Juust on suurepärane toiduaine. (0)

Juust on suurepärane toiduaine, mis juba paari paksema, niisama sõrme vahelt söödud viiluna või leivakattena rahuldab tervelt poole organismi päevasest kaltsiumivajadusest, hulk teisi mineraalained ja vitamiine tuleb veel peale selle.
Juustu säilitamine. Mõistlik on võimaluse korral osta juustu korraga vaid mõne päeva jagu, kuna pakendist väljavõetud juustu maitseomadused halvenevad kiiresti, pikemal hoidmisel tekib juustule aga pahatihti hallitus . Juust võtab hõlpsasti külge võõraid lõhnu ega talu liiga madalat temperatuuri. Kodus on juustu jaoks parim koht külmkapi köögiviljasahtel, kus temperatuur on 6–8 kraadi.
On hea, kui samas ei hoita sibulaid (mis tegelikult ju külmkappi ei vajagi!) ega teisi teravalõhnalisi toiduaineid. Iga juustusort säilitage omaette karbis, kuhu pange ka tükk kokkukeeratud urbset köögipaberit, mis imab niiskuse ja aitab vältida hallituse teket; vahetage seda paberit sageli. Vahemere maadest pärinevaid juuste fetat ja mozzarellat müüakse ja säilitatakse sageli kas õlis või soolvees , mis on nende jaoks parim keskkond.
Kitsejuust
Kitsejuustust valmistatud juustusorte on väga erineva maitse ja tekstuuriga. Enamik on neist pehmed, aga leidub ka mõningaid kõvemaid sorte. Küpsetel kitsejuustudel on sinine hallituskoorik või valge paks koorik , vahel on pealispind kaetud ka tuhaga.
Populaarseimate kitsejuustude hulka kuuluvad prantsuse puuhalukujulised paksu valge koorikuga juustud , mida sageli müüakse viilutatult. Värsked kitsejuustud on pehmed ja kreemjad ning neid peaks sööma kohe pärast valmistamist .

Langres

Dekoratiivses punutud sangadega korvikeses pastöriseerimata lehmapiimast juust Champagne’i piirkonnast.
Ülemine osa juustust on küpsemise käigus lohku tõmbunud ja oranž hallitus moodustab kurrulise pealiskihi. Nooruses on juust teraline ja tugev, küpsedes vajub koor alla ning muutub punakaks ja kleepuvaks, sisemus omandab kreemja tekstuuri. Maitse tugevneb veelgi ja meenutab suitsupeekonit.

Livarot

Traditsiooniline pehme, pastöriseerimata lehmapiimast juust, milles on väikesed augud.
Normandia munkade loodud juust. Kõva oranž koorik tekib pinnale pesemise käigus. Tänapäeval värvitakse koorikut naturaalsete anilliinvärvidega.
Kreemjas ja tugevalt agressiivne maitse muutub vürtsikaks järelmaitseks.

Mascarpone

Rasvane lehmapiimast valmistatud toorjuust on koorene, kreemja konsistentsiga ja veidi hapuka maitsega. Ise olen teinud sellest kooki. Ülihea tuli.
Lombardia maakonnast pärit mascarpone't kasutatakse nii soolaste ja magusate roogade , sealhulgas tiramisu valmistamiseks. Sellega võib paljudes retseptides asendada koort, näiteks pastakastmete puhul.

Gorgonzola

Traditsioonilisel meetodil valmistatud ja küpsetatud Gorgonzola sinihallitusjuust pärineb samanimelisest linnakesest Milano lähisteslt.
Kreemjat helekollast juustu ehib siniroheline marmorjas muster. Ja kuigi on tegemist poolpehme juustuga , peaks see olema üsnagi tihke ja kuiv. Teravamaitselist juustu võib kasutada naturaalsel, kuid see maitseb suurepäraselt ka kergelt sulatatuna kastmetes ja risototos.
Samast juustust on olemas ka variant Gorgonzola dolce latte (magus piim), mis on mahedam ja välimuselt vaid õrnalt rohekaviiruline. Seda kasutatakse enamasti kuumtöötlemata, kuid see sobib ka juustukastmetesse, eriti pasta omadesse.

Fontina

Itaalia poolpehme koorejuust fontina pärineb Aosata orust ning on valmistatud Alpides karjatatavate lehmade piimast.
Õlekarva, üksikute aukude ja oranži koorikuga juustu maitse on õrn ja meenutab kergelt pähklit. Fontina sobib hästi nii naturaalselt kasutamiseks kui ka kuumtöötlemiseks. Seda on hõlbus riivida ning tarvitada kastmete valmistamisel.

Feta juust

Valmib nii kitse - kui ka lambapiimast või nende segust .
Odavamatele Euroopas tehtud variantidele lisatakse ka lehmapiima. Väga erilise, tugevalt ürdise ja soolase maitsega juust. Valmimisprotsessi jooksul ei muuda värvust. Säilitatakse kas soolvees või õlis. On klassikalise Kreeka salati vältimatu koostisosa . Eri nimede all tuntakse sama tüüpi juustu kõikjal Lähis-Idas.

Edam

Edam on populaarne poolkõva või kõva hommikusöögijuust.
Peamiselt müüakse Edamit noorena, kui juustu tekstuur on veel elastne ning maitse pehme, meeldivalt magus ja pähkline. Välimuselt on Edam lihtsalt ära tuntav traditsioonilise punase kaitsevaha poolest.
On ka musta koorega Edam, mis on oma ealt palju vanem, st vähemalt 17 nädalat küpsenud.

Cheddar

Kollaka värvusega, naturaalse koorega, poolkõva Inglise lehmapiimajuust.
Cheddari juust on inglaste au ja uhkus - seda valmistatakse erilise tehnoloogia abil, iseärasuseks on juustukalgendi tšedariseerimine.
Cheddar valmib paaris kuust pooleteise aastani, seetõttu on seda tüüpi juustudel erinevad omadused. Ühtaegu võib leida nii mahedat kui teravat, valget kui kõrvitsoranži Cheddarit.
Sobib võileivale, küpsetistesse, fondüüsse ja pajaroogadesse.

Camembert

Rasvane pehme prantsuse juustusort. Brie juust

Brie juust

Pärit Põhja-Prantsusmaalt, parimad Brie’d valmivad toorest lehmapiimast.
Pehme, peaaegu jooksev koorene valgehallitusjuust on maitselt mahe ja kerge soolasusega.
Valgehallituse koorik on tugev ja pealt puuderjas. Brie on ehk kõige tuntum prantsuse päritolu juust, tihti kutsutakse seda juustude kuningannaks. Sobib hästi kuumutada ja friteerida. Proovige klassikalist maitsekombinatsiooni – Brie koos maasikate ja viigimarjadega.

Bresse Bleu

On ääretult populaarne sihihallitusjuust, kuna pakub alternatiivi tugevatele sinihallitusjuustudele.
Valmistatakse Rhõne’i Alpides lehmapiimast. Hallitus süstitakse juustusse ja see moodustab juustu sees üksikuid hallitustaskuid. Pealt on Bresse Bleu kaetud valgehallitusega. Valge osa on kreemjas ja seenese aroomiga nagu Brie.

Bocconcini

Tähendab otsetõlkes suutäit.
Selle juustu väikesed pallid kujutavad endast ümaraid värske mozzarella tükikesi. Sobivad salatisse ja on eriti kaunid koos sama suurte küpsete kirsstomatitega.

Mozzarella

Napoli regioonist pärinev mahedamaitseline ja pehme konsistentsiga noor juust, mida Itaalias varemalt valmistati ainult vesipühvlipiimast, nüüdisajal aga kas pühvli ja lehmapiima segust või isegi ainult lehmapiimast.
Mozzarella eripära. Selle kogu maailmas tuntud ja hinnatud juustu valmistamisel kasutatakse erilist pasta filata meetodit, mis seisneb juustumassi venitamises ja saadud niitide kerimisel ümber pulkade. Oma nimegi olevat juust saanud sõnast mozzare, mis tähendab murdmist või äralõikamist.
Eesti mozzarella. Gurmaanid eelistavad muidugi kalleid originaaljuuste, kuid tavatarbija meelest maitseb suurepäraselt ka Läänemaal ja loomulikult siis lehmapiimast valmistatud versioon, mille hindki on sisseveetust võrratult odavam.
Tavamozzarella. Tavaline variant, mida meil müüakse 300 g tükkidena kilesse pakituna. Itaalias kannab see variant lisanime fiordillate ehk piima õis, ning valmistatakse seda enamasti lehmapiimast.
Delikatess- ehk värske mozzarella (it. mozzarella fresca) on müügil kas vadakusse või vette pakituna; valmistatud enamasti täispiimast ning Itaalias kindlasti ka käsitsi. Juustu struktuur on õrnem ja konsistents pehmem kui tavajuustul. Meie kohalik toode on saadaval 200 g juustu sisaldavates kilepakkides.
Pühvlimozzarella (it. mozzarella di buffala) on luksustoode, mida Itaalia tootjad saadavad kõikjale ümber maailma, kaasa arvatud Hollywoodi supertähtedele nende eritellimuste peale. Valmistatakse peaaegu eranditult ainult pühvlipiimast, viimasel ajal aga ka lehmapiimaga segatult. Probleemiks on nimelt pühvlipiima ikka raskem kättesaadavus ning selle lehmapiimast kolm korda kõrgem hind. Mozzarella di buffala maitse ja lõhn on toormaterjalist johtuvalt suhteliselt tugevad, kuid need omadused tulevad esile alles siis, kui hoiate juustu enne serveerimist paar tundi toatemperatuuril.
Kasutusvõimalusi. Oma kodumaal ei kasutata pitsajuustuna kunagi ühtki teist juustu peale mozzarella, riivitud Parmesaniga maitsestamine muidugi välja arvatud. Kindlasti proovige seda hõlpsasti sulavat juustu ka kuumade võileibade kattena ning ahjuroogade katmiseks. Suurepäraselt maitseb tükikesteks lõigatud mozzarella-salatites.
Mascarpone
Mozzarella
Feta Edam
Cheddar
Camembert
Brie