Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Gooti kunst (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus Miks Kuulsaim keskus?
GOOTI KUNST ( GOOTIKA )
Gootistiil järgnes romantismile. Gootistiili saab näha Prantsusmaal. Prantsusmaa kuulsaim kirik: Jumalaema kirik Pariisis (Notre-Dame) on gootistiilis.
Gootistiili sünnimaa on Prantsusmaa. Gootika on peale romaanistiili teine tähtsaim kunstistiil keskajal. Nimetus gootika tuleneb germaani hõimu – gootide järgi.
Prantsusmaalt levis gootika teistesse Lääne-Euroopa riikidesse. Gootistiil domineeris 12.-16.sajandil. Kõige varem loobuti gootikast Itaalias. Gootistiili saavutused on seotud ristiusukirikuga.
Gootistiili tunnused
Arhitektuuri tähtsamaiks tunnuseks on terav kaar (uksed, aknad), teravatipulised tornid. Tornikiivrid olid saledad ja samuti teravatipulised. Üldilme-> kõrgustesse pürgiv ning õhuline. Põhiplaanilt basiilika .
Ehitise tugevdamiseks püstitati väljapoole akende vahekohtadesse tugipiilarid ja tugikaared .
Sisearhitektuuris oli oluliseks uuenduseks roidvõlvide kasutusele võtt.
Iseloomulikud olid värvilised aknad ehk vitraažid.
Portaali (peasissekäik) kohal ilutses roosaken.
Gootistiili kirikud olid ohtrate raidkivikaunistustega. Kaunistusteks olid: rosetid, ristikulehekujundid, viinapuuväädid, ristlillikud, väikesed ehistornikesed ehk fiaalid , muinasjutulised koletised ja tulekeeled, Piibli tegelased ja pühakud.
Krabid-> raidkivi kaunistus.
Kuulsamaid gootistiili näiteid Prantsusmaal:
  • CHARTES’i katedraal
  • REIMSi katedraal
  • AIMENS’i katedraal
  • NOTRE-DAME

    RENESSANSS


    Renessanss tuleb prantsuse keelest ning tähendab taassündi.
    14.-16.sajandil, Itaaliast alguse saanud “Euroopa kunstiajastu”.
    Renessanssi iseloomustab “kunstide taassünd antiigi vaimus”.
    Renessansi tekkepõhjused :
  • kaubanduse areng
  • kaupmeeste, pankurite ja töösturite rikastumine
  • õpiti tundma antiikaja kunsti
  • tekkis kujutlus ideaalsest ühiskonnast
  • antiik oli seotud Itaaliaga, kus renessanss tekkis
    Renessanss jaguneb kolmeks suuremaks perioodiks :
  • vararenessanss 14.-15.sajand
  • kõrgrenessanss 16.sajand
  • hilisrenessanss 16.sajandi lõpp

    Vararenessanss


    Vararenessansi kunsti- ja kultuurikeskuseks kujunes Firenze . Kõigepealt
    toimusid muutused arhitektuuris. Täiuslikeks peeti kupliga ehitisi . (Eeskujuks oli Vana- Rooma Phantenon).
    Üks vararenessansi kuulsamaid arhitekte oli itaallane Brunelleschi (Firenze
    Katedraal, Firenze leidlastekodu).
    Vararenessansi ajal hakati ehitama palazzosid ehk paleesid. Nendel ehitistel oli nelinurkne siseõu, kolm korrust, ümarkaared; esimene korrus laoti suurtest rohmakatest kividest (rustika), koosnesid neljast tiivast . Palazzod olid ümbritsetud kaarkäikudega.
    Skulptuur
    Skulptuuri ajalugu iseseisva kunstiliigina sai alguse 15.sajandi alguses. Kujutati kuulsaid inimesi ja väejuhte ning Piibli tegelasi. Kuulsaim skulptor oli Donatello (“Püha Jüri”). Teine kuulus skulptor sellest ajast oli Ghiberti (Paradiisi värav -> võimsad pronksuksed)
    Loodi ratsamonumente (Colleoni ratsamonument Roomas)
    Maalikunst
    Hakati lähtuma loodusest ning õpiti kujutama ruumilisust, varjutamist, perspektiivi, tunnete edasi andmist. Tähelepanu hakati pöörama inimese proportsioonidele -> inimesed muutusid reaalsemateks.
    Maalikunsti iseloomulikud jooned: pühaliku, helged meeleolud, küllaltki heledad ja värvilised koloriit. Kuulsaim maalikunstnik sellest ajast oli Botticelli (“Kevad”, “Veenuse sünd”).
    Kõrgrenessanss
    MICHELANGELO (Bucnarroti)
    Itaalia skulptor, maalikunstnik ning arhitekt . Tema kuulsamad skulptuurid on: “Taavet” ja “Mooses”. Maalikunstnikuna on tema suurteoseks Sixtuse kabeli seina- ning laemaalid. Arhitektina juhendas ta Rooma Peetri kiriku ehitamist. Maalis teose “Pietá”, mis asub Rooma Peetri kirikus.
    LEONARDO DA VINCI ( 1452 -1519)
    Kõrgrenessansi suurmeister Itaalias. Itaalia maalikunstnik, joonistaja, skulptor, arhitekt, insener, loodusteadlane, leiutaja; meisterdas pille. Da Vinci huvideringi kuulusid kõik tolleaegsed teadused, samuti muusika ja kirjandus. Da Vinci püüdis ehitada lennuaparaati.
    Inimese keha tundma õppimiseks võttis ta ette lahkamisi.
    Maalikunsti kuulsamad teosed “ Mona Lisa”, “Püha õhtusöömaaeg”
    RAFFAEL
    Tema kuulsaimad teosed on “Situse Madonna”, “ Ateena kool”
    Kordamine kontrolltööks
    1. Gootika sise- ja välistunnused arhitektuuris
    2. Vararenessanss: Kus? Miks? Kuulsaim keskus? Firenze katedraal! Mida kujutas vararenessansi maalikunst? Kuulsamad teosed!
  • Gooti kunst #1 Gooti kunst #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-02-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ych Õppematerjali autor
    Konspekt gooti kunst.

