Metalli lõikeriistad ja seadmed KT 2 (0)

1. Puurimise kasutamise eesmärk. Mis on töötlemise intensiivsust piiravad tegurid avade töötlemisel?
Puurimist kasutatakse avade valmistamiseks. Puurpinkidel võib samuti avadesse keermepuuriga lõigata keerest, seest treida, soveldada avasid ja lehtmaterjalist kettaid välja lõigata. Puurpinkidel puuritakse, avardatakse, hõõritsetakse ja keermestatakse. Intensiivsust piiravad tegurid on seotud tõenäoliselt materjalide ning nende töödeldavusega.
2.Kiirlõiketerasest ja kõvasulam lõikeosaga puuride võrdlus nende lõikeomaduste, tootlikkuse ja tugevuse seisukohalt. Kõvasulam puuride konstruktiivsed variandid.
Kiirlõiketerasest puuri tööosa on valmistatud kas tavalisest kiirlõiketerasest (HSS) või koobalt -kiirlõiketerasest (HSS-Co). Suurema kulumiskindluse saavutamiseks on kasutusel mitmesuguste kulumiskindlate pinnetega (TiN, TiNAl, TiCN) kaetud puurid.
Kõvasulam puurid on valmistatud kogu pikkuses samast materjalist.
3. Avardid ja süvistid. Nende kasutamise eesmärgid..
Avardamist kasutatakse olemasolevate avade läbimõõdu suurendamiseks . Oma ehituselt ja töötamise põhimõttelt on sabaga avardi sarnane spiraalpuuriga, kuid tal on mõned olulised ehituslikud erinevused.
Kasutamine: Avardi laastusooned on võrreldes puuri laastusoonega palju väiksema ristlõike pindalaga. Selline ehitus suurendab avardi tugevust ja võimaldab teda kasutada ebatäpsete, kõva pinnaga avade suurendamisel. Samal ajal kujuneb avardi lõikeserv lühikeseks, mis piirab lõikesügavust.
Avardamise eriliigiks loetakse süvistamist, mida kasutatakse avadega kontsentriliste silindriliste või kooniliste süviste ja astmeliste avade töötlemiseks ning avade faasimiseks.
4. Millised on hõõritsa kasutamise eesmärgid avade töötlemisel. Miks on tema nimetus hõõrits?
Hõõritsemist kasutatakse avade puhastöötlemiseks.
Masihõõrits on trei- ja puurpinkidel. Masinhõõritsal on töötav osa lühikene, mis vähendab töödeldava ava mõõdu hajumist ja koonilisuse tekkimist töötlemisel
Käsihõõritsad on mõeldud kasutamiseks lukksepa ja remonditöödel.
Jumal teab miks nimetus hõõrits on??
5.Puurpinkidel tehtavad tööd. Vertikaal - ja radiaalpuurpingi ehituslikud erinevused ja neist tulenevad kasutamise iseärasused.
Puurpingid on erinevate mõõtmete, kuju, täpsuse ja pinnasiledusega avade valmistamiseks. Puurpinkidel võib samuti avadesse keermepuuriga lõigata keerest, seest treida, soveldada avasid ja lehtmaterjalist kettaid välja lõigata. Puurpinkidel puuritakse, avardatakse, hõõritsetakse ja keermestatakse.
Vertikaal puurpingid võivad olla nii ühespindlilised kui ka mitmespindlilised.
Vertikaalpuurpingil töödeldav toorik kinnitatakse töölauale, mis on vertikaalselt nihutatav. Pea- ja ettenihkeliikumine antakse töövõllile, kuhu on kinnitatud puur. Mitme ava üheaegseks töötlemiseks kasutatakse tootlikkuse suurendamiseks mitme töövõlliga vertikaalpuurpinke.
Radiaalpuurpinkidel töödeldakse suuremõõtmeliste ja suure massiga toorikute teineteisest kaugel paiknevaid avasid. Need pingid , erinevalt vertikaalpuurpinkidest, tagavad (ilma tooriku asendit muutmata) lõikeriista ja töödeldavate avade samateljelisuse töövõlli nihutusega. Pingi töövõll puuriga saab pöörleva pealiikumise ja vertikaalse ettenihkeliikumise. Toorik kinnitatakse töölauale. Puur seatakse tööasendisse traaversi pööramisega sambal ja töövõllikasti nihutamisega piki traaversit.
6.Kirjeldage meetodeid , mida kasutatakse ava asendi täpseks määramiseks tema töötlemisel.
7. Freesimisega töödeldavad pinnad ja nende tööötlemiseks kasutatavad freesid.
Silinderfrees- tasapindade töötlemine.
Ketasfrees- mitmesuguse profiiliga soonte , aga ka astmete ning tasapindade töötlemiseks.
Laup- ehk otsfrees - tasapindade töötlemine, lisaks saab neid kasutada astmete ja süvendite töötlemiseks.
Sõrmfrees- mitmesuguste soonte, süvendite, faaside ja astmete töötlemine.
Kujufrees- mitmesuguste keeruka kujuga pindade, süvendite, kõverpindade ja mitme moodustaja poolt kujundatud pindade töötlemiseks.
8. Milliste lõikeomadustega peavad olema freesi lõikeosa valmistamiseks kasutatavad materjalid lähtudes freesimisprotsessi iseärasustest.
Lõikeprotsessis toorikult laastu eraldamisel kulutatakse teatud hulk tööd elastsete ja plastsete deformatsioonide ületamiseks, samuti hõõrdumise ületamiseks tööriista esi- ja tagapinnal. Hõõrdumine põhjustab lõikeriista kulumist ja vähendab püsivusaega (- tegelik töötamise aeg minutites kahe järjestikuse terituse vahel). Tööriista materjal on suuteline säilitama oma lõikeomadused ainult lõiketsooni teatud temperatuurini.
Igal freesihamba sisselõikumisel mõjub freesi hambale löök, mis esitab freesi hamba materjalile kõrgendatud nõude lööktugevuse suhtes. Freesi teral peavad olema järgmised mehaanilised omadused: töödeldava materjali kõvadusest suurem kõvadus, kõrge kulumiskindlus ja soojuskindlus, suur mehaaniline tugevus.
9. Lihvimise kasutamise eesmärk. Mida mõistetakse mõiste „halvasti lihvitav materjal“ all?
10. Käiades kasutatavad abrasiivid . Milliste materjalide töötlemiseks neid kasutatakse?
Elektrokorund ( Al2O3) - punane, valge. Normaalne elektrokorund on pruunika värvusega. Al oksiidi sisaldus 90%. Sitkete materjalide lihvimiseks ( Terased).
Ränikarbiid (SiC4)- rabedate materjalide lihvimiseks. (malm)
Boorkarbiid ( ) – viimistlevaks tööks hea, 40-50% teemanti kõvadusest
Teemant – suur kõvadus, lõikab enamus materjale (kõvad metallid)
Boornitriid – suur kõvadus, lõikab samuti enamus materjale (puidulõikeriistad, kõvad metallid)
11. Käia iseloomustavad näitajad.: käia kõvadus, teralisus ja struktuur.
Teralisus – Abrasiivse tööriista teralisuse all mõistetakse lõikava materjali terade suurust, mis moodustavad tema lõikavat osa. Käia teralisuse mõju lihvimisprotsessile: 1) mõjutab töödeldud pinna karedust 2) mõjutab lihvimisprotsessi tootlikkust 3) suuremateraline tööriist sobib paremini sitkete, kleepuvat laastu andvate materjalide töötlemiseks, sest käi rasvub paremini 4) suuremat tera sobib kasutada käia ja töödeldava pinna suurema kokkupuutepinna korral, sest lihvteradele langeb suurem koormus. Käiade valmistamiseks kasutatakse põhiliselt suure ja keskmise teralisusega abrasiive. Peene- ja eriti peeneteralised abrasiivid leiavad kasutamist mitmesugustel viimistlustöödel. Makroterad ( suur, kesk, peen tera ), mikroterad (eriti peen tera)
Kõvadus – Abrasiivtööriista kõvadus on sideaine omadus avaldada vastupanu abrasiivmaterjali terade lahtimurdumisele tööriista pinnas. Mida suuremat jõudu on tarvis terakeste lahtimurdumiseks, seda kõvem on sideaine. Tööriista kõvadus tagatakse sideaine koostise ja käia valmistamise tehnoloogilise protsessiga. Käiad jagatakse kõvaduse järgi kõvadusastemetesse: eriti pehmed käiad (A,B,C,D), väga pehmed (E,F,G), pehmed (H,I,J,K), keskmised (L,M,N,O), kõvad (P,Q,R,S), väga kõvad (T,U,V,W), eriti kõvad (X,Y,Z). Käia kõvadus on tema oluliseks tehnoloogiliseks omaduseks. Õigesti valitud käia kõvadus tagab: 1) käia osalise või täieliku iseteritumise, 2) vähendab töödeldud pinna ülekuumenemise ohtu, 3) tagab profiilsel lihvimisel käia kuju säilimise nõutava ajavahemiku jooksul. Käia kõvaduse valiku reeglid 1) mida suurem on töödeldava materjali kõvadus, seda pehmem peab olema käi, 2) suure käia ja töödeldava detaili kokkupuutepinna korral on soovitav kasutada pehmemat käia, 3) töödeldava materjali halva soojusjuhtivuse korral sobib pehmem käi, 4) profiillihvimiseks sobivad kõvemad käiad, sest nad säilitavad paremini profiili. Ülikõvade abrasiivide, teemandi ja kuubilise boornitriidi korral kasutatakse vaid nelja käia kõvadusastet: J-pehmet, N-keskmine, R-kõva, T-väga kõva.
Struktuur – käia struktuur iseloomustab abrasiivmaterjali terade paiknemise tihedust käias. Põhimõtteliselt koosneb käi kolmest osast: abrasiivi teradest, neid ühendavast sideainest ning terade vahele jäävatest tühemikest ehk pooridest. Käia struktuur tagatakse valmistamise käigus tema komponentide protsentuaalse koosseisu ja tehnoloogilise protsessi valikuga: tekivad kas väiksemad või suuremad poorid . Sõltuvalt sellest, millise osa käia ruumalast moodustab abrasiivmaterjal, jagatakse käiad tiheda, keskmise ja avara struktuuriga käiadeks. Abrasiivmaterjal ja sideaine võivad moodustada vastavalt 40…68% ja 5…25% käia kogumahust. Ülejäänud osa moodustavad poorid, mille maht võib olla 17…55%.
12.Ümarlihvimise moodused: milliseid teate ja nende kasutamise valdkonnad (tsentrite vahel, tsentriteta, siselihvimine jne). Kirjeldage lihvimise protsessi ümarlihvimisel.
13. Tasalihvimise eesmärk. Kirjeldage tasalihvimise mooduseid. Millal millist moodust on sobiv kasutada?
14. Hammasrataste töötlemise moodused: kopeerimismeetod ja rullumismeetod. Meetodite põhimõtteline erinevus, nende eelised ja puudused. Kasutatavad seadmed ja tööriistad.
Kopeerimismeetodi puhul on kasutatava lõikeriista lõikeserva profiil töödeldava hammasratta hamba vahe profiili kujuline, mis kopeeritakse töötlemise käigus töödeldavale toorikule. Kõige tuntumateks kopeerimismeetodile põhinevateks hammasrataste töötlemise meetoditeks on töötlemine moodulketas ja moodulsõrmfreesidega.
Kuna hammasratta hamba profiil on sõltuv hammasratta hammaste arvust, peaks kopeerimismeetodi kasutamise korral olema selleks, et tagada töödeldavate hammaste kuju täpsus, iga erineva hammaste arvuga hammasratta töötlemiseks erinev frees ja seda iga erineva moodul korral. Tekib vajadus suure arvu freeside järele, mis ei ole majanduslikult otstarbekas. Frees ei sobi mingil juhul väiksema hammaste arvuga hammasratta töötlemiseks, sest hambumises tekib sellel juhul hammaste kinnikiilumise oht.
Eelistuseks võiks lugeda seda, et pole eripinke vaja kui töödeldakse moodulketasfreesidega.
Hammasrataste töötlemisel rullumismeetodi põhimõttel antakse toorikule ja lõikeriistale lisaks lõike ja ettenihkeliikumisele veel omavahel kooskõlastatud rullumisliikumine, mis jäljendab, sõltuvalt kasutatavast töötlemisviisist, kas kahe hammasratta, teo ja teoratta või hammasratta ja hammaslati hambumist. Rullumisliikumise tulemusel liiguvad lõikeriista hambad mööda töödeldava hammasratta hambavahesid. Kohates seal eemaldamata materjali, lõikavad nad selle ära, kujundades niimoodi toorikule nõutava profiiliga hambad. Paljudel juhtudel on rullumisliikumine ka jaotusliikumiseks, tagades töödeldava hammasratta nõutava hammaste arvu.

Lõikeriista profiil ei olene lõigatava hammasratta hammaste arvust, mispärast ühe ja sama tigufreesiga või hambakammiga saab lõigata mistahes hammaste arvuga hammasrattaid

Rullumismeetodil toimub lõikeprotsess pidevalt, mistõttu see on suurema tootlikkusega kui kopeerimismeetod

Rullumismeetodil töödeldud hammasratta täpsus on tunduvalt suurem kui fassonglõikeriistadega töödeldud hammasrattal, mis on tingitud eeskätt rullumise protsessi pidevusest ja ühtlusest.
Rullumismeetod on väga universaalne, kuna võimaldab põhimõtteliselt töödelda kõiki hammasrataste liike. Suurem täpsus ja protsess on poolautomaatne.
Tööriist – hammaslati abil töötavad tigufreesid, hambalõikekammid, hambahööveldamise terad, hambalõikamise pead ja lattševerid
15. Keermete töötlemise moodused. Nende iseloomustus töötlemise täpsuse ja tootlikkuse seisukohalt. Kasutatavad tööriistad ja seadmed.