Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maa pinnamood (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Maa pinnamood muutub??
Sisejõud     
● Laamade liikumine
● Vulkanism
● maavärinad
Välisjõud
● Temperatuur
● Tuul
● Sademed
● Voolav vesi
● Jää
●  Lainetus
● organismid
Murenemine -...
...kivimite purunemine , mille käigus VÕIB 
muutuda kivimite keemiline koostis.
1)Porsumine e  keemiline murenemine
2) Murenemine e füüsikaline rebenemine
Porsumine
● Põhjuseks vesi,mis  lahustab  kivimeid, 
tulemuseks kivimi murenemine ja keemilise 
koostise muutumine.
● Ülekaalus niiske ja sooja kliimaga  aladel Nt: 
ekvatoraalne vihmamets
● Happevihmadest põhjustatud pursumine 
hävitab linnades kivihooneid ja monumente
Rebenemine
● Põhjuseks temperatuuri kõikumine, 
tulemuseks kivimi purunemine.
● Ülekaalus kuiva liimaga aladel, kus suured 
temperatuuri kõikumised Nt: kõrb;mäed
Voolav vesi
 Voolav vesi vihma-ja lumesulamisvesi 
haaravad endaga kaasa lahtist pinnast ning 
see tõttu võivad kujuneda  uhtorud
 Jõed uuristavad  orge  
Jää
●  Liustik  on lume tihenemisel ja 
ümberkristalliseerimisel tekkinud jäämass, 
mis on moodustanud maismaal, ei sula 
suvel täielikult ja liigub oma raskuse ja 
gravitatsiooni mõjul tekkekohast eemale.
Liustike tekkeks on vaja 
1)madalat temperatuuri
2) piisavalt sademeid
Moreen-...
... sorteerimata liustikusete, mis koosneb 
liivast abeniidist, savist, kruusast ja 
kõikvõimaliku suurusega murendmaterjalist. 
Selle on liustik liikudes kaasa haaranud ja 
sulades maha jätnud.
Tuul
● Kannab edasi
● Kuhjab
●  Kulutab
● Tuule mõju on suur kuiva kliimaga aladel, 
kus on palju kerget lahtist pinnast
● Tuulekanne on peeneteraliste ning kuivade 
setete tuule poolt õhkutõstmine ning eemale 
kandmine.
● Korrasioon on valdavalt tuule poolt kantud  
aleuniidid ja liivaterakestega mingi takistuse 
„pommitamine“.
Liikuv vesi
● Lained
● Hoovused
●  Looded  (tõus ja mõõn)
● Vesi nii kuhjab, kui kulutab
Erosioon -...
Uuristamine, vooluvete kulutav tegevus, 
mille tagajärjel uhutakse ära kivimeid*, 
setteis* ja mulda*.
Aitäh, vaatamast!!! =D

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
Vasakule Paremale
Maa pinnamood #1 Maa pinnamood #2 Maa pinnamood #3 Maa pinnamood #4 Maa pinnamood #5 Maa pinnamood #6 Maa pinnamood #7 Maa pinnamood #8 Maa pinnamood #9 Maa pinnamood #10 Maa pinnamood #11 Maa pinnamood #12 Maa pinnamood #13 Maa pinnamood #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Pille Ülem Õppematerjali autor
See slideshow on seotud maa pinnamoega ja miks ja kuidas see muutub. Ja palju mõisteid mida läheb vaja igalühel, kes läheb gümnaasiumi või õpib põhikoolis.

Sarnased õppematerjalid

Abiks geograafia eksamiks õppimisel
16
odt

Abiks geograafia eksamiks õppimisel

meetrid) • Joonmõõtkava 10_0_10_20_30_40 Mõõtkava alusel jagatakse kaardid: • Väikesemõõtkavalised (1cm- 10 km või rohkem)- kujutab suurt maa-ala ebatäpselt. • Suuremõõtkavalised (1cm-1km või vähem)- kujutab väikest maa-ala täpselt. Suunad Asimuut- nurk põhjasuuna ja objektisuuna vahel. Kaardil mõõdetakse malliga, looduses kompassiga. Asimuudi nurka mõõdetakse alati põhjast iga suunas. 2. Pinnamood Maismaa keset merd Maakera suurimad pinnavormid on mandrid ja ookeaninõod. Mandrid jagunevad: Euraasia, Aafrika, Austraalia, Põhja- Ameerika, Lõuna-Ameerika, Antarktis. Euraasia ja Aafrika moodustavad Vana Maailma. Ameerikat kutsutakse Uueks Maailmaks. Maailmajaod jagunevad: Euroopa, Aasia, Ameerika, Antarktika, Austraalia ja Okeaania, Aafrika. Veealused mäestikud Mandrite ja madalamate äärealade üleujutatud alasid nimetatakse mandrilavaks.

Geograafia
PEDOSFÄÄR- kordamine
7
docx

PEDOSFÄÄR- kordamine

temperatuuri kõikumise ulatus  kõige intensiivsem palavas ja niiskes ja sagedus on suur kliimas  Kõrbes  Temp kiirendab protsesse ja sajuveest  Niiskes ja jahedas kliimas kivide moodustuvad lahused pragudes olev vesi Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted, muld, muutub pinnamood. Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend.  Selgitage füüsikalise ja keemilise murenemise erinevust. Füüsikalisel murenemisel

Pedosfäär
Kordamisküsimused eksamiks maateadus
14
docx

Kordamisküsimused eksamiks maateadus

KORDAMISKÜSIMUSED: ÜLDMAATEADUS Atmosfääri tsirkulatsioon, tuuled Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kuidas toimub õhumasside liikumine põhjapoolkera parasvöötmes? Mis seda mõjutavad? Parasvöötme õhumass on õhumass, mis kujuneb paraslaiuskraadidel. Päikesekiirte languse nurk muutub aasta jooksul, sellepärast on talvel parasvöötme õhumass külm ja suvel soe. Õhu niiskus sõltub sellest, kas õhumass kujuneb mandri või ookeani kohal. Parasvöötme mandriline õhumass on kuiv, parasvöötme mereline õhumass aga niiske. Passaattuuled puhuvad õhumassi põhjapoolkeral kirdest edela suunas. Samuti on õhumasside liikumine mõjutatud Coriolisie jõust. 2. Atmosfääri tsirkulatsiooni roll Maa soojusbilansi ühtlustamisel. Atmosfääri ja maailmamere tsirkulatsioon on olulised soojuse ja niiskuse globaalse jaotuse ning soojusbilansi seisukohast. 3. Mis on ja kuidas tekivad passaattuuled? Maa pöörlemisest (Coriolise jõust) tulenev kõrvalekalle sirgjo

Maateadus
10-klassi loodusgeograafia
9
doc

10. klassi loodusgeograafia

- liivmuld - savi-liivmuld r. Liiva - liiv-savimuld r. Savi - savimuld - rähknemuld ... kivine lõimisest sõltub: - mulla õhusisaldus - niiskusesisaldus - soojenemiskiirus - toitainete sisaldus 2. KLIIMA- sõltub murenemise liigist ja kiirusest Kliima mõjutab: - mulla org. Osa (taimed) - sademetest ja temp sõltub mullal kasvav taimestik ja selle kõdunemist Kliimast sõltub: mullabioloogiline aktiivsus (bakterid) 3. RELJEEF- pinnamood Reljeef mõj mullas : P-külmem - veereziimi L-soojem - soojusreziimi - järskudelt nõlvadelt nõlvajalamile 4. TAIMED- floora ... lagunemisel tekib mullaorgaaniline osa e huumus. Huumus on tihe ja hoiab vett hästi kinni 5. MULLAORGANISMID-fauna - vihmaussid kobestavad mulda - karihiired - mutid - mikroorganismid e bakterid .... eritavad mulda kasulikke aineid 6. AEG

Geograafia
Põhikooli geograafia eksamimaterjal
30
doc

Põhikooli geograafia eksamimaterjal

puhuvad maalt merele, suvel merelt maale 3. Kaugus ookeanist mereline kliima ­ pehme talv jahedam suvi, temperatuuri amplituud väiksem sademeid rohkem mandriline kliima ­ külm talv soe suvi, temperatuuri amplituud suur sademeid vähe 4. HOOVUSED ­ suure hulga ookeanivee püsiv liikumine kindlas suunas soe hoovus ­ temperatuur kõrgem sademeid rohkem ( !! tõusvad õhuvoolud ) külm hoovus ­ temperatuur madalam sademeid vähe ( !! laskuvad õhuvoolud ) 5. Pinnamood mõjutab õhumasside liikumist ( mäestik/tasandik ) kõrgustike tuulepoolsetel nõlvadel sademeid palju (tõusvad õhuvoolud! ) absoluutse kõrguse kasvades langeb temperatuur = kõrgusvööndilisus 1 km - 6° C Kliimadiagrammi lugemisel: kõige kõrgem temperatuur kõige madalam temperatuur temperatuuri amplituud sademete hulk sademete reziim ( sademeterikkam aastaaeg ) TSÜKLON e. madalrõhkkond - sademeterohke, suvel jahedam, talvel pehmem ilm ANTITSÜKLON e

Geograafia
Üldgeograafia 10 kl
30
doc

Üldgeograafia 10.kl

- on eriti intensiivne seal, kus temperatuuri vajalikud toiteelemendid (mineraalained), mida kõikumise ulatus ja sagedus on suur saavad kasutada taimed ja mikroorganismid - eriti intensiivselt toimub palavas ja niiskes kliimas (lahustub) Murenemise tähtsus looduses: Tekivad setted, muld, muutub pinnamood. Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui ka inimestele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend.. BIOLOOGILINE MURENEMINE ­ vetikate, samblike kinnitumine kivimi pinnale (biokeemiline toime, , ka mehhaaniline

Geograafia
Maateaduse alused
17
docx

Maateaduse alused

Maateaduse alused Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: - Geomorfoloogia - Meteoroloogia - Kliimatoloogia - Hüdroloogia - Okeanograafia - Mullageograafia - Biogeograafia - Paleogeograafia - Maastikuökoloogia 250 a e.m.a Eratosthenes tegi katse, mõõtis varju erinevates kohtades. Maa ei oma ideaalset korrapärast kuju. Lähim lihte geomeetriline keha maale on pöördellipsoid, mis tõestati 18. saj Rajati pikk rivi torne ja mõõdeti nende vahelised nurgad. Geodeetilise kaardi mõõdistus. Maa kuju määravaks pinnaks loetakse geoidi Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb mööda elliptilist orbiiti ümber päikese. Üks täispööre 24h Maa pöörlemine tingib: - Öö ja päeva vaheldumist - Tõusu ja mõõna teke Coriolise efekt ­ maa pöörlemise tagajärjel iga keha, mis liigub maal min

Geograafia
ÜLDMAATEADUS 11 KL
30
doc

ÜLDMAATEADUS 11.KL.

Aeglased nõlvaprotsessid esinevad valdavalt igikeltsa piirkonnas või piirkonnas kus esineb korduvat sulamist ja külmumist PEDOSFÄÄR 14. teab, millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus keemiline ja millistes füüsikaline murenemine, teab murenemise tähtsust looduses ja mõju inimtegevusele; mõisted: füüsikaline ja keemiline murenemine, murend Mulla tähtsus looduses: Tekivad setted, muld, muutub pinnamood. Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. Mulla koostis: M U L D

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun