Miks kujunes osades Euroopa riikides I maailmasõja järel diktatuur? (0)

Miks kujunes osades Euroopa riikides I maailmasõja järel diktatuur?
Esimeses maailmasõjas oli võidul demokraatia. Pahatihti aga ei suutnud demokraatia lahendada riikide ja nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Seega tekkis olukord, mis soodustas diktatuuride võidulepääsu. Miks aga tegelikult tekkisid diktatuurid ?
Esimene maailmasõda lõppes 1918. aasta novembris. Hirmus sõda nõudis miljoneid inimelusid ning jättis sügava jälje inimeste teadvusse. Esimene sõjajärgne aastakümme oli Euroopas suhteliselt rahumeelne .
Püsivate rahulepingute väljatöötamiseks kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, mille istungeid peeti Versailles ’ lossis. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased . Versailles ’ rahulepinguga määrati Saksamaale suured reparatsioonid , riik pidi loobuma suurtest aladest , ei võinud omada suurt armeed ning liitlased hõivasid 15 aastaks Reini jõe piirkonna.
1930. aastail rahvusvaheline olukord aga teravnes. Suuresti oli see seotud Versaillles’ süsteemiga. Sakslasi vihastas rahuleping ja see, et prantslased ja inglased ei tahtnud tunnustada Saksamaad suurriigina. Jaapan ja Itaalia olid rahulolematud, sest ei saanud piisavalt asumaid. Kehtestatud riigipiirid põhjustasid pingeid, sest paljud riigid leidsid , et neile kuuluvad alad on ebaõiglaselt saanud naaberriik. Rahvasteliit suutis lahendada vaid väiksemaid kriise .
Saksamaal oli päevakorras rahulolematus Versailles’ süsteemis, võitjate üleolev suhtumine, poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine. Kõik need olid väetiseks diktatuuripõllul. Ka majanduslik seisund polnud kiita. Toimus inflatsioon ning oli palju töötuid. Hitler püüdis ületada kriisi majanduse riikliku juhtimisega. See tähendab, et maa ja rahva eesmärk oli tõsta riigi sõjalist võimsust. Ka see aitas kaasa diktatuuri tekkele.
Maailmasõda tekitas ka Itaaliale suuri raskusi. Väga paljud inimesed langesid rindel. Sõja-aastail tekkis ka tohutu välisvõlg. Itaallaste sõjalised oskused polnud eriti head, kogu sõja vältel suutsid nad võita vaid ühe lahingu. Tihti vajati liitlaste abi ning Pariisi rahukonverentsil ei suhtunud need itaallastesse kui võrdväärsetesse partneritesse, vaid kohtlesid viimaseid üleolevalt. Seepärast leidsid poolehoidu üleskutsed muuta oma maa suurriigiks, keda teised riigid austavad ja kardavad.
Arvan, et diktatuuride tekkepõhjuseid oli väga mitmeid. Suurimad olid aga siiski pettumine Versailles’ süsteemis, sõja mõju ning majanduslikud raskused.