Rahvusvahelised suhted (0)

Rahvusvahelised suhted

Rahvasteliit

Loodi Pariisi rahukonverentsil. Rahvasteliit on rahvusvaheline organisatsioon , mille ülesandeks peeti riikidevaheliste tülide rahumeelset lahendamist ja majandusliku ning kultuurilise koostöö korraldamist rahvaste vahel. Idee autor oli Ühendriikide president Wilson . Loomise dokumendile kirjutas alla 44,eelkõige võitjate leeri kuulunud riiki. USA selle liikmeks ei saanud.Algul ei võetud sinna ka Saksamaad ja tema liitlasi. Ka Nõukogude Venemaa jäi kuni 1934.a sellest välja. Riigid võtsid endale kohustuse mitte ohustada teiste riikide iseseisvust. Sellele hoolimata Rahvasteliit ei suutnud sõda ära hoida. Nõrkus seisnes selles, et iga riik võis ise otsustada kas nõustub Nõukogu sanktsioonitaotlustega. Nõukogus aga võeti otsuseid vastu ükshäälselt, seega piisas 1 häälest, et otsus jääks langetamata.

Locarno konverents

Toimus aastal 1925. Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt Prantsusmaa ja Saksamaa vahel. See leping pidi tagama Saksa-Belgia ja Saksa-Prantsuse piiri puutumatuse. Ühtlasi pidi Reini piirkond jääma relvadest ja sõjaväest vabaks. Lepingut valvasid Suurbritannia ja Itaalia. Reini pakt ei teinud vahet võitjatel ja võidetuil ning nüüd sai ka Saksamaa lõpuks Rahvasteliitu astuda. Pärast Locarno konverentsi väideti, et nüüd on tekkinud leppimise ja rahu ajastu.

Briand `i - Kelloggi pakt, lepituspoliitika

1928.a kirjutati alla dokumendile, mis kandis nimetust Briand´i- Kelloggi pakt. USA ja Prantsusmaa leping, millega sõda ei tohtinud olla poliitika teostamiseks. Lepingus ei ole meetmeid kuidas sõda ära hoida, ega suutnudki sõdu ära hoida!! Enamik maailma suurriike liitus sellega, sealhulgas ka Suurbritannia. Eesti liitus sellega järgmisel aastal. Kokku lisandus hiljem lepingule allakirjutatutele peaaegu poolsada riiki.

Tšehhoslovakkia kriis

Aprillis -Maid 1938.a teravnes olukord Tšehhoslovakkia ümber. Seal oli suur ja mõjukas sudeedisakslaste vähemus, mis oli tollal suuruselt teine rahvusgrupp peale tšehhide. Saksamaa propaganda väitis, et sakslasi kiusati Tšehhoslovakkias taga, õhutas vastuolusid ka tšehhide ja slovakkide vahel jne. Sõjaliselt üsna tugev Tšehhoslovakkia oli valmis end Saksamaa eest kaitsma, kuid ootas ka appi relvaga oma liitlasi: Suurbritanniat, Prantsusmaad ja Nõukogude Liitu. Kriis venis läbi 1938.a suve. Sooviti sõda ära hoida.
29.sept toimus Münchenis Saksamaa, Itaalia, Suurbritannia, ja Prantsusmaa juhtide kohtumine , kus otsustati Saksamaa nõudmised rahuldada ja Sudeetide piirkond talle anda. Tšehhoslovakkia esindajaid sellele ei lastud. Liitlasteta jäänud Tšehhoslovakkia andis alla.
15.märts 1939 okupeerisid Saksa väed Tšehhoslovakkia. Osa Tšehhoslovakkiast läks Ungarile, tükike Poolale.
///*Hispaania kodusõda 1936-1939.a. Nõudis vähemalt miljon ohvrit. Saksamaa toetas Francot ning saatis Hispaaniasse oma väeosi ja relvastust. Lõppenud sõda oli 2.Maailmasõja eelprooviks, polügooniks, kus katsetati uut relvastust ja lahingutaktikat. Lääneriigid hoidsid eemale.