Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kordamine KT-ks litosfäär (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta?

Lõik failist

Kordamine KT-ks litosfäär
1. Nebulaarhüpotees,   planeedi   Maa   tekkimise   lühikirjeldus,   Maa   sfääride
tekkejärjekord. ===== Nebulaar e.  udukogu . Planeedisüsteemid tekivad koos tähtedega
kosmilisest  hajuainest,  nn  gaasipilvest.  Täht  tekib  gaasipilve  tihenemisel.   Selle  ümber
tekivad gaasipilved, mille tihedused kasvavad gravitatsioonijõu tõttu, lõpuks tekivad neist
enam-vähem ümarad kehad.
Litosfäär – atmosfäär – hüdrosfäär – biosfäär – pedosfäär.
2. Oskad järjestada peamiste organismirühmade tekkimise Maal. =====
Üherakulised   organismid   –    hulkraksed    organismid   –    selgroogsed    –   kalad   –
maismaataimed  – putukad – roomajad  – linnud ja õistaimed – imetajad.
3.  Geokronoloogia ,   absoluutne   ja   suhteline   geokronoloogia,   meetodid,   mida
kasutatakse kivimite ja kivististe  vanuse määramisel. =====
See on  geoloogia  haru, mis uurib geoloogiliste sündmuste toimumise ning kivimite ja
organismide   tekkimise   aega   ja   järjestust.   Suhtelises   leitakse    ruumiliste    suhete   järgi
kivimite vanus. Kivimite vanust saab määrata näiteks isotoopmeetodi abil, välja selgitada
kivimite suhteline vanus, s.t öelda, millised kivimid on tekkinud varem, millised hiljem.
4. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta? =====
Kivitiste   ja   kivimite   uurimisega,   puuraukude   tegemisega,   vulkaanide   uurimisega,
maavärinate uurimisega, seismiliste lainete uurimisega.
5. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates  keskkondades . =====
Need on lained, mis levivad Maa sees ja Maa pinnal. Jaotatakse:
  Pinnalained  e. L-lained – levivad Maa pinnal, on kõige aeglasemad, ei anna suurt
ettekujutust Maa siseehitusest.
 Pikilained e. P-lained – levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus kuni
13km/s.
 Ristilained e. S-lained – levivad ainult tahkes keskkonnas kiirus 6-7km/h.
6. Maa siseehitus , erinevate osade lühiiseloomustus =====
Maakoorpealmine  kiht 3-70km paks, aluselised ja  happelised  kivimid (basalt, gabrod).
Moho – maakoore ja vahevöö piir.
Vahevöö   –   mohost   kuni   2900km   katkestuspinnani.   Ultraaluselised   kivimid   (periodiit).
Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks.
Ülemine vahevöö jaguneb: litosfäär – maakoor ja vahevöö ülemine osa,  50km  ookeanite
all, 200km mandrite all. Litosfäär jaotunud  laamadeks .
Astenosfäär – ülejäänud vahevöö litosfääri all, plastiline, paneb liikuma laamad.
Tuum – alates 2900km katkestuspinnast, peamiselt rauast. Välistuum on vedel, S-lained ei
levi.  Sisetuum  on tahke, rõhk seal on väga suur.
7. Kivimi mõiste, jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi  kivimitest ). =====
Purskekivimid – tardumine  kiirem, peeneteralised (basalt, andesiit, obsidiaan).
Süvakivimid – tardumine maakoore lõhedes aeglane, suureteralised ( graniit , gabro,  dioriit ,
peridodiit).
Purdkivimid    –   moodustuvad   murenenud   settekivimi   tükkidest   e.   purdosakestest.
( Liivakivi  kvartsist).
Kemogeensed – tekivad mitmesuguste soolade ladestumisel (kivisool,  dolomiitlubjakivi ).
Biogeensed   –   tekkinud   taimede   ja   loomsete   organismide   jäänuste   kuhjumisel   ja
kivistumisel (lubjakivi, põlevkivi, kivisüsi).
 kivimid – tekivad tardkivimite moondel (gneiss).
Parakivimid – settekivimite moondel (marmor,  kvartsiit ).
8. Wegeneri   mandrite  triivi   hüpotees   –   mida  kujutab,   tead  vähemalt   kolme  näidet,
