lõtk. Pärifreesimisel surutakse toorik vastu töölauda, viimane omakorda vastu juhikuid, see tagab töödeldud pinna hea kvaliteedi. Pärifreesimisel on pealõikeserva kaldenurk positiivne, vastufreesimisel - negatiivne. Muude võrdsete tingimuste korral on freesi püsivusaeg pärifreesimisel suurem kui vastufreesimisel, välja arvatud kõva koorikuga toorikute töötlemisel. Vastufreesimise puuduseks on ka see, et frees püüab toorikut töölaualt lahti rebida. Freeside liigid. Metallifreese liigitatakse kuju, hammaste asetuse, kinnitusviisi ja otstarbe järgi. Kuju järgi eristatakse silinder -, ketas -, ots ja sõrmfreese. Silinderfreese kasutatakse tasapindade töötlemisel. Need on harilikult kruvihammastega ja valmistatud kiirlõiketerasest. Silinderfreesi hambad lõikavad tooriku pinnalt üheaegselt maha küllalt laia metallikihi, mistõttu tekib suhteliselt suur lõikejõud, eriti kõva ja sitke metalli freesimisel.
Konsoolfreespingid Freesimine on materjalide lõiketöötlemine pöörleva lõikeriistaga, mida nimetatakse freesiks. Freespingid on treipinkide järel kõige rohkem levinud. Nad jagatakse konsoolfreespinkideks ja konsoolita freespinkideks. Konsoolfreespingid on kõige enam levinud. Neil kasutatakse universaalseid rakiseid: jagamispäid, masinkruustange, pöördlaudu ja torne freeside kinnitamiseks. Jagamispeaga saab toorikut pöörata neli- ja kuuskantide freesimisel, hammas- ja ketirataste valmistamisel ja kruvisoonte freesimisel. Nende pinkide töölaud koos ristkelguga paikneb konsoolil. Konsool on karbikujuline valatud detail, millel on vertikaalsed ja horisontaalsed juhtpinnad. Ta toetub jalale, milles asub teleskoopiline kruvi tema tõstmiseks ja allalaskmiseks.Töölaud toetub ristkelgu juhtpindadele ja seda saab nihutada kolmes sihis: piki-, rist- ja püstsihis
kasutada. Kuigi eelistatakse kindlat tüüpi spetsiaalselt tehtud nõelu: Teemant-otsaga nõelad on kallid, kuid graveerivad imelihtsalt igasugusele metallile ega vaja teritamist. Karbiid-otsaga terasnõelad on odavamad kui teemant-otsaga nõelad, kuid vajavad sageli teritamist, terasnõelu kasutatakse traditsiooniliselt. Trükiprotsess Trükkimine on põhimõtteliselt sama nagu teistel süvatrüki tehnikate puhul, erinevusena pööratske erilist tähelepanu freeside säilitamisele. Peale seda kui kujutis on valmis või vähemalt piisavalt, et proofi teha, kannab kunstnik svammiga plaadile trükivärvi. Liigne surve selle käigus surub freesid siledaks/alla ja rikub pildi ära. Kui plaat ja pilt on üleni õhukese värvi kihiga kaetud, kasutatakse tarlataan lappi üleliigse värvi ära pühkimiseks, tihti kasutatakse ka paberit ( näiteks vana telefoniraamatu lehti ) viimase lihvi andmiseks pildi heledamatel aladel
Küsimus 1 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Flag question Küsimuse tekst Millised on freeside tüübid? Vali üks või enam: a. Silinderfrees b. Pikifrees c. Otsfrees d. Sõrmfrees Küsimus 2 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Flag question Küsimuse tekst Milleks kasutatakse abrasiivtöötlust? Vali üks või enam: a. Detaili mõõtmete täpsuse suurendamiseks b. Detailide kuju muutmiseks c. Pindade kvaliteedi parandamiseks Küsimus 3 Osaliselt õige Hinne 2,67 / 4,00 Flag question Küsimuse tekst Milline neist on pealiikumine
Toorikupakk asetatakse vertikaalselt liikuvale töölauale. Toorikud baseeritakse külg- ja otslati abil. Külglatiga tagatakse tappide asend otspinna suhtes, otstugilatiga määratakse kindlaks aga tapi pikkus. Töölaua käik toimub hüdrosilindri abil. Kastitapilõikepink Hüdroajam tagab detailipaki kinnitamise, töölaua ülestõstmise ja allaviimise ning käigukiiruse sujuva muutmise. Tööspindliks on kahele laagripukile toetuv freesvõll. Vasakpoolne laagripukk on kergesti eemaldatav freeside vahetamiseks. Töövõlli koormuse ühtlustamiseks kinnitatakse freesid nii, et lõikeservad moodutaksid sujuva spiraaljoone. Kahepoolne kastitapilõikepink Pinki kasutatakse sirgete kastitappide töötlemisel. Tapid lõigatakse üheaegselt detaili mõlemast otsast. Esmalt lõigatakse detailid täpsele pikkusele, seejärel freesitakse tapid. Tappide töötlemise ajal detail seiskub ning freesvõllid teevad töökäigu. Detailid eendatakse kahe konveierketiga
sisepõlemismootori väntvõlli ja nukkvõlli võllikaelad, kõrgendatud täpsusega kiirekäigulised võllid. 7 8 Hõõritsate, kooniliste avardite ja keermepuuride tööpinnad, diisel- ja gaasimootorite väntvõllide vändakaelad, pumpade laagrikaante pesad ja puksid, normaalse täpsusega kiirekäigulised võllid, tõste- ja transpordimasinate rataste ja trumlite istamispinnad, põllutöömasinate hammasrataste istamispinnad. 9 10 Keermelõikurite, puuride, freeside lõikepinnad, vähetäpsete hammasrataste istamispinnad võllidel, põllutöömasinate 11 12 tole-rantsijärguga töödeldud võllid ja teljed. 11 12 Vähetäpsed, näitamata tolerantsidega pinnad.
Tappide kuju ja paigutus on kohandatud just koormust taluma. Kõige enam kasutatakse läbivat kalasabatappi, mis jääb nähtavale mõlema detaili nurgast. Kalasabatapil on palju variatsioone, mõned neist on kujundatud eelkõige dekoratiivsel eesmärgil. Vanasti valmistati kalasabatappi ainult käsitsi - tisler pidi olema täpne ja rahulik. Töö hõlbustamiseks kasutati rakiseid ja sabloone. Tänapäeval võib tappe toota spetsiaalsete rakiste või freeside abil, nendeks võivad olla tapilõikepingid või elektrilised käsitööriistad. Lamellseotised See tugevdatud sileseotis on lollikindlam kui tavaline tüübelühendus, kuid selle tegemiseks on vaja lamellfreesi. Lehtpuidust lamell sobitub vastavasse soonde, mis on lõigatud mõlemasse detaili, ning tulemuseks on kiirelt ja lihtsalt valminud, kuid tugev liimseotis. Servseotise puhul võite kasutada ülafreesi, millele on kinnitatud soonlõiketera. Lamellid sobituvad nii
sisepõlemismootori väntvõlli ja nukkvõlli võllikaelad, kõrgendatud täpsusega kiirekäigulised võllid. 7 – 8 Hõõritsate, kooniliste avardite ja keermepuuride tööpinnad, diisel- ja gaasimootorite väntvõllide vändakaelad, pumpade laagrikaante pesad ja puksid, normaalse täpsusega kiirekäigulised võllid, tõste- ja transpordimasinate rataste ja trumlite istamispinnad, põllutöömasinate hammasrataste istamispinnad. 9 –10 Keermelõikurite, puuride, freeside lõikepinnad, vähetäpsete hammasrataste istamispinnad võllidel, põllutöömasinate 11 – 12 tole-rantsijärguga töödeldud võllid ja teljed. 11 – 12 Vähetäpsed, näitamata tolerantsidega pinnad. JÄRELDUS: Õppisin kasutama indikaatorkella ja selle hoidikut ning õppisin kasutama radiaalviskumismõõdikut. Oma tööga jäin keskmiselt rahule, esines raskuseid, kuid lõpuks sain selgeks ning sain mõõtmised ilusti teostatud.
tähelepanelik, et ei vigastaks rakise vedeliku- või õhutoitetorusid või elektrijuhtmeid. 4. Detaili võib freesile lähendada alles pärast seda, kui frees on saanud töökiiruse. 5. Töödeldavat detaili vahetades või mõõtes tuleb frees ohutusse kaugusesse viia. 6. Enne detaili väljavõtmist kruustangide, padruni või kinnitus-klambrite vahelt tuleb pink peatada ja lõikeriist eemaldada. 7. Freeside komplekt tuleb paigutada tornile nii, et hambad asetseksid omavahel malekorras. 8. Frees tuleb detaili sisestada sujuvalt, mehaaniline ettenihe tuleb sisselülitada enne freesi kokkupuudet detailiga. Käsiettenihke korral ei tohi ettenihke kiirust ja lõikesügavust järsult suurendada. 9. Freesimisel ei tohi käsi viia freesi ohtlikku pöörlemistsooni. 10. Ei tohi laaste lasta kuhjuda freesile ja freesitornile. 11
sisepindu, samuti lõigata keeret. Treimise põhioperatsioonid: Silinderpinna treimine, otspinna treimine, soone treimine ja läbilõikamine, silindersisetreimine, sisepinna sisetreimine. Treipingid jagunevad: universaaltreipink, revolvertreipink, karusselltreipink, automaattreipink. Välistreitera, painutatud välistreitera, astmetera, otsatera, soontera, kujutera, keermetera, sisetreitera. 7.Freesimise protsessi üldkirjeldus. Freeside tüübid. Freesimisega töödeldakse horisontaal, vertikaal- ja kaldpindu, astmeid ja sooni, tükeldatakse metalli, samuti töödeldakse keerukaid kujupindu. Freesimisel antakse pöörlev pealiikumine freesile, ettenihkeliikumine töödeldavale toorikule. Silinderfrees, otsfrees, ketasfrees, sõrmfrees, kujufrees. 8.Puurimise protsessi üldkirjeldus. Avade töötlemise viisid puurpingis. Puurpingis kasutatavad lõikurid instrumendid.
Töödeldav pind ei saa teljesuunalist survet, mis on hea õhukeseseinaliste detailide ja nõrga struktuuriga detailidele. Põhiline kasutusala on astme freesimine. 45 kraadi - Omab radiaalset ja aksiaalset lõikejõu komponenti, mis on enam vähem võrdsed. On kõige kasutatavam terikplaadi nurk freesimisel. On samuti sobilik freesimaks toorikuid milles on lõhed. Lõikesse minnes mõjub alguses lõikejõud õrnemalt. Vähendab vibratsiooni pikkade freeside puhul või väiksemate tööriistahoidjate puhul. Õhem laast võimaldab kõrget tootlikkust mitmetes protsessides: suurem ettenihe, samas jääb lõikejõud keskpäraseks. Suurem ettenihe teeb sageli tasa lõikenurgast tingitud väiksema lõikesügavuse. 10 kraadi - Kasutatakse kiirfreesimisel ja ,,plunge" puuriv-freesimisel. See võimaldab töötada suurtel lõikereziimidel, kus on väike laastupaksus, aga suur ettenihe.Eelised on väike lõikejõud. Enamasti
s.t. teha istudes põllumajandustöid, mida tavaliselt tehakse 4-rattalise põllumajandustehnika abil. [2] Joonis 1. Kaherattaline aiatraktor MB-2 [2] 2.1 Tehnilised andmed Gabariitmõõtmed: 1740 650 1300 mm Mass: 88-98 kg Rattaroobas: 320 mm, pooltelje pikendustega..... 570 mm Jõuülekanne: kiilrihmaülekanne pingutusrulliga ja kett-hammasratta ülekandemehhanism Käikude arv: 4 edasi, 2 tagasi Kultiveerimise sügavus: 20 cm Freeside pöörded: 20-160 p/min Kiirus kündmisel: alates 1,8 km/t Transportkiirus: 12,3 km/h 3. KÄIDELDAVUS 3.1.Lisaseadmed MB-2 on komplekteeritud 4 freesiga, aga alati on võimalik eraldi tasu eest soetada täiendavaid rippseadmeid, mis võimaldavad künda, äestada, kultiveerida, vagusid ajada, mullata, niita rohtu(rootor või noaniidukiga), korjata juurvilju. Peale selle on veel võimalik pumba abil pumbata vett, saagida ja töödelda puitu ning vajadusel puurida maad. Saab
Kõige tuntumateks kopeerimismeetodile põhinevateks hammasrataste töötlemise meetoditeks on töötlemine moodulketas ja moodulsõrmfreesidega. Kuna hammasratta hamba profiil on sõltuv hammasratta hammaste arvust, peaks kopeerimismeetodi kasutamise korral olema selleks, et tagada töödeldavate hammaste kuju täpsus, iga erineva hammaste arvuga hammasratta töötlemiseks erinev frees ja seda iga erineva moodul korral. Tekib vajadus suure arvu freeside järele, mis ei ole majanduslikult otstarbekas. Frees ei sobi mingil juhul väiksema hammaste arvuga hammasratta töötlemiseks, sest hambumises tekib sellel juhul hammaste kinnikiilumise oht. Eelistuseks võiks lugeda seda, et pole eripinke vaja kui töödeldakse moodulketasfreesidega. Hammasrataste töötlemisel rullumismeetodi põhimõttel antakse toorikule ja lõikeriistale lisaks lõike ja ettenihkeliikumisele veel omavahel kooskõlastatud rullumisliikumine, mis jäljendab, sõltuvalt
Legeerivad elemendid moodustavad terases leiduvate lisanditega ja ka omavahel karbiide, millel on suur kõvadus, tugevus, kulumis-ja temperatuurikindlus. Tähtsamad terase legeerivad elemendid on järgmised: Kroom on tähtsaim legeeriv element, tõstab terase kõvadust ja kulumiskindlust. Moodustuvad kar- biidid parandavad terase lõikeomadusi. Nagu süsinikki alandab kroom terase plastilisust, seetõttu on saeterastes kroomisisaldus väiksem kui 1%, freeside ja nugade terastes sisaldub kroomi aga kuni 12%. Volfram tõstab juba väikestes kogustes terase kõvadust ja tugevust ilma plastilisust vähendamata, tekitab terases peeneteralise struktuuri ja parandab lõikeriista lõikeomadusi. Volfram kui raskeltsulav metall (sulamistemperatuur 3410º) muudab terase kuumuskindlamaks. Volfram on kallis metall ja tema kogus vähelegeeritud terastes kõigub piires 1...2%.
Kõvadus 830- 870 HV ii. Hea kasutada keermeinstrumentidel. g. HSSCo–Koobalt kiirlõiketeras M35/M42 i. Kiirlõiketerasele on lisatud koobaltit 5%, mis suurendab kuumataluvust. Materjal omab head kombinatsiooni kõvadusest ja vastupidavusest. Head lõiketöötlus omadused ja suur kulumiskindlus, mis teeb temast hea materjali puuride, keermepuuride, freeside ja hõõritsate valmistamiseks. ii. Kõvadus 830-960 HV 3. HM – Kõvasulamid a. Koosneb kõvadest karbiididest ja side-materjalist. Karbiididena kasutatakse WC volframkarbiid (kõvadus), TaC tantaalkarbiid, TiC titaankarbiid, NbC nioobiumkarbiid. Nende kombineerimisel saadakse soovitud materjali omadused. b. Sidematerjalina kasutatakse koobaltit. c
ole täpne. 2. Tapivahede sügavus ei ole täpne. Piirdelatt ei ole õigel kaugusek freesidest. 3. Tapivahede sügavus ei ole tooriku laiuses Töölaua tugilatt ei ole risti pingi töövõlliga. ühtlane. Toorik ei ole täisnurkselt otsatud. 4. Tapivahede sügavus ei ole tooriku laiuses Pingi töölaud ei ole horisontaalne. ühtlane. 5. Tapid ei sobi omavahel kokku. Freeside ja vaherõngaste paksus ei ole võrdne. 6. Tapid lähevad kokku servastega. Tappide lõikamisel vastab detailidele ei ole tugilatti asend õige. 7. Tappide pinnad on madala karedusklassiga Freesid on nürid või valesti teritatud. Liiga suur või rebestatud. ettenihkekiirus. Tehnoloogiline praak lihvpinkidele. Kitsaslintlihvpingid. 1. Lihvlindi katkemine
· Töölaua piirdelatt ei ole õigel kaugusel freesidest. 3. Tapivahede sügavus ei ole tooriku laiuses · Töölaua tugilatt ei ole risti pingi töövõlliga. ühtlane. · Toorikud ei ole täisnurkselt otsatud. 4. Tapipõhjad ei ole risti tooriku baasküljega. · Pingi töölaud ei ole horisontaalne. 5. Tapid ei sobi omavahel kokku. · Freeside ja vaherõngaste paksus ei ole võrdne. 6. Tapid lähevad kokku servastega. · Tappide lõikamisel vastanddetailidele ei ole tugilatti asend õige. 7. Tappide pinnad on madala karedusklassiga või · Freesid on nürid või valesti teritatud. rebestatud. · Liiga suur ettenihkekiirus.
· Töölaua piirdelatt ei ole õigel kaugusel freesidest. 3. Tapivahede sügavus ei ole tooriku laiuses · Töölaua tugilatt ei ole risti pingi töövõlliga. ühtlane. · Toorikud ei ole täisnurkselt otsatud. 4. Tapipõhjad ei ole risti tooriku baasküljega. · Pingi töölaud ei ole horisontaalne. 5. Tapid ei sobi omavahel kokku. · Freeside ja vaherõngaste paksus ei ole võrdne. 6. Tapid lähevad kokku servastega. · Tappide lõikamisel vastanddetailidele ei ole tugilatti asend õige. 7. Tappide pinnad on madala karedusklassiga või · Freesid on nürid või valesti teritatud. rebestatud. · Liiga suur ettenihkekiirus.
Kõige tuntumateks kopeerimismeetodile põhinevateks hammasrataste töötlemise meetoditeks on töötlemine moodulketas ja moodulsõrmfreesidega. Kuna hammasratta hamba profiil on sõltuv hammasratta hammaste arvust, peaks kopeerimismeetodi kasutamise korral olema selleks, et tagada töödeldavate hammaste kuju täpsus, iga erineva hammaste arvuga hammasratta töötlemiseks erinev frees ja seda iga erineva moodul korral. Tekib vajadus suure arvu freeside järele, mis ei ole majanduslikult otstarbekas. Frees ei sobi mingil juhul väiksema hammaste arvuga hammasratta töötlemiseks, sest hambumises tekib sellel juhul hammaste kinnikiilumise oht. Eelistuseks võiks lugeda seda, et pole eripinke vaja kui töödeldakse moodulketasfreesidega. 16.Milles seisneb hammasrataste töötlemine rullumismeetodil? Tema eelised võrreldes kopeerimismeetodiga. Nimetage kasutatavaid tööriistu.
Kasutatakse tera peenendajana Ti, Nb Tõstab terase tugevust ja sitkust. Kasutatakse tera peenendajana Tähtsaimaks legeerivaks elemendiks võiks pidada kroomi, see tõstab terase kulumiskindlust ja kõvadust. Suurenevad ka terase läbikarastatavus ja korrosioonikindlus. Kroomi kasutamisega moodustuvad karbiidid, mis parandavad terase lõikeomadusi. Ka kroom alandab terase plastsust nagu süsinikki, seetõttu on saeterastes kroomisisaldus väiksem kui 1%, freeside ja nugade terastes sisaldub kroomi, aga kuni 12%. Volfram tõstab juba väikestes kogustes terase kõvadust ja tugevust ilma plastilisust vähendamata, tekitab terases peeneteralise struktuuri ja parandab lõikeriista lõikeomadusi. Volfram kui raskeltsulav metall (sulamistemperatuur 3410º) muudab terase kuumuskindlamaks. Volfram on kallis metall ja tema kogus vähelegeeritud terastes kõigub piires 1...2%.
html http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html a - hõõritsa teritamine; http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html b - avardi teritamine http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html c -puuri teritamine http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html d - freeside teritamine http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html e - süvispuuri teritamine http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/512_terituspingid.html f - treiterade teritamine Joonis 5.1.2.3 Universaalne terituspink a, b, c, d, e, f - erinevad teritusoperatsioonid Teritamisvõtted
(riht)höövelpingil. 6. Tasapinnaline paksushööveldamine - Materjal hööveldatakse ühepaksuseks pöörleva freesiga paksushöövelpingis. 7. Mõõtusaagimine - Detail saetakse ettenähtud laius- ja pikkusmõõtu ketassaega. 8. Kujusaagimine - Vormitakse kumeraid esemeid saagimise abil. Siin kasutatakse lintsaagi. 9. Freesimine - Töödeldavale materjalile antakse soovitud profiil. Töötlemine sooritatakse alumise- või ülemise spindliasetusega freespingil eriliste freeside või ketasfreeside abil. 10. Profiillaudade hööveldamine - Toodetakse soovitud profiilifa laudu. Kuju hö10veldamine toimub mitmeteralises höövelpingis, kus toimub tasapinnaline hööveldamine ja servade freesimine. 11. Soonte freesimine- Lauamaterjali või plaatidesse tehakse erikujulisi sooni. Töötlemine toimub üla- või alafreespingil eriliste freeside või ketasfreeside abil. 12. Valtside töötlemine - Puumaterjali või plaadi serva töödeldakse erikujulisi vagusid üla- või
Ladvatule levimist takistavad okaspuumassiivides lehtpuuribad ja puistud. Pinnatule lokaliseerimisel on abi teedest, jõgedest, sihtidest jms. Looduslike tõkete puudumisel rajatakse neid juurde maapinna mineraliseerimise teel. Selleks eemaldatakse rohukamar, sammal ja kõdu kuni mulla või liivani. Tekkinud ribasid nimetatakse tuletakistusribadeks (tuletõkestusribadeks). Need rajatakse pinnasetöötlemise masinatega: buldooserite, randaalide, freeside, jms-ga. Tuletõkestusriba peab olema vähemalt 2,5 m lai. Uusi metsi rajades ja kasvatades tuleb vältida suurte laus-nõmmemännikute ja teiste tuleohtlike okaspuumetsamassiivide kujundamist. Selleks, et tuli kõrge tuleohtlikkusega metsa ei satuks ja sealt välja ei pääseks rajatakse metsa sihtide äärde tuletõkestusvööndeid. Nende abil saab jagada metsa tulekindlateks blokkideks. Tuletõkestusvöönd kujutab endast
paksuseid TiC, TiN, TiCN ja Al2O3 pindeid. Suurema paksusega pinded kooruvad kergesti aluspinnast lahti erinevate joonpaisumisteguri tõttu. Praktikas kasutatakse ka kombineeritud pindeid vahetult kõvasulami pinnal sadestatakse TiC pinne paksusega kuni 1 µm, seejärel Ti(C,N) kile ja kõige peale TiN või Al2O3 kile (joon. 19). Sellised pinnatud treitera plaatide tööiga on kuni kolm korda suurem kui katmata plaatidel. Ka on pinnatud plaatidega freeside tööiga süsinikteraste freesimisel tunduvalt suurem (2- 3,5 korda) kui pindamata plaadidega freesidel. On leitud, TiC pinne vähendab lõikejõudu 10-20%, mistõttu mehaaniline koormus pinnale väheneb. See on tingitud sellest, et töödeldava detaili ja pinna vahele on kaitsebarjäär, mis takistab laastu kleepumist (adhesiooni). TiN ja Ti(C,N) pinne on 40 suurema kulumiskindlusega kui TiC pinne. Ta on ka paksem kuQL P. Tänu
Keermeid piiravad koaksiaalsed peadesilinder da1 ja jalgadesilinder df1 ning keerme parem ja vasak pind. Teo mõõtmete baas - jaotussilinder d1. Teo jaotussamm p. p Moodul m= . Jaotussilindri läbimõõt d1 = q m , ...4.20 kus q - läbimõõdutegur. Nii m kui q on standardiga kindlaks määratud, et piirata tiguratta töötlemiseks vajalike freeside sortimenti. Keerme käikude arv z1 = 1, 2, 4. Keermepinna ja jaotussilindri lõikamisel tekkivat kruvijoont nim. keerme jaotusjooneks. Viimase puutuja ja teo otstasandi vahelist nurka nim. keerme jaotusnurgaks . Ühe täispöördega läbib keerme jaotusjoon teo telje suunas kauguse pz1 (keerme käik). Ühekeermelistel tigudel (joon. 4 ja 8) pz1 = p , mitmekeermelistel (joon. 5 ja 7) pz1 = z1 . p .
Puuritakse puuri pöörlemise (pealiikumine) ja sirgjoonelise liikumise (ettenihkeliikumine) koos- toime tulemusena. Mõlemad liikumised annab tööriistale puurpink. Sele 2.38. Freesimise põhioperatsioonid ja freeside tüübid Nagu teisedki lõikepingid, liigitatakse ka freespingid üld- ja eriotstarbelisteks. Üldotstarbe- lised pingid on vastavalt töövõlli (spindli) asendile horisontaal-, vertikaal- ja universaalfreespingid. Eriotstarbelised pingid on ette nähtud mingi kindla funktsiooni jaoks keermefreespingid, kopeer- freespingid jm. Horisontaalfreespinkidel (sele 2.39) on horisontaalselt paiknev töövõll, kuhu kinnitatakse
annaabi.ee 
