Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Paljunemine (1)

1 HALB
Punktid
I Palj-üldine eluvaldus, mille eesm. on järg. taastoot.,liigi säilitamine. Eostega-toimub spooridega,mis levivad tuule või veega.seened, sammaltaimed , vetikad .Veg.-võimaldab saada lühikese ajaga arvuka geneetiliselt ühtlase j.konna.rakutsükkel-raku eluring ühest mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Interfaas -kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood . Mitoos-päristuumsete rakkude jag.viis,millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Viljastumine -protsess,kus ühinevad muna ja seemneraku tuumad ,taastub liigile iseloomulik kromosoomistik .Sügoot-viljastunud munarakk .Metafaas-krom-idest moodustub raku elevatsioonitasand,kääviniidid kinnituvad krom.tsentromeeridele. Mitootilise jagunemisel krom.-ide arv 2kordistub.Mitoosi tähtsus-tagab organismi kasv. Ja arengu.Ristsiirdega kaasneb geenivahetus, mis on üheks pärilikumuutlikkuse allikaks.Sugurakkude areng naistel-moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas.I eluea aasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis.Meioos jätkub suguküpsuse saabudes ja jätkub tsentriline küpsemine.Sarnasused:sugurakud, haploidne kromosoomistik, küpsed sugurakud ei jagune, ei kuulu ühegi koe koostisesse.
II Mittesug.palj-toimub eoseliselt(seened,sammasltaimed,vetikad), vegetatiivselt(seened,algloomad, protistid ,taimed). Risoomidega-paljunemine taimeosadega- mugulad ,sibulad( tulp ,sibul, vaarikas ).
Tsentreomeer-päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu raku jag.ajal kinnituvad kääviniidid. Kromatiid-1st DNA mol-ist koosnev päristuumse raku kromosoom.Karükinees-raku tuuma jagunemine,mille käigus jagatkse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel.Tsütokinees-tsütoplasma jagunemine, mille tulemusena mood. 2 tütarrakku. Gameet .organismi sugusrakk-2 tüüpi-muna-ja seemnerakud .Spermatogenees-seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini.Anafaas-lühenevad tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid ja kõigi kromosoomide kromatiidideralduvad teineteistest.Algab kromatiidide lahknemisega ekvatoriaaltasandil, lõppeb nende jõudmisega rakupoolustele.Meiootiline jag-kormosoomine arv väh. 2korda.Meioosi täht.-kaasneb sugurakkudeküpsemisega ning eoste moodustumine.Munarakk-suurem,elab kuni 36h,liigub passiivselt,valmivad munasarjas,meonpausini.Seemnerakk-väiksem,elab 72h, liigub viburiga,valmib surmani,munandites.Sugurakkude areng meestel-mood. Munandite väänilistes torukestes,spermide esmasteks eellasteks on spermatogoonid.Kasvavd ja läbivad meioosi, seejärel kujunevad neist viburitega varustatud spermid .Valmis munarakud talletatakse munandimanuses.
Paljunemine #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor anncat Õppematerjali autor
spikker

Sarnased õppematerjalid

Organismide paljunemine ja areng-11-klass
4
doc

Organismide paljunemine ja areng (11. klass)

Organismide paljunemine ja areng Organismide paljunemine · Paljunemine on üks elu olulisemaid eluavaldusi. · Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. · Paljunemine on oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. · Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. · Iseviljastumine ­ viljastumisel ühinevad sugurakud pärinevad ühelt vanemalt. · Ristviljastumine ­ sugurakud pärinevad kahelt vanemalt, järglane ühendab mõlemalt vanemalt päris geneetilise info. · Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu.

Bioloogia
Organismide paljunemine ja areng
3
doc

Organismide paljunemine ja areng.

vanema mingist keha osast. Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootuid japaljud taimeliigid. Otsepooldumine- bakteritel esinev paljunemisviis : toimub DNA kahekordistumine. Pungumine- vegetatiivse paljunemise vorm mõnedel seentel ja selgrootutel loomadel. (pärmseen) ­ DNA kahekordistumine. Rakis- organiks liigendumata keha. Esineb vetikatel ja samblikel. Rakise tükikeste abil paljunevad samblikud. Taimeriigis on vegetatiivne paljunemine laialtlevinud, loomariigis esinev alamates rühmades: käsnadel, ainuõõssetel jm. Selgroogsed loomad mittesugulisel teel ei paljune. Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. Mitoos. Hulkraksetel organismidel järgneb nii sugulisele kui ka mittesugulisele paljunemisele rakkude jagunemine, mis tagab organismi kasvamise ja arengu. Uued rakud saavad alguse lähteraku jagunemisest- tütarrakud.

Bioloogia



Kommentaarid (1)

livesno profiilipilt
livesno: väga kahtlane materjal.
18:44 03-05-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun