· RAHVASTELIIT Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Wilsoni 14 punkti pani sellele aluse, USA. Algul ei kuulunud sinna kaotajariigid, kes hiljem sinna pääsesid. Nõukogude Liit sai liikmeks 15.aastat hiljem, sest ei toetatud enamlaste võimu. USa jäi täielikult välja, sest Senat ei toetanud liitumist. · Rahvusvaheline olukord teravnes, sest riigid polnud rahul uute piiridega, saksamaa polnud rahul Versailles' rahulepingu tingimustega, Jaapan ja Itaalia haarasid jõuga maid, Rahvasteliit ei suutnud oma rolli täita. · 1929 puhkes ülemaailme majanduskriis. Ettevõtted läksid pankrotti, töölised jäid töötuks. · Majandusraskuste tõttu hakati kaotama usku demokraatiasse ning loodeti et diktatuur suudab taastada korra riigis.
Versailles' rahuleping kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa. Saksamaa pidi loobuma suurtest aladest ning sõjas tekitatud kahjud tasuma ehk reparatsioone maksma Atandi riikidele. Sakslased ei tohtinud omada tugevat armeed. Nad loobusid ka relvastusest: suured sõjalaevad, allveelaevad, tankid, rasked kahurid, lahingulennukid. Saksamaa loovutas alasid Tsehhoslovakkiale, Poolale, Taanile, Prantsusmaale, Leedule ja Belgiale. Loobus ka sõjaväest. 20.ndad olid rahulikud, kuid 30.ndatel teravnes rahvusvaheline olukord. Sakslased ei leppinud kaotusega ja tahtis rahulepingu tühistada ning sõjakaotuse tasa teha. 1929. Majanduskriis. Ei usutud demokraatiasse, taheti diktatuuri, kuna loodeti, et see taastab riigis olukorra ning suudab muuta elu paremaks. Antandi riigid tahtsid Saksamaad ja tema liitlasi alandada ning neile kätte maksta. See ei langenud kokku USA presidendi rahukavaga: Eelduseks pidi olema sõja lõpetamine ja võitjateta rahu sõlmimine
Vaikiv ajastu- autoritaarne eesti omab iseloomulikke jooni, nagu keelustati poliitilised koosolekud meeleavaldused, ainupartei, ajakirjandus allutati. Rahvusvaheline olukord teravnes. Hitler ja Stalin tugevnesid, ilmnes Rahvasteliidu ja demokraatlike riikide suutmatus lahendada rahvusvahelisi probleeme. Sellistes tingimustes ei olnud Eesti püüded kindlustud ja jäi isoleerituks. Põllumajandus- aitas riiki igati kaasa, põllumajanduses tõusis juhtkohale loomakasvatus. Tööstus- hiigeltehased asendati uute ettevõtetega ja tervete uute tööstusharudega, mis leidsid oma toodangule uue turu. Eestis oli Saksa okupatsioon alla aasta. Saksa väed vallutasid eesti 1918
Esimene sõjajärgne aastakümme oli Euroopas suhteliselt rahumeelne. Püsivate rahulepingute väljatöötamiseks kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, mille istungeid peeti Versailles' lossis. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles' rahulepinguga määrati Saksamaale suured reparatsioonid, riik pidi loobuma suurtest aladest, ei võinud omada suurt armeed ning liitlased hõivasid 15 aastaks Reini jõe piirkonna. 1930. aastail rahvusvaheline olukord aga teravnes. Suuresti oli see seotud Versaillles' süsteemiga. Sakslasi vihastas rahuleping ja see, et prantslased ja inglased ei tahtnud tunnustada Saksamaad suurriigina. Jaapan ja Itaalia olid rahulolematud, sest ei saanud piisavalt asumaid. Kehtestatud riigipiirid põhjustasid pingeid, sest paljud riigid leidsid, et neile kuuluvad alad on ebaõiglaselt saanud naaberriik. Rahvasteliit suutis lahendada vaid väiksemaid kriise.
sunnitlusega. 1825.a kestnud kodusõjast said kasu türklased. Kreeklaste õnneks olid Balkani poolsaarega seotud Euroopa suurriikide huvid, kes toetasid Kreeka vabadusvõitlust. Inglismaaga sõlmiti konventsioon, millega kohustuti taotlema Kreeka autonoomiat. Venemaa kuulutas Türgile sõja, mis lõppes Adrianoopoli rahulepinguga, selle järgi said kreeklased autonoomia. 3.veebruar 1830 a tunnistati Kreeka iseseisvaks riigiks. Monarhia kehtestamine Kreekas Pärast iseseisvust teravnes siseriiklik poliitiline võitlus. 1832. aastal kehtestas Rahvuskogu Kreekas monarhia. Kuningaks sai Otton I (ja pealinnaks Ateena). Otton I ajal: -valitses riiki despootlikult -vilets majanduslik olukord -puhkesid vastuhakud - võeti vastu uus põhiseadus
Maailmakaardil kadus Vene keisririik, Austria-Ungari keisririik lakkas olemast, selle asemel tulid Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia. Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Soome säilitasid iseseisvuse. 4. Kuidas muutusid riikide jõu vahekord peale I maailmasõda, näited. Usa mõju kasv Euroopas, Prantsusmaaa, Inglismaa suurenemine, Itaalia sai suurriigiks, Vene tsaaririigist sai Nõukogude Venemaa, Saksamaa nõrgestamine. 5. Miks teravnes rahvusvaheline olukord 1930 aastatel, põhjused? Jaapan muutus väga sõjakaks tahtes kogu Aasia valitsejaks saada, Rahvasteliit keelas teda aga ta ei võtnud kuulda, Rahvasteliidu nõrgenemine. 6. Kriisid/ sõjakolded 1930 aastatel? Aasias: Jaapan 1931- tungis Mandzuuriasse, tagajärg- Jaapan lahkus Rahvasteliidust. Euroopas: Itaalia 1935- tungis Etioopiasse, tagajärg- Itaalia lahkus Rahvasteliidust
