Litosfäär KT (0)

Sarnased õppematerjalid

2

pdf

Kordamine KT-ks litosfäär

Kordamine KT-ks litosfäär 1. Nebulaarhüpotees, planeedi Maa tekkimise lühikirjeldus, Maa sfääride tekkejärjekord. ===== Nebulaar e. udukogu. Planeedisüsteemid tekivad koos tähtedega kosmilisest hajuainest, nn gaasipilvest. Täht tekib gaasipilve tihenemisel. Selle ümber tekivad gaasipilved, mille tihedused kasvavad gravitatsioonijõu tõttu, lõpuks tekivad neist enam-vähem ümarad kehad. Litosfäär ­ atmosfäär ­ hüdrosfäär ­ biosfäär ­ pedosfäär. 2. Oskad järjestada peamiste organismirühmade tekkimise Maal. ===== Üherakulised organismid ­ hulkraksed organismid ­ selgroogsed ­ kalad ­ maismaataimed ­ putukad ­ roomajad ­ linnud ja õistaimed ­ imetajad. 3. Geokronoloogia, absoluutne ja suhteline geokronoloogia, meetodid, mida kasutatakse kivimite ja kivististe vanuse määramisel. =====

Geograafia

8

pdf

Kordamine kontrolltööks - Litosfäär.

Kordamine KT­ks litosfäär    1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta?  Maakoore siseehituse kohta saadakse andmeid kivimite ja kivististe uurimisega,  puuraukude tegemisega, vulkaanide ning maavärinate uurimisega ja seismiliste lainete  uurimisega.    2. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades?  Seismilised lained on lained, mis levivad maa sees ja maa pinnal.  a. Pinnalained ehk L­lained  aeglasemad lained, mis levivad maa pinnal ja ei anna suurt ettekujutust maa  siseehitusest  b. Pikilained ehk P­lained  kivimiosakesed võnguvad samas suunas laine levimise suunaga, levivad nii vedelas kui  ka tahkes keskkonnas(kuni 13 km/s)  c. Ristilained ehk S­lained  kivimiosakesed võnguvad risti lainete levimissuunaga, levivad ainult tahkes  keskkonnas(6­7 km/s)    3.Maa siseehitus, erinevate osade

Litosfäär

7

docx

Litosfäär Geograafia

kaardid. 1. 8. Laamtektoonika ­ mida kujutab, laamade liikumise põhjus; protsessid, mis tekivad laamade põrkumisel, lahknemisel ja nihkumisel; näiteid maailmast iga protsessi kohta. Laamtektoonika - teooria laamade tekkimisest, liikumisest ja selle mõjul tekkivatest geoloogilistest protsessidest. Laam ­ litosfääri plokk LT põhijooned: · Maakera katab jäik, tahke kest e litosfäär, mis pikaajaliste sisepingete tulemusena on kaotanud sidususe ja nidususe ning lõhestunud suuremateks ja väiksemateks laamadeks (umbes 14) · Litosfääri all asetseb osaliselt ülessulanud atenosfäär, mis pingete tulemusena ei kaota sidusust vaid hakkab voolama. · Maasiseste konvektsioonivoolude tulemusena liiguvad laamad erineva kiirusega (2-15 cm/a) erinevates suundades. Laamade liikumise piirkonnad:

Geograafia

10

doc

Litosfäär, vulkaanid, maavärinad, maakoor, laamad

Pindlained e L-lained - levivad maapinnal on kõige aeglasemad, ei anna suurt ettekujutust Maa siseehitust. Pikilained e P-lained ­ kivimiosakeste võnkumine on samas suunas laine levimise suunaga, levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus kuna 13 km/s Ristilained e S-lained ­ kivimiosakeste võnkumine on risti laine levimissuunaga, levivad ainult tahkes keskkonnas. 3. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus Litosfäär ­ maakoor ja vahevöö ülemine osa, 50 km ookeanide all, 200 km mandrite all. Koosneb tahketest kivimitest. Siin sfääris kaotavad kivimid neile rakendatava pingete tulemusena sidususe (nidususe) ja purunevad), jaotub laamadeks. Astenosfäär ­ ülejäänud ülemine vahevöö litosfääri all. Koosneb osaliselt ülessulanud kivimitest (viskoosne, voolav aine, ei ole vedel, sest S lained levivad) Pikaajaliste pingete tulemusena ei purune, vaid hakkab voolama. Alumine piir

Geograafia

3

doc

Litosfäär küsimused ja vastused

Kordamine KT-ks litosfäär 1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta. 2. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades 3. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus 4. Maakoor, selle jagunemine mandriliseks ja ookeaniliseks. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus. 5. Kivimi mõiste, jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi kivimitest) 6. Kivimite ringe (TV-s selle kohta hea ül.16 lk.19) 7. Wegeneri mandrite triivi hüpotees ­ mida kujutab, tead vähemalt kolme näidet, mida Wegener esitas oma hüpoteesi kinnituseks. 8. Laamtektoonika ­ mida kujutab, laamade liikumise põhjus; protsessid, mis tekkivad laamade põrkumisel, lahknemisel ja nihkumisel; näiteid maailmas iga protsessi 9. Maavärinad, tekkimise põhjused, maavärinatega kaasnevad nähtused, maavärinate mõõtmine Mercalli ja Richteri skaala abil, tead, kuidas leitakse maavärina epitsenter, millest sõltub tekitatud

Geograafia

2

doc

Litosfäär

Kordamine KT-ks litosfäär 1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta-puuraukude, vulkaanide, maavärinate, seismiliste laine uurimisega 2. Mis on seismilised lained- lained, mis levivad Maa sees ja Maa pinnal, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades- jaotatakse: pinnalained e L- lained: levivad maa pinnal, on kõige aeglasemad, ei anna suurt ettekujutust maa siseehitusest. Pikilained eP-lained: kivimiosakeste võnkumine, levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus -13km/s, võnkumine on pikisuunaline. Ristilained e S- lained: võnkumine on risti laine elvimissuunaga levivad ainult tahkes keskkonnas, kiirus 6-7km/s 3. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus- Maakoor(aluselistest kivimitest koosnev), moho(3-7km), vahevöö(ultraaluselistest kivimitest, litosfäär-maakoore ja vahevöö ülemine osaa, 50-200km, koosneb tahketest kivimitest, kaotanud sidususe ja on purunenud, nim laamadeks, astenos

Geograafia

6

doc

Maa siseehitus

· Mõisted: o Seismilised lained ­ lained, mis levivad Maa sisemuses või piki selle pinda. o Seismiline katkestuspind ­ vööt või piirkond Maa sees, kus toimuvad seismiliste lainete hüppelised kiiruste muutused. o Maakoor ­ Maa kõige välimine, 5-75 km paksune tahke kest, mis jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks kooreks. o Mandrilava ­ ehk self on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. o Litosfäär ­ Maa välimine tahke kivimikest. o Astenosfäär ­ Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. o Vahevöö ­ maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. o Tuum ­ 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. o Kurrutus ­ kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon.

Geograafia

7

doc

Litosfäär

Kordamine Litosfäär 1) Kuidas saadakse andmeid maa siseehituse kohta? Puuraukude tegemisel uuritakse maavärinate, vulkaanide tugevuse tulemusel maapinnale jõudnud kivimeid(erinevad kivistised, seismilised lained). Paljanditelt ja kaevandustest. Raskusjõu iseärasuste, maavärinate poolt tekitatud löögilainete levimise suunda ja kiiruse, temperatuuri muutusi puuraukudes, vulkaanipurskeid, meteoriite jms. andmete põhjal.

Geograafia

Kommentaarid (0)