Paljunemine, materjalid kontrolltööks kordamisel (0)

PALJUNEMINE
Organismide paljunemine jaguneb- suguliseks ja mittesuguliseks paljunemiseks. Suguline paljunemine: enamasti 2 vanemat, paljunemine sugurakkude abil, üldjuhul toimub ka viljastumine e. sugurakkude ühinemine: kehaväline(kala) kehasisene (inimene), pärilik muutlikkus on suur. Mittesuguline paljunemine: jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks paljunemiseks. Eoseline: ühekordse kromosoomistikuga rakk , rakk mis idaneb mullas, viljastumine toimub sama taime rakkude vahel(seened,samblad,sõnajalad), pärilik muutlikkus esineb, kuid väike. Vegetatiivne : pooldumine, pungumine , taimedel kasvuorganite abil(juured, mugulad, võsundid, lehed), pärilik muutlikkus puudub. Mitoos- päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Mitoosi tähtsus: vajalik organismi kasvuks, vajalik surnud rakkude asendamiseks, vajalik paljunemiseks, päristuumsete rakkude jagunemiseks. Enne jagunemist DNA 2x – siis toimub jagunemine, millel on 4 faasi: profaas , metafaas , anafaas , telofaas , Mitoosi käigus lahknevad kromatiidid ja tulemuseks on 2 diploidset rakku geneetliselt identset. Meioos on rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. Meioosis toimub kaks järjestikkust jagunemist. Meioosi tähtsus: meioos kaasneb sugurakkude ja eoste moodustumisega, tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku, kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks. Ovulatsioon – küpse munaraku eraldumine munasarjast, Menstruatsioon – emaka pindmise limaskesta kihi eraldumine koos viljastumata munarakuga, Menstruatsioonitsükkel – aeg menstruatsiooni esimesest päevast järgmise menstruatsiooni alguseni, Viljastumine – seemne- ja munaraku ühinemine. Looteline areng e. embrüogenees. Etapid inimesel: moorula e. kobarloode, blastotsiit e. põisloode, gartreela e. kariloode. Eksodermis kujunevad: närvisüsteem, Meeleelundid , Nahk, küüned, karvad , hammaste vaap . Entodermis kujunevad: seede- ja hingamiselundkond . Mesodermis kujunevad: luud ja lihased, Vereringeelundkond, eritus ja sigimiselundkond. EMBRÜOAALSE INDUKTSIOONI PRINTSIIP: Ühtede rakkude eristumine tingib teiste rakkude eristumise, kudede teke teiste kudede tekke jne.  Teratogeenid – erinevad mõjurid, mis põhjustavad loote väärmuundumisi. a) Bioloogilised: viirused (punetised ja gripp ),  toksoplasma, süüfilise bakter,  hallitusseened,toitainete vaegused. b) Keemilised:  olmekemikaalid ,  kosmeetikavahendid (juukselakk),  ravimid ( antibiootikumid ),  narkootilised ained. c) Füüsikalised:   põrutused,  kitsad riided, vibratsioon,  erinevad kiirgused BIOGENEETILINE REEGEL: lootelise arengu käigus läbitakse liigi ajaloolise arengu järgud. Lootejärgse arengu etapid: I Juveniilne staadium e. noorjärk (kasv, talitluse täiustumine), II Generatiivne staadium e. sigimisvõimeline järk (järglaste tootmine), III Vananemise staadium e. raukumisperiood
I Jagunemine
1) Profaas :
tuuma membraanid lagundatakse
kromosoomid keerduvad kokku
tsentrioolid liiguvad poolustele , nende vahele kujunevad kääviniidid
toimub kromosoomide ristsiire : homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ja vahetavad võrdse pikkusega osi.
2) Metafaas:
homoloogilised kromosoomid liiguvad ekvatoriaaltasandile
tsentromeeride külge kinnituvad kääviniidid
3) Anafaas:
kääviniidid lühenevad
homoloogilised kromosoomid liiguvad pooluste suunas
4) Telofaas:
tsütogeneesis moodustuvad kaks tütarrakku
tsentrioolid kahestuvad
II Jagunemine
1) Profaas:
tsentrioolid liiguvad poolustele, vahele kujunevad kääviniidid
2) Metafaas:
ekvatoriaaltasandile koonduvad kromosoomid
tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid
3) Anafaas:
kääviniidid lühenevad
raku poolustele liiguvad kromatiidid
4) Telofaas:
kromatiidid keerduvad lahti
tekivad tuumakesed ja tuumaümbris
toimub tsütogenees: tekivad 4 tütarrakku
Mitoos
Meioos
Keharakkude jagunemine
Enne jagunemist DNA 2x
Sugurakkude küpsemisel ja eoste moodustumisel * enne I jagunemist DNA 2x
Üks jagunemine, nelja faasiga
Kaks jagunemist (4+4) I jagunemisel profaasis kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osi
Mitoosi käigus lahknevad kromatiidid
I jag. Lahknevad kromosoomid. II jag kromatiidid.
Tulemus: 2 diploidset rakku, geneetiliselt identset
Tulemus: 4 haploidset geneetiliselt erinevat rakku
Võrreldavad tunnused
Spermotogenees
Ovogenees
 
1) Mõiste
Seemnerakkude areng
Munarakkude areng
2) Koht
3) Eellasrakud
Munandite torukestes
Spermatogoonid
Munasarjas
Ovogoonid
4) Mitoos
Algab murdeeas
Algab ja lõppeb looteeas
5) Kulg
Kulgeb pidevalt
Toimub tsükliliselt vaheldumisi kummaski munasarjas
6) Tulemus
4 spermi
Tekib üks viljastamata munarakk ja kolm jääkkeha
7) Lõpp
Praktiliselt elu lõpuni
Menopausini (u. 45-50 a.)
Looteline areng e. embrüogenees
 
Etapid inimesel:
      moorula e. kobarloode
      blastotsiit e. põisloode
      gartreela e. kariloode
Eksodermis kujunevad:
      närvisüsteem
      meeleelundid
      nahk
      küüned, karvad, hammaste vaap
Entodermis kujunevad:
      seede- ja hingamiselundkond
Mesodermis kujunevad:
      luud ja lihased
      vereringeelundkond
      eritus ja sigimiselundkond
Kehaväline viljastumine
Kehasisene viljastumine
1) sugurakud väljaspool munajuha
1) spermid viiakse emase munajuhasse
2) vajalik väga suur sugurakkude arv
2) vaja on vähem sugurakke
3) suur osa järglastest hukkub
3) järglased on paremini kaitstud
N: kahepaiksed, kalad
N: roomajad, imetajad , linnud
BIOGENEETILINE REEGEL: lootelise arengu käigus läbitakse liigi ajaloolise arengu järgud.
 
Teratogeenid – erinevad mõjurid, mis põhjustavad loote väärmuundumisi
a) Bioloogilised
      viirused (punetised ja gripp)
      toksoplasma
      süüfilise bakter
      hallitusseened
      toitainete vaegused
b) Keemilised
      olmekemikaalid
      kosmeetikavahendid (juukselakk)
      ravimid (antibiootikumid)
      narkootilised ained
c) Füüsikalised
      põrutused
      kitsad riided
      vibratsioon
      erinevad kiirgused
Postembrüonaalne areng e. lootejärgne areng
 
Areng jaguneb kaheks: otsene (järglased on vanematega ehituse poolest sarnased) ja moondega areng (järglased on kujult ja eluviisilt vanematest erinevad. Moondega areng jaguneb veel täismoondeliseks ning vaegmoondeliseks.
 
I Moondega areng selgroogsetel kahepaiksetel
viljastatud munarakk à kulles à täiskasvanud konn
 
II Moondega areng selgrootutel
a) vaegmoone:
muna à vastne à kestumised à valmik
N: lutikad , tarakanid, prussakad , tirtsud
 
b) täismoone:
muna àvastne à nukk (kaetud paksu kestaga, ainevahetud min.) à valmik
N: liblikad, mardikad , mesilased
 
Lootejärgse arengu etapid:
I Juveniilne staadium e. noorjärk (kasv, talitluse täiustumine)
II Generatiivne staadium e. sigimisvõimeline järk (järglaste tootmine)
III Vananemise staadium e. raukumisperiood