mida  Wegener  esitas oma hüpoteesi kinnituseks. =====
Alfred  Wegener  taipas , et rannajoonte sarnasus pole piisav argument.
 Mandrilavade e. šelfialade kontuurid sobivad kokku.
 Leidis erinevatel mandritelt sarnaseid fossiile.
 Teatud tüüpi setted ja  settekivimid  kuhjuvad klimaatilistes tingimustes.
9.  Laamtektoonika  – mida kujutab, laamade liikumise põhjus; protsessid, mis tekivad
laamade   põrkumisel,   lahknemisel   ja   nihkumisel;   näiteid   maailmas   iga   protsessi
=====
Teooria   litosfääri   plokkide   tekkimisest,   liikumisest   ja   selle   mõjul   tekkivatest
geoloogilistest protsessidest.
10. Maavärinad, tekkimise põhjused, maavärinatega kaasnevad nähtused, maavärinate
mõõtmine    Mercalli    ja   Richteri   skaala   abil,   tead,   kuidas   leitakse   maavärina
epitsenter , millest sõltub tekitatud purustuste hulk. =====
Maavärin on maapinna järsk kõikumine seismiliste lainete tulemusena.
Tektoonilised – Maa sisepinged.
Vulkaanilised – vulkaan  põhjustajaks.
Langatusvärinad – koobaste sisselangemine.
Tehnigeensed – inimeste põhjustatud.
Kolle – koht maa sees, kust seismilised lained saavad alguse.
Epitsenter – koht maa peal otse  kolde  kohal.
Richteri   skaala   –   logaritmiline   skaala   võimsuse   hindamiseks,   pole   maksimumi   ja
miinimumi,   mõõdetakse   seismograafidega,   amplituud   kasvab   magnituudi    suurenemisel
ühe ühiku võrra kümne kordselt.
Mercalli   skaala   –   põhineb   purustuste   hindamisel,   1-12   palliline   skaala,   hinnatakse
visuaalselt.
11.  Vulkaanid , kiht- ja kilpvulkaanide võrdlus, vulkaanide esinemispiirkonnad lähtuvalt
laamtektoonikast ning näiteid maailmast, vulkaanidega kaasnevad nähtused. =====
Vulkaan – koht, kus  magma  pääseb maakoore lõhede kaudu maapinnale.
Kilpvulkaanid  – vedelam, magma aluselisem, voolab kaugemale, väljub lõõrist  rahulikult
(Islandil, Hawaiil, Uus- Meremaal ).
Kihtvulkaanid   –   magma   viskoossem   e.    paksem ,   happelisem,   ei    voola    enne   tardumist
kaugele, väljub lõõrist plahvatusega (Vesuuv, Kijutsi, Fuji).
Aktiivsed vulkaanid – perioodiliselt purskavad või pidevalt gaasi välja ajavad.
Passiivsed vulkaanid – pole  aastasadu  või tuhandeid tegutsenud.
Kordamine KT-ks litosfäär #1 Kordamine KT-ks litosfäär #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 295078 Õppematerjali autor
1. Nebulaarhüpotees, planeedi Maa tekkimise lühikirjeldus, Maa sfääride tekkejärjekord.
2. Oskad järjestada peamiste organismirühmade tekkimise Maal.
3. Geokronoloogia, absoluutne ja suhteline geokronoloogia, meetodid, mida kasutatakse kivimite ja kivististe vanuse määramisel.
4. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta?
5. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades.
6. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus
7. Kivimi mõiste, jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi kivimitest).
8. Wegeneri mandrite triivi hüpotees – mida kujutab, tead vähemalt kolme näidet, mida Wegener esitas oma hüpoteesi kinnituseks
9. Laamtektoonika – mida kujutab, laamade liikumise põhjus; protsessid, mis tekivad laamade põrkumisel, lahknemisel ja nihkumisel; näiteid maailmas iga protsessi
10.Maavärinad, tekkimise põhjused, maavärinatega kaasnevad nähtused, maavärinate mõõtmine Mercalli ja Richteri skaala abil, tead, kuidas leitakse maavärina epitsenter, millest sõltub tekitatud purustuste hulk
11. Vulkaanid, kiht- ja kilpvulkaanide võrdlus, vulkaanide esinemispiirkonnad lähtuvalt laamtektoonikast ning näiteid maailmast, vulkaanidega kaasnevad nähtused

