Lõiketöötlemine ja lõikeriistad - freesimine (0)

Kordamisküsimused „Lõiketöötlemine ja lõikeriistad“ ME31/41 
 
1. Freesimise suunad: 
Pärifreesimine (allafreesimine) – Lõikeserv alustab lõikamist maksimaalse laastupaksusega. 
See hoiab ära eemalesurumis efekti, koos vähema soojuse eraldumisega. Suur laastupaksus 
põhjustab lõikejõu, mis tõmbab tooriku tööriista poole, hoides lõikeserva lõikes. Vanadel 
pinkidel ei kasutata. Allafreesimine on eelistatud juhul kui tööriist, paigaldus ja  toorik seda 
võimaldab. 
Vastufreesimine - Lõikeserv hakkab lõikama 0 laastupaksusega. Tekib jõud mis surub tööriista 
toorikust eemale. Tekib hõõrdumine, mis kulutab lõikeserva. Protsessi käigus võib laast jääda 
tooriku ja tööriista vahele. Laast kleepub või keevitub lõikeserva külge. See võib põhjustada 
tööriista purunemise. Vastufreesimine valitakse näiteks vanematel pinkidel kus pingi töölaud 
pole piisavalt jäik ettenihkele. Vastufreesimisel võib olla eelis juhul, kus on suur lõikesügavuse 
varieerumine. 
 
2. Terikplaatide nurgad freesimisel - Väiksem peanurk võimaldab sujuvamat 
sisenemist materjali, vähendades radiaalset jõudu ja kaitseb lõikeserva. 
Suuremad teljesuunalised jõud suurendavad samuti survet detailile. 
90 kraadi - Tekitab enamasti ettenihkesuunalist radiaalset jõudu. Töödeldav 
pind ei saa teljesuunalist survet, mis on hea õhukeseseinaliste detailide ja 
nõrga struktuuriga detailidele. Põhiline kasutusala on astme  freesimine . 
45 kraadi - Omab radiaalset ja aksiaalset lõikejõu komponenti, mis on enam 
vähem võrdsed. On kõige kasutatavam terikplaadi nurk freesimisel. On samuti 
sobilik freesimaks toorikuid milles on lõhed. Lõikesse minnes mõjub alguses lõikejõud õrnemalt. 
Vähendab vibratsiooni pikkade  freeside puhul või väiksemate 
tööriistahoidjate puhul.  Õhem laast võimaldab kõrget tootlikkust 
mitmetes protsessides: suurem  ettenihe , samas jääb lõikejõud 
keskpäraseks. Suurem ettenihe teeb sageli tasa lõikenurgast tingitud 
väiksema lõikesügavuse.  
10 kraadi - Kasutatakse kiirfreesimisel ja „plunge“ puuriv-freesimisel. 
See võimaldab töötada suurtel lõikerežiimidel, kus on väike 
laastupaksus, aga suur ettenihe.Eelised on väike lõikejõud. Enamasti 
teljesuunaline nii kiirfreesimisel kui ka puuriv-freesimisel. Piiravaks on 
vaid vibratsiooni oht. Võimaldab eraldada suurt materjali hulka.  
Raadiusplaadid - Omab muutuvat lõikenurka. Alates 0 kuni 90 kraadi 
sõltuvalt lõikesügavusest. Raadius terikplaat omab väga tugevat 
lõikeserva. Sobib töötamiseks suurtel ettenihetel, mida võimaldab õhem 
laast moodustatud lõikeserva ulatuses. Õheneva laastu efekt sobib 
kasutamiseks titaani ja kuumuskindlate sulamite töötlemisel. Lõikejõu 
suuna muutus lõikeserva ulatuses ja resultant surve operatsiooni 
käigus sõltub lõikesügavusest. Tänapäeval on raadiusplaadid laialdaselt 
kasutusel. Võimaldades ühtlasemat lõikeprotsessi, vajades 
vähem võimsust ja andes  stabiilsema tööriista.  Kaasajal ei ole raadiusplaat 
enam spetsiaaltööriist ja peaks olema käsitletus kui efektiivset eeltöötlus 
tera, mis võimaldab eemaldada suurt materjali 
hulka.  
3. Kirjeldada freesi valiku  etappe   sandvik   coromant näitel. 5  etappi . 
1) Operatsiooni defineerimine  – Lähtuvalt operatsioonist valida 
sobiv freesi tüüp. 
  Laupfreesimine 
  Astmefreesimine 
  Kujupinna freesimine 
   Soone  freesimine 
 
2) Materjali defineerimine 
  Teras (P – neoonsinine) 
   Roostevaba  (M – kollane) 
   Malm  (K – punane) 
   Alumiinium (N – heleroheline) 
  Kuumuskindlad ja titaani sulamid (S – roosa) 
  Karastatud materjalid (H – hallikassinine) 
3) Tööriista valik – valida freesi kinnitustüüp (weldon, silindriline, capto). Valida freesi 
lõikeservade arv.  
  L – Vähendatud lõikeservade arv. Suur 
terikplaatide vaheline kaugus. Parim tootlikkus  
kui stabiilsus ja võimsus on piiratud. 
  M- Väike terikplaatide vaheline kaugus. Üldine 
freesimine. Erinevad operatsioonid  
  H- Palju lõikeservi. Eriti väike terikplaatide vaheline kaugus. 
Maksimaalne lõikeservade arv parima  tootlikkuse saavutamiseks 
stabiilsetes oludes. 
 
 
4) Terikplaadi  geomeetria  valik 
  L –  Light . Kerge töötlemine terav, positiivne lõikeserv, 
ühtlane lõikeprotsess, madalad ettenihked, võimsus ja 
lõikejõud 
  M –  Medium . Esimene valik. Positiivne lõikeserv, keskmised ettenihked 
  H – Heavy. Suured ettenihked, suur vajatav võimsus. 
5) Algse lõikerežiimi määramine – Lõikerežiimid tuleb optimeerida lähtuvalt pingist ja 
olukorrast. 
  Lõikekiiruse valik (m/min) 
  Ettenihke valik (mm/min) 
4. Dünaamiline freesimine – Maailmas ca 2010 aastast. Eestis kasutab 10-15% firmadest. 
Dünaamilise freesimise olemus seisneb freesi kontaktpinnas toorikuga, mis on igal ajahetkel 
kontrollitud. Lõikesügavus on suur – enamasti võrdne lõikeserva pikkusega  
Plussid: low radial engagement (ae): suuremad lõikekiirused, suurem ettenihe, sügavam 
lõikesügavus, vähendatud töötemperatuur, õhem laast, frees kulub ühtlaselt kogu lõikeserva 
ulatuses, suurempüsivusaeg, lõikeinstrumendi purenmise oht väheneb, töötlemise aeg ca 2,5 
korda lühem 
Miinused: kasutatakse vähe, sest paljudes ettevõtetes puuduvad nii CAM tarkvara  kui ka 
tehnoloogia . 
5. Millest valmistatakse sõrmfreesid? – Sõrmfreesid valmistatakse kõvasulamist või 
kiirlõiketerasest. Kõvasulam on ca 1,8 korda tihedam ja oluliselt raskem, mistõttu saab töödelda 
oluliselt suurematel lõikekiirustel.  
6. Avade sisetreimine – avade töötlemine töötlemiskeskuses. Tööriista nimetatakse ka 
“lendteraks”.  Mis läbimõõduga avasid töödeltakse, ava sügavus, täpsus, pinnasiledus. 
Töödeldakse enamasti avasid läbimõõduga 30 kuni 100 mm. Sandvik Coromant instrumentidega 
23 kuni 550 mm ja puhastöötlus 3 kuni 975 mm. Maksimaalne soovitatav ava sügavus on 4 ava 
läbimõõtu. Avade jaoks, mis on 6 läbimõõtu sügavad kasutatakse spetsiaalseid 
vinratsioonisummutusega tööriistu. Täpsusklass puhastöötlusel on enamasti IT9 (mõnel juhul ka 
IT6). Puhastöötlusel on saavutatav pinnasiledus Ra