Vanavene arhitektuur 10.-17. sajand Sofia peakirik Kiievis. 1017-1031. Makett Püha Sofia peakirik Kiievis kaasajal. Baroksed tornikiivrid pärinevad 18.saj. Sofia peakirik Novgorodis. 1045-1050. Novgorodi kreml linnulennult Kullatud keskkupliga kirik on Sofia peakirik. Püha Dmitri peakirik Vladimiris u. 1193-1197. Pokrovski kirik Nerli jõe ääres u. 1165.a. Vassili Blazennõi kirik Moskvas, Punasel Väljakul. u. 1555-1561. Aristotle Fioravanti Uspenski katedraal Moskva Kremlis.
VANAVENE KUNST Sofia peakirik Kiievis. 1017-1031. Makett. Püha Sofja peakirik Kiievis kaasajal. Baroksed tornikiivrid pärinevad 18. sajandist Vladimiri Jumalaema. u. 1150. Püha Dmitri peakirik Vladimiris. u. 1193-1197. Pokrovski kirik Nerli jõe ääres. 1165. Novgorodi kreml linnulennult. Kullatud keskkupliga kirik on Sofia peakirik. Sofia peakirik Novgorodis. 1045-1050. Aristotle Fioravanti. Uspenski katedraal Moskva Kremlis. 1475-1479. Postnik ja Barma. Vassili Blazhennõi kirik Moskvas, Punasel Väljakul. u. 1555-1561. Vassili Blažennõi kirik Kiži puukirikud Oneega järve saarel
peab kogudusele jutlust. Päiskivi- hoone võlve ülal hoidva kivi, millega seotakse nn. võlviroided ja mis peab olema üheltpoolt nii raske, et ta võlvi piisava surve all koos hoiab, aga samal ajal ka nii kerge, et ta võlve katki ei rõhu. Kenotaaf- hauamärk inimesele, kes on maetud mujale või kelle säilmed on kadunud. Võlvitüübid: 1. pistiksiiluga silindervõlv 2. kloostrivõlv 3. servjoonvõlv 4.ristroidvõlv 5. tähtvõlv 6. domikaalvõlv 7. peegelvõlv 8. Moldvõlv Tornikiivrid- kiriku nö ülemised osad ehk tipud. Kate, mis kaitseb torni sisemust. Tornikiiver-ühes tükis kiriku torni kattev osa, väga tihti on meie keskaegsetel gooti stiilis kirikutel teist stiili tornikiivrid, kuna need on välgutabamuse või mõne muu õnnetuse tagajärjel maha põlenud ja asendatud. Sammas- Püsttoend, kolonn, mille ristlõige on ringikujuline ning koosneb kolmest osast: baas, tüves ja kapiteel. Samba pind võib olla sile, püstvagudega või spiraalvagudega.
murtud vibu. Nimetus ,,gootika" tuleb hõimu gootide nimest, kuigi neil pole selle kunstiga midagi ühist. Nimi anti sellele stiilile hiljem, et halvustada eelneva ajajärgu kunsti. Mille poolest erineb gooti kirik romaani kirikust? Põhiplaanilt ei erine gooti basiilika romaani basiilikast, kuid rakendatud uuendused võimaldasid ehitada palju valgemaid ja kõrgemaid kirikuid. Kui romaani katedraalidel kerkisid vaid tornikiivrid üle teiste linnamajade katuste, siis suured gooti basiilikad nagu valitseksid linna üle. Oluliseks uuenduseks oli roidvõlvide kasutuselevõtt. Raidkividest või tellistest kokku pandud roiete peale laoti õhukesest kivikihist võlvid, mis olid palju kergemad kui romaaniaegsed. Nüüd polnud enam vaja pakse umbseid seinapindu. Selle asemel olid suured aknad, mille värvilised klaasid lasksid kirikusse ohtralt valgust. Lisaks oli portaalide kohale jäetud
määral ei juurdunud. · Põhjamaiselt tagasihoidlik oli barokk PõhjaEuroopas, nagu ka Eestis. · Ohtralt ehitati juba Rootsi võimu ajal Narvas. · Sealsed väheldased, lihtsad, kuid oma raidportaalide, ärklite ja muude kaunistustega kenalt ja koduselt mõjuvad kaupmehemajad hävisid maailmasõja ajal. · Barokseid kirikuid leidub näiteks Pärnus · Eliisabeti kirik Pärnus. · 17. sajandil hakati püstitama barokseid tornikiivreid ka vanematele kirikutele. · Sellised tornikiivrid kroonivad praegu näiteks Tallinna Niguliste ja Pühavaimu kirikuid ning ka raekoda. · Pühavaimu kirik · Niguliste kirik · Katariina kirik. Eesti rikkalikuim ja stiilipuhtaim baroki stiilis kirik ehitati Venemaa keisrinna, Katariina II se käsul aastatel 1764 1768. Kirik on inspireerinud kogu apostliku ortodoksi kirikliku
(580m) Kõige uhkem saal Peegligalerii. Losside juurde kuulus alati Prantsuse park- hoolitsetud sümeetriline park. Venemaal. Peeter I alustab Neeva jõe kaldale barokse linna ehitamist. ,,Peterhofi loss". B. Rastrelli ,,Talvepalee", ,,Tsarskoje Selos". Eesti 1630-1780 Narva linn oleks olnud barokne, kui tulekahi poleks seda hävitanud. Säilinud on Narva Rekoda. Peeter I laseb ehitada Tallinnasse suveresidentsi. Enamus Tallinna Vanalinna kirikuid on ehitatud gootiajal, kuid tornikiivrid on nüüdseks baroksed, v.a ,,oleviste kirik". Barokkskulptuur. Kujud on rahutud, ilmekad, dünaamilised, liikuvad. Eelistati võitlus- ja röövimisstseene. L. Bernini ,, Püha Terase ekstaas", ,,Apollon ja Daphne" ( muudab tüdruku puuks), ,,Taavet". Iseloomulikud tunnused: Tüüpilistel barokkmaalidel kujutatakse hoogsaid, emotsionaalseid ja pingelisi stseene. Maali ülesehitus dünaamiline, kompositsioon diagonaalne. Värvikoloriit on soe, valgus kontrastne.(Keldriluugivalgus)
sajand) Vassili Blazennõi peakirik Moskvas(16.sajand) Vanavene ilmaliku kultuuri mälestusmärgid (kindlustusarhidektuur Moskva Kremli müürid) Skulptuur "paganausu ebajumalad" Vanavene arhitektuur ja maalikunst Sofia peakirik Kiievis. 10171031. Makett Vanavene arhitektuur ja maalikunst Püha Sofia peakirik Kiievis kaasajal. Baroksed tornikiivrid pärinevad 18.saj. Vanavene arhitektuur ja maalikunst Püha Dmitri peakirik Vladimiris. u. 11931197. Vanavena arhitektuur ja maalikunst Pokrovski kirik Nerli jõe ääres. u. 1165.a. Vanavene arhitektuur ja maalikunst Novgorodi kreml linnulennult. Kullatud keskkupliga kirik on
Niisugusel taustal said uudse ilme isegi vanad, varemgi tarvitatud detailid. Eriti armastati voluute; need keerdusid fassaadidel, ümbritsesid ovaalseid aknaid või imelikke sopiliste viiludega portaale. Taas tuli käibele basiilika, kuid uudselt ümberkujundatuna. Pealööv ehitati hästi avar ja valge, külglöövidest moodustati rida kabeleid, altaripoolses osas kerkis kuppel. Kirikutel võis leiduda ka fassaaditorne; neil kõrgusid veidrad paisutustega tornikiivrid. Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Viimaste juures taotleti petlikku ruumimõju. Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi: seinu nagu jätkanuksid ülal maalitud sammaskäigud. Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid imelikes poosides kas inglid ja pühakud või tegelased antiikmüütidest. Nii tekkis mulje taevani ulatuvast ruumist. Baroki ajajärgul plaanipärastati ka linnaehitust.
Gootika on peale romaanistiili teine tähtsaim kunstistiil keskajal. Nimetus gootika tuleneb germaani hõimu gootide järgi. Prantsusmaalt levis gootika teistesse Lääne-Euroopa riikidesse. Gootistiil domineeris 12.-16.sajandil. Kõige varem loobuti gootikast Itaalias. Gootistiili saavutused on seotud ristiusukirikuga. Gootistiili tunnused Arhitektuuri tähtsamaiks tunnuseks on terav kaar (uksed, aknad), teravatipulised tornid. Tornikiivrid olid saledad ja samuti teravatipulised. Üldilme-> kõrgustesse pürgiv ning õhuline. Põhiplaanilt basiilika. Ehitise tugevdamiseks püstitati väljapoole akende vahekohtadesse tugipiilarid ja tugikaared. Sisearhitektuuris oli oluliseks uuenduseks roidvõlvide kasutusele võtt. Iseloomulikud olid värvilised aknad ehk vitraazid. Portaali (peasissekäik) kohal ilutses roosaken. Gootistiili kirikud olid ohtrate raidkivikaunistustega. Kaunistusteks olid:
1. Rootsi aja oli Eestis 10 1. Rootsi ajal kehtestati 3- 1. Vene ajal oli Eestis 12 linna. astmeline kohtukorraldus, mis linna. 2. Iseloomulik oli barokkstiil kehtis kuni 19. sajandini. 2. Iseloomulik oli rokokoo arhitektuuris (ovaalsed 2. Sise - ja väliskauplemis arhitektuuris (uhked aknad, ümaraks paisutatud kaubad olid samad. Ja sisedekoratsioonid). tornikiivrid). kauplemispõhimõttet jäid 3. Usuelu - püüeldi sisemise 3. Usuelu - samaks. enesetäiendamise ja kirikukaristussüsteem, 3. Haldusjaotus säilis parandamise poole, tuli nõiaprotsessid, hariduse (Eestimaa kubermang ja loobuda lõbustustest, edendamine, trükisõna levik, Liivimaa kubermang, mida Vennastekoguduste liikumine, luterluse kasvatamine
kõrge. Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti keel, mis tõi lihtsuse keele õppimiseks ja arusaamiseks. Rootsi ajal jõudis Eesti aladele barokkistiil, mis tõi uuendusi kunsti ja tänavapilti. Paljud kirikud said endale ka uue välisilme. Tänapäeval võib selliseid barokkstiilis ehitisi näha Tallinnas, näiteks Niguliste kirik ja Tallinna reakoda. Kõrgemad ehitised said endale rõdude ja paisutustega baroksed tornikiivrid, Tallinna raekoda, toomkirik, Pühavaimu ja Niguliste kirik. Liivi sõda tõestas, et tornid ja müürid ei paku piisavat kaitset, hakati rajama uut tüüpi kaitseehitisi - bastione, viisnurksed, mullast kuhjatud astangulised kindlused. Ehitati ka väiksemaid, põhiplaanilt nelinurkseid reduude. Ehitustööd tõid kokkuvõttes endaga kaasa uusi makse ja tööjõu vajadust. Kiviraidurite poolt hakati valmistama rõngasriste, päikesevalguse sümbol, kasutati rikaste
ideed siia peamiselt sakslaste vahendusel. Tartust kujundati luterliku hariduse, kultuuri ja kirikuelu keskus. 17. sajandi keskpaiku jõudis Eestisse uus toretsev moevool- barokk. See tõi kaasa uue arusaama elust, kuid vähem uusi ideid. Rootsi ajal tutvus Eesti baroki vaoshoituma versiooniga, mille parim näide oli Narva vanalinn. Teiseks baroki silmapaistvamaks avalduseks on Toomkiriku, Niguliste ja Pühavaimu kiriku ning raekoja uued tornikiivrid. Linna välisilmet mõjutasid ka uudsed muldkindlustused- bastionid. Luterlikku kultuuripinda iseloomustas ka tugev rõhuasetus rahvaharidusele, mis jõudis eestlastenigi. Rootsi aeg mõjutas Eestit ja eeskätt eestlaste elu väga suurel määral. Suurimateks mõjutuseteks, millel on omad mõjud ka tänasel päeval, loen luteri usku ning hariduse endendamist. Samas tolle aja suhtes arvan tähtsamaiks talupoegade pärisorjuse
omapäraseks tervikuks. Niisugusel taustal said uudse ilme isegi vanad, varemgi tarvitatud detailid. Eriti armastati voluute; need keerdusid fassaadidel, ümbritsesid ovaalseid aknaid või imelikke sopiliste viiludega portaale. Taas tuli käibele basiilika, kuid uudselt ümberkujundatuna. Pealööv ehitati hästi avar ja valge, külglöövidest moodustati rida kabeleid, altaripoolses osas kerkis kuppel. Kirikutel võis leiduda ka fassaaditorne; neil kõrgusid veidrad paisutustega tornikiivrid. Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Viimaste juures taotleti petlikku ruumimõju. Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi: seinu nagu jätkanuksid ülal maalitud sammaskäigud. Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid imelikes poosides kas inglid ja pühakud või tegelased antiikmüütidest. Nii tekkis mulje taevani ulatuvast. Barokiajastul ehitati Euroopas palju suurejoonelisi losse, rajati
Romaani stiilis kirikul on ümarkaared, väikesed aknad ja seetõttu vähe valgust. Ristvõlv väga raske, sellest ka seinad massiivsed ja piilarid jämedad. Gooti stiilis kirikul teravkaared, hiigelsuured aknad vitraazidega. Nii romaani kui gooti stiil andsid edasi oma ajastu meeleolusid ja arusaamu. Põhiplaanilt ei erine gooti stiil romaani stiilist, kuid rakendatud uuendused võimaldasid ehitada palju valgemaid ja kõrgemaid kirikuid. Kui romaani kirikutel kerkisid vaid tornikiivrid üle teiste linnamajade katuste, siis suured gooti kirikud nagu valitseksid linna üle. 10. Kuidas on seotud gooti stiili nimetus gooti hõimudega? Kas romaani stiili nimetus on seotud Vana Roomaga? Gooti hõimud olid metsikud ja barbaarsed, võrdluseks siis vastavalt teravakaared ja suured värvilised aknad. Romaani stiil seotud Rooma paavstiga, kes lasi ehitada maksudest kogutud raha eest uusi kirikuid, sealjuures oli rahvas väga vaene ning allasurutud ja alandlik.
