100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 26 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
letigre
Õppematerjali autor
muda. Selle mattumisel ja tihenemisel tekib settekivim savikilt, mille moondumise produkt on kilt. Kilt moondub edasi kristalseks kildaks, mis omakorda rõhu ja temperatuuri edasisel tõusmisel muutubki gneisiks. Gneiss võib tekkida ka muul viisil, kuid selline teke on kõige tavalisem.Kasutatakse ehituses, sisekujunduses ja paljudes muudes kohtades. Gneiss • -moondekivim • -sisaldab päevakivi ja kvartsi • -rändkivi • -leidub kogu Eesti aluskorras • -kasutusel laialdaselt ehituses ja disainis Graniit • Graniit on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga tardkivim.Peale magma kristalliseerumise saab graniit tekkida ka moonde ehk graniidistumise käigus.Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. Eestis leidub graniiti aluskorras ja rändkividena. Eesti aluskord koosneb enamasti siiski mitte graniidist, vaid põhiliselt gneisist ja muudest
Liivakivi Tardkivimid Graniit Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim. Mineraloogiliselt koosneb lubjakivi peamiselt kaltsiidist. Eesti aluspõhja vaadeldes nähtub, et lubjakive ja dolomiite esineb ainult Ordoviitsiumis, Siluris ja vähesel määral Devonis. Kambrium ja suurem osa Devonist ei sisalda neid kivimeid. Lubjakivi kui üht Eesti levinumat maavara kasutatakse lubja tootmiseks, tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, paberitööstuses, metallurgias, ehitus ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks. Põllumajanduses kasutatakse lubjakivi, järvelupja ja dolomiiti happeliste muldade neutraliseerimiseks. Samuti kasutatakse lubjakivi ja järvelupja mineraallisandina loomade ja lindude söötmisel. Liivakivi Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim. Harilikult on liivakivi
Eesti kivimid Taivi Tang 11AH Põlevkivi Eesti tähtsaim maavara. Tekkinud keskordoviitsiumi ajastikul Settekivim, mis koosneb ½ mineraalosast ja ½ põlevast orgaanilisest ainest Värvus kollakaspruunist kuni rohekaspruunini Õhukeste kildudena süttib hõlpsasti, põleb suitseva leegiga, iseloomulik lõhn Põlevkivi Suuremad maardlad on Eesti põlevkivimaardla, Kukruse lade ja Tapa maardla Kaevandatakse karjäärides ja kaevandustes Kasutusalad: energeetikatööstuses. Töötlemisel saadakse toorõli. Põlevkivigaasi kasutatakse majapidamisgaasina. Põlevkivist on võimalik toota ligi 50 erinevat toodet. PÕLEVKIVI LEIUKOHAD Fosforiit Tekkis 500 miljoni aasta eest Välimuselt kollakas kuni tumehall Koostises on kvarts ja biogeense päritoluga fosfaat
JÄRVELUBI Kvaternaarne sete, kuulub karbonaatsete kivimite hulka, settekivimid. Järvelubi on settinud järvede põhja mitmesuguste lubivetikate kaasmõjul. Järvelubi ehk järvekriit on kollakasvalge pude sete, mida võib leiduda suhteliselt madalate kalgiveeliste järvede põhjasetetes. Järvelupja esineb Eestis paljudes piirkondades kasutatakse Lõuna-Eestis happeliste muldade lupjamiseks. KAMBRIUMI SINISAVI Settekivim, purdkivimite ja savide klass. Sinisaviks nimetatakse Eesti maapõues paiknevat ning Kambriumi ladestu alaossa kuuluvat sinakasrohelise värvusega savikihti. Tekkelt on sinisavi mereline. Savikihi paksus on küllaltki ühtlaselt 60...70 meetrit. Kasutatakse peamiselt tellise- ja tsemenditööstuses. Sinisavi on üks Eesti geoloogilisi "imesid", mida Eestit külastavad geoloogid tihti näha soovivad, sest ligi poole miljardi aasta vanune savi on üldiselt peaaegu alati kivistunud. Sinisavi on säilitanud mõningase plastilisuse, sest vastav savikiht ei
mõjutavaid tegureid. Samuti Maa ning tema eluvormide ajalugu alates Maa sünnist ligikaudu 4,55 miljardit aastat tagasi. - Kirjelda Maa siseehitust Tuum, vahevöö, maakoor; maakoord vahevööst eraldab moho - Millised on kõige levinumad elemendid maakoores? O, Si, Al, Fe, Mg, Ca, K, Na - Mille poolest erineb mineraal kivimist? Mineraali kristallidel on kindel struktuur - Millised kiviringi kivimid on seotud magmatismiga? tardkivimid, settekivimid, moondekivimid - Nimeta tardkivimeid basalt, gabro, graniit, rüoliit - Mis on geostruktuur? Too näiteid kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (nt. orogeenid kurdmäestikud, kraatonid - kulutustasandikud) - Milline on tänapäeva geoloogia käsitlemise printsiip? füüsika ja keemia seadused on ajas konstantsed - Kuidas kirjeldada Eesti geostruktuurset asendit? Eesti asub Ida-Euroopa
Looduslike kivide värvitoonid varieeruvad sillerdavast helebeezist tumepruunini, helerohelisest roheliseni, helehallist mustani jne. Pinnatöötluse poolest on kivid kas looduslikud(lõhestatud) või lihvitud pinnaga. Lubjakivi Lubjakivi on enamasti ühtaegu nii keemilise kui ka orgaanilise tekkega mereline settekivim, mis koosneb suuremalt jaolt kaltsiidist, lisandiks veidi savi või kvartseri, dolomiiti, glaukoniiti, püriiti, raudoksiide ja-hüdroksiide. Paljudes Eesti lubjakivides on rikkalikult kivistisi, organismide ja nende elutegevuse jälgi, näiteks põhjaeluviisiga loomade roomamis-ja kaevumisjälgi. Lubjakivi värvus oleneb lisanditest ja võib varieeruda valgest või kollakashallist kuni rohekani. Enamik dolomiite on tekkinud lubjakivi dolomiidistumisel:settesisete protsesside toimel on kaltsiit asendunud kaltsium-magneesium kaksiksoola,dolomiidiga. Puhas dolomiit on looduses haruldasem kui dolomiidistunud lubjakivi. Eelised:
aktiivseks ookeaniääreks. · Ookeanis tähistab vajumiskohta kitsas ja sügav vagumus e süvik; · Laamade põrkumisel tekkiva tugeva surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik · Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid; · Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid Joonis 5. Ookeanilaama sukeldumine
Tartu Kivilinna Gümnaasium Mineraalid ja kivimid referaat 7.B Pauline Vähi 2013 SISUKORD Sissejuhatus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 Mineraalid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .4 Teke. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .4 Omadused. . . . . . . . . . . . . .
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid