10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-10-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
karolin005
Õppematerjali autor
11. november 1918 Compiegne'i vaherahu, millega lõppes Esimene Maailmasõda 28. juuni 1919 Versailles' rahuleping Antandi riikide ja Saksamaa vahel 1930-1931 Mandzuuria kriis 1935-1936 Abessiinia kriis 1936-1939 Hispaania kodusõda 1936- Berliini-Rooma telg, Kominterni-vastane pakt 1929-1933 ülemaailmne majanduskriis Suur depressioon Reparatsioon kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale Diktatuur - mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim PARIISI RAHUKONVERENTS · istungeid peeti Versailles' lossis · SUUR NELIK: Wilson (USA president); Lloyd George (Inglismaa peaminister); Orlando (Itaalia peaminister); Clemenceau (Prantsusmaa president) · raskeimad rahutingimused sakslastel 1) Saksamaa pidi loovutama kaheksandiku oma territooriumist A. Prantsusmaale Elsass-Lotringi B. Belgiale Eupen Malmidy C. Taanile schleswig-holsteini D. Tsehhoslova
esialgseks suuruseks oli 6 600 000 000 naela · Saksa rahvale pandi süü "sõja vallapäästmise" eest Wilsoni 14 punkti - 1918. aasta algul esitas USA president Woodrow Wilson oma rahukava, milles kutsus sõdivaid pooli üles sõlmima rahu ilma kahjutasunõuete ja maade äravõtmiseta. Olulisemad otsustajad olid: Prantsuse president Clemenceau, Briti peaminister Lloyd George, USA president Wilson ja Itaalia peaminister Orlando. 9.KLASSI AJALOOKONSPEKT 1 Küsimused: 1. Miks määrati Saksamaale rasked rahutingimused? 2. Kes kuulusid Pariisi rahukonverentsil ,,suurde nelikusse", ,,suurde kolmikusse"? 3. Kuivõrd järgiti Pariisi rahukonverentsil Wilsoni 14 punkti põhimõtet? 4. Too välja 5 näidet Saksamaa rahutingimustest! UUENENUD EUROOPA KAART Esimene maailmasõda pööras pea peale kogu senise maailmakorralduse. Pärast sõja lõppu
esialgseks suuruseks oli 6 600 000 000 naela · Saksa rahvale pandi süü "sõja vallapäästmise" eest Wilsoni 14 punkti - 1918. aasta algul esitas USA president Woodrow Wilson oma rahukava, milles kutsus sõdivaid pooli üles sõlmima rahu ilma kahjutasunõuete ja maade äravõtmiseta. Olulisemad otsustajad olid: Prantsuse president Clemenceau, Briti peaminister Lloyd George, USA president Wilson ja Itaalia peaminister Orlando. 9.KLASSI AJALOOKONSPEKT 1 Küsimused: 1. Miks määrati Saksamaale rasked rahutingimused? 2. Kes kuulusid Pariisi rahukonverentsil ,,suurde nelikusse", ,,suurde kolmikusse"? 3. Kuivõrd järgiti Pariisi rahukonverentsil Wilsoni 14 punkti põhimõtet? 4. Too välja 5 näidet Saksamaa rahutingimustest! UUENENUD EUROOPA KAART Esimene maailmasõda pööras pea peale kogu senise maailmakorralduse. Pärast sõja lõppu
RAHVUSVAHELINE OLUKORD 1920.-30. AASTAIL MAAILMAMAJANDUS 1920.-30. AASTAIL 1.Pariisi rahukonverents ja Versailles´ rahuleping: millal ja miks toimus rahukonverents (lk 12) Pariisi rahukonverents toimus 18. jaanuar 1919. Seal töödati välja rahulepingud ja kaotajad pidid neid allkirjastama. Versailles´ rahulepingu peamised tingimused (lk 13) Saksamaa pidi loobuma paljudest oma piirialadest (territoorium vähenes kaheksandiku võrra), asumaad anti võitjate valitseda. Kaotajal ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskeid kahureid. Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks ja pidid maksma sõja võitnud riikidele reparatsioone (hüvitismakse). Liitlased okupeerisid 15 aastaks Reini tsooni. kes (riigid) lepingu sõlmisid, miks suruti Saksamaale peale just selline leping (lk 12) Lepingu sõlmisid sõja võitnud riigid (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan) ja kaotajad, Keskriigid, (Saksamaa, Aust
1.Compiegne`i vaherahu- vaherahu,mille sõlmisid sõdivad pooled 18.nov.1918ja millega lõppes sõjategevus Pariisi rahukonverents-konverents, mis töötas välja püsivad rahulepingud Versailees`s lossis ja mis töötas rohkem kui aasta Reparatsioon-kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. Versaille`s süsteem-Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus,nimetati ka Versaille`s diktaadiks. Rahvasteliit-Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon,mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Diktatuur-mitte milleski piiratud, seadusega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Wilssoni 14 punkti-Võidujoovastuses Antandi riigid soovisid igati saksamaad ja tema litlasi aladada ning neile kätte maksta. See ei langenud küll kokku usa presidendi W.Wilssoni rahukavaga, mille ta esitas 1918 a jaanuaris ning mida hakati nimetama wilsoni 14. punktiks. Agressor- Sõjaalgataja ka vallutaja. Versailles´ rahulep
AJALOO KT pt. 1-2 MÕISTED reparatsioon - kahju täielik hüvitamine sõja võitjale. Versailles' süsteem - Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus mis oli vastumeelt nii Saksamaale kui ka Asuterlastele, Ungarlastele, Bulgaarlastele nin ka türklastele. Rahvasteliit - Pariisi rahukonverentsi loodud organisatsioon, mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö; tegutses 1920-1946, ÜRO eelkäija diktatuur -mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim Wilsoni 14 punkti - USA presidendi W.Wilsoni rahukava, mille ta esitas 1918 aasta jaanuaris, arvates, et maailmas on võimalik kehtestada õiglane maailmakorraldus. Selle saavutamise eelduseks aga pidi olema sõja lõpetamine ja ,,võitjateta'' rahu sõlminine. agressor - sõjaalgataja ja vallutaja Berliini-Rooma telg - 1936.aasta sügisel sõlmitud Saksamaa ja Itaalia sõjalis-poliitiline liit Berliinis. komiterni vastane pakt - Kokkulep
Maailm kahe maailmasõja vahel Rohkem kui neli aastat kestnud Esimene maailmasõda lõppes 11. novembril 1918. aastal, mil kirjutati alla Compiègne´i vaherahule. Antandi riigid (Venemaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia) saavutasid võidu Keskriikide (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria) üle. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos Taipingi ülestõusu järel. Sõjajärgsetel aastatel räägiti palju sellest, et ilmasõja koledused ei tohi kunagi korduda. Sõlmiti kokkuleppeid ja loodi organisatsioone, mis pidid aitama rahumeelselt lahendada riikidevahelisi tülisid. Kuid juba varsti hakkasid kõik suurriigid taas hoogsalt suurendama oma sõjalist jõudu. Sõjaks hakkasid valmistuma nii need riigid, kes Esimeses maailmasõjas olid kuulunud võitjate leeri, kui ka kaotajad riigid. 1930. aastate teisel poolel muutus rahvusvaheline olukord äärmiselt pingeliseks. Maailm seisis uue suure sõja lävel. Pariisi ra
vastu Kominteri-vastane pakt- Saksa kokkulepe jaapaninga, msi võitles samuti Venemaa vastu ( Kommunistliku internatsionaali) New Deal- Usa presidendi Roosevlt'I kava suurte reformide algatamiseks, et USA majandust turgutada Aasatd: 11.nov.1918- Compiegne'I vaherahu, millega lõpetati sõjategevus Esimeses maailmasõjas. 18.jaan. 1919- Pariisi rahukonverentsi avamispäev 28.juuni. 1919- sõlmiti Versailles'I rahuleping Antandi ja Saksamaa vahel 1929- Pukhes ülemaailmne majanduskriis, sai alguse USAst, kui New Yorgi börsil hakati massiliselt aktsiaid müüma 1933- peetakse ülemaailmse majanduskriisi lõpuks, kuna siis hakkas USA majanduslangusest üle saama 1936-1939- Hispaanai kodusõda, kus osalesid ka teisedriigid( katsetasid seal oam relvi teiseks maailmasõjaks) Isikud: Woodrow Wilson- Usa president, kes tuli Pariisi rahukonverentsil välja oam 14 punktiga Adolf Hitler- Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei juht,kes tuli 1933. saksamaal
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid