Mitoos ja meioos kordamisküsimused (0)

1.Kuidas organismid paljunevad? kas sugulisel või mittesugulisel teel
2. Mis vahe on vegetatiivsel ja sugulisel e generatiivsel paljunemisel? sugulisel e. Generatiivsel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Mittesugulisel e. Vegetatiivsel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. Toimub kas eoseliselt või vegetatiivselt.
3. Mis on vegetatiivse paljunemise tähtsus? Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna
4. Miks on vajalik rakkude jagunemine? Rakkude jagunemine tagab organismi kasvamise ja arengu. Lisaks sellele on jagunemine vajalik ka hukkunud rakkude asendamiseks ja vigastuste paranemiseks.
5. Mis tüüpi rakkude paljunemine on mitoosis ja mis tüüpi rakkude paljunemine on meioosis? Mitoos - keharakkude paljunemine. Meioos-sugurakkude paljunemine
6. Tunne jooniselt ära mitoosi faase (õ lk 106).
7. Kromosoomi ehitus (joonis lk 105).
8. Tunne jooniselt ära meioosi faase (õ lk 107) - (NB! tee vahet, mis erinevus on mitoosiga.. nad suht sarnased.)
9. Mis on kromosoomide ristsiire ja miks see toimub? Meioosi profaasis liibuvad homoloogilised kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Sellega kaasneb geenivahetus mis on päriliku muutlikuse allikas
10. Mitu rakku tekib meioosi tulemusel ja mitu mitoosi tulemusel? Meioosi tulemusena tekib phest diploidsest rakust neli haplodset tütarrakku. Mitoos-moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud
11. Mis on haploidne (n) ja mis on diploidne (2n)? Mida see "n" tähistab?! Haploidne-meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistik . Diploidne-kahekordne kromosoomistik. (n-kromosoomistik)
12. Mitu kromosoomi on sinu sugurakkudes ? Aga sinu naharakkudes? 2n=46 (keharakkudes) n=23 (sugurakkudes)
13. Mitoosi tähtsus ja meioosi tähtsus. mitoosis toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Vajalik surnud ja hukkunud naharakkude asendamiseks. Meioos-et sugulisel paljunemisel kromosoomide arv viljastumise tulemusena ei kahekordistuks, väheneb meioosi käigus kromosoomide arv sugurakkudes kaks korda
Interfaas ja mitoos
Rakutsükkel (raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi inerfaasi järgmise mitoosi lõpuni) koosneb interfaasist (kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood) ja mitoosist (päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes).
1) Profaas :
Ø      kromosoomid keerduvad kokku
Ø      rakk polariseerub
Ø      rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad
Ø      moodustuvad kääviniidid
 2) Metafaas :
Ø      kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale
Ø      kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele
3) Anafaas :
Ø      kääviniidid lühenevad
Ø      kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest
 4) Telofaas :
Ø      kääviniidid kaovad
Ø      tuumamembraanid sünteesitakse
Ø      kromosoomid keerduvad lahti(tekivad tuumakesed)
Ø      tsütoplasma jaguneb kaheks
 Mitoosi tähtsus:
Ø      vajalik organismi kasvuks
Ø      vajalik surnud rakkude asendamiseks
Ø      vajalik paljunemiseks
Ø      päristuumsete rakkude jagunemiseks
 Interfaasis toimuvad rakulised muudatused:
Ø      raku ainevahetuse põhiprotsessid
Ø      organellide arv suureneb
Ø      ATP süntees
Ø      loomarakkudes algab tsentrioolide kahestumine
Ø      raku mõõtmed suurenevad
Ø      DNA kahekordistumine
Ø      Jagunemine algab karüokineesist (rakutuuma jagunemisest), millele järgneb tsütokinees (tsütoplasma jagunemine).
Meioos
 Meioos on rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. Meioosis toimub kaks järjestikkust jagunemist:
 I Jagunemine 1) Profaas :     
Ø      tuuma membraanid lagundatakse
Ø      kromosoomid keerduvad kokku
Ø        tsentrioolid liiguvad poolustele , nende vahele kujunevad kääviniidid
Ø       toimub kromosoomide ristsiire: homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ja vahetavad võrdse pikkusega osi.
 2) Metafaas:
 Ø      homoloogilised kromosoomid liiguvad ekvatoriaaltasandile
Ø      tsentromeeride külge kinnituvad kääviniidid
 3) Anafaas:
Ø      kääviniidid lühenevad
Ø       homoloogilised kromosoomid liiguvad pooluste suunas
 4) Telofaas:
Ø      tsütogeneesis moodustuvad kaks tütarrakku
Ø       tsentrioolid kahestuvad
II Jagunemine1) Profaas:
Ø      tsentrioolid liiguvad poolustele, vahele kujunevad kääviniidid
 2) Metafaas:
Ø      ekvatoriaaltasandile koonduvad kromosoomid
Ø      tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid
3) Anafaas:
Ø      kääviniidid lühenevad
Ø      raku poolustele liiguvad kromatiidid
 4) Telofaas:
Ø      kromatiidid keerduvad lahti
Ø      tekivad tuumakesed ja tuumaümbris
Ø      toimub tsütogenees: tekivad 4 tütarrakku
 Meioosi tähtsus:
Ø      meioos kaasneb sugurakkude ja eoste moodustumisega
Ø       tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku
Ø      kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks
Ovulatsioon  – küpse munaraku eraldumine munasarjast
Menstruatsioon – emaka pindmise limaskesta kihi eraldumine koos viljastumata munarakuga
Menstruatsioonitsükkel – aeg menstruatsiooni esimesest päevast järgmise menstruatsiooni alguseni
Viljastumine – seemne- ja munaraku ühinemine
Spermotogeneesi ja ovogeneesi võrdlus
Võrreldavad tunnused
Spermotogenees
Ovogenees
1) Mõiste
Seemnerakkude areng
Munarakkude areng
2) Koht
3) Eellasrakud
Munandite torukestes
Spermatogoonid
Munasarjas
Ovogoonid
4) Mitoos
Algab murdeeas
Algab ja lõppeb looteeas
5) Kulg
Kulgeb pidevalt
Toimub tsükliliselt vaheldumisi kummaski munasarjas
6) Tulemus
4 spermi
Tekib üks viljastamata munarakk ja kolm jääkkeha
7) Lõpp
Praktiliselt elu lõpuni
Menopausini (u. 45-50 a.)
 
Kehaväline viljastumine
Kehasisene viljastumine
1) sugurakud väljaspool munajuha
1) spermid viiakse emase munajuhasse
2) vajalik väga suur sugurakkude arv
2) vaja on vähem sugurakke
3) suur osa järglastest hukkub
3) järglased on paremini kaitstud
N: kahepaiksed, kalad
N: roomajad , imetajad , linnud