moest läinud. Gooti kunst. 1.Gooti stiil sündis Prantsusmaal. 2.Nimi tuleb germaani hõimu gootide nimest, see anti tegelikult hiljem, et halvustada eelenva ajajärgu kunsti. 3.Gooti arhitektuuri põhitunnus-teravkaar ja hoonete üleüldine kõrgusesse pürgimine. 4.Gooti basiilika-valgemad ja kõrgemad kirikud, kui romaani stiilil, võeti kasutusele roidvõlvid, ei olnud vaja palju seinapindu, selle asemel aknad värviliste klaasidega, nt suur ümmargune roosaken. 5.Pariisi Jumalaema kiriku tornikiivrid puuduvad- põhjuseks rahapuudus. 6.Kiriku mõjupiirkond(maa-ala)-kuhu kostis kirikukellade helin. 7.Vitraazitehnikas ümmargune Roosaken paikneb portaalide (esinduslikud uksed) kohal. 8.Võlvide raskust aitavad kanda tugipiilarid ja tugikaared. 9.Euroopa gooti stiilis ehitised-Prantsusmaa:Chartres´i, Reimsi ja Amiens`i katedraalid, Saksamaal Kölni toomkirik, Itaalias Doodzide palee, Inglismaal Canterbury katedraal ja West-minster Abbey Londonis. 10
Talurahvakultuuri lahutamatuks osaks oli torupill. Arhitektuur Rootsi ajal tehti mahukaid ehitustöid neis linnades, kus sõjaga kaasnesid suured purustused ja tulekahjud Narva, Pärnu, Tartu. Sõdades vallutamata püsinud Tallinn säilitas oma keskaegset välimust. Linnade ehitust püüti korraldada sihipäraselt, uut ehituspoliitikat teostati jõukas, tõusvas Narvas, ehitati toomkirik, börsihoone, raekoda. Kõrgemad ehitised said endale rõdude ja paisutustega baroksed tornikiivrid, Tallinna raekoda, toomkirik, Pühavaimu ja Niguliste kirik. Liivi sõda tõestas, et tornid ja müürid ei paku piisavat kaitset, hakati rajama uut tüüpi kaitseehitisi bastione, viisnurksed, mullast kuhjatud astangulised kindlused. Ehitati ka väiksemaid, põhiplaanilt nelinurkseid reduude. Ehitustööd tõid kokkuvõttes endaga kaasa uusi makse ja tööjõu vajadust. Majandus Eesti jõukus tuli peamiselt Venemaa kaubanduse vahendamisest ja kohaliku teravilja väljaveost
skulptor. Tuntum skulptor Michelangelo,Skulptuure raiuti marmorrahnudest, Tegelasi kujutati pingeseisundis, Kehad ja pilgud väljendavad otsuseraskust,valmisolekut tegudeks.(taavet,pieta) Kes oli Arent Passer ja tema looming Eestis? Lk: 105-106 Hollandist tulnud kujur ja arhitekt, tegi Pontus de la Gardie hauamonument toomkirikus ja Mustpeade maja fassaadi ümberehitus. Madalmaade manerismi eeskujul ehitati mitme Tallinna kiriku ja ka Tallinna raekoja tornikiivrid. Baroki.tunnused.taltsutamatu.tunnete.avaldamise.püüd,kire,paato se.ja.ilmekuse.rõhutamine. kunst taotleb rahutust ja liikuvust, vormide mitmekesisust ja kontrastsust, sellega käib käsikäes vormide ülekuhjamine ja nende moonutamine ilmekuse rõhutamise otstarbel, raskepärasus ja mõõtmete kolossaalsus.maaliline. Sageli kavandati isegi ehitiste põhiplaanid kõverjoonelised. Hoonete fassaadid muutusid
arengule 2) teisest küljest kaotas Eesti oma keskaegsed sidemed kaugema lääne ja lõuna Euroopaga , kus katoliiklus ja ladina keel oma positsioonid säilitasid. 9) Iseloomustage barokkstiili. Nimetage barokk-kunsti näiteid Eestis - Barokk on kunstivool mis tõi kaasa uue arusaama ilust see jagunes kaheks: 1)lopsakaks 2)vaos hoitud. Eestis oli tagasihoidlikum versioon. Mille parimaks nt. on narva Vanalinn, Tallinnas toomkirik, niguliste ja pühavaimu kirku uued tornikiivrid. 10) Milles seisnesid nn nõiaprotsessid? - Seisnes nõidade üle kohtu mõistmises ja nende hukkamises. 11) Millal ja kuidas toimus Tartu ülikooli asutamine? - Johann Skytteli ja Gustav II adolfi eestvõttel avati 15.oktoober 1632. Tartu ülikool 12) Kirjeldage õppetöö korraldust Rootsi-aegses Tartu ülikoolis. - oli 4 teaduskonda. Kõik üliõpilased pidi esmalt õppima 6aastat filosoofiateaduskonnas. Ja seejärel 2-3a. Teoloogia-,arsti-, või õigusteaduskonnas.
11. Giorgione maal ,,Äike"-kujutab endast juba maastikumaali eelkäijat. Renessanss Madalmaades, Saksamaal ja Eestis 1. Linnaelamute ehitamisel järgiti endiselt gooti traditsioone-majade kõrged vastu tänavat seatud otsaviilud ja ärklid. 2. Kartuss- hoone raidkivist kaunistus. Enamasti ovaalne kilp, mida ümbritseb nagu rullikeeratud otste ja nurkadega raamistus. 3. Tallinnas- renessanss-stiilis fassaad on Mustpeade vennaskonna majal. 4. Tallinnas- renessanss-stiilis tornikiivrid on Tallinna Raekojal ja oli Pühavaimu kiriku tornikiiver. Hooned on küll gooti stiilis, aga tornikiivrid ehitati uuema moe järgi ümber. 5. Madalmaade maalikoolkond-rajasid vennad Jan van Eyck ja Hubert van Eyck, nt Genti altar. 6. Isenheimi altar- Kristus, Maarja Magdaleena, Ristija Johannes (Matthias Grünewald). 7. Albrecht Dürer, joonistaja ja graafik. Täiuslikud puu- ja vasegravüürid. 8. Lucas Cranach vanem-tema piltidel on ümmarguse näo ja pilukil silmadega naisenäod. 9
hoolega kujundatud väljakuid ja suurejoonelisi monumente. Barokk Eestis Põhjamaiselt tagasihoidlikum oli barokkstiil Põhja-Euroopas, ka meil Eestis. Ohtralt ehitati juba Rootsi võimu ajal Narvas. Sealsed väheldased ja lihtsad, kuid oma raidportaalide, ärklite ja muude kaunistustega kenalt ja koduselt mõjuvad kaupmehemajad hävisid II maailmasõja ajal. Barokseid kirikuid leidub Pärnus. 17. sajandil hakati püstitama barokseid tornikiivreid ka vanematele kirikutele. Sellised tornikiivrid kroonivad praegu näiteks Tallinna Niguliste ja Pühavaimu kirikuid ning ka Raekoda. Kui varem Eesti kuulus Euroopa ääremaadele, siis pärast liitmist Venemaaga aastal 1710 osutus ta järsku võimsa suurriigi pealinna lähistel asuvaks. See tähendas suurejoonelisemat suunda ka meie ehitustegevuses, millest annab tunnistust Kadrioru loss - nime said loss ja selle ümber laiuv park valitsejanna Katariina I järgi. Lossi kavandas itaallane Niccolo Michetti. Rokokoo 18
Tekkis ehitisi, mille põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Taas tuli kasutusele basiilika, kuid uudselt ümberkujundatuna pealööv ehitati hästi avar ja valge, külglöövidest moodustati rida kabeleid, altaripoolses osas kerkis kuppel. Kirikutel võis leiduda ka fassaaditorne; neil kõrgusid veidrad paisutustega tornikiivrid. Arhitektuur Itaalias Kirikutes mindi üle ladina ristile ning kirikud muutusid pikkadeks. Põhja ja lõunatiibadesse ehitati kabelid. Väga suurt tähelepanu osutati maalidele ja skulptuuridele. Nende eesmärgiks oli muuta kirik suursugusemaks. Välisvaatel tohutult dekoratsioone. Lopsakas fassaad. Kirik kahekordne ja fassaad varjas kupli, jättes suursuguse mulje. Fassaadi pind dünaamiline ja rahutu. Kasutati väga palju valguse ja varju mängu.
BAROKLIK KLASSITSISM VENEMAAL Peeter-Pauli katedraal Bartolomeo Rastrelli: Talvepalee Peterburis, Tsarskoje Selo lossi Merevaigutuba BAROKLIK REALISM EESTIS (1630-1780) Niccolo Michetti: Kadrioru lossi fassaad Tallinnas Eesti Vabariigi presidendi residents Kadriorus(Arhitekt Alar Kotli). "Artemis ja Akteion" - Kadrioru lossi pidusaali laemaal. Axel von Roseni maja Pikk tn 28(Praegune Rootsi saatkond). Niguliste ja Toomkiriku tornikiiver Raekoja ja Püha Miikaeli tornikiivrid Eliisabeti ja Katariina kirikud Pärnus Palmse mõis Vigala kiriku altar (Christian Ackermann, u.1680.a.) enne ja pärast (okt.2005) Sadolini värvidega värvimist. BAROKKSKULPTUUR Kujud on rahutud, ilmekad, dünaamilised, liikuvad. Eelistati võitlus- ja röövimisstseene. Giovanni Lorenzo Bernini: Püha Teresa ekstaas, Püha Peetri väljak, Apollon ja Daphne, Persephone röövimine, Taavet, Tritoni purskkaev. Etienne Maurice Falconet: Peeter I ratsamonument BAROKKMAAL
See järgnes romaanikale ja on valdavalt 12-16. sajandi alguseni. 10. Kust tuleb nimi gooti stiil? Termin pärineb Giorgio Vasarilt, kes kasutas seda alavääristavas tähenduses renessansieelse arhitektuuri kui millegi metsiku ja barbaarse kohta ja see tuleneb Itaaliat pärast Rooma keisririigi hävimist asustanud gootide hõimu nimetusest. 11. Mis on gootika põhitunnusteks ehituskunstis? Gootika põhitunnusteks ehituskunstis oli teravkaarmotiivid, kõrged tornikiivrid, roidvõlvid, raidkivikaunistused 12. Mida tähendavad mõisted: vööndkaar - kaar, mis toetab võlvistikku ja jaotab selle võlvikuteks. roie - ristvõlvide servjooni tähistavad eenduvad kaared. päiskivi - võlvikiiru keskmest eenduv, harilikult ümmargune või nelinurkne dekoratiivkivi roiete otste vahel. võlvisiil - diagonaalsete roiete või servjoontega piiratud võlvipinnalõik
Jumalaema (Notre Dame) kirik Pariisis (varagootika) Chartres'i Jumalaema katedraal (kõrggootika, kesklöövi kõrgus 32m) Reims'i Jumalaema katedraal(kesklööv 37,5m) PILT....AMIENSI KATEDRAAL (Kõrggootika) Arhitektuuri tunnused välisilmes Finaalid, siirud, raiddetailid(ristlillikud, krabid), perspektiivportaalid (3tk), vimbergid, roosaken, kuningate galerii, kaks torni, tornikiivrid jäid sageli lõpuni ehitamata. Tugisüsteem Gooti kirikus Raidvõlv, roie, võlvisiilud, piilar, tugikaared, päisikivi. Hilisgootika Ehitisi kaunistati veelgi rikkalikumalt, arhitektuurne konstruktsioon jäi samaks, võlvidel hakati kasutama kõrvalroided (nt. lehvikvõlv ja tähtvõlvid). Pilt 5. Oleviste kiriku tähtvõlvid Pilt 6. King's College'i kabel ,lehvikvõlvid
Uusi elamuid polnud eriti ruumi ehitada, ehitati ümber siseruume. Sageli ehitati teine korrus välja esinduskorruseks. Sellele ajale on iseloomulikud maalitud talalaed või laemaalid lõuendil. Rootsi-aegse barokkarhitektuuri näiteks Tallinnas võib tuua aadlik Roseni elamu (Pikk t. 28, praegu Rootsi saatkond). See on ehitatud kahe keskaegse hoone kohale. On 2-korruseline, kõrge kelpkatusega, fassaadil läbi kahe korruse ulatuvad pilastrid. Baroksed tornikiivrid on: · Tallinna toomkirikul · Tallinna Niguliste kirikul. Nigulistes on barokkstiilis ka põhjapoolne eeskoda (kus praegu paikneb sissepääs) Kuressaares on barokne raekoda ja vaekoda. Pärnus Tallinna värav. Vene aeg Tallinnas on parim näide Kadrioru loss uhkeim lossi- ja pargiansambel Eesti barokkarhitektuuris. See rajati Vene tsaari Peeter I käsul tsaariperekonna suveresidentsiks. Arhitekt on itaallane Niccolò Michetti /miketi/
Skulptuurid ja maalid olid esitatud romaani stiili kirikutes, Romaani skulptuur esines tavaliselt reljeefina kiriku fassaadil ja siseruumis (eriti piilarite kapiteelidel). II GOOTI KUNST 1. Mis laadi ehitistes avalduvad kõige selgemalt gooti stiili erijooned? Millised need on? 2. Võrdle omavahel romaani ja gooti basiilikat. Millised on nende ühisjooned ja mille poolest nad on põhimõtteliselt erinevad Kui romaani katedraalidel kerkisid vaid tornikiivrid üle teiste linnamajade katuste, siis suured gooti basiilikad nagu valitseksid linna üle. Oluliseks uuenduseks oli roidvõlvide kasutuselevõtt. Raidkividest või tellistest kokku pandud roiete peale laoti õhukesest kivikihist võlvid, mis olid palju kergemad kui romaaniaegsed. Nüüd polnud enam vaja pakse umbseid seinapindu. Selle asemel olid suured aknad. Ehitise tugevdamiseks
põhiplaanidesse. Tekkis ehitisi, mille põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest. Ümarad ruumiosad, kaarjad ja vonklevad jooned sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Taas tuli käibele basiilika, kuid uudselt ümberkujundatuna. Pealööv ehitati hästi avar ja valge, külglöövidest moodustati rida kabeleid, altaripoolses osas kerkis kuppel. Kirikutel võis leiduda ka fassaaditorne; neil kõrgusid veidrad paisutustega tornikiivrid. N. Vaux-le-Vicomte loss, Santa Susanna kirik, Peetri kirik Roomas Peetri kirik 5. Iseloomusta barokk skulptuuri ja too näiteid! Lisa pilt dokumenti! Barokkskulptuurid olid mõeldud peamiselt dekoratiivse, meeleoluka lisandina hoonete ja ehitusansamblite juurde. Palju püstitati antiikainelisi gruppe parkidesse, valitsejate mälestusmärke väljakutele, loodi kujudega kaunistatud purskkaeve ja
kokku omapäraseks tervikuks. Niisugusel taustal said uudse ilme isegi vanad, varemgi tarvitatud detailid. Eriti armastati voluute; need keerdusid fassaadidel, ümbritsesid ovaalseid aknaid või imelikke sopiliste viiludega portaale. Taas tuli käibele basiilika, kuid uudselt ümberkujundatuna. Pealööv ehitati hästi avar ja valge, külglöövidest moodustati rida kabeleid, altaripoolses osas kerkis kuppel. Kirikutel võis leiduda ka fassaaditorne; neil kõrgusid veidrad paisutustega tornikiivrid. Barokiajastul ehitati Euroopas palju suurejoonelisi losse, rajati pöetud puude ja sirgete alleedega parke, kujundati avaraid väljakuid mälestussammastega, planeeriti esinduslikke linnaosi Jõudnud üle Itaalia piiride, omandas barokkarhitektuur igal maal erinäolise ilme. Saksa alade küllusliku ja toretseva laadi parimad näited on Belvedere loss Viinis ning nn. Zwinger Dresdenis - see on võluvalt koketsete galeriide, tornikeste ja nurgapaviljonidega
Euroopasse". Vanavene arhitektuur Sofia peakirik Kiievis. 1017-1031. Makett. Sofia peakirik Novgorodis. Püha Sofja peakirik Kiievis 1045-1050. kaasajal. Baroksed tornikiivrid pärinevad 18. sajandist Novgorodi kreml linnulennult. Kullatud keskkupliga kirik on Sofia peakirik. Pokrovski kirik Nerli jõe Püha Dmitri peakirik ääres. 1165. Vladimiris. u. 1193-1197. Punane Väljak Moskvas. Pihkva kreml. 13.-15. Aristotle Fioravanti. Tagaplaanil Kremli sajand
filigraansemaks ning jättis rohkem ruumi vitraazidele. Roosakna kohal üle fassaadi rida skulptuure teravakaarelistes nissides kuningategalerii - gooti kiriku välisfassaadil teravakaarsetes nissides roosakna kohal asetsev skulptuuridest horisontaalrida, mis moodustab nn. fassaadi kolmanda vööndi. Iseloomulik eelkõige Prantsusmaa gooti kirikutele. Eestis Tartu Jaani kiriku läänefassaad. Tavaliselt 2 suurt torni läänefassaadi kõrval, tornikiivrid jäid sageli lõpuni ehitamata. Nelitise kohal oli väike haritorn. Välisarhitektuuris on suur osa tornidel. Tornid võivad olla ümmargused, nelja- võikaheksatahulised. Tornid asetsevad nelitise kohal, pikihoone nurkades jne. Itaalias puuduvad ehitisega orgaaniliselt seotud tornid, need seisavad ehitise kõrval iseseisvalt (kampaniilid). Portaalide kohal asuvad ehisviilud ehk vimpergid Peafassaadil tavaliselt 3 suurt teravakaarelist portaali
omapäraseks tervikuks. Niisugusel taustal said uudse ilme isegi vanad, varemgi tarvitatud detailid. Eriti armastati voluute; need keerdusid fassaadidel, ümbritsesid ovaalseid aknaid või imelikke sopiliste viiludega portaale. Taas tuli käibele basiilika, kuid uudselt ümberkujundatuna. Pealööv ehitati hästi avar ja valge, külglöövidest moodustati rida kabeleid, altaripoolses osas kerkis kuppel. Kirikutel võis leiduda ka fassaaditorne; neil kõrgusid veidrad paisutustega tornikiivrid. Skulptuur:Barokkskulptuurid on hoogsad, rahutud, maalilised. Tugevaid, otsitud poosides inimesi kujutatakse lehvivates rüüdes või hoopis ilma rõivasteta. Voogavad draperiid, ülekuhjatus, ebatavalised zestid muudavad skulptuuride piirjooned sopiliseks, ebamääraselt laialivalguvaks. Vaatamata jõule ja kirglikkusele on skulptuuride välistes joontes siiski palju pehmet, sujuvat, ümarat. Sageli kuulus skulptuur lahutamatult kokku arhitektuuriga. Kujud kaunistasid hoonete sisemust ja
* Notre-Dame`i (Jumalaema) katedraal Pariisis. 5-lööviline basiilika, varagootika näide. Võlvide kõrgus 32 m. * Chartres`i /sartri/ katedraal (linn Pariisist edelas). Põhiosa 3-lööviline, koor 5-lööviline. Valmis kiiresti, stiililt ühtne. Kuulsad vitraazid. Põhjapoolse torni kiiver erinev rikkalik hilisgootika. * Reimsi /räänsi/ katedraal (Pariisist kirdes). Põhiosa 3-lööviline, koor 5-lööviline. Tornikiivrid puuduvad. Rikkalikud skulptuursed kaunistused. * Amiens`i /amjääni/ katedraal (Pariisist põhjas). Põhiosa 3-lööviline, koor 5-lööviline. Tornikiivriteta. Ehitati kaua, stiililt ebaühtlane. Võlvide kõrgus 42,5 m. * Sainte-Chapelle /sänt sapell/ Pariisis kuningate lossikabel, ehitatud 13. sajandil. Kahekorruseline, ülemine korrus koosneb peaaegu ainult värvilistest klaasakendest. * Mont-Saint-Michel /mont sänt misell/ - klooster kaljusaarel Prantsusmaa põhjarannikul Normandias
Giovanni Lorenzo Bernini, kavandas kolonnaadi (e. sammaskäigu) Peetri kiriku ees 8. Kes oli see arhitekt, kes töötas Peterburis XVIII saj. keskel? Mis rahvusest ta oli? Itaallane Bartolomeo Rastrelli 9. B. Rastrelli kolm tuntumat ehitist Talvepalee ja Smolnõi kloostri kirik Leningradis ja Katariina loss Tsarskoje Selos 10. Mis on Eestis barokkarhidektuuri silmapaistvaim mälestusmärk? Kadrioru loss 11. Missugused ehitised Eestis said barokkstiilis tornikiivrid? Tallinna toomkirik, Niguliste kirik, Tallinna ja Tartu raekojad 12. Kust on saanud Tallinna linnakvartal Kadriorg oma nime? Katariina I järgi 13. Missugune Eesti linn oli rikas oma barokkstiilis elumajade rohkuse poolest? Narva 14. Kes oli Itaalia mõjukaim barokk-skulptor? Giovanni Lorenzo Bernini 15.1. Missugune müüt oli aluseks G.L.Bernini skulptuurile „Apollon ja Daphne“? Antiigiaineline röövimisstseen valgusejumala Apolloni ja nümf Daphnega. 15.2
, rääkimata muidugi piiblitegelastest ja pühakutest. Pariisi kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi kõrval ja veel üks väike haritorn nelitise kohal. Peafassaadis oli ka kolm suurt teravkaarset portaali. Vastavalt löövidele oli keskmine portaal avaram. Portaalide kohal kõrgusid teravad kitsad ehisviilud. Keskmise portaali kohal asus ümmargune roosaken, veel kõrgemal ulatus põiki üle kogu fassaadi rida skulptuure teravkaarelites nissides- nn. kuningate galerii. Tornikiivrid jäid aga sageli lõpuni ehitamata. Gooti stiil levis kogu katolikus Euroopas. Ilmselt sobis gootika hästi nii usuliste tunnete kui ka linlaste tugevneva iseteadvuse väljendamiseks. Inglise gootika alguseks loetakse Canterbury katedraali ümberehitust 1175. aastal ühe prantsuse meistri osavõtul ning 13. sajandil ehitati Londonis üsna prantsuspärases stiilis Westminister Abbey. 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi
5) 1684.a asutati Tartu lähedale piiskopi mõisa seminar eesti koolmeistrite ja kõstrite ettevalmistamiseks- Biengt Gottfried Forselius 6) õpetati: lugemist, usuõpetust, vaimulikke laule, arvutamist, saksa keelt, raamatute kõitmist 7) Forselius koostas ise ka aabitsa. 8) Käis 2 poisiga- Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansu Jüriga Stockholmis kuninga juures. 9) Kooli lõpetas 160 poissi- kellest said õpetajad ➔ Arhitektuur: • Iseloomulik barokkstiil- ümaraks paisutatud tornikiivrid, voluudid, ovaalsed aknad. • Uut tüüpi kaitseehitised- bastionid- 5 nurksed mullast kuhjatud astangulised kindlused. ➔ Kokkuvõte • VALITSEMINE(negatiivne) • Rüütelkonnad- valitseti talupoegade üle • Kohtusüsteem- kohtu astmed tekitati iga seisusele. • Haldusjaotus- Eesti alad jaotati kaheks, ja areng ei olnud enam ühesugune. • Kuninga toetus aadlikele ➔ Positiivne • Reduktsioon- mõisad, mis läksid riigi valdustesse. Riik kaitses talupoegi.
Euroopaga, kus katoliiklus ja ladina keel oma positsioonid säilitasid. 9) Iseloomustage barokkstiili. Nimetage barokkkunsti näiteid Eestis Barokk on kunstivool mis tõi kaasa uue arusaama ilust see jagunes kaheks: 1) lopsakaks 2) vaos hoitud. Eestis oli tagasihoidlikum versioon. Mille parimaks nt. on narva Vanalinn , Tallinnas toomkirik , niguliste ja pühavaimu kirku uued tornikiivrid. 10) Milles seisnesid nn n õiaprotsessid ? Seisnes n õidade üle kohtu mõistmises ja nende hukkamises. 11) Millal ja kuidas toimus Tartu ülikooli asutamine? Johann Skytteli ja Gustav II adolfi eestvõttel avati 15.oktoober 1632. Tartu ülikool 12) Kirjeldage õppetöö korraldust Rootsiaegses Tartu ülikoolis. oli 4 teaduskonda
võtsid omaks uue stiili tunnuse teravkaare, mis meenutab pooleks murtud vibu. Gootikas on akna- ja ukseavad ning mitmed muud ehitusosad ülalt teravkaarsed. Teiseks gooti stiili tunnuseks on hoone üleüldine kõrgusse pürgimine. See ei tähenda ainult tornide kõrgust, nende kiivrite taevasse tõusmist (Oleviste kirik Tallinnas), vaid kõikide ehitusosade suundumist ülespoole. (Tihti puuduvad aga gooti kirikutel, näiteks Pariisi Jumalaema kirikul üldse kõrged tornikiivrid. Selle põhjuseks oli rahanappus.) Nimetus "gootika" tuleb germaani hõimu gootide nimest, kuigi neil pole selle kunstiga midagi ühist. Nime andsid sellele stiilile Firenze renessansimeistrid, et halvustada eelneva ajajärgu kunsti (mõte: nii ajast ja arust nagu gootidel). Gooti ehitisi lammutati halastamatult. Euroopas pöördus üldsuse tähelepanu gooti kunsti juurde tagasi alles pärast V. Hugo romaani "Jumalaema kirik Pariisis" ilmumist 1831. a.
Kõige kuulsam ja produktiivsem puunikerdaja Tallinnas oli Christian Ackermann. Kiviraidurid peale hoonete dekoreerimisele püstitasid ka hauamonumente (eriti populaarne päikesevalguse sümbol rõngasrist). Rootsi ajal säilitasid Eesti linnad enamjaolt keskaegse väljanägemise. Rootsi võimud püüdsid linnade ehitustegevust korraldada sihipäraselt ( ehituspoliitika Narvas kõige edukam). Rootsi aja arhitektuuris võimutses barokk. Kõrgemad ehitised said omale uhked tornikiivrid. Rootsi võimud alustasid bastionide (viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused) püstitamist. Kõige mahukamad ehitustööd oli kavandatud Tallinnas. Talupojakultuur. Talurahvakultuur säilitas oma traditsioonilise ilme ja muutus aeglaselt. Peatoiduks oli endiselt rukkileib. Võeti kasutusele läätsed. Kõige rikkam oli talurahva laud pulmade ajal, seal pruuliti ka ohtralt õlut ja viina. Viina ja õlle turustamiseks
haritorn nelitise kõrval. Peafassaadis oli ka kolm suurt teravkaarelist portaali. Need moodustasid perspektiivportaali, keskmise kohal asus suur ümmargune roosaken. See omab koos vitraaziga sümboolset tähendust. 12. saj. keskel omandavad need olulise tähtsuse gootika arengus. Veel kõrgemal roosaknast ulatus põiki üle kogu fassaadi rida skulptuure teravkaarelistest nissidest, see on nn. kuningategalerii. Sageli jäid tornikiivrid lõpuni ehitamata. Siseruum oli kindlasti väga avar, vaba ja õhuline. Põhiplaan pikihoone ja transept moodustavad ladina risti. Transept eendub vähem, liitub terviklikumalt pikihoonega. Enamasti 3-5 löövilised, basikaalsed. Kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem. Külglöövid jätkuvad teisel pool transepti kooriosas, moodustades kooriümbriskäigu. Krüpte ei ehitatud enam, seega on põrand tasapinnaline
sulasid kokku omapäraseks tervikuks. Niisugusel taustal said uudse ilme isegi vanad, varemgi tarvitatud detailid. Eriti armastati voluute; need keerdusid fassaadidel, ümbritsesid ovaalseid aknaid või imelikke sopiliste viiludega portaale. Taas tuli käibele basiilika, kuid uudselt ümberkujundatuna. Pealööv ehitati hästi avar ja valge, külglöövidest moodustati rida kabeleid, altaripoolses osas kerkis kuppel. Kirikutel võis leiduda ka fassaaditorne; neil kõrgusid veidrad paisutustega tornikiivrid. Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Viimaste juures taotleti petlikku ruumimõju. Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi: seinu nagu jätkanuksid ülal maalitud sammaskäigud. Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid imelikes poosides kas inglid ja pühakud või tegelased antiikmüütidest. Nii tekkis mulje taevani ulatuvast.
Skulptuur ja arhitektuur · Hauamonumendid ja ehitiste kaunistused manerism · Mõju Põhja-Euroopale CORNELIS FLORIS · Peateos Antverpeni raekoda renessanslik fassaad, gootipärane kõrge viil (maneristlik) · Autor mitmele sarkofaagikujulisele hauamonumendile · Omapärase ornamentika stiili looja puuviljavanikud, kartusid mustriraamat · Maneristlikule arhitektuurile olid omased ka detailid, nt vapid või medaljonid maskide või reljeefidega · Tornikiivrid mitmeastmelised, rõdude ja paisutustega võeti eeskuju, nt Kronbergi loss Taanis Kunst Eestis 16 sajand MICHEL SITTOW · Portreemaalija, peenmaalitehnika · Väiksed pildid tumedal taustal · Pool-figuurid või madonnad · Nt ,,Taani kuningas Christian II", ,,Aragoni Katariina", ,,Maarja kroonimine" Tallinn ja Narva · Sisekujunduse muutus ärklid, nt raeapteegi maja Tallinnas, raidkunst ARENT PASSER · Pontus De la Gardie hauamonumet toomkirikus
roosakende kiviosa aina filigraansemaks ning jättis rohkem ruumi vitraazidele. Roosakna kohal üle fassaadi rida skulptuure teravakaarelistes nissides kuningategalerii - gooti kiriku välisfassaadil teravakaarsetes nissides roosakna kohal asetsev skulptuuridest horisontaalrida, mis moodustab nn. fassaadi kolmanda vööndi. Iseloomulik eelkõige Prantsusmaa gooti kirikutele. Eestis Tartu Jaani kiriku läänefassaad. Tavaliselt asusid 2 suurt torni läänefassaadi kõrval, tornikiivrid jäid sageli lõpuni ehitamata. Nelitise kohal oli väike haritorn. Välisarhitektuuris on suur osa tornidel. Tornid võivad olla ümmargused, nelja- või kaheksatahulised. Tornid asetsevad nelitise kohal, pikihoone nurkades jne. Itaalias puuduvad ehitisega orgaaniliselt seotud tornid, need seisavad ehitise kõrval iseseisvalt (kampaniilid). Portaalide kohal asuvad ehisviilud ehk vimpergid (sks. Wimperg).
Niisugusel taustal said uudse ilme isegi vanad, varemgi tarvitatud detailid. Eriti armastati voluute; need keerdusid fassaadidel, ümbritsesid ovaalseid aknaid või imelikke sopiliste viiludega portaale. Taas tuli käibele basiilika, kuid uudselt ümberkujundatuna. Pealööv ehitati hästi avar ja valge, külglöövidest moodustati rida kabeleid, altaripoolses osas kerkis kuppel. Kirikutel võis leiduda ka fassaaditorne; neil kõrgusid veidrad paisutustega tornikiivrid. Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Viimaste juures taotleti petlikku ruumimõju. Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi: seinu nagu jätkanuksid ülal maalitud sammaskäigud. Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid imelikes poosides kas inglid ja pühakud või tegelased antiikmüütidest. Nii tekkis mulje taevani ulatuvast ruumist
roosaken-kujutatud jumalaema, põiki üle fassaadi skulptuure- nn. kuningate galerii-selle kohalt algavadki läänefassaadi tornid, vitraažkaunistused, Tuntumad Gooti ehitised Lääne-Euroopas KÕRGGOOTIKA also: Prantsusmaa Pariisi Jumalaema katedraal (Notre-Dame V.Hugo-varagootika)..kesklöövi võlvide kõrgus kasvas. Põhiplaaniks ladina rist, külglöövid kitsad ja madalad- kuhjusid kooriümbriskäiguks. Chartres’i katedraal- 2 torni , lõpuni ehitatud, tornikiivrid lõpetatud, Reimsi katedraal- Prantsuse kuninga kroonimispaik Amiens’i katedraal- mahuliselt suurim P-Pr (10 000 inim.), pole lõpuni ehitatud Maarja kabel-pärja keskmine kabel, teistest veidi suurem hilisgootika nt. Roueni linnas Normandias suurima nelitistorniga kirik 165 m torn Mont Saint-Micheli klooster- Normandia rannikul väikesel kaljusaarel paavstide loss Avignonis Carcassonne’i linnamüür- säilinud, Hispaanias katedraal 2 torniga Burgose katedraal- Cidi sarkofaag seal
arengu tase, sellest sõltus ka kunst, ehk erinevate maade erinev arengu tase, 1. It. Kirikul suur võim, kiriku tellimisel tööd ja kiriklik kunst- dünaamiline, jõuline, tihti äärmuslik, - kõige barokilikum. Milline näeb välja it tüüpiline kirik 17.saj- isel tunnused läänefassaadil, mis on 3osast koosnev, keskm osa kõrgem ja külgmised osad madalamad on keskm kõrgema osaga ühendatud spiraalsete kaunistuste- voluutidega, tornikiivrid nt Raekoja hoone- ümarad paisutatud vormid 2. Prm- kuningas ning kunstiteosed telliti õukonnalt, kun tahtis näidata oma võimu, ei sobinud It pärane ülepaisutatus, antiigist eeskuju- nim. barokilik klassitsism- ühtlane valgus, ideaalmaastik. Arhitektuur- lossid olid olulised, millede juurde kuulus lossipark mis mood terviku. Arhitektuuri iseloomustab sümmeetriline, range, antiikeeskuju( kolmnurgad, sambad), ei olnud usuteemalisi pilte. Park oli
kokku omapäraseks tervikuks. Niisugusel taustal said uudse ilme isegi vanad, varemgi tarvitatud detailid. Eriti armastati voluute; need keerdusid fassaadidel, ümbritsesid ovaalseid aknaid või imelikke sopiliste viiludega portaale. Taas tuli käibele basiilika, kuid uudselt ümberkujundatuna. Pealööv ehitati hästi avar ja valge, külglöövidest moodustati rida kabeleid, altaripoolses osas kerkis kuppel. Kirikutel võis leiduda ka fassaaditorne; neil kõrgusid veidrad paisutustega tornikiivrid. Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Viimaste juures taotleti petlikku ruumimõju. Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi: seinu nagu jätkanuksid ülal maalitud sammaskäigud. Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid imelikes poosides kas inglid ja pühakud või tegelased antiikmüütidest. Nii tekkis mulje taevani ulatuvast.
1. Eeldused renessansi tekkimiseks?Idamaade kaubandus, uusaegse panganduse teke, rikkuse teke, see et paavst oli Itaalias, rahamajanduse areng, linnriikide teke, palgasõdurid. 2. Renessanss
tähendab taassündi, antiikkunsti taassündi, täpsemalt selle identset jäljendamist antud olukorras.3.Kes oli renessansi lemmikkangelane, miks? Iseloomustage renessanslikku moraali. Kuidas
see erineb rüütlimoraalist? Moraali üheks tähtsamaks probleemiks oli eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraalile olid vahendid väga olulised ainult õigete vahenditega ja õigel viisil saavutatud
eesmärk oli midagi väärt. Renessanssi inimene aga saavutas eesmärgi vahendeid valimata. Levima hakanud tulirelvad tundusid rüütlitele ebanormaalsed, aga linnakodanikule
mitte.
põlenud. 6. Keskajal peeti ühe kiriku mõjupiirkonnaks ala, kuhuni kuuldi kellade helinat. 7. Gooti katedraalidel paikneb roosaken kiriku keskmise portaali kohal. 8. Gooti basiilika võlvidel aitasid raskust kanda erilised tugipiilarid. 9. Tuntuimad gootistiili ehitised on Maastrichti toomkirik, Utrechti toomkiriku koor ja Prantsusmaa Jumalaema kirik. 10. Eestis on gooti stiili Ridala ja Karja kirikutes. 11. Tallinna gooti kirikutel on muus stiilis tornikiivrid, kuna 19. saj. hakati neid uuendama. 12. Maalikunstis viljeleti peamiselt miniatuurmaale, freskosid ning vitraaze. 13. Tiibaltarid olid ehitatud nii, et tema erinevad osad käisid kinni-lahti justkui kapil. Romaani 1. Romaani kunst on oma nime saanud ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi. 2. Romaani stiilis rajatud hoonete tunnused on ümarkaar ja kuupkapiteel. 3
DÜRER'i graafika. HANS HOLBEN ,,Rotterdami Erasmuse portree" ja Henri VIII portree. Gutenbergi piibel. Puulõikesarjad. GRÜNEWALD ,,Kristuse ülestõusmine" ja ,,Kristus ristil" Eesti PASSER Mustpeade maja fassaad Tallinnas. SITTOW läks Madalmaadesse elama ja tööle. Tallinna raeapteek. Pontus de la Gardie hauamonument Tallinna toomkirikus. Tallinna kirikute ja raekoja tornikiivrid. 14. Barokk(17. sajand). Absolutismi väljakujunemine, revolutsioonid ja ususõjad, muurang maailmapildis, rahvalikkus. Kirik ja kunst. Need märksõnad seletatakse lahti Õ lk 112. Barokk Ehitised, skulptuurid, maalikunst Itaalia Il Gesù(Jeesuse kirik) Roomas. Rooma Peetri kiriku edasiehitus: Kolonnaad Peetri kiriku ees ja Peetri väljak. CARAVAGGIO ,,Peetruse
aastal. 1699 kolis ülikool Pärnusse. Kujutav kunst ja arhitektuur Väljendusrikaste vormidega töid tegid puunikerdajad, neist kõige kuulsam oli Christian Ackermann. Kiviraidurid tegelesid hoonete dekoreerimisega ning hauamonumentide valmistamisega (rõngasristid). Levisid baroksed seina- ja laemaalingud. Ehitustegevus oli mahukam Narvas, Tartus ja Pärnus. Kõige rohkem säilitas keskaegset väljanägemist Tallinn. Arhitektuuris sai valdavaks barokk. Kõrgemad ehitised said endale tornikiivrid. Alustati uut tüüpi kaitseehitiste bastionide püstitamist. Need olid viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused. Kõige rohkem plaaniti neid rajada Tallinna ümber. 11-st plaanitust ehitati valmis 3. Talupojakultuur Eestlaste peatoiduks oli rukkileib ning kala. Kõige rikkam oli laud pulmade ajal ning ka jõulude ajal. Igapäevase kalja ja mõdu kõrval pruugiti pulmades õlut ja viina. Viina
annaabi.ee 
