Gooti kunst (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Renessanss - trükikunst, seos gootikaga

oli astroloogia taaselustunud 12 saj-ks ja muutus peagi nii mõjukaks, et seda sallis ka kirik. Planeedid ja tähtkujud kandsid paganlikke nimesid ja katsed asendada need kristlike alternatiividega ei õnnestunud. Üldiselt usuti, et nad ilmutavad jumala tahet ja nii lepitati astroloogia, astronoomia ja kristlik teoloogia. Sodiaagimärgid esinevad ka renessansskunstis. Gootika ja renessansi vahel pole teravat piiri. Paljud nähtused, mida seostatakse renessansiga tärkasid juba keskajal. Gooti kunstnikud ei teadnud, et nad on gooti või keskaja kunstnikud. Renessansi kunstnikud olid aga oma erinevusest hästi teadlikud. Kogu klassikalise kunsti "taassünni" idee koos keskajaga oli suuresti müüt, mida levitasid 14 saj lõpus, 15 saj alguses Itaalia klassika õpetlased ­ humanistid. Arhitektuuris oli suurem tähelepanu ilmalikel hoonetel. Ehitati raamatukogusid, haiglaid, kohtu- ja kaubakodasid. Suurimad saavutused jäävad siiski kirikuehitusse. Arhitektuuris

Ajalugu

22

doc

Itaalia renessanss - põhjalik referaat

Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad ­ Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). Renessansskultuuril on üks kindel tunnus ­ eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust. Eeskujuks saab antiigi hiilgus. Rinascita (it. ­ taassünd), prantsuse keelest renaissance on alus ajastu nimele. Õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat, igapäevast elu. Renessanssliku maailmavaate keskmeks on humanism ­ veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng

Kunstiajalugu

5

doc

Romaani ja gooti kunst, renessanss

· Saksamaa ­ romaani stiil valitses kaua aega. Oli suurem monotoonsus, massiivsus, raskepärasus. Eeskujuks olid Prantsusmaa ja Itaalia. Kasutati palju võlvimist. Meizi, Wormsi, Speyeri, Limburgi toomkirikud. Alam-Saksamaal levis eriline telliskivi ehitus (Lübecki toomkirik). · Eesti ­ lülitus Euroopa kultuuri alles vallutustega, see tõttu romaani stiil ei jõudnud levida, kuid Saaremaal ja Lääne-Eestis on mõnedes kirikutes tuntavad romaani elemendid. Kujutav kunst: Nii maal kui skulptuur olid arhitektuuri teenistuses, nendega kaunistati kirikuid, et seletada inimestele lahti piiblilugusid, näidata võimsust ning rikkust. Mõlemaid iseloomustas pikad väljavenitatud figuurid, riietatud kaelast kandadeni ja keha kontuure pole aimata (va krutsifiksid). Süzeedes eelistati ähvardavaid teemasid (viimne kohtupäev) ja imede kujutamist. Õitses ka miniatuurmaal e. raamatumaal. Bayeuxi vaip. GOOTI KUNST (12. II pool ­ 15. saj)

Kunstiajalugu

7

docx

RENESSANSS

RENESSANSS Rinascita (itaalia keeles "taassünd", prantsuse keeles renaissance). Renessanss sai alguse Itaaliast ja seepärast tähistatakse ka selle erinevaid perioode itaaliakeelsete tähistustega: 14. sajand - eelrenessanss e trecento 15. sajand - vararenessanss e quattrocento (u 1400-1500) 16. sajand - kõrgrenessanss e cinquecento (u 1500-1520/30) Just Itaalias vabanes kunst kõige varem keskaegseist kammitsaist, tärkas huvi looduse järgimise ja antiikkunsti vastu. MIS TOIMUS? Lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus, kaubandus arenes kiiresti, tärkas pangandus, tekkisid esimesed manufaktuurid, kiirenes kogu elutempo, leiti tee Indiasse ümber Aafrika, avastati Ameerika (1492), tekkisid uued majandusvormid linnades. Tähtsamateks keskusteks Itaalias olid: Veneetsia, Genova, Milano ja Firenze (pangandus, kaubandus ja tööstus).

Kunstiajalugu

22

pdf

Konspekt

Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad ­ Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. · Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). · Renessansskultuuril on üks kindel tunnus ­ eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust. Eeskujuks saab antiigi hiilgus. Rinascita (it. ­ taassünd), prantsuse keelest renaissance on alus ajastu nimele. · Õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat, igapäevast elu. Renessanssliku maailmavaate keskmeks on humanism ­ veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng

Kunstiajalugu

4

doc

10-11 kl. kunstiajaloo eksami teemad

Seinavaiba 58 stseeni jutustavad Inglismaa vallutamisest kuninga William I Vallutaja poolt. Vaibal on u. 1500 inimfiguuri, lisaks hobuseid, losse, laevu ning vaiba serval kaunistuseks loomi-linde jne. See vaip annab pildi oma ajastu elust. Legendi järgi tikkis vaiba William Vallutaja naine Mathilde. Gooti stiil 12-16saj Tunnus tervakaar, mis läheb ümber altari on koori ümbris käik. Enne seda on koor ja selle lõpus on altar. Neilkurgast läbib põiki. Gootika on linnade kunst, mille sünnimaa on Prantsusmaa. Tallinn on ka gooti stiilis ehitatud. õde'' ( joonised teisele poole) I periood-varagootika 12 saj keskpaigast kuni 13 saj.II periood- Kõrggootika 13.aj- 14. Saj keskpaik.III periood- Hilisgootika 14-16 saj.stiilitunnused.- Põhiplaanilt basiilika ( ) ladina rist. Ei erine romaani stiilist. (joonis) Gooti stiilis linn.- Linnade keskel raekojaplats koos raekojaga, kirik, turuplats. Gildihooned

Kunstiajalugu

9

doc

Renessanss muusikas

sõjajumal Marsi tempel Rooma impeeriumi ajast, praeguse kuju sai 11.-13. sajandil, seal on ristitud Dante ja Michelangelo. 4. Firenze baptisteeriumi 3 portaali - pronksuksed, lõuna(1330.a.)-, põhja(1401.a.)- ja idaportaal(1452.a.); lõunaportaali valmistajaks Andrea Pisano; põhjaportaali konkurss - teemaks "Iisaku ohverdamine", parimateks osutusid F. Brunelleschi ja Lorenzo Ghiberti (1378-1455), võitjaks valiti Ghiberti; uksel on 28 gooti raamistusega paneeli; idaportaal - kuldne kujundus 10 tahvlit (1425-52. a., gooti raamistuseta), valmistajaks Ghiberti; - gooti raamistus 5. Palazzo Vecchio ­ e. Palazzo della Signoria, ehitamist alustati 1294, lõpetati 1341 ja oli mõeldud kindlustusehitisena, omaaegne valitsushoone ja suurhertsogi residents. Torn on 94 m kõrge. Eksterjöör gooti, interjöör renessanss. Aastast 1537 oli Cosimo I residents. Galerii ­ piklik arkaadiga ühenduskäik.

Muusika

66

pdf

Renessanss arhitektuur ja mööbel (koostatud 2015)

…………………………..33 1 Sissejuhatus. Kirjutan iseseisva töö renessanssi ajast, mis oli inimestel väga suureks muutuse ajaks. Enne seda valitses keskajal peaaegu pool milleeniumit stiil, mis sai nime gootide hõimu järgi, kuid 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, sest mida peeti sellel ajal tooreks ja barbaarseks. Gooti ajastu keerles palju kiriku ümbers, sest kõik loovad jõud töötasid just selle heaks, kuid renessanssi ajastu muutis seda jäädavalt. Hakati avastam, et vahepeal on unustatud hulganisti väärtuslikke teadmisi, ning on toimunud ühiskonnas pigem allakäik, kui edasiminek. Antiikaja teadmiste janu üha suurenes, ning teaduse areng muutus oluliseks. Religiooni kahtluse alla panekuga vähenes kiriku mõjuvõim tugevalt ja hakkasid toimuma muutused, mis ennem ei oleks saanuks tekkida.

Arhitektuuri ajalugu

Kommentaarid (0)