Rahvusvahelised suhted (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

30

docx

Demokraatia ja diktatuurid kahe maailmasõja vahel

193  Austria ühendamine Saksamaaga (Anschluss). 8  Müncheni konverents; Sudeedimaa ühendamine Saksamaaga. 193  Molotov – Ribbentropi pakti sõlmimine (23.08.). 9  Saksamaa kallaletung Poolale; Teise maailmasõja puhkemine (01.09.). Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer  3 1. Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel: 1.1. Muutused poliitilisel kaardil pärast Esimest maailmasõda: Esimene maailmasõda tõi enesega kaasa impeeriumite lagunemise ja uute riikide tekke. Osa poliitilise kaarti muutustest seadustati Pariisi rahukonverentsil, osa toimus impeeriumite sisemise arengu tulemusena. Lagunevast Vene impeeriumist eraldusid Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola

Ajalugu

1

doc

Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel

Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu ­ Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel 1914 ­ 1918 ­ I maailmasõda. 1919 28. juuni ­ Versailles rahu. 1919 ­ Loodi Rahvasteliit (rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks oli riikidevaheliste tülide rahumeelne lahendamine ja majandusliku ning kultuurilise koostöö korraldamine rahvaste vahel, Idee USA president Wilsonilt. Dokumendile kirjutas alla 44 riiki, alguses jäeti välja Venemaa,

Ajalugu

9

odt

Rahvusvahelised suhted pärast I Maailmasõda

· Ka desarmeerimine (vägede ja relvastuse vähendamine) tõstatus rahvusvahelistes suhetes just 1920.ndate teise poole patsifismivaimustuse kõrgharjal. · Desarmeerimiskonverentsi hakati ette valmistama Rahvasteliidu poolt juba 1925.a. peale Locarno lepete sõlmimist; samas oli tegemist juba laiema nähtusega, kuna konverentsist osa võtma kutsuti ka RL-i mittekuuluvad USA ja Nõukogude Liit. · Esimese konverentsini jõuti alles 1932.a., mil rahvusvahelised suhted olid juba pingestumas (näiteks Jaapani-Hiina konflikt). · Kohe algusest peale oli desarmeerimine mõeldud läbikukkumisele; selle põhjused olid järgmised: Suurriikide erinevad arusaamad desarmeerimisest (ühed käsitlesid ainult inimressurssi; teised relvade kogust või võimet taasrelvastuda; kolmandad pakkusid välja propagandistlikult täielikku desarmeerimist jne.). Mitmed suurriigid polnud konverentsil osalemisest ja selle

Ajalugu

9

doc

II Maailmasõda

piiri. 7. Üritati luua Läänemere idakalde riike ühendav julgeolekusüsteem Balti Liit. Oleks kujutanud reaalset ohtu kui peale Eesti, Läti ja Leedu oleks hõlmanud ka Poola ja  Soome. Soome kujunes balti liidust Skandinaavia riigiks. Poolakad olid aga Leedult hõivanud Vilniuse nii et leedukad ei tahtnud Poolat samasse paari. Üks ebaõnnestumise põhjuseks oli ka N Liidu üliterav vastaseis Balti Liidu moodustamisele. 8. Eesti oli suutnud luua head suhted Rootsiga. 1928 aastal Jaan Tõnissoni külaskäik Rootsi Kuninga Gustav V vastuvisiit. Praktilisi tagajärgi ei olnud. 1923 sõlmitud Eesti- Läti lepingutel ka praktilisi tagajärgi polnud. Eestlaste ja lätlaste suhted olid pingelised peale Vabadussõda. 9. Sõja- ja segadusteajad olid Eesti majanduse segamini pööranud. Õigupoolest ei olnud terviklikku Eesti majandust enne maailmasõda olemas olnudki, sest

10.klassi ajalugu

26

docx

LÄHIAJALUGU 1: ISIKUD, MÕISTED, AASTAD

enamasti olid juhtideks erakonnapead. Potsdami konverents - 1945: Saksa jagati, Nürmbergi kohus, Jaapani ultimaatum. Päästekomitee - 1918, riigivõimuorgan, Päts, Vilms, Konik, iseseisva Eesti väljakuulutamiine Rahvasteliit - 1920: Eesmärk klaarida riikidevahelisi suhteid, aga ei õnnestunud. Eesti liitus 1921. Rapallo leping - "Saksa ja vene vahel sõlmitud rahvusvaheline leping, millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti kokku kaubandus- ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhimõttel." Reini demilitariseeritud tsoon - Saksa Prantsuse vaheline ala kus sõjaväge ei tohtinud hoida. Reparatsioon - sõja võitnud riigile tekitatud kahju hüvitamine Ruhri kriis - 1903: Prantsusmaa ja Belgia, Sakslased ei suutnud maksta reparatsiooni ning seeläbi Hõivati Ruhri piirkond. Saksa okupatsioonid Eestis - Aeti venelased välja. Võeti vastu kui päästjaid

Ajalugu

7

pptx

Rahvusvahelised suhted 1920. aastatel

säilimise Vaikse ookeani piirkonnas. 9 riigi leping garanteeris Hiina sõltumatuse ning kohustab Hiina suhtes teostama avatud uste poliitikat, Shandongi tagastamine Hiinale. 1922.a. toimus Genova majanduskonverents, millest võttis osa 29 riiki. 1922.a. aprillis kirjutas Nõukogude Venemaa aga alla Saksamaaga Rapallo lepingule. Vastavalt Rapallo lepingule taastasid Saksamaa ja Nõukogude Venemaa diplomaatilised ja kaubanduslikud suhted, loobudes täielikult vastastikest rahalistest nõudmistest. Rapallo leping tähendas nii Saksamaa kui ka Nõukogude Venemaa jaoks läbimurret rahvusvahelisest isolatsioonist. Pärast lepingu hakkasid suured ja väiksed riigid üksteise järel tunnustama Nõukogude valitsust ning sõlmima temaga diplomaatilisi ja kaubanduslikke suhteid.  Konverentsid, lepingud 1924 a. Dawesi plaan (Ameerika rahandustegelase ja poliitiku Charles Dawesi poolt juhitud komisjoni

Ajalugu

10

doc

Diktatuurid: Nõukogude Venemaa/NSV Liit, Saksamaa, Itaalia. Rahvasteliit. Rahvusvahelised suhted maailmasõdade vahelisel perioodil

Diktatuurid: Nõukogude Venemaa/NSV Liit, Saksamaa, Itaalia. Rahvasteliit. Rahvusvahelised suhted maailmasõdade vahelisel perioodil. 1. Mussolini võimuletulek (millal, miks), fašismi iseloomulikud jooned, võrdlus teiste diktatuuridega. Oktoobris 1922 organiseeris Benito Mussolini järjekordse valitsuskriisi ajal Itaalia valitsusele ning kuningale Vittorio Emanuele III-le surve avaldamiseks demonstratsiooni, nn Marsi Roomale, ja nõudis valitsust endale. 31.oktoobril 1922 kuulutas kuningas Mussolini peaministriks

Ajalugu

18

doc

Ajaloo konspekt.

Majandusreformi põhialuseks oli rahareform, mis toimus 1992a juunis. Eesti kroon (EEK) seoti Saksa markaga (DEM) suhtes 1DEM=8EEK. Rahareformiga eralduti rubla tsoonist, mis võimaldas hakata teostama Eesti kesksed majanduspoliitikad. Iseseisvuse lõplikul kindlustamisel oli äärmiselt oluline okupatisooni armee lahkumine ja Eesti asuvate Vene sõjabaaside likvideerimine. 1992a septembris viibis Eesti teritooriumil ligi 40 000 Vene armee sõdurid. Võõrvägede väljaviimist toetasid rahvusvahelised organisastioonid ja avalikus. Sõjaväe väljaviimine oli pealmine küsimus Eesti-Vene läbiräägmistel, mis esijalgu ei andnud mingeid tulemusi. Murrang läbirääkimistel saavutati alles 1994 a juulis lane-riikide toel toimunud presidendite Poris Jelsini ja Lennard Mere tipp kohutumisel moskvas, kirjutati alla lepingule, mille alusel võõrväed lahkusid Eestist 31 augustiks 1994. See tugevndas Eesti rahvusvahelist seisundit.

Ajalugu

Kommentaarid (0)