    Sarnased õppematerjalid

    Renessanss - trükikunst-seos gootikaga
    5
    doc

    Renessanss - trükikunst, seos gootikaga

    oli astroloogia taaselustunud 12 saj-ks ja muutus peagi nii mõjukaks, et seda sallis ka kirik. Planeedid ja tähtkujud kandsid paganlikke nimesid ja katsed asendada need kristlike alternatiividega ei õnnestunud. Üldiselt usuti, et nad ilmutavad jumala tahet ja nii lepitati astroloogia, astronoomia ja kristlik teoloogia. Sodiaagimärgid esinevad ka renessansskunstis. Gootika ja renessansi vahel pole teravat piiri. Paljud nähtused, mida seostatakse renessansiga tärkasid juba keskajal. Gooti kunstnikud ei teadnud, et nad on gooti või keskaja kunstnikud. Renessansi kunstnikud olid aga oma erinevusest hästi teadlikud. Kogu klassikalise kunsti "taassünni" idee koos keskajaga oli suuresti müüt, mida levitasid 14 saj lõpus, 15 saj alguses Itaalia klassika õpetlased ­ humanistid. Arhitektuuris oli suurem tähelepanu ilmalikel hoonetel. Ehitati raamatukogusid, haiglaid, kohtu- ja kaubakodasid. Suurimad saavutused jäävad siiski kirikuehitusse. Arhitektuuris

    Ajalugu
    Itaalia renessanss - põhjalik referaat
    22
    doc

    Itaalia renessanss - põhjalik referaat

    Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad ­ Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). Renessansskultuuril on üks kindel tunnus ­ eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust. Eeskujuks saab antiigi hiilgus. Rinascita (it. ­ taassünd), prantsuse keelest renaissance on alus ajastu nimele. Õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat, igapäevast elu. Renessanssliku maailmavaate keskmeks on humanism ­ veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng

    Kunstiajalugu
    Romaani ja gooti kunst-renessanss
    5
    doc

    Romaani ja gooti kunst, renessanss

    · Saksamaa ­ romaani stiil valitses kaua aega. Oli suurem monotoonsus, massiivsus, raskepärasus. Eeskujuks olid Prantsusmaa ja Itaalia. Kasutati palju võlvimist. Meizi, Wormsi, Speyeri, Limburgi toomkirikud. Alam-Saksamaal levis eriline telliskivi ehitus (Lübecki toomkirik). · Eesti ­ lülitus Euroopa kultuuri alles vallutustega, see tõttu romaani stiil ei jõudnud levida, kuid Saaremaal ja Lääne-Eestis on mõnedes kirikutes tuntavad romaani elemendid. Kujutav kunst: Nii maal kui skulptuur olid arhitektuuri teenistuses, nendega kaunistati kirikuid, et seletada inimestele lahti piiblilugusid, näidata võimsust ning rikkust. Mõlemaid iseloomustas pikad väljavenitatud figuurid, riietatud kaelast kandadeni ja keha kontuure pole aimata (va krutsifiksid). Süzeedes eelistati ähvardavaid teemasid (viimne kohtupäev) ja imede kujutamist. Õitses ka miniatuurmaal e. raamatumaal. Bayeuxi vaip. GOOTI KUNST (12. II pool ­ 15. saj)

    Kunstiajalugu
    RENESSANSS
    7
    docx

    RENESSANSS

    RENESSANSS Rinascita (itaalia keeles "taassünd", prantsuse keeles renaissance). Renessanss sai alguse Itaaliast ja seepärast tähistatakse ka selle erinevaid perioode itaaliakeelsete tähistustega: 14. sajand - eelrenessanss e trecento 15. sajand - vararenessanss e quattrocento (u 1400-1500) 16. sajand - kõrgrenessanss e cinquecento (u 1500-1520/30) Just Itaalias vabanes kunst kõige varem keskaegseist kammitsaist, tärkas huvi looduse järgimise ja antiikkunsti vastu. MIS TOIMUS? Lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus, kaubandus arenes kiiresti, tärkas pangandus, tekkisid esimesed manufaktuurid, kiirenes kogu elutempo, leiti tee Indiasse ümber Aafrika, avastati Ameerika (1492), tekkisid uued majandusvormid linnades. Tähtsamateks keskusteks Itaalias olid: Veneetsia, Genova, Milano ja Firenze (pangandus, kaubandus ja tööstus).

    Kunstiajalugu
    Konspekt
    22
    pdf

    Konspekt

    Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad ­ Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. · Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). · Renessansskultuuril on üks kindel tunnus ­ eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust. Eeskujuks saab antiigi hiilgus. Rinascita (it. ­ taassünd), prantsuse keelest renaissance on alus ajastu nimele. · Õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat, igapäevast elu. Renessanssliku maailmavaate keskmeks on humanism ­ veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng

    Kunstiajalugu
    10-11 kl-kunstiajaloo eksami teemad
    4
    doc

    10-11 kl. kunstiajaloo eksami teemad

    Seinavaiba 58 stseeni jutustavad Inglismaa vallutamisest kuninga William I Vallutaja poolt. Vaibal on u. 1500 inimfiguuri, lisaks hobuseid, losse, laevu ning vaiba serval kaunistuseks loomi-linde jne. See vaip annab pildi oma ajastu elust. Legendi järgi tikkis vaiba William Vallutaja naine Mathilde. Gooti stiil 12-16saj Tunnus tervakaar, mis läheb ümber altari on koori ümbris käik. Enne seda on koor ja selle lõpus on altar. Neilkurgast läbib põiki. Gootika on linnade kunst, mille sünnimaa on Prantsusmaa. Tallinn on ka gooti stiilis ehitatud. õde'' ( joonised teisele poole) I periood-varagootika 12 saj keskpaigast kuni 13 saj.II periood- Kõrggootika 13.aj- 14. Saj keskpaik.III periood- Hilisgootika 14-16 saj.stiilitunnused.- Põhiplaanilt basiilika ( ) ladina rist. Ei erine romaani stiilist. (joonis) Gooti stiilis linn.- Linnade keskel raekojaplats koos raekojaga, kirik, turuplats. Gildihooned

    Kunstiajalugu
    Renessanss muusikas
    9
    doc

    Renessanss muusikas

    sõjajumal Marsi tempel Rooma impeeriumi ajast, praeguse kuju sai 11.-13. sajandil, seal on ristitud Dante ja Michelangelo. 4. Firenze baptisteeriumi 3 portaali - pronksuksed, lõuna(1330.a.)-, põhja(1401.a.)- ja idaportaal(1452.a.); lõunaportaali valmistajaks Andrea Pisano; põhjaportaali konkurss - teemaks "Iisaku ohverdamine", parimateks osutusid F. Brunelleschi ja Lorenzo Ghiberti (1378-1455), võitjaks valiti Ghiberti; uksel on 28 gooti raamistusega paneeli; idaportaal - kuldne kujundus 10 tahvlit (1425-52. a., gooti raamistuseta), valmistajaks Ghiberti; - gooti raamistus 5. Palazzo Vecchio ­ e. Palazzo della Signoria, ehitamist alustati 1294, lõpetati 1341 ja oli mõeldud kindlustusehitisena, omaaegne valitsushoone ja suurhertsogi residents. Torn on 94 m kõrge. Eksterjöör gooti, interjöör renessanss. Aastast 1537 oli Cosimo I residents. Galerii ­ piklik arkaadiga ühenduskäik.

    Muusika
    Renessanss arhitektuur ja mööbel-koostatud 2015
    66
    pdf

    Renessanss arhitektuur ja mööbel (koostatud 2015)

    …………………………..33 1 Sissejuhatus. Kirjutan iseseisva töö renessanssi ajast, mis oli inimestel väga suureks muutuse ajaks. Enne seda valitses keskajal peaaegu pool milleeniumit stiil, mis sai nime gootide hõimu järgi, kuid 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, sest mida peeti sellel ajal tooreks ja barbaarseks. Gooti ajastu keerles palju kiriku ümbers, sest kõik loovad jõud töötasid just selle heaks, kuid renessanssi ajastu muutis seda jäädavalt. Hakati avastam, et vahepeal on unustatud hulganisti väärtuslikke teadmisi, ning on toimunud ühiskonnas pigem allakäik, kui edasiminek. Antiikaja teadmiste janu üha suurenes, ning teaduse areng muutus oluliseks. Religiooni kahtluse alla panekuga vähenes kiriku mõjuvõim tugevalt ja hakkasid toimuma muutused, mis ennem ei oleks saanuks tekkida.

    Arhitektuuri ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun