Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kontrolltöö küsimused vastused (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Mida tähendas majanduskriis Eestile ?
  • Kuidas oli majanduskriis seotud poliitilise olukorra tervanemisega?
  • Miks hakkati nõudma põhiseaduse muutmist?
  • Kelle põhiseaduse muutmise projekti kiideti heaks ?
  • Miks riigipööre teostati ?
  • Mis muutused seoses sellega toimusid ?
  • Kuidas nimetatakse ajajärku mil demokraatia asendus autoritaalse korraga ?
  • Mis oli nn "vaikiv ajastu"?
  • Mis oli 1938a põhiseaduse olulisem muudatus ?
  • Mis oli välispoliitika peamine eesmärk ?
  • Mis oli nn Balti Liit ?
  • Miks teravnes rahvusvaheline olukord 1930 aastail?
  • Milline oli eesti välispoliitiline seisund Teise maalimasõja eel ?
  • Milles seisnes maareform ?
  • Kuidas nimetati tekkinud uusi talusid?
  • Milline põllumajandus haru oli peamine?
  • Mis takistas kiiremat arengut?
  • Mis muudatus toimus tööstuses EV algul ?
  • Mis tööstusharud arenesid põlevkivi baasil ?
  • Mida eksporditi ?
1. Eesti Vabariigi poliitiline areng .
Põhiseadus võeti vastu 1920 aastal .
Seadusandlikku võimu teostas - RIIGIKOGU , täidesaatvat võimu VALITSUS
Riigivanem täitis kahte ülesannet : 1)Juhtis valitsuse tegevust 2)täitis riigipea esinudus ülesandeid .
Esimine põhiseadusoli väga demokraatlik :
a)Valimisõigus( alates 20.aastast )
b)Kodanikel võrdsus seaduste ees
c)Rahva osavõtt riigivalitsemisest
1920.aastatel olid koalitsioonivalitsused s.t : valitsus, mis koosneb erinevate parteide juhtidest.
Koalitsioonivalitsuste puuduseks oli see,et :olid erimeelsused ja need ei püsinud aasta aegagi koos.
2.Poliitiline elu 1930.aasatel .
Mida tähendas majanduskriis Eestile ?
* Majanduskriis tõi kaasa tehaste,äride ja talude pankrotti mineku.
* Tööpuuduse
* Elatustaseme languse.
Kuidas oli majanduskriis seotud poliitilise olukorra tervanemisega?
*Rahvas hakkas elu halvenemises süüdistama erakondasid,parlamenti ja valitsust.
Miks hakkati nõudma põhiseaduse muutmist ?
* Kuna rahvas oli rahulolematu tööpuuduse ja muude majanduskriisi tagajärgedega ,
soovis rahvas kindlat korda ja põhiseaduse muutmist .
Kelle põhiseaduse muutmise projekti kiideti heaks ?
*Vabadussõjalaste projekt kiideti heaks.
3. Sõjaväeline riigipööre 1934 a.
Miks riigipööre teostati ?
* Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koodnumaks võimu enda kätte, teostasid riigivanem Konstatin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja J.Laidoner 12.märtsil 1934 aastal sõjaväelise riigipöörde.
Mis muutused seoses sellega toimusid ?
* Kuulutati väljakaitseolukord , suleti vabadussõjalaste organisatsioonid, lükati edasi valimised,keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused.
Kuidas nimetatakse ajajärku, mil demokraatia asendus autoritaalse korraga ? Mis oli nn "vaikiv ajastu"?
* Vaikiv ajastu - ajastu , kus koostatakse uus põhiseadus ja sellega luuakse presidendi ametikoht .
Mis oli 1938.a. põhiseaduse olulisem muudatus ?
* Presidendil oli õigus takistada parlamendis vastu võetud seaduste jõustumist ja saata parlament laiali .
4.Välispoliitika.
Mis oli välispoliitika peamine eesmärk ?
* Oli kindlustada omariiklus ja julgeolek
Mis oli nn. Balti Liit ?
* Soome, Eesti,Läti,Leedu ja Poola vaheline leping,mille alusel kõik osalised oleksid osutanud üksteisele abi sõjalise rünnaku korral .
Miks teravnes rahvusvaheline olukord 1930 .aastail?
* Maailmarahu hakkaisd ohustama nii stalinilik Venemaa kui ka hitlerik Saksamaa,mis mõlemad tugevnesid ja muudusid järjest sõjakamaks .
Milline oli eesti välispoliitiline seisund Teise maalimasõja eel ?
* Eesti osutus rahvusvaheliselt isoleerituks ning oli kergeks saagiks sõjakatele tolitaarriikidele.
5.Majandus.
a)Põllumajandus. Milles seisnes maareform ?
* Selle käigus riigistati mõisnike maavaldused,mis jagati sooviatele.
Kuidas nimetati tekkinud uusi talusid?
* Asundustalud.
Milline põllumajandus haru oli peamine?
* Loomakasvatus, mille saadusi müüdi edukalt Euroopa turul.
Mis takistas kiiremat arengut?
*Edenemist takistas moodsa tehnika,tõuloomade ja sordiseemne vähesus ning majanduslikult ebatasuvate väiketalude suur arv.
b)Tööstus. Mis muudatus toimus tööstuses EV algul ?
* Asendati hiigeltehased uute ettevõttete ja terve uue tööstusharudega.
Mis tööstusharud arenesid põlevkivi baasil ?
* Kütus-ja keemiatööstus.
Mida eksporditi ?
*Põllumajandus saadused
Mida imporditi?
*Tööstusseadmed,tooraine( metalle ,puuvilla), kütuseid(kivisüsi, naftasaadused )
Kontrolltöö küsimused vastused #1 Kontrolltöö küsimused vastused #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 94 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kenneth123 Õppematerjali autor
1. Eesti Vabariigi poliitiline areng .
2.Poliitiline elu 1930.aasatel .
3. Sõjaväeline riigipööre 1934 a.
4.Välispoliitika.
5.Majandus.


Sarnased õppematerjalid

Eesti vabariigi valitsemine-põhiseadused-ja olulisemad-suuremad-erakonnad
27
pptx

Eesti vabariigi valitsemine (põhiseadused) ja olulisemad (suuremad) erakonnad

Eesti vabariigi valitsemine (põhiseadused) ja olulisemad (suuremad) erakonnad 20. sajand 1920-1940 EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAIL Eesti vabariigis perioodil 1920.-1940.a. Väljendakse kaks valitsemisperioodi: DEMOKRAATLIK EESTI (1918- 1934) AUTORITAARNE EESTI (1934- 1940) DEMOKRAATLIK EESTI (1918-1934) Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - ja täidesaatvat võimu valitsus. DEMOKRAATLIK EESTI (1918-1934) Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. DEMOKRAATLIK EESTI (1918-1934) Neil aastail osalesid Ee

Ajalugu
Eesti Maailmasõdade Vahel-kokkuvõte-hea õppimiseks
1
rtf

Eesti Maailmasõdade Vahel (kokkuvõte, hea õppimiseks)

Eesti Maailmasõdade vahel EV sisepoliitika (demokraatia): *1920.a seadusandlikku võimu teostas ühekojaline parlament (Riigikogu), täitesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem.*Eesti poliitikat kujundasid paljud erakonnad. Enamasti oli riigikogus esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad parteid. Erakondi oli palju, seetõttu ei suutud moodustada üheparteilist valitsust ning eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Mida rohkem oli parteisid, seda suuremad olid koalitsioonisisesed vastuolud. Valitsused lagunesid kuskil alla 11 kuu. 1933 oktoober tuli uus põhiseadus, milles oli rahval õigus valida riigipea. EV sisepoliitika (diktatuur) :*12.märts 1934 sõjaväeline riigipööre Pätsi ja Johan Laidoneri poolt ­ riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised, keelustati poliiti

Ajalugu
Autoritaarne eesti
2
doc

Autoritaarne eesti

Autoritaarne eesti riigipööre EVKL suur populaarsus lubas oletada neile riigivanema ja Riigikogu valimistel suurt edu. Vabadussõjalaste võimuletuleku ja võimu enda kätte koondamise ennestamiseks teostasid riigivanema kandidaadid K.Päts ja J.Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde. 12.märtsi pärastlõunal võtsid Sõjakool ja Kaitseliit Tallinna kesklinna ja Toompea oma kontrolli alla ning piirasid ümber EVL-ile kuuluvad hooned. Poliitiline politsei teostas neid läbiotsimised ja arreteeris kõik kohalviibijad. Samaaegselt vahistati vabadussõjalisi üle kogu maa, kokku umbes 400 inimest. Õhtul kehtestas valitsus K.Päts nõudel riigis 6 kuuks üleriigilise kaitseseisukorra ning määras kindral Laidoneri sõjaväe ülemjuhatajaks. Laidoner sulges seejärel vabadussõjalaste organisatsioonid ja keelustas poliitilised koosolekud-meeleavaldused. Oma tegevust põhjendasid Päts-Laidoner vabadussõjalaste väidetava vägivaldse võimuhaaramiskava ilmsikstulekuga ni