Suurimaks ohuallikaks loeti Venemaad.Eesti julgeoleku kindlustamiseks ei õnnestunud sõlmida mingeid kokkuleppeid,sest välisilm huvitus Eestist vähe.1920. aastate algul taheti sõlmida (Eesti,Soome,Läti,Leedu,Poola)vahel Balti liit,kus kõik aitaksid üksteist sõjalise rünnaku korral.See ei nnestunud lahkhelide ja Venemaa vastuseisu tõttu.1923.aastal sõlmiti Eesti-Läti leping, kuid seda oli Venemaa vastu jätkunud.1930.aastate algul teravnes ravusvaheline olukord.Venemaa ja Saksamaa muutusid tugevateks,Rahvasteliit ei suutnud enda ülesannetega hakkama saada.IIMS puhkudes muutus Eesti rahvusvaheliselt isoleerituks. Majanduse areng Maareformi käigus riigistati mõisnike maavaldused ja jagati see soovijatele.Maareformi tulemusena asendati suurmaapidamine(mõisad) väikemaapidamisega(talud),maaomanike ja maatööliste suhted paranesid.Eesti tähtsamaks majandusharuks jäi põllumajandus,mille arendamisel aitas riik kaasa
Esita näiteid. 1)Üldine sõjaväekohustus 2)Merepakt Inglismaaga , tänu millele suurendati sõjalaevade arvu. 3)Saksa väed sisenesid Reini piirkonda. 4)Tootis massirelvu 4.Kuidas muutus jõudude vahekord pärast esimest maailmasõda ? Kasvas USA mõju euroopas, tugevnesid Prantsusmaa, Inglismaa .Venemaast sai NSVL. 5.Loetle uued riigid , mis tekkisid esimes maailmasõja käigus. Kujunesid:Eesti,Leedu,Läti,Soome,Poola,Austria,Ungari,Tsehhoslovakkia,Iirimaa. 6.Miks teravnes rahvusvaheline olukord 1930.aastatel? Suurriigid hakkasid üha rohkem võimu suurendamise pärast üksteisega võitlema.Eirati rahvasteliitu. 7. 3 olulist sõjakollet 1930.aastatel Hiina- Hiinasse tungis Jaapan ja nad vallutasid Mandzuuria ja tegid sellest vabariigi. Hispaania-hispaanias võitsid üldvalimised Rahvusrindlased , see ei meeldinud sõjaväelastele . Aastal 1936 suvel puhkes mäss millest kasvas kodusõda.Vabariiklasi toetas NSVL. Francot aga Saksamaa , Itaalia ja Portugal
Poliitiline elu ei olnud väga rahulik. Võitlus oli üsna terav ning valitsused vahetusid tihti. Mõnikonrd oli probleeme ka kuningakojal. 7) Demokraatia kriisi põhjused : · Keskklass kaotas oma poliitilise ja majandusliku võimu. Tugevnes tööliskond, kes nüüd said mõjutada riigi arengut. Naised said valimisõigused. · Riigid olid pettunud ning vihased Versailles'i süsteemi peale. · Poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine . Teravnes riigisisene võimuvõitlus. 8) Autoritaalse ja totalitaarse diktatuuri võrlemine / erinevused. Autoritaalses riigis on inimestel vaba mõtteavaldus ning väljendamisvõimalus. Totalitaarses riigis on kontoll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnes ka inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Totaletaarne riik pooldab seda , et elu oleks ühtlustatud ja reeglitele allutatud. 9) Vaba turu võidukäik USA-s.
Mis oli 1938.a. põhiseaduse olulisem muudatus ? * Presidendil oli õigus takistada parlamendis vastu võetud seaduste jõustumist ja saata parlament laiali . 4.Välispoliitika. Mis oli välispoliitika peamine eesmärk ? * Oli kindlustada omariiklus ja julgeolek Mis oli nn. Balti Liit ? * Soome, Eesti,Läti,Leedu ja Poola vaheline leping,mille alusel kõik osalised oleksid osutanud üksteisele abi sõjalise rünnaku korral . Miks teravnes rahvusvaheline olukord 1930 .aastail? * Maailmarahu hakkaisd ohustama nii stalinilik Venemaa kui ka hitlerik Saksamaa,mis mõlemad tugevnesid ja muudusid järjest sõjakamaks . Milline oli eesti välispoliitiline seisund Teise maalimasõja eel ? * Eesti osutus rahvusvaheliselt isoleerituks ning oli kergeks saagiks sõjakatele tolitaarriikidele. 5.Majandus. a)Põllumajandus. Milles seisnes maareform ? * Selle käigus riigistati mõisnike maavaldused,mis jagati sooviatele.
1928.a kirjutati alla dokumendile, mis kandis nimetust Briand´i- Kelloggi pakt. USA ja Prantsusmaa leping, millega sõda ei tohtinud olla poliitika teostamiseks. Lepingus ei ole meetmeid kuidas sõda ära hoida, ega suutnudki sõdu ära hoida!! Enamik maailma suurriike liitus sellega, sealhulgas ka Suurbritannia. Eesti liitus sellega järgmisel aastal. Kokku lisandus hiljem lepingule allakirjutatutele peaaegu poolsada riiki. Tšehhoslovakkia kriis Aprillis-Maid 1938.a teravnes olukord Tšehhoslovakkia ümber. Seal oli suur ja mõjukas sudeedisakslaste vähemus, mis oli tollal suuruselt teine rahvusgrupp peale tšehhide. Saksamaa propaganda väitis, et sakslasi kiusati Tšehhoslovakkias taga, õhutas vastuolusid ka tšehhide ja slovakkide vahel jne. Sõjaliselt üsna tugev Tšehhoslovakkia oli valmis end Saksamaa eest kaitsma, kuid ootas ka appi relvaga oma liitlasi: Suurbritanniat, Prantsusmaad ja Nõukogude Liitu. Kriis venis läbi 1938.a suve
Ungarlased jäid paikseks ning kristianiseerusid järgneva sajandi jooksul. Pärast seda läks Otto Itaaliasse, kus taastas korra ja stabiilsuse. Ta võttis endale ka Itaalia kuninga tiitli. Et ta nõustus hakkama ka paavsti ja kiriku kaitsjaks, siis kroonis paavst Otto Roomas keisriks. Sellega pandi alus Saksa-Rooma riigile, mis kestis 844 aastat, 1806. aastani. Keisrivõimu kõrgajaks võib lugeda 12. sajandit, mil valitsesid edukad monarhid Friedrich Barbarossa ja Heinrich VI. Sel ajal teravnes ka võitlus paavstivõimuga, mis jõudis oma kõrgpunkti 13. sajandil, mil keisririigi reaalse ühtsuse taastas Friedrich II. Kuid kuna paavstivõim oli veelgi tugevam, suutis ta imperaatori võimu murda ning paisata riigi kaosesse. FRIEDRICH BARBAROSSA Friedrich Barbarossa oli Saksa kuningas alates 1152, Rooma keiser alates 1155 kuni surmani. Teda peetakse üheks võimekaimaks ja edukaimaks Saksa-Rooma keisriks. Ta suutis oma valdustes kehtestada korra ning stabiilsuse
Pearõhk pandi rasketööstusele. Plaanimajandus välistas Lääne ühiskonnale oma turumajanduse ning kaotas peaaegu täielikult majandusliku erainitsatiivi. Oluliseks majandusalase koostöö orgamisatsiooniks oli Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (1949). 6.majanduse allakäik NKL. 1940a teisel poolel jätkus rasketööstuse eelisarendamine eesmärgiga kindlustada riigi sõjalist võimsust. See eesmärk saavutati, kuid majanduslik olukord oli tervikuna pingeline. Seda teravnes veelgi 19461947a põud ja sellega kaasnenud nälja hädad. NKLelanikkonnavarustus esmaste toiduainete ja tarbekaupadega oli 1950a algul märgatavamalt viletsam kui venemaa tsaariaja lõpus. Stalini surma järel hakkas ministrite esimees malenkov senist majanduspoliitikat muutma. 1960a tõsteti toiduainete hindu. Ja majandus pidurdus. 7. KarotammEestis sündinud, kuid 1920a NL lahkunud kommunist. 1940a tuli ta eestisse uut võimu üles ehitama. Temast sai EKP üks juhttegelasi
nende asemele loodi riiklik ainupartei (Isamaaliit), ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, kõige olulisemate asutuste, nagu ametiühingute, noorsoo- organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jt. üle kehtestati range kontroll, olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena. Demokraati asendus autoritaarse riigikorraga, mis on tagantjärele saanud nimeks vaikiv ajastu. 1930. aastate algul rahvusvaheline olukord teravnes. Maailmarahu hakkasid ohustama nii stalinlik Venemaa kui ka hitlerlik Saksamaa, mis mõlemad tugevnesid ja muutusid järjest sõjakamaks. Samal ajal ilmnes Rahvasteliidu ja demokraatlike riikide suutmatus lahendada rahvusvahelisi probleeme. Sellistes tingimustes ei olnud Eesti püüded kindlustada oma julgeolekut tulemuslikud. Teise maailmas]ja puhkedes osutus Eesti rahvusvaheliselt isoleerituks ning oli kergeks saagiks sõjakatele totalitaarriikidele
suur hulk Aasia maid ja 1950. Aastate algul Aafrika maad. Kasutades ära vähem arenenud Aasia ja Aafrika maade raskusi, surusid suurriigid neile peale majanduslepinguid ja poliitilisi kokkuleppeid. India vabariik kuulutati välja 1950. aastal. Kehtestati parlamentaarne kord. Indias valitses üldiselt demokraatlik kord. Kuid terav vastasseis oli hindude ja moslemite vahel. Pidevad piirivaidlused Pakistani ja Hiinaga kasvasid üle sõjalisteks kokkupõrgeteks. Teravnes ka siseriiklik olukord. 1984 aastal mõrvati peaminister Indira Gandhi, mille järel valitses tema poeg, kes samuti mõrvati. 20. sajandi lõpul toimusid kokkupõrked India ja Pakistani vahel. India elu tänapäeval on meeletutest rikkustest äärmuse vaesuseni. Aafrika rahvaste vabanemine kulges erinevalt. Enamikus riikides valitsesid diktatuurid. Vaid vähestes õnnestus saavutada rahu ja ühtsus. Üks edukamaid Aafrika riike oli Lõuna-Aafrika Vabariik. Kuid 1990
ja Moskvaga kooskõlastamata välispoliitika teravdasid Nõukogule Liidu ja Jugoslaavia suhteid äärmusteni. Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam sotsialistliku riigina. Teised idabloki riigid ei leppinud samuti Moskva mudeli juurutamisega ja lootedi üles ehitada inimnäoga sotslialism. Moskva suutis kõik need vastupanukatsed lämmatada ( Saksa Demokraatlik Vabariik 1953, Poolas 1956,1980-1981, Ungaris 1956 ) 1960-ndatel teravnes vastasseis välja ka sotsialismileeri suurimate riikide, Nõukogude Liidu ja Hiina vahel. 1969 kasvas vastasseis üle isegi relvastatud piirikonfliktiks. Eristusid sotsialismileeri raames riigid ( Jugoslaavia, Albaania, Põhja-Korea), mis jäid osalised Moska mõjusfäärist välja. Sotsialistlikud sõprusühendid 1960-ndatel Nõukogude Liidule kuulekaks jäänud riigid. ( Nõukogude Liit,Vietnam,Poola,Rumeenia,Saksa DV,Tsehhoslovakkia, Ungari,Bulgaaria,Kuuba ja Mongoolia)
Nad võisid ise valida, kellega abielluda, samas kui naisterahvad olid sõltuvad isa valikust. Kuitahes uuenduslikult ühiskond ei mõelnud, seda traditsiooni ei murtud. Olla vanem polnud kerge. See ilmneb ka Jane Austeni ,,Uhkusest ja eelarvamusest". Pereema suurimaks mureks oli kõik tütred mehele saada, pereisa ülesanne oli peret üleval pidada ja abikaasa närvide eest hoolitseda, kuna need said sageli liiga. Rahaprobleem oli levinud üle terve Euroopa, kuid kuna Inglismaa on saar, teravnes isoleeritusest sõltuvalt see mure seal eriti. Juhtus ka nii, et kõrgseltskonnas liiklejad sattusid võlgadesse see polnud haruldus. Rahapuudus tekitas stressi, mis omakorda pingestas rahvast. Parim võimalus kõigest sellest pääseda oli elada linnast eemal, kusagil, kus pole palju rahvast. ,,Uhkuse ja eelarvamuse" kangelanna Elizabethi isa oli üks selliseid julgeid mehi, kes ühiskonna rahulolematuse eest maale pages.