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Litosfäär KT

Kordamine KT-ks litosfäär 1. Nebulaarhüpotees, planeedi Maa tekkimise lühikirjeldus, Maa sfääride tekkejärjekord. ===== Nebulaar e. udukogu. Planeedisüsteemid tekivad koos tähtedega kosmilisest hajuainest, nn gaasipilvest. Täht tekib gaasipilve tihenemisel. Selle ümber tekivad gaasipilved, mille tihedused kasvavad gravitatsioonijõu tõttu, lõpuks tekivad neist enam-vähem ümarad kehad. Litosfäär – atmosfäär – hüdrosfäär – biosfäär – pedosfäär. 2. Oskad järjestada peamiste organismirühmade tekkimise Maal. ===== Üherakulised organismid – hulkraksed organismid – selgroogsed – kalad – maismaataimed – putukad – roomajad – linnud ja õistaimed – imetajad. 3. Geokronoloogia, absoluutne ja suhteline geokronoloogia, meetodid, mida kasutatakse kivimite ja kivististe vanuse määramisel. =====

Litosfäär
thumbnail
8
pdf

Kordamine kontrolltööks - Litosfäär.

Kordamine KT­ks litosfäär    1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta?  Maakoore siseehituse kohta saadakse andmeid kivimite ja kivististe uurimisega,  puuraukude tegemisega, vulkaanide ning maavärinate uurimisega ja seismiliste lainete  uurimisega.    2. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades?  Seismilised lained on lained, mis levivad maa sees ja maa pinnal.  a. Pinnalained ehk L­lained  aeglasemad lained, mis levivad maa pinnal ja ei anna suurt ettekujutust maa  siseehitusest  b. Pikilained ehk P­lained  kivimiosakesed võnguvad samas suunas laine levimise suunaga, levivad nii vedelas kui  ka tahkes keskkonnas(kuni 13 km/s)  c. Ristilained ehk S­lained  kivimiosakesed võnguvad risti lainete levimissuunaga, levivad ainult tahkes  keskkonnas(6­7 km/s)    3.Maa siseehitus, erinevate osade

Litosfäär
thumbnail
7
docx

Litosfäär Geograafia

kaardid. 1. 8. Laamtektoonika ­ mida kujutab, laamade liikumise põhjus; protsessid, mis tekivad laamade põrkumisel, lahknemisel ja nihkumisel; näiteid maailmast iga protsessi kohta. Laamtektoonika - teooria laamade tekkimisest, liikumisest ja selle mõjul tekkivatest geoloogilistest protsessidest. Laam ­ litosfääri plokk LT põhijooned: · Maakera katab jäik, tahke kest e litosfäär, mis pikaajaliste sisepingete tulemusena on kaotanud sidususe ja nidususe ning lõhestunud suuremateks ja väiksemateks laamadeks (umbes 14) · Litosfääri all asetseb osaliselt ülessulanud atenosfäär, mis pingete tulemusena ei kaota sidusust vaid hakkab voolama. · Maasiseste konvektsioonivoolude tulemusena liiguvad laamad erineva kiirusega (2-15 cm/a) erinevates suundades. Laamade liikumise piirkonnad:

Geograafia
thumbnail
10
doc

Litosfäär, vulkaanid, maavärinad, maakoor, laamad

Pindlained e L-lained - levivad maapinnal on kõige aeglasemad, ei anna suurt ettekujutust Maa siseehitust. Pikilained e P-lained ­ kivimiosakeste võnkumine on samas suunas laine levimise suunaga, levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus kuna 13 km/s Ristilained e S-lained ­ kivimiosakeste võnkumine on risti laine levimissuunaga, levivad ainult tahkes keskkonnas. 3. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus Litosfäär ­ maakoor ja vahevöö ülemine osa, 50 km ookeanide all, 200 km mandrite all. Koosneb tahketest kivimitest. Siin sfääris kaotavad kivimid neile rakendatava pingete tulemusena sidususe (nidususe) ja purunevad), jaotub laamadeks. Astenosfäär ­ ülejäänud ülemine vahevöö litosfääri all. Koosneb osaliselt ülessulanud kivimitest (viskoosne, voolav aine, ei ole vedel, sest S lained levivad) Pikaajaliste pingete tulemusena ei purune, vaid hakkab voolama. Alumine piir

Geograafia
thumbnail
3
doc

Litosfäär küsimused ja vastused

Kordamine KT-ks litosfäär 1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta. 2. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades 3. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus 4. Maakoor, selle jagunemine mandriliseks ja ookeaniliseks. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus. 5. Kivimi mõiste, jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi kivimitest) 6. Kivimite ringe (TV-s selle kohta hea ül.16 lk.19) 7. Wegeneri mandrite triivi hüpotees ­ mida kujutab, tead vähemalt kolme näidet, mida Wegener esitas oma hüpoteesi kinnituseks. 8. Laamtektoonika ­ mida kujutab, laamade liikumise põhjus; protsessid, mis tekkivad laamade põrkumisel, lahknemisel ja nihkumisel; näiteid maailmas iga protsessi 9. Maavärinad, tekkimise põhjused, maavärinatega kaasnevad nähtused, maavärinate mõõtmine Mercalli ja Richteri skaala abil, tead, kuidas leitakse maavärina epitsenter, millest sõltub tekitatud

Geograafia
thumbnail
6
doc

Maa siseehitus

· Mõisted: o Seismilised lained ­ lained, mis levivad Maa sisemuses või piki selle pinda. o Seismiline katkestuspind ­ vööt või piirkond Maa sees, kus toimuvad seismiliste lainete hüppelised kiiruste muutused. o Maakoor ­ Maa kõige välimine, 5-75 km paksune tahke kest, mis jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks kooreks. o Mandrilava ­ ehk self on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. o Litosfäär ­ Maa välimine tahke kivimikest. o Astenosfäär ­ Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. o Vahevöö ­ maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. o Tuum ­ 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. o Kurrutus ­ kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon.

Geograafia
thumbnail
2
doc

Litosfäär

Kordamine KT-ks litosfäär 1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta-puuraukude, vulkaanide, maavärinate, seismiliste laine uurimisega 2. Mis on seismilised lained- lained, mis levivad Maa sees ja Maa pinnal, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades- jaotatakse: pinnalained e L- lained: levivad maa pinnal, on kõige aeglasemad, ei anna suurt ettekujutust maa siseehitusest. Pikilained eP-lained: kivimiosakeste võnkumine, levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus -13km/s, võnkumine on pikisuunaline. Ristilained e S- lained: võnkumine on risti laine elvimissuunaga levivad ainult tahkes keskkonnas, kiirus 6-7km/s 3. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus- Maakoor(aluselistest kivimitest koosnev), moho(3-7km), vahevöö(ultraaluselistest kivimitest, litosfäär-maakoore ja vahevöö ülemine osaa, 50-200km, koosneb tahketest kivimitest, kaotanud sidususe ja on purunenud, nim laamadeks, astenos

Geograafia
thumbnail
7
doc

Litosfäär

Kordamine Litosfäär 1) Kuidas saadakse andmeid maa siseehituse kohta? Puuraukude tegemisel uuritakse maavärinate, vulkaanide tugevuse tulemusel maapinnale jõudnud kivimeid(erinevad kivistised, seismilised lained). Paljanditelt ja kaevandustest. Raskusjõu iseärasuste, maavärinate poolt tekitatud löögilainete levimise suunda ja kiiruse, temperatuuri muutusi puuraukudes, vulkaanipurskeid, meteoriite jms. andmete põhjal.

Geograafia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun