Kapsa hapendamine (0)

5 - Hindamata (0)
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti. Loe siit kuidas punkte saada
~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Õppematerjali autor

Lõik materjalist

Kapsa hapendamine Kapsas, mida kasutatakse hapendamisel peab olema keskvalmiv kapsasort, kuna need sisaldavad rohkem suhkrut, kui varajased sordid ja hilised pole hapendamiseks head, kuna need on liiga puised. Kapsapead peavad olema täiskasvanud, kõvad, terved ja puhtad. Koristatud kapsapead hoitakse enne töötlemist 2-3 päeva kuhja laotult, kus nad muutuvad maitsvamaks ja valgemaks. Peadel lõigatakse ära välimised määrdunud lehed ja välisvars. Kapsa sisevars sisaldab rohkem vitamiine ja suhkrut kui lehed, sellepärast on soovitatav see koos kapsapeaga riivida või peeneks lõigata. Mida peenemaks on kapsas riivitud, seda kiiremini imbub keedusoola toimel kapsamahl välja ja algab hapnemine. Hapnemise võib samastada käärimisega, sest see toimub hapnikuvabas keskkonnas. Hapendamisel muudavad bakterid toiduainetes leiduvad suhkrud kääritamisprotsessis piimhappeks. Kui piimhappe hulk on juba piisavalt suur, 0,6–1,5protsenti, siis pidurdab see teiste mikroobide arengut ja soodustab hapendatud toiduaine säilimist. Hapnemise algamiseks on vaja taimset toorainet, baktereid, kes hapendavad, soola või soolvett, maitseaineid, hapnikuvaegust või -puudust ning mõõdukat soojust. Intensiivne hapnemine käivitub tavaliselt teisel-kolmandal päeval. Protsessi käigus moodustub piimhape . Tekib vaht . Mida kauem käärimine kestab, seda vähem

Lisainfo

kapsas toimuvad protsessid, kui seda hapendada.
hapukapsas , hapendamine

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

2
docx
7
odt
3
rtf
10
doc
23
doc
17
doc
37
doc
22
doc


T e a t a   v e a s t