PIIMA KOOSTISOSAD 1.Piimavesi Vett on piimas keskmiselt 87 %. Vees on lahustunud piimas olevad suhkrud, mineraalsoolad ja vitamiinid. Piimatoodetes esineb vesi kolmes erinevas vormis: · vaba vesi- on võimalik eraldada töötlemise käigus · kapillaarne vesi- eraldub temperatuuri toimel · keemiliselt seotud vesi- jääb toote koostisse, 5% tootemassist( n. piimapulber) 2. Kuivaine Nim. jääbki, mis jääb järele piima kuivatamisel püsiva kaaluni temp.-ril 102-105C. Siia kuuluvad kõik piima koostisosad peale vee ja lenduvate ainete. Kõike muutuvamaks koostisosaks on piimarasv, seetõttu kasutatakse sageli mõistet " piima rasvata kuivaine e. rasvata kuivaine". Selle leidmiseks lahustatakse kuivaines maha rasvasisaldus. 2.1 Lipiidid Lipiidid on üldmõiste, mille alla kuuluvad ka neutraalrasvad. Lipiidide molekulid koosnevad alkholist ja rasvahapete jäägist, s.t on...
Ida Virumaa Kutsehariduskeskus Peenleib Juhendaja: Juri Gerzanits Õpilane: Mikk Arus Kursus: 4 5.12.2013 Lühidalt leiva ajaloost Leivaküpsetamise algus ulatub kuni 5000 aastani eKr. Alguses kasutati leibade valmistamiseks kogu taime maapealset osa lisaks teradele ka sõklaid ja kõrrepuru. Kui selline jahu kogemata märjaks sai, saadi esimene kogemus toorpudru valmistamiseks. Hiljem, kui hakati sellest putru keetma ja see kees kogemata üle, küpses puder kuumadel kividel kakukesteks. Nii oligi leivategemine alguse saanud. Kergitamata tainast leib oli ,,pagariteaduse esiklaps". Hiljem leiutat...
Essee Tervislik toitumine – tasakaalustadud menüü Tänapäeval on üha suuremaks probleemiks inimeste toitumine ja sellest tulenev kehakaal. Tervisliku toitumise põhialused on tasakaalustatus, mitmekesisus, mõõdukus Kiire elutempo tõttu jääb toidu vamistamiseks ja selle söömiseks üha vähem aega ning tihiti valitakse kiirtoit, mis ei sisalda piisavalt vajalikke aineid organismi normaalseks funktsioneerimiseks. Kiirtoit on enamasti kaloririkas ja toitainete vaene. Tarbida tuleks aga tasakaalustatud toitu. Tasakaalustatud toit on eale ja kehalisele aktiivsusele vastav see peab andma energiat kogu päevaks nii, et oleks piisavalt süsivesikuid, toidurasvu, valke samuti ka vett ja mitmesuguseid mineraalaineid. Kõike tuleks tarbida mõõdukalt. Hea oleks kui inimene tarbiks päevas süsivesikuid 45-60%, rasvu 25 - 40%, valke 10-20%. Täiesti ideaalne oleks tarbida 55% süsivesikuid, 30% rasvu ja 15% valke. Valgud moodustavad meie organismi struktu...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Fariza Imanova MK13-TE1 “Kalaleti väljapanek” Referaat Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2014 Fariza Imanova Kalaletti väljapanek MK13-TE1 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. POSTIMAJA RIMI.................................................................................................................4 3. MAKSIMARKET VAALA KESKUS....................................................................................5 ...
LEIB Leib on olnud läbiaegade eestlase peamine toit. Seetõttu on leiva suhtes tuntud sügavat austust ning peetud seda ka pühaks. Viimase tuhande aasta jooksul rukkileib, mis jõudis meie esivanemate lauale suure töö ja vaevaga. Ka tänapäeval on leib eestlase laual, aga see ostetakse poest ilma suurt vaeva nägemata. Uurimustöös püüan leida,milline on olnud leiva koht eestlase toidulaual, ja miks on ta olnud nii tähtis. Otsida vanasõnu ja kõnekäände leiva kohta. Püüan näidata tänapäeval toodetavate leibade sortimenti. Praktilise tööna pakun esitlusel enda küpsetatud leiba. Leivaküpsetamise protsessi lisan ka uurimustööle. Leivaosa tänapäeval inimese toidulaual „Maalehe“ 09.10.2014.a. nr 41 numbris on põhjalikult käsitletud Eestis poelettidel olevaid leibasid. Leib on vanem kui meie. Parem aganane leib kui tühi kõht. Amet ei küsi leiba. Homseks hoia leiba, aga mitte tööd. Tee tööd higig...
Dana Makejenko KS 14 Terminoloogia á la On kodeeritud väljend, mida kasutatakse sageli restorani menüüdes, et viidata nimepidi kokale, kes rooga mõne kindla tehnika või tooraine valiku järgi on valmistanud. Rahvusvahelises köögis on nii mõnestki sellisest roast saanud ikoontoit. Üldiselt on see 19. sajandi ja 20. sajandi alguse tava unustuse hõlma vajumas, kuna sõnumite "lugemine" oli juba siis vaid väljavalitud seltskonna privileeg. Vahel viidatakse tänapäeval nii ka mõnele geograafilisele alale, et viidata tooraine valikule või toidu valmistamise tehnikatele, mis seal tüüpiline. À la carte on võimalik valid roguish menüükaardilt. Vastandiks on kindlaksmääratud menüüd, näiteks päevamenüü, lõunamenüü. Al dente Itaaliast pärinev kulinaarne mõiste, mis tähistab keedetud pasta või köögiviljade valmidusastet ja mille puhul osutab pasta hambale veel kerget vastupanu ja köögivili on ve...
KS 14 Dana Makejenko Ülevaade viimase ajatrendide kohta toitude valmistamisel. «» 20. sajandil lõpus oli omaette haru - molekulaarse gastronoomia, on kohaldanud keemia ja füüsika teadmisi toode juurde. Molekulaarse gastronoomia ja toiduvalmistamise asutajad olid Prantsuse teadlane Herv Tees (Herve This) ja Oxfordist füüsika professor Nikolas Kurti (Nicholas Kurti). 1999. aastal, Heston Blumental (Heston Blumenthal), kuulsam inglise Fat Duck restorani peakokk, valmistas esimene "molekulaarne rooga" restorani jaoks - kalamarja vahtu ja valge sokolaadist. Nagu selgub, on need tooted sisaldavad sarnaseid amiinid ja kergesti segunevad. 2005. aastal Reimsil (Prantsusmaa) pühitseti maitse, gastronoomia ja kulinaaria kunsti suunaga instituut, (Institute for Advanced Studies on Flavour, Gastronomy and the Culinary Arts), ühendas juhtivaid peakokad maailmas. Meie toidus kõik koosneb peamiselt veest, olgu taimerakke või loomade kudedega, nii v...
KOORIKOLOOMAD KREVETT, KRILLID, KRABID Selje Kund MKt-16 KREVETT Suurus ja kaal,värvu s Eluiga Keha TOITEVÄÄRTUS Valku Rasva Vitamiinid Mineraalaineid TÖÖTLEMINE JA TOIDUD Kooritakse Riknemise vältimiseks Külmadesse ja soojadesse toitudesse KRILLID ehk Hiigelvähk Nime saanud Elab Keha Krillidele Iseloomulik Toit Tuntumad krillid KASUTAMINE Kalasöödan a Õli KRABID Üldnimetus Elab Töötlemine Kasulikud ained ERINEVUS Krabi valgel ja pruunil lihal Toitaineline koostis Tänan Tähelepanu eest!
Järvamaa Kutsehariduskeskus Müüja Referaat KEEDUVORSTID Marjana Kuusmaa Juhendaja: Paide SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................4 1 RAKVERE LIHAKOMBINAAT....................................................................................... 5 1.1 Lastevorst..................................................................................................................... 5 1.2 Lihakas Lastevorst........................................................................................................5 1.3 Doktorivorst..................................................................................................................6 1.4 Säilitamine......................................................................................................
Küpsetamine Merilin Jürine KK11-PE Küpsetamine (Cuisson) Küpsetamine on toiduaine töötlemine ahjus Küpsetamise temperatuur ja kestvus oleneb toiduainest Ahju kuumust või toiduaine sisetemperatuuri kontrollitakse termomeetriga Toiduained võib küpsetada ka fooliumis või küpsetuskottides Looma-ja linnuliha, samuti kalade ja köögiviljade küpsetamiseks kasutatakse äärega küpsetusnõusid, küpsetiste jaoks ahjuplaate Vormiroogi ja-kooke küpsetatakse vormides Praeahi kuumutatakse vajaliku temperatuurini ja toiduaine asetakse ahju Liha küpsetamise ajal kastetakse seda kuivamise vältimiseks pidevalt küpsetusleemega Küpsetatakse liha, kala, köögivilju, puuvilju, pirukaid, kooke, saiu, vormiroogi jne Küpsetada võib ka tuhas. (nt kartulid, köögiviljad) Sellisel juhul asetakse pestud koorimata köögiviljad kuuma tuha sisse
Juust Ragne Reigam K112 Juhendaja: Jolanda Pärtmaa Juustu ajalugu Arvatakse, et juust ei ole tekkinud inimeste sihikindla tegevuse tagajärjel. Legendi järgi oli juustu avastajaks üks araabia kaupmees. Väidetavalt läinud ta kaameliga kõrberetkele ning võtnud lambamaost paunas kaasa ka kaamelipiima. Õhtuks oli piim paunas kuumuse, loksutamise ja lambamaos sisalduvate ensüümide toimel aga muutunud hapuka maitsega vadakuks ja tahke valge kohupiima sarnaseks kalgendiks. Juustu ajalugu Eestis http://www.youtube.com/watch?v=4HFVUQq0HdY Juust Juust on kõrge toiteväärtusega, kergesti omastatav valgurikas piimatoode, millele on iseloomulik suur kaltsiumisisaldus, madal niiskusesisaldus ja suhteliselt pikk säilivusaeg. Juustu liigitus Juustu liigitatakse pamiselt kõvaduse ehk veesisalduse järgi. Lisaks kõvadusele liigitatakse juuste veel: Rasvasisalduse järgi Valmimise tingimuste järgi Tekstuuri järgi Soolasisalduse järgi Tooraine alu...
Piimatooted · täisväärtuslik toiduaine, mis sisaldab kõiki inimesele vajalikke toitaineid ja stimuleerib nende omastamist teistest toiduainetest. · Piimas on keskmiselt vett 87,5%, mis on keskkonnaks, kus on lahustunud kõik teised koostisosad. · Rasva on lehmapiimas 2-6 % · Piimavalgud on täisväärtuslikud valgud, sest nad sisaldavad kõiki organismile vajalikke aminohappeid · Piimas leiduvaid valkusid omastab inimese organism hästi. · Piimasuhkur ehk laktoos lahustub vees · Kuumutamisel üle 100 kraadi omandab ta pruunika värvuse ning 170-180 kraadi juures laktoos karamellistub. · Lehmapiimas leidub ~4,7% piimasuhkrut · Mineraalaineid on piimas keskmiselt 0,7% neist kõige rohkem Ca. · Mikroelementidest sisaldab piimvaske, koobaltit, joodi jt... · Piima koostis muutub aastaringselt · Suvine piim on vitamiinirikkam kui talvine · Suvel rasvasisaldus suurem kui ta...
Maitseained Maitseainete liigitus: · Klassikalised ehk ehtsad vürtsid · Maitseained ehk ürdid · Maitselisandid · Maitseköögiviljad Klassikalised ürdid jagunevad: · Juurelised · Koorelised · Lehelised · Õielised · Seemnelised · Viljalised 1. Juurelised · Ingver · Kurkum (ehk kollajuur) Kasutamine: 1.1. Ingver · Liha- ja kalatoidud · Riis · Taignatooted · Kastmed · Puuviljasalatid · Kuumad joogid 1.2. Kurkum ehk kollajuur · Riis ja pasta · Supid · Kastmed · Majonees · Kala- ja mereannid · Linnuliha · Munad · Aedviljad 2. Koorelised · Kaneel Kasutamine: · Idamaised liharoad · Marinaadid · Magustoidud · Küpsetised · Kuumad joogid · Marinaadid 3. Lehelised · Loorber Kasutatakse: · Kala- ja lihamarinaadid · Uluki- veiseliharoad · Kalatoidud · Tumedad praekastmed ...
Puuviljad 1. Seemneviljalised · Õunad · Pirnid · Aiva (güdoonia) · Pihlakas 2. Luuviljalised · Ploom · Kreek · Kirss · Murel e. Maguskirss · Aprikoos · Nektariin · Virsik 3. Tsitruselised puuviljad · Apelsin · Nabaapelsin · Mandariinid · Kumkvaat (kääbusapelsin) · Klementine · Greipfruut · Verigreip · Sidrun · Laim · Limkvaat ehk kääbussidrun · Pomelo · Sweetie (greip+pomelo) · Pomerants e. Mõruapelsin · Ugli ·
Marjad 1. Tõelised marjad e. Lihtmarjad · valge viinamari · punane viinamari · sinikad · mustikad · jõhvikad · pohlad · punane sõstar · mustsõstar · karusmari e. Tikker · astelpaju 2. Liitmarjad · vaarikad · mampel (must vaarikas) · põldmari (põldmurakas) · murakas (rabamurakas) 3. Ebamarjad · aedmaasikad · metsmaasikad
Söögiseened Kukeseen Harilik kukeseen ehk karantell on kukeseeneliste sugukonda, kukeseene perekonda kuuluv seeneliik. Kukeseene viljakeha värv ulatub kollasest oranzini, see on lihakas ja sageli lehtrikujuline. Seenekübar ja jalg on kokku kasvanud ning neil pole selget üleminekukohta. Esimest korda kirjeldas harilikku kukeseent teaduslikult Elias Mangus Fries aastal 1821. Seen kasvab Põhja-Ameerikas, Aasias, Aafrikas ja Euroopas. Kukeseened kasvavad igasugustes metsades, arvukamalt aga männi segametsades. Metsast leida ei ole teda iga kord sugugi lihtne, sest tihti, eriti kuivemate ilmadega, jäävad kukeseened sambla alla peitu, nii et vaid väike osa kübaraserva välja paistab. Tavaliselt kasvavad kukeseened pesakonniti. Seente puhastamisel tuleb vältida vett ning seened kuivalt puhtaks harjata, raputada või pühkida, äärmisel juhul võib hõreda kurna peale asetatud seened veega korraks üle kallata, m...
Toiduainete keemiline koostis ja kalorsus Toiduaineid · Vajab inimene toiduks. · Toit on organismi tähtis Ta varustab inimest materjaliga kudede ehituseks, · Annab energiat organismi temperatuuri hoidmiseks · Tööks Toiduained koosnevad väikestest arvust toitainetest Makrotoitained: · Vesi · Mineraalained · Rasvad · Valgud Mikrotoitained · Mineraalained · Orgaanilised happed · Vitamiinid · Jt.ained 1.Vesi · Vett leidub kõigis toiduainetes erineval hulgal (kurgis 95%, peensuhkrus 0,15%) · Mida kõrgem on aine niiskus, seda madalam on toiteväärtus ning seda vähem on ta säilituskõlblik · Kuivained sisaldavad vett võrdlemisi vähe (teravili ja jahu 12-15%, tärklis 20%) ja säilivad seega paremini ning kauem. Suurel hulgal sisaldavad vett · Värsked puu- ja köögiviljad (65-96%) · Liha(70-80%) · Kala (65-82%) · Piim(87-90%) NB! Nad riknevad säilitamisel kiiresti · O...
Köögiviljad · Mugulköögiviljad · Kapsasköögiviljad · Sibulköögiviljad · Lehtköögiviljad · Maitseköögiviljad · Dessertköögiviljad · Viliköögiviljad: - Tomatköögiviljad - Kõrvitsköögiviljad - Kaunviljad - Teraköögiviljad (suhkrumais) 1. Mugulköögiviljad taimed, mille maa-aluste võsude külge kujunevad lühenenud ja paksenenud varreosad ehk mugulad Nt: kartul, maa-pirn, bataat (magus kartul) 1.1. Kartul · On kõige tähtsam köögivili · On ükstähtsamaid C-vitamiini allikaid · Sügisene kartul sisaldab ~25mg % C-vitamiini, kevadine aga 5-6% · Sisaldab täisväärtuslikku valku tuberiini Liigitus: · Söögikartul peab olema heade maitseomadustega ja hästi pehmeks keema · Tehniline kartul kõrge tärklisesisaldusega · Universaalne kartul peab vastama nii söögi- kui ka...
Lihad Sisaldavad : · Täisväärtuslikke valke · Rasvu · Mineraalaineid · Ekstraktiivaineid · Vitamiine ...on tapetud loomade, lindude või ulukite terved toidukõlblikud rümbad või nende osad ...keemiline koostis ja toiteväärtus sõltuvad lihas- ja sidekoe sisaldusest ja kvaliteedist Liha koostisesse kuuluvad: · Lihaskude · Sidekude · Rasvkude · Luukude Lihaskude: · Kõige suurema tähtsusega · Moodustab 50-70% rümba massist · Sõltuvalt loomaliigist ja vanusest on lihaskude heledama või tumedama värvusega · Lihaskude koosneb peenikestest lihaskimpudest (fibrillidest), mis sidekoe abil ühinevad lihaskimpudeks ja viimased omakorda lihasteks Mida vähem on lihastes sidekudet, seda kõrgem on liha toiteväärtus. Sidekude: · Moodustub: o kelmetest o kõõlustest o kõhredest jne... · sidekoes on ülekaalus mittetäisväärtuslikud valgud kollageen ja elastiin. · Sideku...
Toiduainete konserveerimine ja säilitamine · Kõik kaubad ei ole säilitamisel võrdselt vastupidavad. · Ühed kaubad säilitavad hästi loomulikul kujul vastavates tingimustes · Teised, sõltuvalt rohkest niiskusesisaldusest, on aga heaks toitekeskkonnaks mikroorganismidele ja seega säilivad halvasti. · Nii ei säili hästi kiirestiriknevad toiduained (Liha, kala, piim, seened, värsked puuviljad · Elanikkonna normaalse varsustamise kindlustamiseks selliste kaupadega aastaringselt konserveeritakse neid. Konserveerimine · Mõeldakse selliseid töötlemisviise, mis aitavad pikendada kiiresti riknevate kaupade säilitamise aega · Kuna kaupade peamiseks riknemise põhjusteks on mikroorganismid, siis kõik konserveerimisviisid taotlevad niisugusre tingimuste loomist, mille juures mikroobid täielikult hävinevad vüi nende arenemine lakkab. Konserveerimine kõrgel temperatuuril · Ste...
Kalad Keemiline koostis sõltub: · kala liigist · vanusest · füsioloogilisest seisundist · rammususest ja teistest teguritest kala lihaskude sisaldab: · vett · valke · süsivesikuid · mineraalaineid · vitamiine · jt. toitaineid valgud: · moodustavad kala lihaskoe põhilise koostisosa · kalad sisaldavad valke 9-27,5% piires, kusjuures enamik neist on täisväärtuslikud. Rasv: · on kalalihas 0,3-35% · kõige vähem kohal (0,3%), silmudel aga 31,1% · tursamaks sisaldab rasvakuni 70% · kalarasv on hästi omastatav Süsivesikuid on kalas vähe ( kuni 1%) ja neist põhilise osa moodustab glükogeen Ekstratiivaineid on kalalihas1,5-8,7% olenevalt kaalust. Vesi: · eri kalaliikide lihas moodustab 52-85% · vesi esineb vabas ja seotud olekus · vabas olekus vees on lahustunud orgaanilisi ja mineraalaineid · vabas olekus vett võib kalalihast aga kergesti eemaldada kuivatamise ja pressimise teel · se...
Teraviljatooted ja jahud Teravilja ehitus: Teraviljakultuurid · Peamised teraviljakultuurid, millest toodetakse jahu ja tangaineid on - nisu - tatar - rukis - hirss - oder - mais - kaer - kaunviljad Nisu kasutamine: · jahu · nisuhelbed · manna · pasta- ja makaronitooted (makaronitooted pehmest nisujahust, pastat aga kõvast nisujahust) · pagaritooted Rukis: · jahud · helbed · (idandid) · Pagaritooted · Leivatooted Oder: · Jahu · Ordalinnased õlu · Küpsetised karask, käkid, · Kruubid, tangud (tangud on purustatud kruubid) Kaer: · Jahu · Helbed · Tangud · Küpsetised · Küpsised Tatar: · Tangud · Helbed · Jahud Hirss: · Tangud · Helbed · Jahu Mais: · Tangud · Helbed · Manna · Jahu · Tärklis · Popcorn töödeldud maisitera Aedhernes, suhkruhernes, läätsed, kikerherne...
Taimeõlid: · Saadakse õlitaimede seemnetest · Suure kalorsusega ja organismi poolt hästi omastatav · Kasutatakse toiduainetetööstuses, toiduvalmistamisel ja tehnilisteks vajadusteks (värnitsad, lakid, värvid) Toiduõlide liigitus: · Tooraine alusel · Töötlemisviisi alusel · Konsistentsi alusel · Omaduste järgi Toidurasvad : · Taimeõlid maitseõlid, erinevatest viljadest/seemnetest õlid · Tahked taimsed rasvad · Loomsed rasvad · Margariin Tootmise kaks põhiviisi: · Pressimise teel o Külmpressimine nagu õunamahla tehakse o Kuumpressimine seemned kuumutatakse enne pressimist rohkem õli · Ekstraheerimise teel õli töötlemine mitmesuguste rasvade lahustajate abil (bensiin, tsikloor-etüleen jt.) Töötlemisviisilt jaotatakse: Rafineerimata e. Toorõli mehaanilistest lisanditest puhastatud settimise, filtreerimise või tsentrifugeerimise teel kes...
SOOME Soome toidukultuur on saanud tugevaid mõjusti naabritelt rootslastelt ja idaosa ka Venemaalt. Kilmaatiliste tingimuste tõttu on soome toit lihtne, energiarikas. Hinnati seda, mida sai säilitada talveajaks. Maitseaineid on kasutatud tagasihoidlikult. Toidu hankimine polnud lihtne, seega ka üldiselt Põhjamaade toidukultuuris pole kombeks toitu taldrikule alles jätta. Soome põhitoiduks on teraviljad, kala ja piimatooted. Leiba süüakse palju. Vanim leivaliik on täisrukkijahuleivad. Lääne Soomes reikäleipä ja Ida Soomes ruislimppu. Reikäleipä küpsetatoi aastas mõned korrad. Küpsetatud leivad pandi kuivamiseks ja säilitamiseks asuva puupulga külge. Muud teraviljatoidud. Traditsiooniline roog on kalakukko, mis pärineb Savost. Tegemist on sealiha ja rääbisega (teise koolkonna järgi ahvenaga) täidetud leivaga. Küpsemisaeg 5-7 tundi. Mämmi puhul on tegemist iidse rukkijahust ja linnastest valmistatud lihavõteteaegse roaga. Karja...
Lollo rosso Päritolu Lollo rosso on vahemere päritolu Tõelised selle kultuuri kummardajad on hollandlased ja prantslased kellede toiduratsioonis on ta esikohal. Käesoleval ajal on ta laialt levinud köögiviljakultuur eri maades, kus on pehme jahe ja niiske kliima. Vitamiinide sisaldus Toiteväärtus: Kiudainerikas, sisaldab K- ja C-vitamiini Ta sisaldab karotiini, vitamiine B1,B2,B6,C,PP,P,E,K, Retseptid Fetasalat 200 g Grüne Fee Lollo Rosso salatit 1 karp kirsstomateid või 4 väiksemat tomatit 0,5 tk Grüne Fee kurki 1 dl musti kivideta oliive 1 purk õlis säilitatud fetajuustu 1 pisike sibul KASTE: 1 sl õunaäädikat või 1,5 sl sidrunimahla näputäis purustatud musta pipart 3 sl fetajuustu säilitusõli 1 noaga peenestatud küüslauguküüs Rebi kätega salat tükkideks ja puista vaagnale. Lõika kurk juustuhöövliga õhukesteks laastudeks ja keera need rullideks. Lõika kirsstomatid pooleks, suuremad tomatid sektoriteks. Nõruta juus...
Suhkruasendajad Mis on suhkruasendajad? Suhkruasendajad kuuluvad toidu lisaainete hulka. Enamike suhkruasendajate kasutusele võtmise peamiseks põhjuseks see, et paljud neist ei anna energiat või on nad nii magusad, et neist saadav energia on imeväikene. Suhkruasendajad annavad võimaluse nautida magusat maitset suhkrut tarbimata, põhiliselt tarvitatakse neid suhkurtõve ja rasvumise korral. Tänapäeval on õpitud valmistama mitmesuguseid suhkruasendajaid, mis jaotatakse kahte gruppi: energiat sisaldavad ja energiavabad. Energiat sisaldavad suhkruasendajad tõstavad veresuhkrut ning nende tarvitamisel tuleb arvestada kaloreid ja süsivesikuid. Plussid ja miinused + Ka diabeetikud saavad nautida magusat maitsed + Võimaldab salenejatel suhkru asemel energiavabu suhkruasendajaid kasutada - Tarbides üle lubatud normi võivad põhjustada tervisekahjustusi ENERGIAVABAD SUHKRUASENDAJAD SAHHARIIN (E954)...
Šokolaad xxx Šokolaadi valmistamine Šokolaaditehases oad pakitakse lahti ja töödeldakse järgmiselt: Ubade puhastamine Ubade röstimine – 99–104 °C juures. See protsess on oluline maitse ja aroomi seisukohalt Kestade eraldamine – sõeludes eemaldatakse õhuke kuiv kest Jahvatamine – kakaoubade peenestamise tulemuseks on pruun kakaomass Kui kakaomassist eraldada kollane kakaovõi, jääb järgi tahke kakaojääk, millest hiljem jakvatatakse kakaopulbrit. Šokolaadi tootmisel lisatakse kakaovõi kakaomassile, juurde pannakse suhkur ja letsitiin. Letsitiin on sojaubadest saadud emulgaator, mis aitab teistel koostisainetel ühtlaselt seguneda. Mida rohkem sisaldab šokolaad kakaoõli, seda „sulavam“ on selle maitse. Šokolaadi tootmisel ained segatakse, peenestatakse temperatuuril 50 – 90°C, homogeniseeritakse, jahutatakse kuni 45°C, edasi valatakse vormidesse, jahutatakse 10°C -ni (et kakaovõi tahkuks), ...
LIHA- on tapamajas tapetud ja töödeldud koduloomade ja lindude tapetud, kütitud ja farmis peetud suurte ulukite toidukõlblikuks tunnistatud rümbad ja inimesele toiduks kasutatavad tapasaadused sealhulgas seapea, saba ja jalad. Ta peab olema tunnistatud toidukõlblikuks Punane liha - on punase värvusega liha: sea-, veise-, lamba-, talle- ja vasikaliha Beef- veiseliha Pork- sealiha baby beef- Veise noorloomad, keda tapetakse noorelt. Liha on valge ja mahlane. Teda liigitatakse punase liha alla. Valge liha on üldiselt kana- ja kalaliha. Liha jaotus päritolu järgi: · kodustatud loomade liha ( sead, veised, vasikad, lambaliha, talleliha, hobuseliha, kitseliha jne) · linnuliha ( kana, broileriliha, kanapojaliha, pardiliha, haneliha, vutiliha, kalkuniliha jne) · merest saadav liha( enamasti kalad, vähid, austrid, kaheksajalad, koorikloomad jne) · ulukiliha( põder, metskits, karuliha, metssiga) Eluslooma tapmise ...
LEHTKÖÖGIVILJAD Fariza Imanova MK13-TE2 Nimetus Kuju Värvus Kulinaarne kasutus Aedsalat Salatilehe kuju ja maitse Enamasti rohelised, mõnel Kasutatakse enamasti toorelt. Vanad roomlased ja varieerub olenevalt liigist. liigil ka punased. kreeklased hindasid salatit nii toidu- kui ravimtaimena. Tänapäeval kasutatakse ...
Fariza Imanova MK13-TE2 Pähklid Nimetus Iseloomustus (kuju,maitse) Kulinaarne kasutus Toiteväärtus Iseloomulik tunnus Sarapuupähkel e Sarapuupähklid on Süüakse maiustusena, Energeetiline väärtus: Sarapuupähklist tehakse metspähkel ümmargused või piklikud kasutatakse 664 kCal 100g kohta. ka alkohoolseid jooke nt tahked viljad.Iga pähkel on kompvekkide,halvaa,praline Rasva-valgu- ja pähklilikööri. vähemalt osaliselt kaetud e ja sarapuupähklivõi ...
Fariza Imanova MK13-TE2 Nimi Iseloomustus Toiteväärtus Kulinaarne kasutus Iseloomulik tunnus (kuju,värvus,maitse) Valge peakapsas Saab süüa ka toorelt Kibekas maitse (sisaldab Madal süsivesikute-, aga (salatina) või Suur osa valgest peakapsast sinepiõli). kõrge mineraalainete-ja kuumtöödeldult, aurutada, süüakse hapendatult. Sobib vitamiinidesisaldus. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