1938a. 19.sep. sõlmisid suurbritanni, prant, saksa ja itaalia müncheni kokkuleppe. Kevadel vallutas ta terve tsehhoslovakki. 2.MRP. 23.aug, 1939a. Kirjutasid Nõukogud liidu välisminister v.Molotov ja saksa välism. J.von ribbeutrop moskvas alla mitte kallale tungi lepingule. Tuntakse nime all Molotoviribbentropi pakti all. 3.II MS puhkemise põhjused. Poliitilised eeldused: rahvasteliit ei tlnud oma ül toime. 1930a. Lõpult teravnes järsult rahvusvaheline olukord. Majanduslikud eeldused: Hitler otsustas arendada sõja tööstust. Nõukogude Liidu majanduspoliitika peaeesmärk tugeva sõjaväe ülesseehitamine. Ideoloogilised eeldused: hitleri põhiidee oli et saksa rahvas vajab eluruume. Eluruume tli jõuga hankida naaberrahvastelt. 5. Sõjaalgus 19391940 euroopas. Teine ms algas 1.sep. 1939 saksamaa sissetungiga poolasse. 3sep, kuulutasid prantsus. Ja suurb. Saksale sõja. 17sep
Esmalt tunnustas Moskva 1940. aastal ebaseaduslikult NSV Liiduga liidetud Eesti, Läti, Leedu iseseisvust. 1990. aastate algul tekkis pingeline olukord Pärsia lahe piirkonnas, kui Iraak okupeeris Kuveidi. Rahvusvahelised sõjajõud, mille tuumikuks olid USA väed, sundisid Iraagi Kuveidist lahkuma. 20. sajandi lõpuaastate rahvusvahelisi suhteid iseloomustasid mitte ainult kriisid, vaid ka rahuotsingud. 1990. aastate algul oli rahuprotsess Lähis Idas mõningal määral edukas. Paraku teravnes olukord seal taas aastakümne teisel poolel. Lahendust pole tänapäevani leitud. Suuremat edu savutas rahuprotsess Põhja-Iirimaal. Pärast aastakümneid kestnud võitlust, mida pidasid iiralstest separistid Suurbritannia valitsuse vastu, suudeti 1998. aastal sõlmida rahuleping Briti võimu pooldavate ja selle vastaste jõudude vahel. 20. sajandi viimasel aastakümnel oli oluline tegevus ka rahvusvahelise majandusliku ja poliitilise koostöö arendamine. Edukalt kulges see Euroopas. 1992
lõppeesmärk oli proletaarne maailmarevolutsioon. 1929. a. alanud ülemaailmse majanduskriisi ajal hakkas Versaille's-Washingtoni süsteem lagunema, sest tugevnes suurriikide rivaalitsemine ning sellega seoses muutusid ka endised võitja-riikide ning võidetute vahekorrad. Saksamaa vabastati lõplikult reparatsioonide maksmisest ning teised riigid tunnistasid Saksamaa õigust taastada oma sõjaline jõud. Majanduskriisi ajal teravnes olukord Kaug- Idas, sest Jaapan üritas ülemvõimu saavutada ning saada kogu Aasia valitsejaks. Selle peale kuulutas Rahvasteliit Jaapani agressoriks, mispeale viimane välja astus. 1930. aastatel hakkas vähenema Rahvasteliidu tähtsus, sest organisatsioon ei suutnud oma liikmeid kaitsta. Itaalia lahkus Rahvasteliidust, kuna viimane ei tunnistanud Etioopiat Itaalia osana ning kuulutas Itaalia agressoriks. 1933. a. algul tuli Saksamaal võimule
o. sõlmida Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vaheline leping, mille alusel kõik osalised oleksid osutanud üksteisele abi sõjalise rünnaku korral. Kuid liidu loomine takerdus Balti riikide omavaheliste lahkhelide ja Venemaa vastuseisu tõttu. Ainsaks tegelikuks sammuks sel teel jäi 1923. aastal alla kirjutatud Eesti-Läti kaitseliidu leping, ent kahe väikeriigi jõust poleks Vene ohu tõrjumisel jätkunud. 1930. aastate algul rahvusvaheline olukord teravnes. Maailmarahu hakkasid ohustama nii stalinlik Venemaa kui ka hitlerlik Saksamaa, mis mõlemad tugevnesid ja muutusid järjest sõjakamaks. Samal ajal ilmnes Rahvasteliidu ja demokraatlike riikide suutmatus lahendada rahvusvahelisi probleeme. Sellistes tingimustes ei olnud Eesti püüded kindlustada oma julgeolekut tulemuslikud. Teise maailmas]ja puhkedes osutus Eesti rahvusvaheliselt isoleerituks ning oli kergeks saagiks sõjakatele totalitaarriikidele.
Kordamine ajaloo kontrolltööks 4.märts Tuuli Varik Domino teooria, st. kommunistid tuli peatada Aasias 1960 alates paindlik reageerimine st. kommunistidele tuleb anda vastulöök pidades kohalikke sõdu 1970 aastail paranesid USA suhted NSVLiga st. Pingelõdvendus 1980 I poolaastal teravnes vastasseis NSVLiga, tehti suuri sõjalisi kulutusi b) sisepoliitilsed probleemid: hirm kommunismi levimise ees viis makartismini st. Vasakpoolsete ja liberaalsete ühiskonna tegelaste tagakiusmiseni 1950. aastate algul mustanahaliste võitlus võrdsete õiguste eest 1960 aastail, mida juhtis M.L. King 7. Nimeta Saksamaa lõhenemise põhjused! Külmsõda Saksamaa jagamine okupatsioonitsoonideks
Keiser saatis Eduskonna mitu korda laiali ning ka võimu piirati sellel oluliselt. Eestis ja Lätis tekitasid sisevastasseisud revolutsiooniliste meeleolude süvenemise. Näiteks Eestis hakati mõisu põletama ning moodustati uusi omavalitsusüksuski, mispeale venevõimud kuuluasid välja sõjaseisukorra ja saatsid välja karistussalgad. Paljudele anti ihunuhtlus, paljud saadeti pikemaks ajaks Siberisse sunnitööle. Leedu oli revolutsiooniga kaasa minemises ettevaatlik, kuid hiljem teravnes nendegi olukord Vene keskvõimuga ning ka leedukad ei pääsnenud karistussalkade "visiidist". Mina Vene Keisririigi karistuste rangusest aru ei saa, sealsed valitsejad, eesootsas Nikolai II-ga oleksid võinud olla veidi inimlikumad rahvastega, kelle üle valitsesid niigi. Soome ja Baltimaade erinevatest ja sarnastest joontest kaaluvad minu jaoks üle erinevused. Oma vaiksema ning ettevaatlikuma natuuriga soomlased olid Vene võimudele arvatavasti
Ta rajas ka uue pealinna Washingtoni, et mitte eelistada ühtegi osariiki 10. Suur Prantsuse revolutsioon Revolutsiooni eelõhtu 1774 aastal asus troonile Louis XVI Ühiskond oli jaotatud kolme seisusesse: vaimulikud aadelkond ja nn kolmas seisus Niisugune jaotus aga ei vastanud ühiskonnas kujunenud majanduslikule olukorrle. Rikkad kaupmehed, advokaadid ja arstid soovisid rohkem õigusi. Konflikt teravnes peale generaalstaatide kokkukutsumist. Revolutsiooni algus 5. Mail 1789 kogunesid Versailles's generaalstaadid Kolmas seisus ei olnud nõus vana hääletamise korraga. Nad lahkusid Versaillest j a17. Juunil kuulutasid end rahva esindusorganiks Rahvuskoguks, mille otsuseid ei ole kuningal õigus yühistada. Rahvuskoguga liitus ka osa aadelkonnast. Revolutsiooni.... 9
Argentiinale. 1982. aastaks üleandmise küsimuses ei olnud kuskile jõutud, 1982 Argentiina hõivas selle saare ja lootis et Inglismaa jätab selle küsimuse niisama. Margaret Tatcher otsustas, et see saar tuleb tagasi vallutada, sinna saadeti Inglise dessant ja 25 päevaga suudeti ala uuesti enda kontrolli alla saada. Kuulub Inglismaale enamik elanikkonnast ka inglased. Inglismaa jaoks oli murepiirkond Põhja-Iirimaa. Olukord teravnes 60. a. lõpus, sest leidis aset majanduslangus. Iirlased asusid võitlema enda poliitiliste õiguste eest. Kohalik valitsemine P- I oli protsestantide ehk inglaste käes. Valimispiirkondades olid koostatud nõnda moodustatud, et katoliiklased, iirlased olid vähemuses, ei saanud selle tõttu valitsemises osaleda. Tegevust aktiveeris Iiri Vabariiklik Armee - IRA, kes alustas terrorirünnakuid võimude vastu. IRA liikmeid võeti kinni, vangistati, kes alustasid näljastreiki
Vaenulikult võtsid Vendée talupojad vastu Rahvuskaardi moodustamise, milles nad ei tahtnud osaleda. Vastuseks meeste registreerimisele Rahvuskaarti puhkes mäss Moncontant'is. Algas kodusõda. Kriitilises olukorras oli selge, et zirodiinidest ministrid ja valitsusorganid on muutunud teovõimetuks. Oli vaja tugevamat võimu, Konvent otsustas luua erakorralise võimuorganina Rahvapäästekomitee. 1793 aasta kevadel zirodiinide ja jakobiinide vaheline võitlus teravnes. 15.aprillil ilmus Konventi järgmine Pariisi kommuuni delegatsioon, milles nõuti 22 zirodiini saadiku konvendist kõrvaldamist. Mis ei läinud läbi. Võitlus zirodiinide ja jakobiinide vahel oli kandunud Pariisist provintsidesse. Osutus, et Lõuna-Prantsusmaal olid zirodiinid kohaliku kodanluse ja ametnikkonna seas kindlas ülekaalus, aprilli lõpus võtsid zirodiinid koos föjaanidega võimu üle Marsailles's [mahr-sei].
hävitati, kuid loetakse esimeseks teadaolevaks eesti keelseks trükiseks. ... · Uus usuline vool ei saanud ilma omakeelse käsiraamatuta läbi ja koostati Tallinnas luterlik katekismus. · Simon Wanradt ja Johann Koell. · Trükiti aastal 1535 Saksamaal, kuid keelati "rohkete vigade tõttu". · Arvatavasti oli 1550. aastatel olemas ka laialtkasutatav eestikeelne katekismus, mille eksemplare pole kahjuks leitud. · Probleemiks oli, millist keelemurret tarvitada, mis teravnes seda enam, mida intensiivsemaks muutus eestikeelsete raamatute väljaandmine Wanradti ja Koelli katekismuse säilinud fragment Piibli tõlkimine · Piibli ja lauluraamatu tõlkimiseks tehti esimesed katsed juba XVI sajandil. · 1549. aastal tegeles Piibli tõlkimisega Hans Susi. · Susi kapital ja teised annetused vaeste koolipoiste jaoks. · Pole teada, kaugele sel ajal piiblitõlgetega jõuti, sest käsikirjad ei jõudnud trükki ega pole säilinud.
Inglismaal 1760. aastatel, mehaniseerimine toimus valdkonniti. Esimene valdkond oli puuvillaketramine. Tööstuspöörde peamised eeldused: 1. tehniline areng, mis võimaldas mehaniseerimist; 2. põllumajanduspööre; 3. põllumajanduspöörde tulemusena tekkiv ostjaskond; kapitalistlik põllumajandus ja linnarahvas vajab tööstuskaupu; 4. transpordi areng 5. monopoolsete õiguste asendumine vaba ettevõtluse ja konkurentsiga. 19.sajandi keskel teravnes Idaküsimus. Paljud suurriigid olid huvitatud Balkani poolsaarest ja Musta mere piirkonnast. Balkani poolsaare rahvad võitlesid vabanemaks Türgi võimu alt. See võitlus aga rikkus jõudude tasakaalu ja muutus Austriale ohtlikuks Habsburgide impeeriumi rahvad võisid tulevikus samuti taotleda vabanemist. Venemaa püüdis saavutada kontrolli Musta mere üle, Inglismaa käsitles seda otsese ohuna oma huvidele Vahemeres. Teravnenud Idaküsimus
välja Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida-ja Kagu-Euroopas. Hitler ja Stalin võisid vallutusi jätkata teineteist takistamata. Teine maailmasõda: põhjused (poliitilised, majanduslikud, ideoloogilised) ja toimumisaeg (aastaarvud) (lk 100); Sõda toimus 1939. – 1945a. Poliitilised: Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Peale 1939 aastat rahvusvaheline olukord teravnes. Eriti sõjakaks muutus Saksamaa. Majanduslikud: Selleks et Saksamaad majanduskriisist välja viia otsustas Hitler arendada sõjatööstust. Natsid võtsid suurpankuritelt laene, lubades vastutasuks nende käsutusse vallutatud maade tööstuse toorained ja odava tööjõu. Nõukogude Liidu majanduspoliitika pea eesmärk oli tugeva sõjaväe üles ehitamine. Ideoloogilised: Hitleri pöhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi, seda tuli jõuga hankida naaberrahvastelt
aastaks. Suurlõhe ·Tekkis kaks leeri, mille ühel poolel oli Jakobson oma poolehoidjatega ja teisel pool Hurt enda omadega. Jakobson pidas tähtsaks majanduslikke ja sotsiaalseid nõudmiseid ning lootis mõisnikevastases võitluses abi Venemaalt, kuid Hurt pani esikohale hariduse- ja kultuuriküsimusi. 1881. tagandas Jakobson Hurda EkmS-i presidendi kohalt. ·1882. jäi Jakobson kopsupõletikku ning suri. Tema surm ei toonud lahendust tülidele ning need jätkusid. Teravnes olukord Hurda ja Johann Köleri vahel. 1883. võeti Hurt Aleksandrikooli esimehe kohalt maha (Köleri eestvedamisel). Lõpuks suleti Aleksandrikooli peakomitte ning ka abikomiteed.
· erinevate probleemide jaoks olid erinevad komisjonid · nõukogu koosnes alalistest ja mittealalistest liikmetest Miks pidi Saksamaa nõustuma raskete rahutingimustega? Sest Versailles' rahuleping kuulutas nad sõjasüüdlaseks. Miks nimetati Pariisi rahukonverentsil loodud uut poliitilist korraldust ka Versailles' diktaadiks? Sest Versailles's koostatati neid dokumente ja prantslased ja inglased surusid oma rahutingimusi teistele peale. Miks teravnes 1930.aastatel rahvusvaheline olukord? 1. Sakslasi vihastas Versailles' rahuleping ning see, et prantslased ja inglased ei tahtnud Saksamaad suurriigina tunnustada. Üleskutsed tühistada rahuleping ning sõjakaotus tasa teha leidsid Saksamaal suurt poolehoidu. 2. Antandi poolel sõdinud Jaapan ja Itaalia olid solvunud, et nad ei saanud piisavalt asumaid
Kasutades teatud piirkondadesse; piiramine / kaotamine sisesegadusi Hiinas protektsionistlik (näiteks Balti erikorra okupeeris Manduuria majanduspoliitika; likvideerimine Balti (Kirde-Hiina) ja Põhja- peamiseks kubermangudes); Mongoolia ning eksportartikliks oli vili seadusandluse teravnes konkurents (samal ajal omal pidevad ühtsustamine. Jaapaniga Korea näljahädad). isevalitsus (absoluutne poolsaare pärast. Põllumajanduse monarhia)- keiser Vastuolud Jaapaniga põhiprobleemiks oli (tsaar) Nikolai II Kaug-Idas viisid Vene- maaküsimus- suur osa /Romanovite dünastia/ Jaapani sõja maavaldustest kuulub omas piiramatut võimu; puhkemiseni (1904-
1920-kuulutati välja EV 1920-anti välja Eesti esimene põhiseadus, mille järgi teostas seadusandliku võimu 1kojaline parlament, täidesaatvat võimu valitsus, mille tegevust juhtis riigivanem. Presidendi ametikohta ei loodud 1920-püüti luua Balti Liitu(Soome, Poola, Eesti, Läti, Leedu vaheline leping, milles alusel kõik osalised oleksid osutanud üksteisele abi sõjalise rünnaku korral) 1923-kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliidu leping 1930a. algul-rahvusvaheline olukord teravnes, Venemaa ja Saksamaa muutusid sõjakamaks, Rahvasteliit ja demokraatlikud riigid ei suutnud lahendada rahvusvahelisi probleeme okt.1933-rahvahääletusel kiideti heaks põhiseaduse parandused, mille koostasid vabadussõjalised 12.03.1934-Konstantin Päts ja Johan Laidoner teostasid sõja väelise riigiöörde 1934-1940-vaikiv ajastu, autoritaarne Eesti 1937-uus põhiseadus, millega loodi presidendi ametikoht 1938-Päts valiti presidendiks
suurmaaomanikele, samal ajal valitseb talupoegade hulgas terav maapuudus. Maareform toimub peale 1905.aaasta revi-I (Vt all). Välispoliitika: · 19.sajandi keskpaigast alates Venemaa rahvusvaheline tähtsus langes (Krimmi sõda 1853-1856) ja Venemaa muutus suurriikide hulgas teisejärguliseks riigiks. · 19.sajandi lõpust aktiviseerus Venemaa välispoliitika Kaug-Ida suunal. Kasutades sisesegadusi Hiinas okupeeris Manduuria (Kirde-Hiina) ja Põhja-Mongoolia ning teravnes konkurents Jaapaniga Korea poolsaare pärast. · Vastuolud Jaapaniga Kaug-Idas viisid Vene-Jaapani sõja puhkemiseni (1904-1905); mille kiiresti moderniseerunud Jaapan võitis. Lüüasaamine sõjas tõi Venemaale kaasa territoriaalseid kaotuseid (Sahhalini saare lõunaosa); vähendas Venemaa 1905.a. revolutsioon: · Põhjused: Soov laiendada kodanikuvabadusi. Soov reformida senist aegunud riigikorraldust.
6. Mida kujutas endast 1923.a. Ruhri kriis? Kuidas mõjutas see rahvusvahelist olukorda? Ruhri kriis kujutas endast olukorda, kus Prantsuse ja Belgia väed tungisid Saksamaale Ruhri tööstuspiirkonda, kust saada kätte maksmata jäänud reparatsioone. ruhri kriisist oleks võinud tekkida uus üleeuroopaline sõda. See jäi ära kuna USA laenas Saksamaale raha, et ta saaks reparatsiooni ära maksta. See sundis teisi riike reparatsiooni -ja võlaprobleemidele lahendust otsima. 7. Miks teravnes 1930. aastatel rahvusvaheline olukord? Nimeta peamised kriisikolded 1930. aastate maailmas ja nende põhjused. • Sakslasi vihastas Versailles' rahuleping ning see, et prantslased ja inglased ei tahtnud Saksamaad suurriigina tunnustada. Saksamaa tahtis sõjakaotust tasa teha. • I maailmasõjas Atandi poolel sõdinud Jaapan ja Itaalia olid solvunud, sest nad ei saanud maailmasõjas osalemise eest piisavalt asumaid. Nii otsustati need asumaad endale jõuga haarata.
protokoll milles toodi välja Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida-ja Kagu-Euroopas. Hitler ja Stalin võisid vallutusi jätkata teineteist takistamata. Teine maailmasõda: põhjused (poliitilised, majanduslikud, ideoloogilised) ja toimumisaeg (aastaarvud) (lk 100); Sõda toimus 1939. 1945a. Poliitilised: Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Peale 1939 aastat rahvusvaheline olukord teravnes. Eriti sõjakaks muutus Saksamaa. Majanduslikud: Selleks et Saksamaad majanduskriisist välja viia otsustas Hitler arendada sõjatööstust. Natsid võtsid suurpankuritelt laene, lubades vastutasuks nende käsutusse vallutatud maade tööstuse toorained ja odava tööjõu. Nõukogude Liidu majanduspoliitika pea eesmärk oli tugeva sõjaväe üles ehitamine. Ideoloogilised: Hitleri pöhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi, seda tuli jõuga hankida naaberrahvastelt
Mannerheimist Kaitsenõukogu esimees ja peagi anti talle sõjamarssali auaste. Lisaks lepiti kokku, et sõja puhul saab temast sõjavägede ülemjuhataja. Kaitsenõukogu esimehena hoolitses Mannerheim väsimatult relvajõudude moderniseerimise eest. See kõik nõudis raha, kuid valitsus ja parlament ei pidanud kaua aega sõjaohtu tõsiseks ning kaitsekulutusteks eraldatud summad olid ebapiisavad. Olukord muutus alles 1939, kui rahvusvaheline olukord teravnes ning Mannerheim palus end nõukogu esimehe kohalt vabastada. Saavutati kompromiss, Mannerheim jäi kohale ja kaitsekulutusi suurendati oluliselt. Uutes oludes muutusid ka Mannerheimi sisepoliitilised tõekspidamised. Kui ta varem eitas igasuguseid kompromisse ja järeleandmisi endistele vastastele, siis alates 1933. aastast asus ta rõhutama rahva ühtekuuluvustunde vajadust. MANNERHEIM TALVESÕJAS Talvesõja põhjused ja ka sõjategevuse käik on eestlastele üsna hästi tuntud
seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise sise- ja väissurve vastu (kommunistide võimuhaaramiskatsed). Samal a. kuulutas USA riigisekretär välja Marshalli plaani, abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Andsid abi 1948-52 a 17 riigile majanduslikku ja tehnilist abi kokku 13 miljardi dollari väärtuses. Nii tõusis rahvuslik kogutoodang neljandiku võrra. NSVL keelas abi võtta. Jugoslaavia ainsana ignoreeris Moskvaga vastuseis teravnes. Berliini blokaad Pooled: Lääne- Saksamaa Suurbritannia, Prantsusmaa, USA. Ida- Saksamaa NSVL. 1948. Aasta juunis alanud Berliini blokaadi käigus lõikas NSVL Lääne-Berliini ära välismaailmast, st elektrist, kütusest ning toiduainetest. Lääs aga ei alistunud. USA õhusilla abil aitas varustada. 324 päeva möödudes oli NSVL sunnitud blokaadi lõpetama Blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks. Vaenutsevad pooled ei olnud omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma
Jaapan, Itaalia, Austria-Ungari. 19. saj. avaldus kapitalismi arenemise ebaühtlus eriti selgelt: Saksam. ja USA olid tööstulikult arengult ees vanadest kapitalistlikest maadest. Saksam. tooted odavamad ja kvaliteetsemad kui Suurbrit., sest tööstuslik pööre toimus Saksamaal palju hiljem (uuem tehnoloogia). Prantsusmaa maj. arenes aeglasemalt ja säilitas agraarse iseloomu, eriti mõjutas Prantsusmaa maj. Elsass-Lotringi kaotus Saksamaale Prantsuse-Preisi sõjas. Teravnes võitlus maailmaturul, mis ergutas otsima selliseid turge, mida oleks võimalik kaitsta välismaise konkurentsi eest (st. kolooniaid).Algust tegi Inglismaa, kes anastas Küprose (1878) ja alustas sõda Afganistanis. Venemaa jätkas koloniaalekspansiooni Kesk-Aasias, alistades Hiiva khaaniriigi. Prantsusmaa vallutas Tuneesia 1881 (sellele pretendeeris ka Itaaliia). Saksamaa alustas võitlust veel ümberjaotamata maade eriti Maroko ja Hiina pärast. Impeeriumid imperialismiajastul:
o. sõlmida Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vaheline leping, mille alusel kõik osalised oleksid osutanud üksteisele abi sõjalise rünnaku korral. Kuid liidu loomine takerdus Balti riikide omavaheliste lahkhelide ja Venemaa vastuseisu tõttu. Ainsaks tegelikuks sammuks sel teel jäi 1923. aastal alla kirjutatud Eesti-Läti kaitseliidu leping, ent kahe väikeriigi jõust poleks Vene ohu tõrjumisel jätkunud. VÄLISPOLIITIKA 1930. aastate algul rahvusvaheline olukord teravnes. Maailmarahu hakkasid ohustama nii stalinlik Venemaa kui ka hitlerlik Saksamaa, mis mõlemad tugevnesid ja muutusid järjest sõjakamaks. Samal ajal ilmnes Rahvasteliidu ja demokraatlike riikide suutmatus lahendada rahvusvahelisi probleeme. Sellistes tingimustes ei olnud Eesti püüded kindlustada oma julgeolekut tulemuslikud. Teise maailmasõja puhkedes osutus Eesti rahvusvaheliselt isoleerituks ning oli kergeks saagiks sõjakatele totalitaarriikidele. MAJANDUSE ARENG
- Moskva-meelse kommunistliku reziimi vastu suunatud ülestõus Ungaris ja selle mahasurumine NL vägede poolt. - Lähis-Ida uus Araabia-Iisraeli sõda, millesse sekkusid ka Suurbritannia ja Prantsusmaa. 1970. aastal kujunes välja ülemaailmne majanduskriis. Algas kosmose vallutamine. Sotsialismileer jõuab kriisi seisusesse. Kriisid tervnesid, sest maailm oli jagunenud kahels vastandlikuks leeriks ja nende vaheline võitlus mõnes piirkonnas teravnes. Koloniaal süsteemi lagunemine. 1957. aastal saatis NSV Liit kosmosesse esimese Maa tehiskaaslase (sputniku) ning katsetas mandritevahelist ballistilist raketti. Nüüd võis ka Nõukogude tuumalöök tabada USA'd. Suur sõda muutus veelgi ohtlikumaks ning sellepärast ka vähem tõenäolisemaks. 2. Millist rolli etendas maailmas USA aastatel 1955-85? 1950. aastate jooksul oli USA maailma stabiilsuse eest vastutava üliriigi rolliga harjunud.
Sõjaväeringkonna ülem RESK-i nimel, et nüüdsest teostab tema võimu kolmes Balti liiduvabariigis. Ta nõudis kõigi NSV Liidu põhiseadusega vastuolus olevate seaduste tühistamist, rahvakogu-nemiste ja meeleavalduste keelustamist. Baltimaad eirasid RESK-i korraldusi ning valmistusid kaitseks. 20. augustil 1991 kuulutas Eesti oma iseseisvuse taastatuks, päev hiljem järgnes talle Läti. Venemaa president Jeltsin tunnistas viivitamatult Balti riikide iseseisvust. Olukord teravnes, 21. augustil alustasid OMON-i üksused Riias rünnakut ülemnõukogu hoonele, sama päeva hommikul üritasid Pihkvast toodud dessantväelased vallutada Tallinna teletorni. Selleks ajaks oli olukord Moskvas aga juba otsustavalt muutunud. 20. augustil andis RESK oma üksustele korralduse rünnata öösel valget maja, mille kaitsele oli kogunenud juba ligi 100 000 inimest. Osa rünnakuks määratud üksustest keeldus aga käsku täitmast
1)Euroopa 20.saj alguses Majandus-suurte arengute aeg. SKT tõusus ühe inimese kohta umbes 2x. Majanduse areng oli kiire, aga ebaühtlane, see tõi kaasa pinged suurriikide vahel. Riiklik regulatsioon taandus ja esikohale tuli kaubandus. Kaubandusega kaasnes ka raudteede teke. Tänu raudteedele sai kaup kiiremini kohale, suuremates kogustes ja odavamalt. Teravnes konkurents. Kõik see muutis riigid üksteisest sõltuvaks ehk tekkis globaliseerumine. Tööstus muutus rahvusvaheliseks. Pikka aega majanduses esikohal olnud Inglismaale järgnesid ka USA ja Saksamaa edu. Saksamaa eksport kasvas 1900- 1913 tänu uutele tööstusharudele 3x. See tõi endaga kaasa ka Saksa kaubalaevastiku arengu. Ühiskond-Demokraatlikud ühiskonnad olid väsinud seesmistest vastuoludest. Tööstuslik pööre sünnitas uue klassi-palgatöölised
Miks Gracchuste reformid olid nurjumisele määratud? Rooma oli seisulik ühiskond, mis oli paljuski ära määratud seadustega. Ehkki juba hilise vabariigi ajal ei määranud inimese seisundit kuulumine patriitside või plebeide hulka, oli seisuslik päritolu ülioluline. Kõige tähtsamad ühiskonna liikmed olid senaatorid, kes tulid Rooma linna jõukate patriitsi- ja plebeisuguvõsade (nobiliteedi) hulgast. Keisrid hakkasid senaatoriteks arvama ka teiste Itaalia ja provintsi linnade ülikuid. Senaatori ametirüüks oli valge purpurpunase triibuga tooga. Senaatorid olid suurmaavaldajad, kuid nende elu möödus kõrgetes riigiametites Roomas. Nende hulgast pärinesid ka provintside asevalitsejad ja sõjaväeülemad. Järgmine seisus oli ratsanikud, samuti rikkad ja mõjukad inimesed. Ratsanikud tegelesid meelsasti kauplemise, rahanduse ja kohtunikuameti pidamisega. Seisuse nimetus tuli algsest kohustuses...
SKT suurenes maailmas üle kahe korra. Turusuhted muutusid tähtsamaks, riiklik regulatioon taandus, olulisim oli kaubandus. Maailm globaliseerus: rahandusfirmad põimusid kokku, tööstus muutus rahvusvahelisemaks. Majandus arenes maailmas ebaühtlaselt, mis tekitas pingeid. Arengus jõudsid Inglismaale järgi USA ja Saksamaa, sest rõhusid uuematele leiutistele. Raudteede võrgu tihenemine võimaldas rohkem kaupa kiiremini transportida, teravnes konkurents. MONOPOL- turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja; puudub konkurents. 4. Ühiskondlikud liikumised: REVIONISTID- leidsid, et Marxi õpetust tuleb parandada ning et sotsialismi on võimalik jõuda järk-järguliste reformidega. VENE ENAMLASED- olid Lenini eestvedamisel haaranud Vene sotsiaaldemokraatlikus parteis juhikoha; ainus tee sotsialismile oli nende arust vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine.
kohta üle kahe korra. Majanduse areng oli kiirem, samas aga ka ebaühtlasem kui kunagi varem. Majanduslikud kiirendus ja aeglustusperioodid vaheldusid riikides erinevas rütmis. Turusuhted muutusid järjest tähtsamaks ja riiklik regulatsioon taandus, järjest olulisemale kohale maailmamajanduses tõusis kaubandus. Raudteede võrgu tihenemine võimaldas kaupa mitte ainult kiiremini, vaid ka odavamalt ja suuremates kogustes transportida, sellega löödi alla üldine hinnatase ja teravnes konkurents. Tõelise hoo sai sisse sadamate ning kaubandusfirmade areng. See kõik muutis riigid üksteisest järjest rohkem sõltuvaks. Maailm globaliseerus: rahandusasutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid üksteisega, tööstus muutus järjest rahvusvahelisemaks. Majanduses kerkisid esile uued liidrid. Kui 19. sajandil oli selleks Inglismaa, siis 20. sajandi alguseks oli kiiresti arenenud
tööstusriigina kerkis esile Jaapan, imestamisväärset majandusedu saavutasid ka paljud teised riigid ja piirkonnad, maailma arengut mõjutas tugevasti ka Hiina. INDI RAHVUSKONGRESSI TEGEVUSE PÕHISUUNAD ENNE II MAAILMAS.-kodanikuallumatuse kampaania, India täieliku iseseisvuse nõue. PÄRAST II MAAILMAS.-sellesse kuulusid nii parempoolsed kui ka vasakpoolsed poliitilised tegelased. HINNANG GANDHIDE PEREKONNA ROLLILE INDIA AJALOOS-I. Gandhi juhitud valitsuse tegevuse tagajärjel teravnes siseriiklik olukord, peale tema ja ta poja surma ilmusid India sisepoliiikasse uued jõud. MILLE POOLEST ON TÄHELEPANU VÄÄRVI INDIA FILMIKUNST?- India on filmide rohkuselt al 1970a. olnud maailmas esikohal, aastas toodetakse u 800-900 mängufilmi. d) LAV- MILLES SEISNES APARTHEIDIPOLIITIKA? Valge vähemuse võim, tõrjudes teisi rasse reservaatidesse. MILLINE ON LAV-I RAHVASTIKU KOOSSEIS?- mustanahalised põliselanikud, Euroopast pärit valged, aasialased, segaverelised
Keskajale on iseloomulik vaimuliku ja ilmaliku valitseja omavaheline võimuvõitlus. Keisritiitli päris Ida-Frangi riigi valitseja. 962. a Otto I lasi ennast kroonida keisriks. (Saksa rahvuse) Püha-Rooma keisririigiks. Eksisteeris kuni aastani 1806 (Napoleon likvideeris selle). Paavst soovis, et keiser kuuletuks talle ning vastupidi. Paavst arvas, et keiser saab jumala võimu paavsti vahendusel, keiser arvas, et saab otse jumala võimu. 11. sajandi neljandal veerandil teravnes konflikt, kui paavstiks oli Gregorius VII ja keisriks Heinrich IV. Probleemiks oli piiskoppide ametisse määramine. Oli välja kujunenud nii, et piiskopid nimetas ametisse keiser. Piiskoppidel oli palju maad ja võimu riigiasjade ajamisel. Paavst soovis, et tema ülesandeks oleks piiskoppide ametisse nimetamine, et võita piiskoppide meelehea ja omada suuremat võimu riigiasjade korraldamisel. Paavst andis 1075. aastal välja paavsti diktaati. Keiser ei tahtnud sellele alluda ning ei
maapuudus. Maareform toimub peale 1905.aaasta revi-I (Vt all). Välispoliitika: · 19.sajandi keskpaigast alates Venemaa rahvusvaheline tähtsus langes (Krimmi sõda 1853-1856) ja Venemaa muutus suurriikide hulgas teisejärguliseks riigiks. · 19.sajandi lõpust aktiviseerus Venemaa välispoliitika Kaug-Ida suunal. Kasutades sisesegadusi Hiinas okupeeris Manduuria (Kirde-Hiina) ja Põhja-Mongoolia ning teravnes konkurents Jaapaniga Korea poolsaare pärast. · Vastuolud Jaapaniga Kaug-Idas viisid Vene-Jaapani sõja puhkemiseni (1904-1905); mille kiiresti moderniseerunud Jaapan võitis. Lüüasaamine sõjas tõi Venemaale kaasa territoriaalseid kaotuseid (Sahhalini saare lõunaosa); vähendas Venemaa tähtsust. 1905.a. revolutsioon: Põhjused: · Soov laiendada kodanikuvabadusi. · Soov reformida senist aegunud riigikorraldust.
Majanduse areng oli kiirem, samas aga ka ebaühtlasem kui kunagi varem. Majanduslikud kiirendus – ja aeglustusperioodid vaheldusid riikides erinevas rütmis. Turusuhted muutusid järjest tähtsamaks ja riiklik regulatsioon taandus, järjest olulisemale kohale maailmamajanduses tõusis kaubandus. Raudteede võrgu tihenemine võimaldas kaupa mitte ainult kiiremini, vaid ka odavamalt ja suuremates kogustes transportida, sellega löödi alla üldine hinnatase ja teravnes konkurents. Tõelise hoo sai sisse sadamate ning kaubandusfirmade areng. See kõik muutis riigid üksteisest järjest rohkem sõltuvaks. Maailm globaliseerus: rahandusasutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid üksteisega, tööstus muutus järjest rahvusvahelisemaks. Majanduses kerkisid esile uued liidrid. Kui 19. sajandil oli selleks Inglismaa, siis 20. sajandi alguseks oli kiiresti arenenud Saksamaal ja USAs uute leiutiste kasutuselevõtt, mis tekitas
annaabi.ee 
