JÄÄ TEGEVUS Mõisted v Jää vee tahke olek v Liustikud - lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ja liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast v Laviin lahtine murend, mis mööda nõlva allapoole liigub, suure hulga lume, jää, kivide, setete või nende segu äkiline gravitatsioonist põhjustatud liikumine Jää tegevuse tagajärjed pinnamoele
hävitab linnades kivihooneid ja monumente Rebenemine Põhjuseks temperatuuri kõikumine, tulemuseks kivimi purunemine. Ülekaalus kuiva liimaga aladel, kus suured temperatuuri kõikumised Nt: kõrb;mäed Voolav vesi Voolav vesi vihma-ja lumesulamisvesi haaravad endaga kaasa lahtist pinnast ning see tõttu võivad kujuneda uhtorud Jõed uuristavad orge Jää Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerimisel tekkinud jäämass, mis on moodustanud maismaal, ei sula suvel täielikult ja liigub oma raskuse ja gravitatsiooni mõjul tekkekohast eemale. Liustike tekkeks on vaja 1)madalat temperatuuri 2) piisavalt sademeid Moreen-... ... sorteerimata liustikusete, mis koosneb liivast abeniidist, savist, kruusast ja kõikvõimaliku suurusega murendmaterjalist. Selle on liustik liikudes kaasa haaranud ja sulades maha jätnud.
Viimased asetusid oma raskuse järgi: maa keskele, vesi selle peale, osa auras minema, tekkis kuiv maapind. Kõige ümber õhk, ja tuli, millest said taevakehad ümber maa ringlema. Väitis, et on olemas lõpmatu hulk maailmu, mis on tekkinud vastandite eraldumisega igavese liikumise läbi. Maad kujutles õhus hõljuva silinderja kehana. Anaximenes (588-524) pidas kõige aluseks on õhku. Maa, vesi ja pilved tekivad õhu tihenemisest, tuli õhu hõrenemisest. Seega tekib algaine tihenemisel jahenemine, hõrenemisel soojus. Herakleitos (535-475) asub oma ideedega pigem natuurfilosoofide ja eleaatide vahel. Vastandub teravalt Parmenidese muutumatuse-ideele ning seostub mileetlastega oma algaine- usu poolest. Maailm on tema järgi pidevas muutumises panta rhei (`kõik voolab') ja samasse jõkke ei saa astuda kaks korda. Kõik on suhteline, kõik muutub. Algaineks pidas tuld, mis on igasuguse elu ja liikumise hakatus, samuti kõige vaimse läte. Tihenedes saab tulest
Põlevkivi on veekogude põhjas olev settekivim, mis on sinna tekkinud 400450 miljonit aastat tagasi. Põlevkivi saab kasutada otsese kütusena elektrienergia või vedela sünteetilise õli tootmiseks. Turvas Turvas on orgaaniline maavara, milles mineraalainete sisaldus ei tohi ületada 35% kuivaine massist Turvas on olulise tähtsusega energeetiline maavara, mis loob Eesti alal lootustandva perspektiivi tuleviku tarbeks Turba mattumisel ja tihenemisel võib temast saada kivisüsi Tuuleenergia Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel · Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, kus saadakse kõige suurem osa maailma tuuleenergiast Veeenergia Hüdroenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul
meditsiinis, kosmeetikas või keemiatööstuses tuleb seda töödelda. Mõju keskonnale Turba kaevandamine ohustab veevarusid ning turba kaevandamiseks kuivendatud rabad madaldavad põhjavee taset. Sellepärast ongi paljud rabad võetud looduskaitse alla ja nendel rabadel pole kunag plaanis alustada turba tootmist. Turbasammal soos Huvitav fakt Turba mattumisel ja tihenemisel võib temast saada kivisüsi. Kivisüsi Kokkuvõte Kuna turvas on taastumata loodusvara tuleks enne mõelda millistes kasutusvaldkondades seda kasutad, muidu seda varsti lihtsalt ei ole. Kasutatud allikad Raamatud: Rein Kuresoo, Triinu Karolin, Andres Karolin. (2003:107). Loodusõpetus 5. klassile. Avita. Interneti leheküljed: http://et.wikipedia
Teaduslikult nimetatakse virmalisi vastavalt esinemiskohale kas Aurora Borealis (ladina keeles 'põhjakoit'; põhjapoolkeral või) Aurora Australis 'lõunakoit' (lõunapoolkeral). Üldnimetus on Aurora Polaris 'polaarkoit'. Virmaliste tekkimise keskmine kõrgus on 105 km maapinnast. Madalaim kõrgus on umbes 80 km ja kõrgeim umbes 200 km. Virmaliste esinemise tõenäosus on tihedas seoses magnettormidega, sest mõlemat põhjustab sama nähtus päikesetuul. Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ja liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast. Liustikud katavad tänapäeval ligikaudu 10% maismaast. Geoloogilises minevikus on liustikud korduvalt hõlmanud vähemalt kolm korda suuremat ala. Viimane suurem jäätumine hakkas lõppema umbes 20 000 aastat tagasi. Ka Eesti oli siis veel täielikult kaetud paksu jääkilbiga
peavad ootama tõusu reidil. Mõõna ajal saab koguda rannikumeres elavaid loomi, nt. karpe ja krabisid toiduks, tühje limuste kodasid müügiks jne. Tõus ja mõõn liigutavad põhjasetteid, sadamate ehitajad peavad sellega arvestama. Loodete energiat saab kasutada elektri tootmiseks, nt. UK, Norra ja Kanada. Parem on ujuda tõusu ajal, kuna mõõna ajal taganeb vesi üsna kaugele ja võib su endaga kaasa viia. 3. Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ja liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul. Mäeliustik - liustik, mis tekib mäestikes lumepiirist kõrgemal ja mille jäämass liigub mööda orge allapoole. Mandriliustik - ulatuslik, üldiselt kuplikujuline liustik, mille kuju aluspinna reljeef ei mõjuta ja mille jäämass liigub liustiku suhtes igas suunas.
Muudab mullad viljakaks Kamardumine- mullatekkeprotsess, kus mitme aastased taimed on tihedalt/ tugevalt läbi kasvanud Leostumine- mineraalainete väljauhtumine pinnasevee toimel Leetumine- mullateke, mineraalosa laguneb lahustavateks ühenditeks Mullahorisondid- üksteise peal olevad mullakihid Turvas- mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev sete. Moodustub liigniiskes keskkonnas( soodes). Kasvab aastas 1mm. Turba mattumisel ja tihenemisel võib saada kivisüsi, põlevkivi, gaase, naftat Reljeef ehk pinnamood- vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum Pinnavorm ehk reljeefivorm- looduslik või inimtekkeline maapinna/ merepõhja osa, mis erineb ümbritsevast alast( kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest) Pinnavormide tekked? Kosmogeensed, endogeensed( vulkaanid, laavaväljad), tektogeensed( tektoonilised) Kaldeera- vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud nega. Pinnavorm Nekk- vulkaanilisest kivimist keha
Kordamine KT-ks litosfäär 1. Nebulaarhüpotees, planeedi Maa tekkimise lühikirjeldus, Maa sfääride tekkejärjekord. ===== Nebulaar e. udukogu. Planeedisüsteemid tekivad koos tähtedega kosmilisest hajuainest, nn gaasipilvest. Täht tekib gaasipilve tihenemisel. Selle ümber tekivad gaasipilved, mille tihedused kasvavad gravitatsioonijõu tõttu, lõpuks tekivad neist enam-vähem ümarad kehad. Litosfäär – atmosfäär – hüdrosfäär – biosfäär – pedosfäär. 2. Oskad järjestada peamiste organismirühmade tekkimise Maal. ===== Üherakulised organismid – hulkraksed organismid – selgroogsed – kalad – maismaataimed – putukad – roomajad – linnud ja õistaimed – imetajad. 3
gaasimaardlates Tarnitakse Venemaalt, kõige arvestatavam alternatiiv põlevkivile Kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmine, mootorsõidukite kütus, pliitides ja lokaalsetes kütteseadmetes, väetiste, kangaste, klaasi, terase, plastmassi, värvide jne valmistamisel Turvas Mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete Moodustub niiske ning mõõduka kuni jaheda temperatuuriga kliimaga aladel Mattumisel ja tihenemisel võib temast saada kivisüsi Meie rabades kasvab umbes 1mm aastas Kasutatakse kütusena ja taimede kasvupinnasena Osaliselt kasutatakse Sillamäe, Väo, Tartu ja Pärnu elektrijaamades Kivisüsi Süsinikurikas kaustobioliit, mis tekib taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel Turvas -> pruunsüsi -> kivisüsi -> antratsiit Ka merelise tekkega kivisütt, näiteks boghed Maailmas genereeritud elektrist 40% kivisöe baasil
Kordamine KT-ks litosfäär 1. Nebulaarhüpotees, planeedi Maa tekkimise lühikirjeldus, Maa sfääride tekkejärjekord. ===== Nebulaar e. udukogu. Planeedisüsteemid tekivad koos tähtedega kosmilisest hajuainest, nn gaasipilvest. Täht tekib gaasipilve tihenemisel. Selle ümber tekivad gaasipilved, mille tihedused kasvavad gravitatsioonijõu tõttu, lõpuks tekivad neist enam-vähem ümarad kehad. Litosfäär atmosfäär hüdrosfäär biosfäär pedosfäär. 2. Oskad järjestada peamiste organismirühmade tekkimise Maal. ===== Üherakulised organismid hulkraksed organismid selgroogsed kalad maismaataimed putukad roomajad linnud ja õistaimed imetajad. 3
U S Liustikud M Aastate jooksul lumepiirist kõrgemal kogunenud lumi tiheneb päikesekiirguse (lumme imenduv sulavesi ja vihm jne.) ning A ülemiste lumekihtide raskuse tõttu ja moodustab muutunud jääkristalli struktuuriga sõmerlume e. firni. A teralumi Firni edasisel tihenemisel kaovad lumest T poorid ja tekib liustikujää. E Mida suurema rõhu all (paksem kiht) ja lumehelves kõrgema temperatuuriga jää on, seda A plastilisem ta on. Aluspinna kallakuse firn (mägiliustikud) või jää suure paksuse tõttu D liustikujää
orgaanilistest ainetest. • -tähtsaim maavara Eestis. • -kasutatakse kütusena. Põlevkivi leiukohad Gneiss • Gneiss on moondekivim. Sisaldab enamasti peamiselt kvartsi ja päevakivi, kuid koostis ei ole gneisi määramisel põhiline. Tähtis on moondeaste ja vöödiline väljanägemine. Gneiss on regionaalse moonde lõppetapp. Gneisi algmaterjal on enamasti savi või muda. Selle mattumisel ja tihenemisel tekib settekivim savikilt, mille moondumise produkt on kilt. Kilt moondub edasi kristalseks kildaks, mis omakorda rõhu ja temperatuuri edasisel tõusmisel muutubki gneisiks. Gneiss võib tekkida ka muul viisil, kuid selline teke on kõige tavalisem.Kasutatakse ehituses, sisekujunduses ja paljudes muudes kohtades. Gneiss • -moondekivim • -sisaldab päevakivi ja kvartsi • -rändkivi • -leidub kogu Eesti aluskorras • -kasutusel laialdaselt
13. Võrdle turba ja kivisöe teket. Leia erinevusi ja sarnasusi. Milleks kasutavad inimesed turvast/kivisütt? TEKKIMINE: VT: TV lk 10 ÜL 2 Sarnasused/erinevused: Sarnasused Erinevused Koosnevad enam-vähem samast materjalist Turvas moodustub liigniiskes&jahedas keskkonnas Need on tekkinud taimejäänustest Mattumissügavus Turba mattumisel ja tihenemisel võib temast saada kivisüsi Kasutamine: Kivisöest: · Saadakse energiat · Tööstus ja soojuse saamine · Elektrienergia tootmine · Katlakütus · Valmistatakse erinevaid kompleksühendeid Turvas: · Kütuseks · Taimede kasvupinnasena 14. Kuidas jaotuvad sõnajalgtaimed (3). Too välja igale rühmale üks iseloomulik tunnus.
lained on suure energiaga. LAUGRANNIK- on lauge reljeefiga rannik, millel on ülekaalus lainete kuhjav toime. MAASÄÄR- on ühe otsaga maa külge kinnistunud ning teise otsaga merre ulatuv kitsas ning madal liivast ja kruusast koosnev pinnavorm. TÕUS JA MÕÕN ehk LOODED- on maa, kuu ja päikese gravitatsioonijõu mõjul toimuvad maailmamere pinna deformatsioonid. HOOVUS- on ookeanide ja merede pindmise veekihi horisontaalne liikumine. LIUSTIK- on lume tihenemisel ja ümber kristalliseerumisel tekkinud jää mass, mis liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale tekke kohast. MANDRILIUSTIK- on ulatuslik ja paks liustik, mis tekib polaaraladel ja paikneb mere tasamel. MÄGILIUSTIKUD- tekivad kõrgel mägedes, ülal pool lumepiiri. 2.Veeringe osad on: 1)aurumine 2)sademed 3)äravool Veeringe liigid on: 1) suur veeringe 2)väike veeringe 3.Maailmamere vett iseloomustab: 1)temperatuur, 92% veele langenud päikesekiirgusest neeldub, 8% peegeldub.
Kui taevakivid põlevad atmosfääris lõpuni kutsume neid meteoorideks. Päike ja planeedid on ühtse päritoluga st. arenesid koos ühtsest pilvest (nebuulast).Nebulaarhüpoteesi kohaselt tekkisid planeedid METEOORKEHA planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha. Kepler: I - Iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses koos vastava päikesesüsteemi tähe tekkega. Kui täht tekib gaasipilve (nebula ing. k.) tihenemisel, hakkab tekkiva tähe ümber tiirlema asub Päike. II Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. See tähendab, et kujuteldav joon, mis ühendab Päikest ja omakorda gaasipilved, mille tihedused kasvavad gravitatsioonijõu tõttu. Lõpuks on gaasipilvedest tekkinud enam-vähem ümara planeeti, katab võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala ellipsis
Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ø GNEISS Gneiss on moondekivim, mis tekib kõrgel rõhul ja temperatuuril sügaval maakoores nii sette- kui ka tardkivimite ümberkristalliseerumisel. Gneisi algmaterjal on enamasti savi või muda. Selle mattumisel ja tihenemisel tekib settekivim savikilt, mille moondumise produkt on kilt. Kilt moondub edasi kristalseks kildaks, mis omakorda rõhu ja temperatuuri edasisel tõusmisel muutubki gneisiks. Gneiss võib tekkida ka muul viisil, kuid selline teke on kõige tavalisem. Gneisside puhul on üldjuhul tavaks, et kivimi ilu ja ilmastikukindlus on pöördvõrdelised mida kaunim, seda kergemini murenev. Ø GNEISS Mõned maailma kõige vanemad kivimid kuuluvad gneisside hulka
Kõrgkihtpilved moodustavad taevas ühtlase valkja, halli või sinaka värvusega pilvkatte, mis võib kohati olla pisut kiulise ehitusega ja nõrgalt laineline. Päikese ja Kuu jaoks on nad poolläbipaistvad nagu mattklaas, aga kui pilved on väga tihedad, on nende asukohal nähtav heledam laik pilvede pinnal. Varjud tavaliselt puuduvad. 4 Kõrgkihtpilved tekivad kiudkihtpilvede tihenemisel ja hiljem muutuvad kihtsajupilvedeks. Nad koosnevad vihmapiiskade, lumehelveste ja jääkristallide segust. Sademeid tavaliselt ei anna ja optikisi nähtusi tavaliselt ei kaasne. Külmal poolaastal võib sadada nõrka vihma või lund. Nad jagunevad: · Udutaolised kõrgkihtpilved (Altostratus nebulosus As neb)
rõhk, siis sulavad need üles ja moonduvad millekski muuks. Tavaliselt muutuvad need tihedamaks, raskemaks ja kõvemaks. Marmor on tekkinud lubjakivist. Maapinnamoe muutumine 1.Voolav vesi Voolav vihma- ja lumevesi haaravad endaga kaasa lahtist pinnast ning seetõttu võivad kujuneda uhtorud ehk ovraagid. Jõeorud: • lammorg • sängorg • sälkorg • kanjonorg 2. Jää • Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal, ei sula suveltäielikult ja liigub oma raskuse ja gravitatsiooni mõjul tekkekohast eemal. • Liustike liikumiskiirus on väga erinev. • Enamike lisutike keskmine liikumiskiirus on umber paar sentimeetrit ööpäevas. Liustikud: • mandriliustikud • mägiliustikud • šelfiliustikud Liustike tekkeks on vaja: • madalat temperatuuri • piisavalt sademeid
Astenosfäär- litosfääri all, osaliselt ülessulanud, valdavalt tahkete kivimite vöönd. 3.Maa keemiline koostis, temperatuuride jaotus Maa sees: Tuum- raud ja nikkel, temperatuur 4000-6000 C. Vahevöös- Mg ja Fe silikaadid, temperatuur 1000 ja 4000 C. Maakoor- O2, Si, Al, Fe, Ca, Na, K, Mg ja temperatuur on alla 900 C. 4.Maa areng varastel etappidel: 1) Umbes 5 miljardit aastat tagasi tekkis Päike; 2)Päikesesüsteemi kujunemine algas u 4,6 miljardit aastat tagasi kosmilise tolmu tihenemisel. 3)4,5 miljardit aastat tagasi tekkis planeet Maa. 4)Radiogeenne soojus. 5)Gravitatsiooni energia. 6) 4,5 miljardit aastat tagasi katastroof (Maa ja teise suure taevakeha kokkupõrge), mille tulemusena moodustus Kuu. 7)3,8-4,1 miljardit aastat tagasi suur pommitamine. 5.Millega tegeleb stratigraafia? Geoloogilise vanuse määramisega. Kirjeldab ja süstematiseerib kivimikihte. 6.Mis on stratotüüp? Kivimite kindel kihiline järjestus stratigraafilise
Suurbritannia, Alzeeria, Holland, Norra, Indoneesia, Iraan ja Usbekistan. Turvas - Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete. Turvas moodustub liigniiskes keskkonnas, kus orgaanilise aine lagunemine on takistatud, näiteks soodes. Turvas moodustub niiske ning mõõduka kuni jaheda temperatuuriga kliimaga aladel, seega on turvas levinud peamiselt kõrgetel laiustel. Näiteks Venemaal, Kanadas, Skandinaavias, aga ka Eestis. Turba mattumisel ja tihenemisel võib temast saada kivisüsi. Turvas moodustub turbasamblaist (Sphagnum), aga samuti kõigi teiste rabataimede (nt tupp-villpea) jäänustest. Meie rabades kasvab turbakiht umbes 1mm aastas. Aastatuhandete jooksul on turbakiht Eestis kasvanud kõige rohkem 16 meetrini. Moodustumistingimuste järgi eristatakse madalsooturvast (mis on moodustunud madalsoos) ja rabaturvast (mis on moodustunud rabas). Turvast kasutatakse kütusena ja taimede kasvupinnasena
koosnev konsolideerumata sete. Turvas on orgaaniline maavara, milles mineraalainete sisaldus ei tohi ületada 35% kuivaine massist. Turvas moodustub liigniiskes keskkonnas, kus orgaanilise aine lagunemine on takistatud, näiteks soodes. Turvas moodustub niiske ning mõõduka kuni jaheda temperatuuriga kliimaga aladel. Seega on turvas levinud peamiselt kõrgetel laiustel(nt: Venemaal, Kanadas, Skandinaavias, Eestis. Turba mattumisel ja tihenemisel võib temast saada kivisüsi. Turvas on maavara, mida kasutatakse kütuse ning taimede kasvupinnasena. Turvas moodustub turbasamblaist, aga samuti kõigi teiste rabataimede (nt tupp-villpea) jäänustest. Meie rabades kasvab turbakiht umbes 1 mm aastas. Aastatuhandete jooksul on turbakiht Eestis kasvanud kõige rohkem 16 meetrini. Moodustumistingimuste järgi eristatakse madalsooturvast (mis on moodustunud madalsoos) ja rabaturvast (mis on moodustunud rabas).
7. Turvas Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete. Turvas moodustub liigniiskes keskkonnas, kus orgaanilise aine lagunemine on takistatud, näiteks soodes. Turvas moodustub niiske ning mõõduka kuni jaheda temperatuuriga kliimaga aladel, seega on turvas levinud peamiselt kõrgetel laiustel. Näiteks Venemaal, Kanadas, Skandinaavias, aga ka Eestis. Turba mattumisel ja tihenemisel võib temast saada kivisüsi. Turvas moodustub turbasamblaist (Sphagnum), aga samuti kõigi teiste rabataimede (nt tupp-villpea) jäänustest. Meie rabades kasvab turbakiht umbes 1mm aastas. Aastatuhandete jooksul on turbakiht Eestis kasvanud kõige rohkem 16 meetrini. Moodustumistingimuste järgi eristatakse madalsooturvast (mis on moodustunud madalsoos) ja rabaturvast (mis on moodustunud rabas). Turvast kasutatakse kütusena ja taimede kasvupinnasena. Turvas on konkurentsi-
kuhjus ning pika aja jooksul tihenes ja kõvastus. Koosneb vetikate jäänustest (pruuni värvi). Liivakivi- koosneb peamiselt kvartsist, kuid sisaldab teatud määral ka teisi mineraale. Puhtast kvartsist koosnev liivakivi on täiesti valge. Lubjakivi- koosneb kaltisiumkarbonaadist. Tekkinud madalmeres kuhjunud lubiskeletiga mereorganismide jäänuste ja elusaaduste kivistumisel. Gneiss- tekib ragionaalmoondel. Algmaterjaliks on muda või savi tihenemisel tekkinud settekivim savikilt, mis moondub hõbedase helgiga õhukeseplaadiliseks kildaks. Edasisel moondel tekib liblerikas vilgukilt. Selles on graniidi pesad ja sooned. Marmor- tekib karbonaatkivimite moondel. Värvus varieerub valgest mustani ja tal on sageli ilus voolujooneline tekstuur, mis tekib moonde käigus mineraalaine difusioonil. Kvartsiit- peamiselt kvartsist koosnev teraline moondekivim. Kuna liiv võib olla mitmesugust värvi, võib seda olla ka kvartsiit
Poolustel on lumepiir meretaseme lähedal, ekvaatoril (Andides) ligi 6400 m kõrgusel. Lumepiiri täpne kõrgus sõltub nõlva ekspositsioonist ja reljeefi iseärasustest aastate jooksul lumepiirist kõrgemal kogunenud lumi tiheneb päikesekiirguse (lumme imenduv sulavesi, vihm jne) ning ülemiste lumekihtide raskuse tõttu ja moodustab muutunud jääkristalli struktuuriga sõmerlume e. firni (jäätaoline mass) firni edasisel tihenemisel kaovad lumest poorid ja tekib liustikujää. Mida suurema rõhu all (paksem kiht) ja kõrgema temperatuuriga jää on, seda plastilisem ta on. Aluspinna kallakuse (mägiliustikud) või jää suure paksuse tõttu (mandriliustikud) hakkab jää liikuma, kujuneb jääliustik. liustik – lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on
Kunda tehases kasutatakse kütuseks jahvatatud põlevkivi. Korstnatesse minev tolm püütakse kinni elektriseeritud võrkude abil ( 1200 volti) ja vibreeritakse maha, kus müüakse põllumeestele, kuna see sisaldab leelist. 70% põlevkivist põleb ja allesjäänud tuhk seguneb toormaterjaliga. Max temperatuur ahjus on 1450 °C. lobri kuivab, praguneb tükkideks ja veereb ümarikeks teradeks. Lubjakivi muutub kustutamata lubjaks ja ühineb paakumisel saviga ( tihenemisel). Tekib tsemendi klinker, mis on teraline materjal, jämedusega 10-40 mm. Klinker väljub ahju alumisest otsast. Klinker suunatakse klinkri lattu, kus paakumisel saviga mitteühinenud lubi õhu niiskuse toimel kustub. Tootlikus on 1200 1800 tonni klinkrit ööpäevas. 9 Klinkri jahvatamine toimub kuulveskis. Tsemendi tardumise reguleerimiseks lisatakse
kiirgusega. 3.6. Kondenseerimine Kondenseerimine on toote tihendamine. Seda kasutatakse eelkõige piimatööstuses aga ka mahlade tihendamiseks. Kondenseerimisel viiakse produkt keemistemperatuurini, vesi aurustub, toote maht väheneb, lahustunud ainete kontsentratsioon tõuseb. Tihendamine toimub kas lahtises katlas või vaakumis. Lahtises katlas keedes produktis olevad mikroobid hävivad, kuid toote tihenemisel kasvab oluliselt kõrbemisoht, halvenevad toote omadused. Vaakumkatlas keeb toode ligikaudu 50 °C juures. Vesi eraldub, toimub tihenemine, kvaliteet säilib. Toode ei puutu protsessi käigus kokku õhuhapnikuga. Puuduseks on see, et toode vajab peale vaakumit täiendavat steriliseerimist. Kondenseerimist kasutatakse kondenspiima ja mahlakontsentraatide tootmiseks. 13
võrdne sulamisvete ja auramisega ära kantava sademete kogusega. Poolustel on lumepiir meretaseme lähedal, ekvaatoril(andides) ligi 6400m kõrgusel. Lumepiiri täpne kõrgus sõltub nõlva ekspositsioonist ja reljeefi iseärasustest. Aastate jooksul on lumepiirist kõrgemal kogunenud lumi tihendab päikesekiirguse ning ülemiste lumekihtide raskuse tõttu ja moodustub muutunud jäkritalli struktuuriga sõmerlume e firni. Firni edasisel tihenemisel kaovad lumest poorid ja tekib liustikujää. Mida suurema rõhu all(paksem kiht) ja kõrgema temperatuuriga jää on seda plastilisem ta on. Aluspinna kallakuse(mägiliustikud) või jää suure paksuse tõttu(mandriliustikud) hakkab jää liikuma - kujuneb jääliustik. Mägiliustikud ja mandriliustikud laugel nõlval (1-2 kraadi) jääliustiku liikuma hakkamiseks peab jää paksus olema vähemalt 60-65m järsu nõlval (45kraadi) piisab liustike liikumiseks juba 1-2m pakussest kihist
Väga sagedane, mood. ulatuslikke katteid, laavavoole jne. Purdkivimid ja savid Löss. Lössid on peene- või jämedateralised aleuriidid, milles leidub üheaegselt kvartsitükkidega kaltsiidi, vilkude, päevakivide, savimineraalide jt. Purdmaterjali. Iseloomulik teravapiirilise kihilisuse puudumine ja suur poorsus. Tänu toitainete ja lubjarikkusele on on lössid ühtedeks paremateks mulla lähtekivimiteks. Argilliit on kas massiivne, plaatjas või kiltne kivim, mis tekib plastiliste savide tihenemisel ja dehüdratatsioonil. Moreen. Moreeni iseloomustab purdosakeste mitmesugune ja väga suurtes piirides kõikuv terade jämedus – savidest suurte rahnudeni. Mandrijää või jääliustike sete, mis jääb sulamisel maha sorteerimata materjalina. Kivimilis-mineraloogiline koosseis ja värvus sõltuvad oluliselt vastava ala aluspõhja kivimite iseloomust. Rähkmoreen – tugevasti karbonaatne ja kivine, valkjashall, Põhja- Eestis. Lubjakivid tekivad enamasti meredes, laguunides, harvemini
Loopealsete dünaamika praegu hooldatavaid ca 1250 ha (rahuldavas seisus 3000 ha) * vajavad karjatamist koormusega 0,2 – 1,0 lü/ha karjatamine soodustab ka liikide levikut, 8500 levist Muutused majandamise lakkamisel 1) tõuseb põõsaste (kadaka osatähtsus) 2) muutub niiskus- ja toiterežiim 3) suureneb kõrgemakasvuliste liikide osatähtsus 4) esialgu liigirikkus suureneb (metsa ja põõsastike liigid !) 5) puu- ja põõsarinde tihenemisel liigirikkus väheneb 6) tekib männimets Natura 2000 süsteemis: 6280 – põhjamaised lood ja eelkambriumi karbonaatsed silekaljud 5130 – hariliku kadaka kooslused nõmmedel või karbonaatse mullaga rohumaadel Lookadastikud (Natura kood 5130) tekkinud sekundaarselt loopealsete kinnikasvamisel (vähem mereäärsete klibuvallide kattumisel kadakaga – primaarne teke) areng peale loopealse mahajätmist kiire: 30-40 aastaga kadaka katvus kuni 100 %
pinnavormid), mis on kujunenud liustikulõhedes, liustikupealsetes süvendites, irdjääväljadel jt lohkudes kujunenud veekogudes. Koosnevad peamiselt liivast, kruusast. Moodustavad liitudes mõhnastikke. Irdjää – nn “surnud” jää, liikuvast liustikust eraldunud osa Lühivastused (1-2p): 1. Mis on firn? Firn e sõmerlumi on ülemiste lumekihtide raskuse tõttu tihenenud lumi, kus pooriruumi on 20-30%. (Värskelt sadanud lumel moodustab pooriruum 80-90%.) Firni edasisel tihenemisel kaovad lumest poorid ja tekib liustikujää. 2. Mis on liustiku toitumisala? Liustiku toitumisala on liustiku osa, mis asub lumepiirist kõrgemal ning kus toimub jäämassi akumulatsioon. 3. Mis on liustiku ablatsiooniala? Liustiku ablatsiooniala on liustiku osa, mis asub lumepiirist madalamal ning kus toimub jäämassi kahanemine sulamise, aurumise ja jääpangaste lahtimurdumise arvelt. 4. Mis on kaar e orvand?
Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Ülemiste horisontide põhjavesi moodustub peamiselt maasse imbuvatest sademetest ja on mage. Põhjaveest eristatakse pinnavett, mis paikneb veekogudes ning mille uurimisega tegeleb hüdroloogia. 23. Liustikud (mandrilised ja mäelised), nende teke ja levik. Igikelts. Miks on liustike tundmine tänapäeval nii tähtis? -Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ja liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast. Liustikud katavad tänapäeval ligikaudu 10% maismaast. Liustikud kujundavad reljeefi ka tänapäeval, kuid on taandunud poolusepoolsematele aladele. Liustikud ei kujunda mitte ainult pinnamoodi,
konsolideerumata sete. Ladestunud surnud orgaanika. Turvas moodustub liigniiskes keskkonnas, kus orgaanilise aine lagunemine on takistatud, näiteks soolades.Turvas moodustub niiske ning mõõduka kuni jaheda temperatuuriga kliimaga aladel. Seega on turvas levinud peamiselt kõrgetel laiustel. Eestis moodustub turvas peamiselt turbasamblaist, aga ka kõigi teiste rabataimede (tupp-villpea) jäänustest. Eesti rabades turbakiht on u 1mm/a. Turba mattumisel ja tihenemisel võib temast saada kivisüsi, põlevkivi, nafta, gaas. 53. Pinnavormid, pinnamood, reljeef Reljeef e pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum Pinnavorm e reljeefivorm on mis tahes looduslik või inimtekkeline maapinna või merepõhja osa,mis erineb ümbritsevast alast kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest Kosmogeensed pinnavormid - Metoriidi kraater(liht ja komplekskraater) Endogeensed pinnavormid - Maa siseenergria mõjul tekkinud
tahkete sademete hulk ja veehulk on võrdne nulliga - klimaatiline lumepiir.- sellest madalamal tuleb lund juurde võimalikust kaost vähem,- sellest kõrgemal tuleb lund juurde võimalikust kaost rohkem; võimalik lume püsiv kuhjumine kinosfäär. Liustikud tekivad, mil lume kogumiseks sobiv ala satub kionosfääri. Firn (sõmerlumi) tekib kui ülemiste lumekihtide raskuse toimel alumised kihid tihenevad. Jätkuval tihenemisel kaovad poorid firnist täielikult ning see muutub liustikujääks. Liustiku toitumise allikaks on tahked sademed. Voored On tekkinud liikuva jää all jääserva lähedal. Jää on toiminud nii setete kuhjana kui kulutajana. Kujult piklik-ovaalsed. Valdavalt moreenist. Fluvioglatsiaalsed e. liustikujõelised pinnavormid on tekkinud jääsulamisvee poolt. Äravooluorgudeks on ürgorud, kuhjevormideks on: oosid, fluviomõhnad, sandurid, fluvioglatsiaalsed deltad jt
Vp n= = 1- d (2.13) + Vt Vp s Sagedamini kui poorsust kasutatakse geotehnikas poorsuse iseloomustamiseks mõistet poorsustegur e, pooride ja terade mahu suhet. Eeliseks on asjaolu, et pooride mahu muutus (näiteks pinnase tihenemisel) on võrdeline poorsusteguriga e, poorsusega n aga mitte. Koos pooride mahuga muutub ka kogumaht. Terade maht jääb aga muutumatuks. Poorsusteguri saab avaldada kujul V p s e= = -1 (2.14) V t d n ja e on omavahel seotud ja arvutatavad juhul kui ühe suurus on teada, järgmiste seostega n e
kujunenud irdjää tingimustes aga ka mandrijää lõhedes; kuppelmõhnad, lavamõhnad 3) Keeruka ehitusega mõhnad - need on üleminekuvormid, kus mõhna alumine osa võib olla tüüpiline limnomõhn, millele on settinud glatsiofluviaalsed setted. Lühivastused (1-2p): 1. Mis on firn? Firn e sõmerlumi on ülemiste lumekihtide raskuse tõttu tihenenud lumi, kus pooriruumi on 20-30%. (Värskelt sadanud lumel moodustab pooriruum 80-90%.) Firni edasisel tihenemisel kaovad lumest poorid ja tekib liustikujää. 2. Mis on liustiku toitumisala? Liustiku toitumisala on liustiku osa, mis asub lumepiirist kõrgemal ning kus toimub jäämassi akumulatsioon. 3. Mis on liustiku ablatsiooniala? Liustiku ablatsiooniala on liustiku osa, mis asub lumepiirist madalamal ning kus toimub jäämassi kahanemine sulamise, aurumise ja jääpangaste lahtimurdumise arvelt. 4. Mis on kaar e orvand?
8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 4 Taevased udukogud Kosmos ei ole tegelikult päris tühi nagu ta esmapilgul paistab. Seda täidab tähtedevaheline aine, mis koosneb gaaside ( peamiselt vesiniku ja heeliumi ) ja tolmu ( peamiselt süsiniku ja räni ) segust. See gaaside ja tolmu segu on enamasti tähtede ja galaktikate toormaterjaliks. Nende tihenemisel moodustuvad gaasi- ja tolmupilved ning neid nimetatakse udukogudeks. Udu ja pilve tähistab ladina keelne nimi nebula, mis on ka rahvusvaheliselt tuntud. Ühes ainsas udukogus võib tekkida sadu tuhandeid tähti. Ka udukogusid liigitatakse nii nagu galaktikaid, kuid ainult nii, kuidas nad parajasti välja näevad. Näiteks pimedas öötaevas ei paista tumedate udude tihedad kompaktsed pilved. Need tumedad udupilved tõkestavad enda taga olevate tähtede või helendavate gaaside valgust
e=Vp/Vt = pinnases esinev kogupinge võrdub alati pinnase osakeste poolt vastuvõetava osakeste kaalu või maapinnale mõjuvate koormuste mõjul. Pinnase omadusi (s/d)-1 = n/(1-n). Erimaht v pinnase pooride suhteline hulk: v=1+e = pinge ' ja vee poolt vastuvõetava pinge u summaga - = '+u. Pinnase mõjutavad: terastikuline koostis, teisaldamise viis, pinnase genees. Orgaanika (Vt +Vp)/Vt= s/d. Pinnase tihenemisel on v muutus võrdeline osakeste kaudu pinnas surutakse kokku, suureneb hõõrdejõud terade vahel, sisaldus hlvendab enamasti pinnase mehhaanilisi omadusi (org päritoluga mahumuutusega ja vajumiga. Savidel on diapasoon väga suur, turbal kuni 200- terade vahel mõjuv pinge efektiivpinge. Vee poolt vastuvõetav pinge pinnased: turvas, sapropeel jne) 300% - olenevalt lagunemisastmest
Rushmore´i küljel on graniidist välja raiutud Ameerika Ühendriikide presidentide büstid. Graniit on levinuim kivimtüüp maakoore pindmises osas. Graniit Eesti aladel ei paljandu, aga paljandub Soomes. Eesti aladel rändrahnudena. Graniidi ja teiste süvakivimite lagunemisel ongi tekkinud liiv, mille põhikoostisosa on kvartsiit. · PURSKEKIVIMID tekkinud vulkaani putsete tulemusena, laava kiirel tardumisel maapinnal. Nt: basalt (laavast), tuff, pimss SETTEKIVIMID - setete tihenemisel ja kõvastumisel (tsementeerumisel) tekkinud kivim. · KÕVAD SETTEKIVIMID Lubjakivi ehk paas ehk paekivi Dolomiit lubjakivi eriliik, veidi peenema ehitusega. Põlevkivi lubjakivi vahekihtideks vetikatest kivim, Kirde-Eestis Mergel pude lubjakivi Sinisavi tsemendi tooraine Kivisüsi puitsõnajalgadest LIIVAKIVI tekkinud devonis. Põltsamaalt lõuna poole pinnakatte all. Liivakivi on tsementeeritud liivast koosnev settekivim. See koosneb kokkusurutud liivaosakestest
Maa pinnale langev tahkete sademete hulk ja veehulk on võrdne nulliga - klimaatiline lumepiir.- sellest madalamal tuleb lund juurde võimalikust kaost vähem,- sellest kõrgemal tuleb lund juurde võimalikust kaost rohkem; võimalik lume püsiv kuhjumine kinosfäär. Liustikud tekivad, mil lume kogumiseks sobiv ala satub kionosfääri. Firn (sõmerlumi) tekib kui ülemiste lumekihtide raskuse toimel alumised kihid tihenevad. Jätkuval tihenemisel kaovad poorid firnist täielikult ning see muutub liustikujääks. Liustiku toitumise allikaks on tahked sademed. Voored On tekkinud liikuva jää all jääserva lähedal. Jää on toiminud nii setete kuhjana kui kulutajana. Kujult piklik-ovaalsed. Valdavalt moreenist. 13.Organismide tegevus ja maakoor. Organismide toimel kiireneb murenemine, tekivad mullad, kasvavad kinni järved ning kujunevad turvas, lubjakivid, mitmesugused maagid ja põlevad maavarad e. kaustobioliidid
200 000 valgusaasta kaugusel. Mõlemad on korrapäratud galaktikad, mida on võimalik vaadelda Maa lõunapoolkeralt. Lähim spiraalne galaktika, Andromeeda udukogu, asub meist 2 miljoni valgusaasta kaugusel. 2. Päikesesüsteemi tekkimine (nebulaarhüpotees) o Nebulaarhüpoteesid (ladina k. nebula pilv, udukogu) Nebulaarhüpoteesi kohaselt tekkisid planeedid koos vastava päikesesüsteemi tähe tekkega. Kui täht tekib gaasipilve (nebula ing. k.) tihenemisel, hakkab tekkiva tähe ümber tiirlema omakorda gaasipilved, mille tihedused kasvavad gravitatsioonijõu tõttu. Lõpuks on gaasipilvedest tekkinud enam-vähem ümara kujuga tihedad kehad, mis aja jooksul meteoriitide ja muude kehadega kokku põrgates omandab aina ümarama kuju. o Katastroofihüpoteesid o (1.+2.) nn. kaasaegsed hüpoteesid Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest,
Vp n= = 1- d (2.13) V t + Vp s Sagedamini kui poorsust kasutatakse geotehnikas poorsuse iseloomustamiseks mõistet poorsustegur e, pooride ja terade mahu suhet. Eeliseks on asjaolu, et pooride mahu muutus (näiteks pinnase tihenemisel) on võrdeline poorsusteguriga e, poorsusega n aga mitte. Koos pooride mahuga muutub ka kogumaht. Terade maht jääb aga muutumatuks. Poorsusteguri saab avaldada kujul V p s e= = -1 (2.14) V t d
Viimased asetusid oma raskuse järgi: maa keskele, vesi seal peal, osa auras minema, tekkis kuiv maapind. Kõige ümber õhk, ja tuli, millest said taevakehad ümber maa ringlema. Väitis et on olemas lõpmatu hulk maailmu, mis on tekkinud vastandite eraldumisega igavese liikumise läbi. Maad kujutles õhus hõljuva silinderja kehana. Anaximenes (588-524) - kõige alus on õhk. Maa, vesi ja pilved tekivad õhu tihenemisest, tuli õhu hõrenemisest. Seega tekib algaine tihenemisel jahenemine, hõrenemisel soojus. Herakleitos (535-475) Asub oma ideedega pigem natuurfilosoofide ja eleaatide vahel. Vastandub teravalt Parmenidese muutumatuse-ideele ning seostub mileetlastega oma algaine- usu poolest. Maailm on tema järgi pidevas muutumises panta rhei (`kõik voolab') ja samasse jõkke ei saa astuda kaks korda. Kõik on suhteline, kõik muutub. Algaineks pidas tuld, mis on igasuguse elu ja liikumise hakatus, samuti kõige vaimse läte, olles ühtlasi midagi
6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 4 Taevased udukogud Kosmos ei ole tegelikult päris tühi nagu ta esmapilgul paistab. Seda täidab tähtedevaheline aine, mis koosneb gaaside ( peamiselt vesiniku ja heeliumi ) ja tolmu ( peamiselt süsiniku ja räni ) segust. See gaaside ja tolmu segu on enamasti tähtede ja galaktikate toormaterjaliks. Nende tihenemisel moodustuvad gaasi- ja tolmupilved ning neid nimetatakse udukogudeks. Udu ja pilve tähistab ladina keelne nimi nebula, mis on ka rahvusvaheliselt tuntud. Ühes ainsas udukogus võib tekkida sadu tuhandeid tähti. Ka udukogusid liigitatakse nii nagu galaktikaid, kuid ainult nii, kuidas nad parajasti välja näevad. Näiteks pimedas öötaevas ei paista tumedate udude tihedad kompaktsed pilved. Need tumedad udupilved tõkestavad enda taga olevate tähtede või helendavate gaaside valgust
8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 4 Taevased udukogud Kosmos ei ole tegelikult päris tühi nagu ta esmapilgul paistab. Seda täidab tähtedevaheline aine, mis koosneb gaaside ( peamiselt vesiniku ja heeliumi ) ja tolmu ( peamiselt süsiniku ja räni ) segust. See gaaside ja tolmu segu on enamasti tähtede ja galaktikate toormaterjaliks. Nende tihenemisel moodustuvad gaasi- ja tolmupilved ning neid nimetatakse udukogudeks. Udu ja pilve tähistab ladina keelne nimi nebula, mis on ka rahvusvaheliselt tuntud. Ühes ainsas udukogus võib tekkida sadu tuhandeid tähti. Ka udukogusid liigitatakse nii nagu galaktikaid, kuid ainult nii, kuidas nad parajasti välja näevad. Näiteks pimedas öötaevas ei paista tumedate udude tihedad kompaktsed pilved. Need tumedad udupilved tõkestavad enda taga olevate tähtede või helendavate gaaside valgust
annaabi.ee 
