Saksmaa ja NSVL lagunemine (0)

Arutlus
Üks olulisemaid välistegureid oli Nõukogude Liidu mõju taandumine Ida-Euroopast. Sisekriisi süvenemisega Nõukogude Liidus nõrgenes järk järgult Moskva kontroll Ida-Euroopas. Enamikus Moskva kontrolli all olevates maades varises kommunistlik režiim kokku rahulikul teel. Sotsialismileeri riigid olid poliitilisteks muudatusteks erinevalt valmis, see sõltus algul eelkõige nende juhtide uuendusmeelsusest. Enamik idabloki juhte olid vanameelsed ega kiirustanud reformidega. Moskva perestroikapoliitikaga läksid esimesena kaasa Poola ja Ungari. Poola peaministriks sai mittekommunist. 1989. aastal kõrvaldati rahvaliikumise survel võimult ka Tšehhoslovikkia ja Bulgaaria vanameelsed liidrid . Sündmused Rumeenias aga ei olnud nii rahumeelsed, kuna isepäine diktaator Nicolae Ceausescu tahtis Moskva ja teiste riikide sõjaväge , et lammutada vabaduspüüdlused Poolas ja teistes riikides. Ida-Saksamaa oli sotsialismileeri üks olulisemaid tugipunkte ja Berliini müür külma sõja ning Euroopa lõhestatuse sümbol. Skasa DV vanameelne juhtkond eesotsas Erich Honeckeriga ei läinud kaasa Ida-Euroopa uuenemisprotsessiga ja püüdis valitsevat režiimi kindustada. Poliitilised muutused teistes riikides ning siseriiklikud vastuolud vallandasid Ida-Saksamaal ulatusliku massiliikumise. 1989. aasta oktoobris astus Honecker tagasi ning 9. novembril lõhkus rahvamass Berliini müüri.
1990. aasta 3. oktoobril liideti Ida-Saksa alad Saksamaa Liitvabariigiga. Saksa Demokraatilikust Vabariigist sai esimene idablokki kuulunud riik, mis leidis koha läänemaailmas. See toimus rahulikul teel teiste suurriikide sealhulgas ka NSV Liidu nõusolekul.
Nõukogude Liidu lagunemine vormistati lõplikult pärast vanameelsete jõudude ebaõnnestunud riigipöördekatset 1991. aasta Augustis. Esmalt tunnustas Moskva 1940. aastal ebaseaduslikult NSV Liiduga liidetud Eesti, Läti, Leedu iseseisvust.
1990. aastate algul tekkis pingeline olukord Pärsia lahe piirkonnas, kui Iraak okupeeris Kuveidi. Rahvusvahelised sõjajõud, mille tuumikuks olid USA väed, sundisid Iraagi Kuveidist lahkuma.
20. sajandi lõpuaastate rahvusvahelisi suhteid iseloomustasid mitte ainult kriisid, vaid ka rahuotsingud. 1990. aastate algul oli rahuprotsess Lähis Idas mõningal määral edukas. Paraku teravnes olukord seal taas aastakümne teisel poolel. Lahendust pole tänapäevani leitud. Suuremat edu savutas rahuprotsess Põhja- Iirimaal . Pärast aastakümneid kestnud võitlust, mida pidasid iiralstest separistid Suurbritannia valitsuse vastu, suudeti 1998. aastal sõlmida rahuleping Briti võimu pooldavate ja selle vastaste jõudude vahel.
20. sajandi viimasel aastakümnel oli oluline tegevus ka rahvusvahelise majandusliku ja poliitilise koostöö arendamine. Edukalt kulges see Euroopas. 1992. aastal kirjutasid kaheteistkümne Euroopa Ühendisse kuuluva riigi juhid Hollandi linnas alla lepingule, millega kohtustuti tegema veelgi tihedamat koostööd omavahel. Sellest ajast hakati liitu kutsuma Euroopa Liiduks.
20. sajandi teist poolt on nimetatud kosmoseajastu alguseks. 1957. aastal saadeti NSV Liidus kosmosesse esimene tehiskaaslane, millele peagi järgnesid esimesed mehitatud kosmoselaevad. Maailmas puhkes tohutu kosmosevaimustus. Unistati inimese peatsest saatmisest Kuule ja Marsile. 1960. aastate algul oli juhtiv riik kosmosetehnika arengus NSV Liit. Just seal lennutati avakosmosesse esimene inimene ja esimene naiskosmonaut. Vältimaks mahajäämist kiirendas USA oma kosmoseprogramme ning 1969. aastal õnnestus ameeriklastel esimesena laskuda Kuu pinnale. Pärast seda pole USA oma juhtpositsiooni kosmoseuuringutes käest andnud.
20. sajandi lõpul tundus ameeriklastele, et Jumal on nende riiki tõepoolest õnnistanud. Külma sõja võitjana jäi USA pärast Nõukogude Liidu lagunemist ainsaks üliriigiks maailmas. Ainsa üliriigina maailmas saavutasid Ameerika Ühendriigid enneolematult suure tähtsuse otsuste vastuvõtmisel ÜRO-s, NATO-s ja paljudes teistes rahvusvahelistes organisatsioonides.
11. septembril 2001. aastal sooritati USA vastu selle riigi ajaloo suurim terrorirünnak, milles hukkus üle kolme tuhande inimese. Sel päeval kaaperdasid enesetaputerroristid neli reisilennukit. Kaks lennukit rammisid New Yorgis asuva Maailmakaubanduskeskuse 110 korrusleisi pilvelõhkujaid. Selle tagajärjel varisesid pilvelõhkujad kokku. Kolmas lennuk lendas USA kaitseministeeriumi hoonesse Washingtonis . Neljas kaaperdatud lennuk kukkus alla.
Kohe pärast 11. septembri terrorirünnakuid hakati rääkima, et inimekonna ajaloos on alanud uus ajastu ning et endise Ida-Lääne vastasseisu asemele on tekkinud uus vastasseis-vaba demokraatiliku maailma ja terrorismi vahel. USA president George W. Bush kuulutas ülemaailmse sõja terrorismile lausega: „Kes ei ole meie poolt, on meie vastu“.