Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Taastuv ja taastumatu energia (0)

1 Hindamata
Punktid

Ta
T as
a tuv ja taastumatu energia
Kärolin Puusild
12. klass
 
 
Taastumatu energiaressurss
●  Energiaallikas , mille kogus  kasutamisel  
väheneb
● Fossiilkütuse liigid: kivi- ja pruunsüsi,  nafta
maagaas, põlevkivi ja  turvas  –  biomass
● Tuumakütus - selle allikas,  uraanimaak
väheneb
● Fossiilkütuste põletamisega kaasnevad 
jäätmed ja keskkonnaprobleemid
 
 
Põlevkivi ehk  kukersiit

Eesti tähtsaim maavara - Narva, Kohtla-Järve, ja 
Ahtme elektrijaama

Peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim , (kuni 
70% ulatuses) mittetäielikult lagunenud orgaaniline 
aine, mitmesugused  mineraalid

Kasutatud ürgajast peale, tööstuslik tootmine 1837. 
aastal Prantsusmaal

19. sajandil toodeti peamiselt petrooleumi, lambiõli ja 
parafiini
 
 

80% kogu maailmas kasutatavast kaevandatud Eestis
Maagaas
● Orgaanilise aine lagunemisel tekkinud gaasiliste 
süsivesinike segu, suurem osa hõlmab metaan
● Koos naftaga naftamaardlates või eraldi 
gaasimaardlates
● Tarnitakse Venemaalt, kõige arvestatavam 
alternatiiv põlevkivile
● Kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmine, 
mootorsõidukite  kütus , pliitides ja lokaalsetes 
kütteseadmetes, väetiste,  kangaste , klaasi, 
terase, plastmassi, värvide jne valmistamisel
 
 
Turvas

Mittetäielikult lagunenud 
taimejäänustest koosnev 
konsolideerumata sete

Moodustub niiske ning mõõduka kuni jaheda 
temperatuuriga kliimaga aladel

Mattumisel ja tihenemisel võib temast saada 
kivisüsi

Meie rabades kasvab umbes 1mm aastas

Kasutatakse kütusena ja taimede kasvupinnasena

Osaliselt kasutatakse Sillamäe, Väo, Tartu ja Pärnu 
elektrijaamades
 
 
Kivisüsi
● Süsinikurikas kaustobioliit, mis tekib 
taimse materjali mattumisel ja 
mittetäielikul lagunemisel
● Turvas -> pruunsüsi -> kivisüsi -> antratsiit
● Ka merelise tekkega kivisütt, näiteks boghed
● Maailmas genereeritud elektrist 40% 
kivisöe baasil
● Tarbijateks on tööstusettevõtted, 
kodumajapidamised (kütteks) ja 
väikekatlamajad (Hiina)
 
 
Kivisüsi
● Süsinikurikas kaustobioliit, mis tekib 
taimse materjali mattumisel ja 
mittetäielikul lagunemisel
● Turvas -> pruunsüsi -> kivisüsi -> antratsiit
● Ka merelise tekkega kivisütt, näiteks boghed
● Maailmas genereeritud elektrist 40% 
kivisöe baasil
● Tarbijateks on tööstusettevõtted, 
kodumajapidamised (kütteks) ja 
väikekatlamajad (Hiina)
 
 
Pruunsüsi ehk  ligniit
● Pruunika värvusega kaustobioliit, 
mis tekib kivisöega sarnaselt
● Kivisöest noorem ja tunduvalt madalama 
kütteväärtusega
● Keemiatööstuse toorainena ning elektrijaamades
● CO2  emissioon  ning tekkiva tuha hulk palju 
suurem kui kivisöel 
● Kaevandatakse Lõuna-Aafrikas, Indias ja 
Venemaal 
  ●
 
Suurim tootja Latrobe  Valley  Austraalias
Nafta

Tekkinud mittetäielikult lagunenud
orgaanilisest ainest, mis võis olla 
nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või 
maismaal

Moodustavad ühendid: parafiinid, nafteenid ning 
aromaatsed ühendid

Rafineerimise käigus puhastatakse nafta väävlist

Värvuselt värvitust kuni mustani, enamasti pruunikas

Kütuse ja keemiatööstuse tooraine.  Hinnast  sõltuvad 
enamike teiste kaupade hinnad

Esmakasutamine omistatakse sumeritele
 
 
Tuumakütus (uraanimaak)

Levinuim tuumakütuse allikas 

Tuumaelektrijaamade tuumareaktoris energia 
saamiseks

Maak purustatakse, peenestatakse poolvedelaks 
massiks, eraldatakse uraan tugevas happes või leelises 
lahustamise teel

Lahusest sadestatakse uraanoksiidi U308 kontsentraat, 
mis kuivatatakse, kuumutatakse ja pakendatakse

Põhiosa maagi radioaktiivsusest jäävad kaevandus - ja 
eraldusjääkidesse - tuleb takistada pääsu keskkonda
●  
 
Suurimad tootjad on KanadaAustraalia ja Kasahstan .
Taastuv energiaressurss
● Energiaressurss, mida saab kasutada 
lakkamatult
● Toodetakse keskkonnasäästlikult
● Otsene  päikeseenergia  
● Taastuvad  energiaallikad : hüdroenergia, 
tuuleenergia , biomassi energia, orgaanilises 
aines sisalduv keemiline energia, ookeanide 
soojusenergia, maa siseenergia
 
 
Päike energiaallikana
● Füüsikaliste, bioloogiliste , keemiliste ja paljude 
teiste protsesside peamine energiaallikas
● Õli
● Ainuke sõltumatu – aatomienergia
● Ei saasta õhku CO2-ga
● Päikeseenergia passiivne  salvestamine  – 
soojusenergia kogumine (kasvuhoone)
● Päikeseenergia on alati tasuta - maksavad 
ainult seadmed
 
 
Bioenergia

Biomass - fotosünteesi kaudu sündinud taimemass

Biomassi saab pidada taastuvaks, kui seda 
kasutatakse mingil territooriumil, näiteks ühes riigis, 
biomassi juurdekasvust vähem või ligilähedaselt 
juurdekasvu  pi res.

Taimne päritolu - puit ja selle töötlusjäätmed, turvas 
(taastuvuse piires), energeetilised põllukultuurid jm

Loomne päritolu -  tapamajade ja kalatöötlemise 
jäägid, sõnnik ja  nendest  toodetav biogaas

Vana  prügimägi  -> magistraaltorud -> Biogaas 
pumbatakse kokku ->  1 väike prügimägi = 1000 
 
individuaalelamut
 
Tuuleenergia
● Esimesed - tuuleveskid, purjelaevad
● Tuuleenergia tootmiskulud langevad pidevalt, ei 
saasta keskkonda
● Taani üks juhtivaid maid
● Aasta keskmine tuulekiirus 10 meetri kõrgusel 
on enam kui 5 m/s
● Eesti saarte rannikualadel  on keskmine 
tuulekiirus 5-6 m/s
 
 
Geotermiline energia
● Pinnasesse, kaljudesse ja veekogudesse on 
talletunud energiakogused
● Saab elektrienergiaks ja kütteks kasutada - 
säästes fossiilseid kütuseid
● Pinnasesoojus - plasttorude võrgustik u 1m 
sügavusel maas (3-4 m veekogus)
● Odav hind, kindlus ja loodussõbralikkus
● Elektrienergiat tarbib vaid soojuspump
 
 
Hüdroenergia

Taastuv ja süsihappegaasi 
mitteemiteeriv energiaal ikas

Saadakse vee voolamisest 
tekkiva energia muutmisel 
elektrienergiaks

Eestis  tasane  pind - jõgede 
keskmine kalle väike -Eesti 
hüdroenergeetiline 
potentsiaal tagasihoidlik

Puuduvad võimalused suurte 
hüdroelektrijaamade 
 
  rajamiseks.
Kasutatud materjal
●  http://et.wikipedia.org/wiki/Taastumatu_energia
ressurss
●  http://et.wikipedia.org/wiki/Taastuv_energiaress
urss
●  http://miksike.ee/documents/main/referaadid/ta
astuvad_energiaallikad_argo.htm
●  http://www.bioneer.ee/eluviis/majandus/aid -
10302/Taastumatud-energiaallikad
 
 
Aitäh  kuulamast! :)
 
 

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
  • Slide 16
  • Slide 17
  • Slide 18
Vasakule Paremale
Taastuv ja taastumatu energia #1 Taastuv ja taastumatu energia #2 Taastuv ja taastumatu energia #3 Taastuv ja taastumatu energia #4 Taastuv ja taastumatu energia #5 Taastuv ja taastumatu energia #6 Taastuv ja taastumatu energia #7 Taastuv ja taastumatu energia #8 Taastuv ja taastumatu energia #9 Taastuv ja taastumatu energia #10 Taastuv ja taastumatu energia #11 Taastuv ja taastumatu energia #12 Taastuv ja taastumatu energia #13 Taastuv ja taastumatu energia #14 Taastuv ja taastumatu energia #15 Taastuv ja taastumatu energia #16 Taastuv ja taastumatu energia #17 Taastuv ja taastumatu energia #18
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor K L Õppematerjali autor
Taastuvad energiaressursid ja nende kirjeldus.
Taastumatud energiaressursid ja nende kirjeldus.
Lisatud pildid

Sarnased õppematerjalid

Energiaallikad
11
docx

Energiaallikad

Praktikas on päikeseenergia ammendamatu loodusvara. Arvatakse, et õli jätkub 40-150 aastaks, aga Päike särab veel 5 miljardit aastat. Päikeseenergia konkurentsivõime tõuseb pidevalt. Uued tehnoloogiad on alandanud selle energialiigi tootmiskulusid võrreldes 80-ndate aastate algusega 25%. Lisaks sellele väärtustatakse üha enam saastevaba energiatootmist; päikeseenergia ei saasta õhku CO2-ga, seega ei soodusta kasvuhooneefekti. Fossiilse energia hind tõuseb tulevikus tunduvalt tänu igasugustele saastemaksudele ja ka sellele, et antud energialiigi varud on lõppemas. Kõige lihtsam viis päikeseenergia passiivseks salvestamiseks on koguda selle soojusenergiat. Kõige levinum soojakogur on kasvuhoone ja klaasiga kaetud verandad, on olemas ka soojust neelavad põrandamaterjalid (passiivne energiakogumine). Päikesekollektoriga saab rahuldada umbes poole tarbevee soojendamiseks mõeldud energiavajadusest ja suvel terve energiavajaduse

Energiamajandus
Geograafia-Energiamajandus
4
docx

Geograafia: Energiamajandus

Geograafia: Energiamajandus 1) Energiamajandus ­ Majandusharu, mis tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, salvestamise, transportimise, kauplemise, turustamise ja müügiga. 2) Taastuvad energialiigid Peamisteks taastuvenergia allikateks on otsene päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassi energia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia. Mittetaastuvad energialiigid - Ressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Taastumatute energiaallikate hulka kuuluvad järgmised fossiilkütuse liigid: põlevkivi, maagaas, turvas, kivisüsi, pruunsüsi ja nafta. Taastumatute energiaallikate kasutamise probleemid: Varud, mis on kujunenud miljonite aastate jooksul, ammendatakse järjest kasvava tarbimise tingimustes valdavas osas hinnanguliselt lähema 200

Geograafia
Energiaallikad
16
odt

Energiaallikad

Naftal on erinevad omadused, mis olenevad eri maardlatest ammutamisest. Värvuselt on nafta peaaegu värvitust kuni mustani, olles enamasti pruunikat tooni. Seda kasutatakse peamiselt keemiatööstuse tooraine ja kütusena. Pruunsüsi on pruunika värvusega kaustobioliit( biogeense tekkega põlev kivim). Selle kütteväärtus on kivisöe omast väiksem. 2.2. Tuumkütus Tuumkütust ehk uraanimaaki kasutatakse tuumaelektrijaamade tuumareaktoris energia saamiseks. See koosneb üldistatult kolmest komponendist: raktiivsest osast, metallkestast ja reaktori tüübile sobivatest kinnitustest. Tuumkütuse suurim eelis on väga suur energiasisaldus massiühiku kohta, seega saab vastutustundliku käitlemisega vähendada keskkonna saastumist, võrreldes fossiilsete kütustega. Levinum tuumkütuse allikas on uraanimaak, mida leidub maakoores kõikjal. 5 3. TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD

Elektrimaterjald
Energiaressursid
7
odt

Energiaressursid

väga intensiivselt. Nafta otsa lõppemisel võib tekkida ülemaailmne paanika, selles pole kahtlustki. Peaksime kõik hakkama ,,rohelisteks", et maailm korda teha ja siin elada. 3 4.Päikese-ja tuuleenergia 4.1 Päikeseenergia: Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. Peamiselt kasutatakse seda elektri ja soojuse tootmiseks. Ka meil, Eestis, nähakse tulevikku päikeseenergia kasutusega. Valdavalt sada aastat on inimesed saanud oma elektrienergiat, soojusenergiat jms, kuid üha enam hakatakse kasutama teisi energia liike. Hetkel ongi meie jaoks kõige võõram päikeseenergia. Aastas Maale langeva Päikese kiirgusenergia hulk on tohutu: 178 000 TW. See arv ületab kogu inimkonna

Geograafia
Enegiamajandus
13
doc

Enegiamajandus

SISSEJUHATUS ENERGIAMAJANDUS. ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjal ­ nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid.Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks.Kivisöe laialdane kasutamise 17. ­ 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele.Energiavarad (energiaallikad) on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energia tootmiseks.

Geograafia
Taastuvenergia
13
doc

Taastuvenergia

...................................................................4 1. 1. Päike energiaallikana...................................................................................................... 4 1.2. Tuuleenergia.....................................................................................................................6 1.3.Bioenergia......................................................................................................................... 7 1.4.Geotermiline energia.......................................................................................................10 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................12 2 SISSEJUHATUS Käesolev referaat kirjeldab kõiki olemasolevaid, rajamisel ja plaanitavaid taastuvatest

Keskkonna ja loodusõpetus
Nimetu
12
docx

Nimetu

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD 12 Oliver Kikas ALTERNATIIVSE ENERGIA KASUTAMISE VÕIMALUSED EESTIS Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Alternatiivenergia ehk taastuvenergia tänases mõistes, on inimesi ümbritsenud kogu teadaoleva elutegevuse vältel. Alternatiivenergia ümbritseb meid kõiki, vähemal või suuremal määral tunnetame me kõik neid erinevaid jõude: Päikesest kiirgav elektromagnetlaine, veekogude

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Elu päikeseenergial
12
doc

Elu päikeseenergial

................................................................................. 11 |4 Sissejuhatus Iga päev langeb maale päikeselt energiakogus, millest maa-asukale jätkuks 27 aastaks. Kasutame sellest ära vaid ühe protsendi. Kui inimesed kasutaksid ümbritsevat energiat keskkonna säästlikumalt, jätkuks ressursse ka kauemaks. Alternatiivseks energia ressursiks on taastuva energia (nt päikeseenergia) kasutamine. Kuid milleks saab taastuvenergiat kasutada? Mida hõlmab otseselt või kaudselt päikesekiirgust vahendavate taastuvenergiaallikate kasutamine? Taastumatud ja taastuvad energiaressursid Taastumatu energiaressurss ehk taastumatu energiaallikas on energiaressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Nende hulka kuuluvad fossiilkütuse liigid: kivi- ja pruunsüsi, nafta, maagaas, põlevkivi ja turvas

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun