1 1. Mille poolest erineb klient ,,edasimüüja" kliendist ,,tarbija"? Edasimüüja on klient, kes ostab kaupu eesmärgil teenida neid edasi müües või tooteid valmistades äritulu. Tarbija aga eraisik või ettevõte, kes soetab tooteid selleks, et rahuldada nende kasutamisega oma soove ja/või vajadusi. 2. Missugune kliendi kategooria on tarnijale üldjuhul olulisem, kas klient ,,edasimüüja" või klient ,,tarbija"? Klient "edasimüüja" 3. Millised peaksid olema tootmisettevõtte, hulgifirma ja jaekaubandusettevõtte klienditeeninduse peamised eesmärgid? Eesmärgid peaksid olema klientide vajaduste rahuldamine toodete järele(ostmine jae- või hulgikaubandusest, edasimüüjalt jne); teenuste järele või toodete järele, mille kättetoimetamisel kliendile osutatakse logistikateenust. Jaekaubanduses on ostetav kaup riiulil käeulatuses ja ostja tähelepanu on suunatud peaasjalikult pakutavatele toodetele. 4
Hankelogistika põhieesmärk: tootmisettevõtte materjali vajaduste (pooltoote, tooraine, tootmiskomponendi) rahuldamine maksimaalselt võimaliku majandusliku efektiivsusega. Hankelogistika saavutamiseks: Materjalide ja komplekteeritavate pooltoodete ostutähtaegadest kinnipidamine, täpse vastavuse kindlustamine hangitavate kaubapartiide suuruse ja tootmisettevõtte konkreetse vajaduse vahel, materjalide ja pooltoodete kvaliteedi kontroll. Hankelogistika majanduslik efektiivsus: määratud nõutava kvaliteediga materjalide, pooltoodete ja tootekomponentide otsimise-leidmise ja ostmisega õigel ajal, õiges kohas ja minimaalsete kulutustega. Ühest allikast hankimine: võimaldab alandada kulusid, mida kannab tarnija, võimaldab alandada hinda, mida kehtestab tootmisettevõte ning tõsta kvaliteeti, millest on huvitatud mõlemad osapooled.
õppida. Peter Senge "Viies distsipliin" 1990 Mis iseloomustab õppivat organisatsiooni? Töötajad on kõige toimuvaga kursis Töötajatele on loodud arengutingimused Töötajatel võimalus aktiivselt osaleda ettevõtte tuleviku kujundamises Otsustamisõigus ja võim on jagatud ettevõtte tasandite vahel ümber Ettevõttel on loodud ühine visioon Uued omandatud teadmised säilivad ka inimeste vahetumisel ja lahkumisel Tootmisettevõtte juhtimine Juhtimisstiiliks on MIKS EI OLE ÕPPIV traditsiooniline ORGANISATSIOON? planeeriv- Otsustamisõigus ainult organiseeriv- kontrolliv juhtidel juhtimine. Pidev töötajate kontrollimine Töötajad ei ole inspireeritud, puudub
Avaldus Pärnu maakond, Pärnu linn, Vana-Rääma tn 8, 80036 Juhataja 20.01.2015 Soovin kandideerida Teie poolt välja kuulutatud konkursil Osaühing Mathiesen ja pojad koka leidmisel. Avaldusele on lisatud täpsem elulookirjeldus. Leian, et uue tootmisettevõtte käivitamine võimaldab edukalt rakendada oma senist tööalast kogemust ning teoreetilist ettevalmistust, pakkudes võimalusi eneseteostuseks ja arenguks. Varasemalt olen töötanud Roosta puhkekülas. Seal töötasin ma abikokana. Kuid nüüd võiks töötada juba iseseisva kokana. Mul ei ole veel kutseharidust aga olen sellel alal varem töötanud. Mul on hea pingetaluvus ja pean koka tööle hästi vastu Minu palgasooviks on 800 eurot (bruto) kuus.
Hotell Sunrise Sõpruse 11 92101 Hiiumaa faks 6 676 211 "administraator" 26. aprill 2011 Kairo Kuuse Sõpruse põik 1-15 92101 Hiiumaa tel +372 56328182 Soovin kandideerida Teie poolt välja kuulutatud Hotell Sunrise administraatori leidmiseks. Avaldusele on lisatud täpsem elulookirjeldus. Leian, et uue tootmisettevõtte käivitamine võimaldab edukalt rakendada oma senist tööalast kogemust ning teoreetilist ettevalmistust, pakkudes võimalusi eneseteostuseks ja arenguks. Hotellis Lõoke olen tegitsenud administraatorina mõni aeg. Ülessandeks oli inimeste vastuvõtmine ja teenindamine. Pidin teenindama suuri Eesti kui ka välismaa gruppe. Suutsin tõõga hakkama saada nii hästi, et Hotelli kodulehele laekus palju kiidusõnu personali ja hotelli enda kohta. Olen kindel, et
kuid mina arvan, et see programm võiks olla täiuslikum, kui hetkel on. Juht küll saab tootmise suhtes info kõik kätte aga hiljem antud tootega käekäik läheb kaduma ja ei jõua nii kiirelt alati finants ja paigalduse poolele. Loodetavasti hakatakse ka sel teemal varsti muudatusi tegema. 6 KASUTATUD KIRJANDUS Tarve, S. (Toim). (2004). Õppematerjal tootmise planeerimine. Innove. Tallinn. Atlex AS Tootmisettevõtte tootmise juhendid ehk tootmisohjed ning juhendid Tootmisettevõtte programm hinna kujundamisel ja materjali arvestusel 7
peale. · Tootmisettevõte toodab puust auruvedureid. Tootmiseks vajalikud materjalid on ettevõtte laos või tellitakse vastavalt vajadusele erinevatelt hankijatelt. Tellitud materjalid paigutatakse lattu. Vastavalt kliendilt saabunud tellimusele komplekteeritakse laos vajalikud materjalid ja saadetakse tootmisse. Valmis toodang pakitakse ja lähetatakse kliendile. Koostada protsessimudel, mis kirjeldab tootmisettevõtte protsessi (NB seda mudelit täiendatakse järgmises praktikumis). · Kirjeldada protsessi (,,tõlkida"). · Kirjeldada protsessi failis harjutus5.gif Kodutöö: Äriprotsesside modelleerimise aine sooritamine. Kodutöö esitatakse oma juhendajale hiljemalt kontrolltööle eelneval päeval.
KÜSIMUSED 1. Mille poolest erineb klient ,,edasimüüja" kliendist ,,tarbija"? 2. Missugune kliendi kategooria on tarnijale üldjuhul olulisem, kas klient ,,edasimüüja" või klient ,,tarbija"? 3. Millised peaksid olema tootmisettevõtte, hulgifirma ja jaekaubandusettevõtte klienditeeninduse peamised eesmärgid? 4. Millistest alltegevustest koosneb klienditeeninduse protsess tootmisettevõttes, millistest hulgimüügiettevõttes ja millistest kaupluses? 5. Milliseid eesmärke ja ülesandeid täidab ettevõttes turundus ja milliseid logistika? Kuidas on need valdkonnad omavahel seotud? 6. Miks on klienditeeninduse protsess osaliselt turundus- ja osaliselt logistikaprotsess? 7
Logistikaeesmärk Logistika eesmärk on lähetada kaup või inimesed õigeks ajaks õigesse kohta, õige hinnaga, õiges koguses, õige kvaliteediga, õige informatsiooni alusel. Logistika arenguetapid 1960-2000a ja tegurid,mis kiirendasid logitika arengut I ARENGUETAPP 1960-1980.HAJUTATUD TEGEVUS Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis. Logistikat käsitleti põhiliselt tootmisettevõtte transpordi- ja laokulude vähendamise vahendina. Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng. II ETAPP 1980-1990. ARENEVINTEGRATSIOON •Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. •Logistika arendamise kiirendamist soodustasid: •Tarbijate nõudluse muutused; •Ringluskulude surve tootmiskuludele; •Arvutustehnika areng; •Muutused varude formeerumise strateegias; •Militaarkogemuste mõju. III ETAPP 1990-2000
esile soovimatuid muutusi). • võrreldes konteinerite 1980.HAJUTATUD TEGEVUS • Täpse vastavuse kindlustamine kasutamisaega on konteinerite all hangitavate kaubapartiide suuruse ja kinni suhteliselt palju kapitali. Eksisteeris tootmiskeskne tootmisettevõtte Logitikateenuste mõtteviis. konkreetse vajaduse vahel (Vajadust sisseost.Millistesse nelsja Logistikat käsitleti põhiliselt suuremad või väiksemad kaubapartiid arengujärku jaotub tootmisettevõtte transpordi- ja põhjustavad logistikateenuste osutamise
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ä16 KÕ xxxx KULUARVESTUS TOOTMISETTEVÕTETES Referatiivne analüüs Õppejõud: Kati Nõukas MA Mõdriku 2018 SISUKORD TOOTMISETTEVÕTTE EESMÄRKIDE PÜSTITAMINE JA KULUARVESTUSE SÜSTEEM......................................................................................................................4 1.1Võimalikud eesmärgid.......................................................................................4 1.2Peamised huvigrupid ja peamised tegurid kuluarvestuseks...............................4 1.3Erinevused seoses kuluarvestuse metoodikate kasutamisega............................5 SISSEJUHATUS Kui veel mõni aasta tagasi piisas kulude õigesti ja õiglaselt arvestamisest, siis nüüd see enam nii ei ole. Suunates peatähelepanu kulude arvestusele, võib ununeda peamine: milleks üldse k...
Mida kiirem on raha tagasivool, seda efektiivsem on logistiline protsess. 2.) Raha säästmine kuluefektiivsuse parandamise kaudu (tulude/kulude parim suhe). 3.) Firma olemasolu turvamine. Logistika annab kaubale ajalis-ruumilise kasulikkuse, s.o. konkurentsieelise. 5. Millised olid logistika arenguetapid ja mis tegurid kiirendasid logistika arengut? Logistilise tarneahela I arenguetapp 1960-1980. Hajutatud tegevus. Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis. Logistikat käsitleti põhiliselt tootmisettevõtte transpordi- ja laokulude vähendamise vahendina. Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng. Alates 1970.a. koondus tähelepanu turunduse arendamisele ning 1980.a. ka jaotuslogistika majanduskäsitlemisele valmistoodangu toimetamisel tarbijale. Logistilise tarneahela II arenguetapp 1980-1990. Arenev integratsioon. Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. Logistika arendamise kiirendamist soodustasid:
Mida kiirem on raha tagasivool, seda efektiivsem on logistiline protsess. 2.) Raha säästmine kuluefektiivsuse parandamise kaudu (tulude/kulude parim suhe). 3.) Firma olemasolu turvamine. Logistika annab kaubale ajalis-ruumilise kasulikkuse, s.o. konkurentsieelise. 5. Millised olid logistika arenguetapid ja mis tegurid kiirendasid logistika arengut? Logistilise tarneahela I arenguetapp 1960-1980. Hajutatud tegevus. Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis. Logistikat käsitleti põhiliselt tootmisettevõtte transpordi- ja laokulude vähendamise vahendina. Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng. Alates 1970.a. koondus tähelepanu turunduse arendamisele ning 1980.a. ka jaotuslogistika majanduskäsitlemisele valmistoodangu toimetamisel tarbijale. Logistilise tarneahela II arenguetapp 1980-1990. Arenev integratsioon. Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. Logistika arendamise kiirendamist soodustasid:
TERE TULEMAST TOOMISMÄNGU Tehas 47 Tootmismängu eesmärgiks on anda praktilisi kogemusi tootmisettevõtte põhiprotsessidest lähtuvate tootmise planeerimise ja juhtimisega seotud otsuste tegemisel, põhiprotsesside; tootmine, müük, arendus ja sisseost, vaheliste seoste mõistmisel ja ettevõtte juhtimiseks vajaliku meeskonnatöö arendamisel. Tootmismäng Tehas 47 pakub Teile suurepärase võimaluse proovida oma võimeid hea tootmispotentsiaaliga ettevõtet juhtimisel läbi viie perioodi eesmärgiga saavutada positiivne tulemus atraktiivsel turul tegutsedes.
võtmeisik) Omanikud, juhtkond ja võtmeisikud Partneri tegevuse läbipaistvus Keskkonnasäästlikkus Avalikkuse hoiakud tarnija suhtes Sobiva tarnija selgitamiseks arvutatakse iga tarnijakandidaadi puhul eraldi välja tarnija reitingu summa (kriteeriumide kaalu ja tähenduse arvulised väärtused korrutatakse omavahel läbi ja saadud tulemused summeeritakse). TOOTMISLOGISTIKA Tootmislogistika all võib vaadelda kõike, mis toimub toormaterjaliga tootmisettevõtte seinte vahel, kuidas valmib toode ja mida silmas pidada seda kõike planeerides. Tootmislogistikal on alljärgnevaid printsiipe: Loobumine liigsetest varudest (JIT süsteemide puhul üldse varudest) Tootmistsükli ajakulu vähendamine Loobumine detailide valmistamisest, mille järele ei ole püsivat ja suurt nõudlust Ebaratsionaalsuse vähendamine Vigade ja praagi vähendamine
Sellega on tegevdirektor teinud justkui diktatuuri, kus kriitika pole aktsepteeritav ja otsustusõigus on ainult temal. Töökultuur on muutunud liiga rangeks ja nende initsiatiiv ja loovus on pärsitud pideva aruandlusega, jättes teisejärguliseks oma tootmisprotsessiga seotud ülesanded. 2. Angermaa juhtimis stiil on liiga autoritaarne ning ülekantud sotsiaalministeeriumist, kuid selline stiil pole kooskõlas ega sobilik tootmisettevõtte eesmärkidega. 3. Põhiprobleemiks ongi Angermaa juhtimisstiil. Juht ei usalda oma alluvaid võttes endale ainuõiguse allkirjastada kõiki lepinguid. Muudatused on vajalikud kuna tootmisettevõtte peab olema innovatiivne, et toota kasumit ning peab kinni pidama tähtaegadest, et säilitada kliendi baasi. Hetkesed tegevdirektori toimingud ainult pikendavad protsesse. 4. Olukorda võiks proovida Ott lahendada võimalikult ettevaatlikult ning faktide
seisuga. 6.Esita bilansiskeem. Aktiva (varad) Passiva (kohustused ja omakapital) Käibevara Lühiajalised kohustused Põhivara Pikaajalised kohustused Omakapital Aktiva (varad) kokku: Passiva (kohustused ja omakapital) kokku: 7.Millistest kuludest koosneb müüdud kauba kulu tootmisettevõtte puhul? Tooraine maksumus, transpordi kulu, ruumide rent, tööliste tasud. 8.Millistest aruannetest koosneb majandusaasta aruanne? Majandusaasta aruanne koosneb: • Tegevusaruanna • Tegevjuhtkonna deklaratsioon • Raamatupidamise aastaaruanne • Audiitori järelotsus • Majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek (äriühingutel) 9.Kirjelda kassa- ja tekkepõhist raamatupidamist.
7)Millised olid logistika märksõnad II maailmasõjas? Toit (leib, konservid, viin), Loomasööt;Talverõivad;Hobuveokid, mootorikütus, auto-, raudtee-, mere- ja õhutransport;Tankid, soomusautod, sõjalaevad ja lennukid, automaatrelvad, reaktiiv- miinipildujad; Telgid, kaevikud, varjendid 8) Millised olid logistika arenguetapid 1960-2000 a. ja millised tegurid kiirendasid logistika arengut? I arenguetapp 1960-1980. Hajutatud tegevus. (logistikatkäsetletpõhiliselt tootmisettevõtte transpordi- ja laokulude vähendamise vahendina. Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng.) II etapp 1980-1990. Arenev integratsioon(Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. Logistika arendamise kiirendamist soodustasid:Tarbijate nõudluse muutused;Ringluskulude surve tootmiskuludele;Arvutustehnika areng;) III etapp 1990-2000. Täielik integratsioon(Sel perioodil koondus tähelepanu tarbijakesksele komplekssele logistikale, kus hanke-,
Juhtimisarvestus. Kõik juhtimisotsused põhinevad infol: PLANEERIMINE TAGASISIDE OTSUSTAMINE ORGANISEERIMINE KONTROLL Planeerimise all mõeldakse firma eesmärkide määratlemist ning nende saavutamiseks vajaliku strateegia väljatöötamist. Organiseerimise all mõeldakse firma ressursside korraldamist kavandatu elluviimiseks. Kontrolli all- firma ja selle allüksuste tegevuse jälgimist, et tagada nende tegevuse vastavus eesmärkidele. Otsustamine hõlmab ratsionaalse valiku tegemist alternatiivide vahel. Juhtimisarvestuse infot tarbitakse vaid ettevõtte siseselt. Fin. arvestuse info aga jõuab ja välistarbijani. Juhtimisarvestus on suunatud tulevikku. Fin.arvestus põhiliselt minevikku, toimunud tehingute kajastamine. Juhtimisarvestuse aruannete sisu ei ole rangelt määratletud (nii nagu fin.arv.) vaid r...
Missioon peaks olema organisatsiooni olemasolu põhjendus, sellest ei loe välja, kuhu ettevõte tahab liikuda, milline ta tahaks olla. Hea missioon on koostatud tarbija poole pealt ning ta peaks kirjeldama oma teenust ning kellele teenus on suunatud ja mida soovitakse parandada. Selles missioonis ei ole teenuse kirjeldamisest mitte sõnagi. Kui inimene seda loeb, siis ta ei saaks aru, mis valdkonnas ettevõte töötab. Sõna "tootlikus" käiks paremini mõne tootmisettevõtte kohta, mitte mobiili ja andmesideteenuseid pakkuva firma kohta. Samuti ei ole see missioon kellelegi suunatud, hea missioon on suunatud nii klientidele kui ka oma töötajatele. 2. Timberston Ehitus OÜ alustas oma tegevust 2007.aastal. Timberston Ehitus OÜ tegevusvaldkondadeks on: vee-ja kanalisatsioonitrasside ehitamine, maaparandustööd- kraavide kaevamine ja puhastustööd, metsateede ehitamine ja rekonstrueerimine, tiikide rajamine ja teede ja platside ehitus.
kiri olgu allkirjastatud. Mercuri Urval Roosikrantsi 11 10119 Tallinn fax 6 676 211 "Tegevdirektor" 10. jaanuar 2000 Peeter Tamm Mustamäe tee 333-11 13131 Tallinn tel. 6 666 222 Soovin kandideerida Teie poolt välja kuulutatud konkursil AS Valgusti tegevdirektori leidmiseks. Avaldusele on lisatud täpsem elulookirjeldus. Leian, et uue tootmisettevõtte käivitamine võimaldab edukalt rakendada oma senist tööalast kogemust ning teoreetilist ettevalmistust, pakkudes võimalusi eneseteostuseks ja arenguks. AS –is Lambimeister on minu ülesandeks olnud ettevõtte tootmisprotsessi juhtimine ja korraldamine, uue tootmisliini käivitamine ning oleme suutnud tagada käibe 100 %-lise kasvu viimase kahe aasta jooksul. Olen omandanud tööstuse planeerimise eriala
Elektrolux, Johnson and Johnson, CocaCola, ASG, General Foods. Edukate firmade logistiline protsess erineb tavapärasest selle poolest, et protsessi kaasatakse peale firma personali ka strateegilised koostööpartnerid (hankijad, vahendajad, transportijad jne.) Logistilise tarneahela I arenguetapp 19601980. Hajutatud tegevus Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis. Logistikat käsitleti põhiliselt tootmisettevõtte transpordi ja laokulude vähendamise vahendina. Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng. Alates 1970.a. koondus tähelepanu turunduse arendamisele ning 1980.a. ka jaotuslogistika majanduskäsitlemisele valmistoodangu toimetamisel tarbijale. II etapp 19801990. Arenev integratsioon Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. Logistika arendamise
konkurentsivõime, paindlikkus, teenitav kasum, jätkusuutlikkus ja firma väärtus. Kui tarneahela üks lüli langeb konkurentsist välja, võib kogu ahel laguneda või mõni üksik ettevõte pankrotti minna. Tarneahela kokkuvarisemine või kaos selles ahelas avaldab laastavat mõju tarnija ja kliendi suhetele. 1.1Ettevõtte tarneahel Ettevõtte tarneahel oleneb kõik ka sellest, mis ettevõttega on tegemist. .Selle all pean silmas kas ettevõtte tegutseb tootmisega või müümisega. Tootmisettevõtte tarneaehlad on tavaliselt pikemad ja on rohkem lülisid, kui näiteks kaupluse ketil. Tänapäevased tarneahelad koosnevad keskmiselt neljast jadamisi ühendatud osast: tootja, jaotaja, hulgi- ja jaemüüja. Sealt edasi algab korjevoog. (Joonis ) (Joonis ) Infovoog Kaubavoog Rahavoog Joonis . Toidupoe näide X ettevõtte tarneahelast. Joonis . Näide ettevõtte Y tarneahelast, kus on tooraine tarnijatest lõppkliendini ja turustus vahendajad. KOKKUVÕTE
16. Börs-raha- ja kaubatehingute asutus. D 17. Deebitorid-firma ettevõte, kes on võlgnik. 18. Defitsiit-summa, mille võrra eelarve kulupool ületab tulupoole. E 19. Eksport-väljavedu F 20. Fikseerima-kindlaks määrama; kinnistama; jäädvustama, registreerima 21. Finantseerima-rahastama 22. Firma-vabrikukauplus, kaupluse liik, mis kuulub tootmisettevõtte koosseisu H 23. Hinnakonkurents- hinnavõitlus kaupluste vahel, kes pakuvad müüa samu kaupu üksteisest odavamalt. Selles konkurentsis peavad kauplused arvesse võtma, et kaupu ei müüdaks alla oma hinna. Müüa tuleb odavmalt kui konkurendid. 24. Hinnakõrgend-kulude katmise ja kasumi müügihinna suhtes 25. Hinnalagi-kõrgeim hind, mis kaubal võib olla 26. Hinnatäiend-kulude katmise ja kasumi hankeväärtuse ehk soetushinna suhtes
kaubanduskeskustesse ning anda võimalus tavakodanikel maitsta ja hinnata ettevõtte plaanitavaid uusi tooteid.....................................................................6 5Turunduse eelarve................................................................................................ 7 6Turunduse organisatsioon..................................................................................... 8 1 Turundusplaani kokkuvõte Hõlmab kondiitri- ja pagaritoodete valdkonna tootmisettevõtte Küpsetusmeister majandustegevust aastatel 2016 kuni 2021. Pagaritöökoda asub Lääne-Saare vallas, aste alevikus Kuressaare linnast 13 km kaugusel. Põhitegevusena pakub ettevõte pagaritooteid, kuid valmistame ka kondiitritooteid. Nimetatud valdkonnas on vajalik pidev nii kvaliteedi kui ka toodete areng. Vajalik on väljatöödata tooteid mida saavad tarbida ka need kellel on allergiad või talumatused. Ettevõtte üldandmed: Nimi: Küpsetusmeister OÜ
Toiduainetetööstustele üle kantuna on sanitatsioon "hügieeniliste ja tervisele kasulike tingimuste loomine ja alalhoidmine". ·Sanitatsioon on ulatuslik valdkond, mis hõlmab erinevaid hügieenikontseptsioone ja printsiipe, samuti tegevusi saastumisteede välja selgitamiseks ning õigete otsuste tegemist pesu- ja desinfitseerimisainete, puhastusseadmete ning personali valikul. ·Kõige selle tulemuseks on nõuetele vastav hügieen tootmisettevõtte ja kogu toiduahela ulatuses. Ohutu ja tervislik toit OHUTU JA TERVISLIK - tähendab toidu kõlblikkust inimtoiduks järgnevate kriteeriumide kohaselt: ·ei põhjusta toidust pärinevaid infektsioone ja intoksikatsioone ning on käideldud õige eesmärgi kohaselt ·ei sisalda jääkaineid üle lubatud piirnormide ·on vaba haigustest, eriti zoonootilise ja loomatervishoiu seisukohalt olulistest haigustest ·on vaba ilmsest saastatusest
Edasimüüja on oma tarnija jaoks klient (äriklient), kes ostab kaupu eesmärgil teenida neid edasi müües või tooteid valmistades äritulu, tarbija aga eraisik või ettevõte, kes soetab tooteid selleks, et rahuldada nende kasutamisega oma soove ja/või vajadusi. 2. Missugune kliendi kategooria on tarnijale üldjuhul olulisem, kas klient „edasimüüja“ või klient „tarbija“? Klient „edasimüüja“. 3. Millised peaksid olema tootmisettevõtte, hulgifirma ja jaekaubandusettevõtte klienditeeninduse peamised eesmärgid? Eesmärgid peaksid olema klientide vajaduste rahuldamine toodete järele (ostmine jae- või hulgikaubandusest, edasimüüjalt jne), teenuste järele (logistikateenuste ostmine) või toote järele, mille kättetoimetamisega kliendile osutatakse logistikateenust. Jaekaubanduses on ostetav kaup kliendi jaoks riiulil käeulatuses ja ostja tähelepanu kaupluses on suunatud peaasjalikult pakutavatele toodetele 4
Sõltuv nõudlus tuleneb mingi muu laovaru artikli nõudlusest või on sellega otseselt seotud. Nõudluse sõltuvus võib olla: Vertikaalne- seda juhul, kui teatud detaile kasutatakse tootmisprotsessis lõpptoote või komponendi koosteks. Detailide nõudlus sõltub toodetavate valmistoodete või komponentide kogusest. Horisontaalne- juhul, kui teatud lisand peab kaasnema teatud tootega. Sõltuv nõudlus on iseloomulik tavapärase tootmisettevõtte tootmissisendite varudele. Tootja ostab sisse materjale, detaile ja komponente, mida ei müüda edasi, vaid hoiundatakse ja kasutatakse valmistoote tootmiseks, mida tootja müüb. Sõltuva nõudlusega laoartikleid iseloomustavad: 4 Laoartikli tarnevõime tagamiseks lähtutakse on pigem ajastamisest kui kogusest Sõltuva nõudluse laoartiklid vajavad harva reservvarusid.
kolmas tootja pärast Saksamaa ja Ameerika Ühendriike. · Peaaegu kõik Argentina toodetud biodiislid eksporditakse. Eksport Euroopasse ja Ameerika Ühendriikidesse. · Argentiinil on palju võimalusi toota biodiislit oma madala hinnaga ja iseseisva tööga. Santa Fe on biodiisli tootmise juht (85%). · 2008. aasta lõpuks on Argentinal 18 biodiislit tootvat tehast, mille sihtväärtus on 2009. aasta lõpus 34. · Keskmine toodang 2008. aastal on 83 000 tonni aastas tootmisettevõtte kohta. Mis puutub biodiislikütusele, siis on Argentina veel palju välja arendada, nii et pikas perspektiivis jääb tööstus jätkuvalt konkurentsivõimeliseks. · Muu hulgas on vaja arendada kvaliteedistandardeid ja õigusakte. · Argentina koostöötab Euroopaga Euroopa Komisjoni "Bio Top" programmi kaudu. · Lisaks biodiislile on Argentina huvitatud etanooli, tuule, päikese ja biomassi energia tootmise arendamisest. Kõikidel neil on suur potentsiaal. ·
suhtega vajalike materjalide oimetamine tootmis või töötlemispaika õigel ajal väikseimate kogukuludega ja suurima kasumiga. 14.Mida tuleb teha Hankelogistika põhieesmärgi saavutamiseks? (aeg, kogus kvaliteet) tuleb lahenda rida ülesandeid, mida võiks grupeerida järgmiselt a) materjalide ja komplekteeritavate poltoodete ostutähtaegadest kinnipidamine b) täppse vastavuse kindlustamine, hangitavate kaubapartiide suurus ja tootmisettevõtte konkreetse vajaduse vael c) materjalide ja pooltoodete kvaliteedi kontroll 15. Millega on määratud hankelogistika majanduslik efektiivsus? ... on määratud nõutava kvaliteediga materjalide, pooltoodete, tootekomponentide ostmise leidmise ja otsimisea õigel ajal, õigeskohas ja minimaalsete kuludega. 16.Milliseid põhimõtteid soovitakse jälgida suheldes tarnijatega? a) tarnijatega tuleb käituda nagu firma klientidega
Põhipalga tase peaks olema sama töö juures erinev, kui töötajate panus ja oskused on erinevad. Põhipalga astmete kaudu on võimalik välja kujundada motiveeriv õppe- ja arengutee, mis loob töötajatele läbipaistvuse tööandja ootuste osas. Samuti suurendab see sisemist õiglust. Samas ei tasu põhipalka vaadata eraldiseisvalt kogu tasusüsteemist, sest viimane sisaldab endas tegelikku kokkulepet ootuste osas tööandaja ja töövõtja vahel. Vabal turul konkureeriva tootmisettevõtte jaoks on tootlikkus ja selle tõstmine eksistentsi võtmeküsimus. Kui sa ei tee midagi sellist, mida keegi teine maailmas ei oska või ei saa toota ja sul on piiratud võimalused hinda dikteerida, siis pead hoolega kulusid jälgima ning püüdma teha oma asja konkurentidest kiiremini ning paremini. Kahjuks puuduvad paljudel eestlastel vajalikud oskused. Mulle tundub, et inimesed tahavad kiiresti rikkaks saada ning unustavad palgasüsteemi
erialaste teadmistega. Masinaehitus annab olulise panuse jätkusuutlikusse arengusse, sest võimaldab tõhusamat tootmist ning seeläbi ressursside kasutamise sõltumatust majanduskasvust. Samas on üheks suurimaks kitsaskohaks tootmismahtude suurendamisel tööjõu nappus. Eesti masina-, metalli- ja aparaaditööstus omab head positsiooni teiste töötleva tööstuse valdkondade seas. Oma üle 440 tootmisettevõtte ja 34 000 töötajaga on sektor veenvalt kinnistanud oma koha Eesti juhtivate tööstusharude seas, millele on omakorda tõhusalt kaasa aidanud ettevõtetevaheline koostöö mitmel alal, samuti ka riiklike tugistruktuuride (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda jt.) aktiivne tegevus, investeeringud uutesse kaasaegsetesse tootmisseadmetesse, ettevõtete juhtiva ja tootmispersonali kvalifi katsiooni tõus ning suurem turundusaktiivsus
töökoha vahel, siirdades nendele tooteid ja tagastades riiulite töökohale 19. elektriseadmete paneel- sisaldab kaitsmeid ja kontakte, millele on hoolduse ajal hõlbus juurde pääseda F 20. fikseerima- kinnistama, kindlaks määrama, üles märkima, registreerima, teraselt otsa vaatama 21. finantseerima- rahaliste vahenditega varustama, majanduslikku ettevõtet või käitist kapitaliga varustama 22. firma (vabrikukaplus)- kaupluse liik, mis kuulub tootmisettevõtte koosseisu, on tema struktuuri üksus või on tootjaga lepingulises vahekorras H 23. haakesõrm- paikneb tõstuki tagaosas ballastraskuse spetsiaalses süvendis, seda kasutatakse tõstuki tõmbamiseks kohalt. 24. hinnaelastsus- määrab ära selle, kui oluliselt sõltub ühe või teise kauba läbimüük tema hinnast 25. hinna kujundamine- protsess mis algav eesmärkide seadmisest ja lõpeb konkreetse hinna kehtestamisega 26
nagu IBM, General Motors, Toyota, Volvo, Elektrolux, Johnson and Johnson, Coca-Cola, ASG, Wal-Mart, General Foods. •Edukate firmade logistiline protsess erineb tavapärasest selle poolest, et protsessi kaasatakse peale firma personali ka strateegilised koostööpartnerid (hankijad, vahendajad, transportijad jne.) LOGISTILISE TARNEAHELA I ARENGUETAPP 1960-1980. HAJUTATUD TEGEVUS •Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis. •Logistikat käsitleti põhiliselt tootmisettevõtte transpordi- ja laokulude vähendamise vahendina. •Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng. •Alates 1970.a. koondus tähelepanu turunduse arendamisele ning 1980.a. ka jaotuslogistika majanduskäsitlemisele valmistoodangu toimetamisel tarbijale. II ETAPP 1980-1990. ARENEV INTEGRATSIOON •Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. •Logistika arendamise kiirendamist soodustasid: •Tarbijate nõudluse muutused;
mahamüümine ) ( varu peab vastama vara nõudele) (käibevara või põhivara) põhivara saab kasutada mitu korda, see-eest varu saab kasutada vaid ühekordselt) · mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus (kaup, valmistoodang); · mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; · mida hakatakse tarbima tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Varude tunnused tootmisettevõttes Tootmisettevõtte varusid iseloomustavad järgmised tunnused: · Tootmisprotsessis muudavad, kaotavad nad esialgse välimuse (nt riidest saab seelik) · Neid saab kasutada 1 kord · Annavad oma väärtuse loodud uuele varule täies ulatuses Varude liigid Tootmisettevõtte varud on: · Toore · Pooltooted, abimaterjalid ... · Lõpetamata toodang · Valmistoodang Kaubandusettevõtte varudeks on: · Kaup Varud kajastatakse soetusmaksumuses. Varude müük
Hobutransport on aga kaotamas oma tähtsust ka lühikestel veokaugustel. · Veomarsruutide optimeerimine. Transporditööde optimeerimine võimaldab vähendada või täielikult välistada vastassuunalised või ristuvad veovoolud. Elektronarvuti planeeritud transpordimarsruudid võimaldavad transpordikulude kokkuhoidu mõnest protsendist isegi 3040 protsendini. Veomarsruutide optimeerimine elektronarvutil sobib eelkõige tootmisettevõtte väliste vedude planeerimisel. Ntks mineraalväetiste ja sissetulevate veoste osas on kõik põllumajandustootjad tarbijaiks. Teravilja, kartuli jm toodangu osas aga tootjaiks. 3) Spetsiaalveose vedamisel ilmnevad probleemid mahalaadimiskohas Spetsialiseeritud autod ei pruugi vastata ettevõtte laadimiskoha mõõtmetele. Lepete täpsustamise, veomarsruutide optimeerimise ja infoleviku parema korraldamisega on võimalik hästi läbi viia tellitud vedusid
Seejärel olete kogunud infot turu suuruse, konkurentide, rahastamisvõimaluste, riskide kohta ja kirjutanud äriplaani. Te olete veendunud, et teie ideega võiks teenida kasumit. Teil jääb üle ainult äriplaan ellu viia. Allpool on mõned punktid, mida pidada silmas oma äriplaani elluviimisel. Ajakava iga äriplaani juurde peab kuuluma ajakava, millal mida teha, et jõuda kasumini. Näiteks tootmisettevõtte puhul võiks lihtsustatud tegevuste järjestus välja näha niimoodi: toote väljatöötamine toote testimine tooraine ostmine tooraine kohaletoimetamine tööliste koolitamine tootmine reklaam toote müügikohtadesse viimine toote müümine raha kättesaamine. Tavaliselt ei toimu need tegevused üksteise järel, nagu siin toodud, vaid paljud tegevused toimuvad samaaegselt ja mõned tegevused toimuvad pidevalt.
Sageli ei mõtle sel puhul inimene kollektiivile vaid mõtleb rohkem endale. Ja siit tulebki see, et temal on motivatsioon laes, ning teised lihtsalt peavad teda taluma ja tegema täpselt nii nagu tema ütleb ja tahab. Tema käitumine hakkab tuginema saavutus-, jõu ja võimuvajadusele(David McClelland, konspekt). Sellise suhtumisega inimesi, kes janunevad võimu ja kontrolli üle, on organisatsioonides palju, olgu neid siis kaitseväes, tootmisettevõtte või isegi kuskil õppeasutuses. Võtamegi näiteks kaitseväe. On tavaline nähe, et kaitseväelasi pidevalt lähetatakse komandeeringutesse ja igasugustele koolitustele välismaal. Ega neilt ei küsita seda, et kas nemad tahavad seda või ei, kõik käib vastavalt vajadusele. Ja on selge, et kui keegi saadetakse ära, siis tema töökoht kuhugi ei kao, vaid sellele kohale määratakse tema kohusetäitja, ja loomulikult on see isik tööredelil lähetatust madalamal astmel nii oma
Näide: Ostjale (AS B) on kuulutatud välja pankrot. AS B on võlgu AS-ile A 10 000 eurot. Raamatupidamiskanne AS A raamatupidamises: D Kulu ebatõenäolisest laekumisest10 000 K Ostjate tasumata arved 10 000 VARUD ...on vara: mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus (kaup, valmistoodang); mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; mida hakatakse tarbima tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Varude tunnused tootmisettevõttes Tootmisettevõtte varusid iseloomustavad järgmised tunnused: Tootmisprotsessis muudavad, kaotavad nad esialgse välimuse; Neid saab kasutada üks kord; annavad oma väärtuse loodud uuele varule täies ulatuses. Varude liigid Tootmisettevõtte varud on: Tooraine ja materjal- mõistetakse objekte, mida saadakse väljastpoolt ettevõtet ning mida kasutatakse otseselt lõpptoodangu valmistamiseks. Pooltooted, abimaterjalid- varuosad, mida valmistatakse sageli kohapeal.
Tammsalu Joonis 1. Organisatsiooni struktuur 4 2. UURINGU TAUSTINFORMATSIOON Meie mikrouuringu üldiseks eesmärgiks oli uurida tootmisettevõtte sisekommunikatsiooni 6 kontoritöötaja näitel. Keskendusime põhiliselt suhtlemisele juhtidega, info liikumisele ja töötajate teadlikkusele ettevõtte eesmärkidest. Ülesehitus: · Valisime organisatsiooni, milles uuringut läbi viia; · Valisime kolm Downs ja Hazeni dimensiooni, mis tundusid meile kõige sobilikumad. Nendeks dimensioonideks olid: üldine kommunikatsioonikliima, suhtlemine juhtidega ja kommunikatsioonikanalid ja nende kvaliteet;
metoodika järgi saab tootega seostada ka mittetootmislikke kulusid. Võib eristada erinevaid tasemeid: tootmiskulud + kliendiga seotud kulud + lähetuskulud + müügikanaliga seotud kulud + muud mittetootmislikud kulud. Tegevuspõhised prognoositud kau d kulud Tegevuspõhine kulujaotusmäär = Tegevuskäituri prognoositud kvantiteet Tootmisettevõtte tegevused: Tegevuspõhise kuluarvestuse seisukohast eristatakse kuute liiki tegevusi: 1) Ühikuga seotud tegevused ehk ühikupõhised tegevused (maht muutub proportsionaalselt toodetud ühikute arvuga) 2) Partiiga seotud tegevused ehk partiipõhised tegevused (pole otseselt seotud valmistavate ühikute arvuga, vaid nende kogumiga – partiiga) 3) Tootega seotud tegevused ehk tootepõhised tegevused (seotud toote kui terviku konstrueerimise, valmistamise ja müügiga)
tasuma oma lühiajalisi (jooksvaid) võlgnevusi. Nimetatud näitajad on seotud kaubavarude ja laekumata arvete näitajatega – mida kiirem on käive ja kiirem raha vool firmasse, seda suurem on reeglina ettevõtte maksevõime. NB! Erineva tootmisprofiiliga firmadel on see väga erinev. Nt. Kiire käibega jaekaubandusettevõte, kelle likviidsus on madalam 1, ei ole maksejõuetu, kuna rahalised vahendid vabanevad varude alt kiiresti. Tootmisettevõtte puhul võib olla sama näitaja jälle viide makseraskustele. 1. Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja (CR-current ratio). Enamlevinud maksevõime näitaja. Hinnatakse maksevõimet momendi seisuga. Suhtarv näitab, mitu korda käibevarad ületavad lühiajalisi kohustusi. Kui tulemus liiga madal, siis võib olla ettevõttel raskusi oma kohustuste täitmisel. Kui tulemus liiga kõrge, siis näitab see käibevarade ülemäärast hulka või ka raskusi lühiajalise krediidi saamisel.
Müügiks ostetud kaubad on vahendamise, edasimüügi eesmärgil soetatud kaubad, mida ettevõte ei kavatse oma tootmisprotsessis kasutada. Kui ettevõte hakkab esmalt müügiks ostetud kaupasid ise kasutama tuleb need bilansis ümber klassifitseerida tooraineks ja materjaliks või põhivaradeks. Lähtutakse vara maksumusest ja kasutusotstarbest. Ettemaksed varude eest, ettemakseid vaadeldakse nagu kättesaadud materiaalset vara, kuigi reaalselt seda veel ei ole Tootmisettevõtte ja kaubandusettevõtte varude struktuur on erinev. Tootmisettevõttes on varudeks toore, materjal, lõpetamata toodang ja valmistoodang. Kaubandusettevõttes on varudeks kaubad, mis soetatakse edasimüügi eesmärgil ning arvestust peetakse sissetuleva ja väljamineva kauba osas. Varude arvestus peab tagama varude: ·täieliku ja õigeaegse arvelevõtmise; ·sissetuleku, väljamineku ja ettevõtte sisese ümberpaigutamise õige ning õigeaegse dokumenteerimise;
tõstetakse teenuse kvaliteeti, kolmanda osapoole logistika (3PL) pakub laiemat geograafilist ulatust. Teenuse sisseost annab küll võimaluse keskenduda oma põhitegevusele, kuid tähelepanuta ei tohiks see kindlasti jääda. Logistikajuhi kohustus peaks olema transporditeenuse kvaliteedi nõuete välja töötamine ja jälgimine. On oluline jälgida oma transpordi- ja logistikapartnerite tegevusi ning kvaliteeti, sest nende teenusest sõltuvad ka tootmisettevõtte kliendid. Logistiline efektiivsus tuleneb tegevustega: transport, laomajandus, laovarude haldamine, tootmise kavandamine ja ajagraafiku koostamine; tarnimine, tellimuste vastuvõtmine ja töötlemine. Põhjused sisseostmiseks ja sellest saadav kasu: 1.Kokkuhoiu vajadus, ressursside ja tööaja sääst 2. Äriline fookus: kui fookus kaob põhitootelt, siis tõusevad ettevõtte arenduskulud, konkurents turul suureneb jne rohkem, kui ainult põhitoodet pakkudes
3. Majatehas ja selle tooted: · Freespruss- ning liimpuitkonstruktsioon Post& Beam tüüpi majad. 4. Komponenditehas ja selle tooted: · Toodetakse liimpuitkomponente firma teiste tootmisüksuste tarbeks, lisaks erinevad hööveldus- ja liimimistööd teistele firmadele. 1.1 Struktuur ja ametikohad · Juhatuse esimees ja tegevjuht on Juhan Viise, temale alluvad terve tootmisettevõtte osakonnajuhid ja töölised. · Tootmisdirektor on Ando Holm, temale alluvad akna ja ukse tootmise, komponendi tootmise, maja tootmise ja müügi ning CNC/trepi tootmise ja müügi all töötavad osakonnajuhid ja töölised. · Akna ja ukse müügijuht on Madis Viise, temale alluvad Eesti müügijuht, ekspodri müügijuht, Tallinna müügiesinduse juhtaja/projektijuht
struktuuri, toodangumahu ja kasumi vahel ja andmaks hinnang firma tegevuse tasuvusele. Tarbijahinnaindeks – Hinnaindeks, mis mõõdab üksikisikute tarbekauba- ja teenusekorvi hinna muutumist; levinuim hinnaindeks. Tegevuskulud – Ettevõtte normaalse äritegevusega kaasnev kulu, välja arvatud müüdud kaupade maksumus. Tekkepõhine arvestus – Majandustehingute kajastamine vastavalt nende toimumisele, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või välja makstud. Tootmisvõimsus – Tootmisettevõtte maksimaalselt võimalik toodangu aastane väljalase. Väljendatakse protsentides maksimaalsest võimsusest. Toote omahind – Ühe tooteühiku tootmise kulu, mis leitakse, jagades tootmiskulu tooteühikute arvuga. Tootlikkus / tootlus – Väärtuse hulk, mida töötaja suudab luua teatud ajavahemikus. Tulemustasustamine – Töötasustamissüsteem, mille korral töötasu ei sõltu töötatud ajast, vaid konkreetsetest töötulemustest.
koostamiseks vajalikud prognoosid , eelarve projektid ja plaanid. Koondeelarve koosneb erinevatest omavahel seotud põhitegevuse ja finantseelarvetest. Põhitegevuse eelarved on eelarved , milles määratakse vajaminevad ressursid, nende kogused ning algallikad. Finantseelarved on eelarved , milles käsitletakse ettevõtte rahalist poolt: tegevuseks vajamineva rahastamise võimalused, rahavood jms. Töö lõpus koostan ma tootmisettevõtte näidiskoondpaani. 1. ETTEVÕTTE KOONDPLAAN JA SELLE ELEMENDID Koondeelarve koostatakse kogu organisatsioonile kui tervikule, erandkorras ka selle olulist majanduslikku iseseisvust ja otsustusõigust omavatele osadele- strateegilistele allüksustele. Koondplaan e koondeelarve on kokkuvõte firma eesmärkidest kõigi tema allüksuste suhtes. Iga plaani taga on konkreetne ettevõtte allüksus. Seega on koondplaan integratsioon erinevate 3
Mida silmas pidada plaani elluviimisel Oletagem, et teil on suurepärasena tunduv äriidee. Seejärel olete kogunud infot turu suuruse, konkurentide, rahastamisvõimaluste, riskide kohta ja kirjutanud äriplaani. Te olete veendunud, et teie ideega võiks teenida kasumit. Teil jääb üle ainult äriplaan ellu viia. Allpool on mõned punktid, mida pidada silmas oma äriplaani elluviimisel. Ajakava - iga äriplaani juurde peab kuuluma ajakava, millal mida teha, et jõuda kasumini. Näiteks tootmisettevõtte puhul võiks lihtsustatud tegevuste järjestus välja näha niimoodi: toote väljatöötamine - toote testimine - tooraine ostmine - tooraine kohaletoimetamine - tööliste koolitamine - tootmine - reklaam - toote müügikohtadesse viimine - toote müümine - raha kättesaamine. Tavaliselt ei toimu need tegevused üksteise järel, nagu siin toodud, vaid paljud tegevused toimuvad samaaegselt ja mõned tegevused toimuvad pidevalt.
markeerimine, koostamine jne. Logistilisteks operatsioonideks, mis on seotud tihedalt informatsiooni- ja rahavoogudega, on ka informatsiooni edastamine materjalivoogude liikumisest, arveldused tarnijate ja ostjatega, kauba kindlustamine, omanikuvahetus jne. Logistiline potentsiaal Logistiline potentsiaal iseloomustab ettevõtte võimet kohandada oma ressursid vastavalt turu pidevalt muutuvale konjunktuurile minimaalsete kuludega. Tootmisettevõtte logistiline potentsiaal näitab selle võimet mobiliseerida ja suunata ümber kasutada olevaid ressursse vastavalt nõudluse muutumisele, teostades seda minimaalsete kuludega Logistiline süsteem (Logistics system) Logistiline süsteem koosneb teatud hulgast lülidest elementidest, millede vahel kehtestatud teatud funktsionaalsed sidemed ja suhted. Logistilise süsteemi lüliks nimetatakse teatud majanduslikku või funktsionaalset objekti.
c) materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Lisaks kuuluvad varude koosseisu müügiks hoitavad seadmed (varem arvele võetud kui põhivara) ja kinnisvara. Põllumajanduses kajastatakse varudena seemnetera- ja kaunvilju. seemnekartulit ja -juurvilju, noor- ja nuumloomi (põrsad, kesikud, vasikad, mullikad, väljapraagitud põhikarja loomad), mesilassülemid. Tootmisettevõtete ja kaubandusettevõtete varude struktuur on erinev. Tootmisettevõtte varudeks on tooraine, materjalid, lõpetamata toodang ja valmistoodang. Varude arvestussüsteemid Varude kulupõhiste arvestusmeetodite rakendamiseks on olemas kaks võimalikku süsteemi, mille valikut ettevõttele ei piirata. Nendeks on: a) Varude perioodiline arvestussüsteem (hindamissüsteem) b) Varude pidev arvestussüsteem (hindamissüsteem) Perioodiline arvestussüsteem: 1. Vara väljaminekut soetusmaksumuses pidevalt (s.t aruandeperioodi - kuu, kvartal jooksul)
annaabi.ee 
