseemnetaimede areng algab seemne idanemisega. Areng jaotatakse kaheks osaks: 1) vegetatiivne areng – juured ja idu. Toimub varuainete baasil. 2) keneratiivne areng- Jaguneb omakorda veel noorjärguks, kasvuperioodiks ja vananemisperioodiks. Noorjärgus arenevad välja juurestik , varred ja lehed. Kasvuperiood on kasv õite moodustumiseni. Keneratiivne areng- arenevad õied ja viljad .