Ajalugu
1920 - 1930-ndad aastad Eestis ja mujal
7
doc

1920 - 1930. ndad aastad Eestis ja mujal

Demokraatliku EST kujunemine 1920-1930-ndatel. o peale vene võimu tahtei iseseisvat riiki o Asutav kogu võttis 1920 vastu põhiseaduse o Seadusandlik võim ­ ühekojaline parlament ­ Riigikogu o Presidenti ametit polnud o EST juhtisid koalitsioonivalitsused o nagu prantsusmaal ­ vahetusid valitsused o majanduskriisiga nõuti riigipead o Muudeti põhiseadust ja rahvas sai hääletada presidenti Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov, rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus, ka Asutav kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - Riigikogu -- ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. Neil aastai

Ajalugu
Eesti Vabariigi areng 1920
1
docx

Eesti Vabariigi areng 1920

Eesti Vabariig aren 1920-1940: probleemid ja lahendused Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. Neil aastail osalesid Eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad. Enamasti oli Riigikogus esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad parteid. Erakondade paljususe tõttu ei suutnud ükski neist moodustada üheparteilist valitsust ning Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Mida rohkem oli valitsuses erinevaid parteisid, seda suuremad olid koalitsioonisisesed vastuolud. Vastuolude t?

Ajalugu
Eesti Vabariik 1920-1930
1
doc

Eesti Vabariik 1920-1930

Eesti Vabariik 1920.-1930. aastail Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu Riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning selle tegevust juhtis riigivanem, kes täitis lisaks peaministri kohustustele ka presidendi esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta polnud. Riigikogus oli enamasti esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad parteid. Erakondade paljususe tõttu juhtisid Eestit koalitsioonivalitsused, mis suurte vastuolude tõttu osutusid ebapüsivaks ja lagunesid suhteliselt kiiresti. 1930. aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis. See sai alguse ülemaailmsest majanduskriisist, mille tulemusena läksid paljud tehased, ärid ja talud pankrotti, kasvas tööpuudus ning lange

Ajalugu
Konsp-9 klassile - Vabadussõda-aastaarvud-mõisted
2
odt

Konsp. 9.klassile - Vabadussõda, aastaarvud, mõisted.

AASTAARVUD 2.02.1920-kirjutati alla Tartu rahu 1920-kuulutati välja EV 1920-anti välja Eesti esimene põhiseadus, mille järgi teostas seadusandliku võimu 1kojaline parlament, täidesaatvat võimu valitsus, mille tegevust juhtis riigivanem. Presidendi ametikohta ei loodud 1920-püüti luua Balti Liitu(Soome, Poola, Eesti, Läti, Leedu vaheline leping, milles alusel kõik osalised oleksid osutanud üksteisele abi sõjalise rünnaku korral) 1923-kirjutati alla Eesti-Läti kaitseliidu leping 1930a. algul-rahvusvaheline olukord teravnes, Venemaa ja Saksamaa muutusid sõjakamaks, Rahvasteliit ja demokraatlikud riigid ei suutnud lahendada rahvusvahelisi probleeme okt.1933-rahvahääletusel kiideti heaks põhiseaduse parandused, mille koostasid vabadussõjalised 12.03.1934-Konstantin Päts ja Johan Laidoner teostasid sõja väelise riigiöörde 1934-1940-vaikiv ajastu, autoritaarne Eesti 1937-uus põhiseadus, millega loodi presidendi ametikoht 1938-Päts valiti presidendiks 1925-hakkas keh

Ajalugu
Eesti Vabariik 1920--1930-aastad
6
pdf

Eesti Vabariik 1920. -1930. aastad

Teema 7 Eesti Vabariik 1920. -1930. aastatel.  24. 02.1918 kuulutati välja Eesti demokraatlik Vabariik  02. 02.1920 sõlmiti Tartu Rahu – Eesti iseseisvust tunnustati  15. 06.1920 võttis Asutav Kogu vastu Eest Vabariigi esimese põhiseaduse, millega pandi paika Eesti riigi ülesehitus ning seadustik. Eesti Vabariik 1920. aastatel I Eesti riigi ülesehitus vastavalt Põhiseadusele  Seadusandlik võim kuulus Parlamendile ehk Riigikogule, kuhu kuulus 100 saadikut. Riigikogu valiti iga kolme aasta tagant.  Täidesaatev võim kuulus Vabariigi valitsusele, mille kinnitas või vabastas riigikogu. Valitsuse juht ehk peaminister oli riigivanem kes täitis ka presidendi kohuseid  1920 – 1934 kehtis Eestis mitmeparteiline demokraatia (6 suuremat parteid, mitmed pisiparteid ja 2 vähemusrahvuste parteid).  Valimistel ei kogunud ükski partei piisavalt hääli, et üksi valitsust moodustada, seepärast moodustati koalitsiooni

Ajalugu




Kommentaarid (2)

katuha profiilipilt
katuha: Tänan väga
20:23 02-04-2010
belladonnakillz profiilipilt
20:45 29-03-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun