Inimene kui soojusmasin (2)

Inimene kui soojusmasin
Soojusmasin- mis see on?
· ... seade, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks.
· Inimese puhul on kütuseks toit.
· Füüsika seisukohalt võib kõiki elusolendeid soojusmasinateks
pidada.
· Ka bioloogiline soojusmasin eraldab väliskeskkonda soojust.
· Bioloogilised olendid ei kasuta töö tegemisel gaasi paisumist
vaid lihasvalkude potensiaalset energiat.
· Kui puudub võimalus soojust eraldada, siis sellises
olukorras pole elusolendil võimalik kaua eksisteerida.
· Inimese puhul on selliseks temeperatuuriks 36,6 , kus pole
võimalust soojust eraldada.
· Inimene muudab toitainetes (mis on ühtlasi ka kütuseks)
leiduva potensiaalse energia keemilisel teel lihasvalkude
potensiaalseks energiaks.
· Soojushulgaks Q nimetame inimese puhul toitainete
kalorsust, Q2 märgib aga väliskeskkonda eraldatavat
soojushulka.
· Eelnevast lähtudes on inimese kasuteger 25%
· Inimese kasutegurit arvutatakse valemiga kasutegur =
kalorsus korda eraldatav soojushulk jagatud kalorsusega
ning korrutatud 100%-ga.
Kalorsus
· Mida intensiivsemalt inimene liigub, seda rohkem ta energiat
kulutab, kuid igapäevane kalorikulu sõltub paljuski igaühe
põhiainevahetusest, mida omakorda mõjutavad pikkus, kaal,
sugu, vanus, rasvaprotsent, töö.
· Tervise seisukohast on oluline, et toiduga saadavad
energiakogused oleksid kooskõlas kulutatud energia määraga.
· Toidu ülemäärane energiasisaldus tekitab rasvumist.
Rasvumine on füüsika seisukohalt potensiaalse energia
suurendamine.
· Füüsikalises mõttes on üks kalor kindel
energiahulk sõltumata sellest, kas see vabaneb
valkude, rasvade, süsivesikute või alkoholi
oksüdatsioonil. Kuna toitainetel on organismis aga
ka muid olulisi funktsioone peale energeetilise
rolli, ei ole siiski sugugi tähtsusetu, millises
proportsioonis nimetatud ained meie toidus
esinevad. Vastupidi, rasvade ja süsivesikute
omavaheline vahekord on äärmiselt oluline nii
inimese töövõime kui tervise seisukohast.
Optimaalne vahekord sportlase ja
tavainimese toidus
· Eelolevalt tabelilt võis tõdeda, et nii tavainimene kui ka
suurte koormustega töötav sportlane peab oma toidulaual
kasutama u. 15% valke.Tavainimene peaks süsivesikuid
tarbima u. 50% ulatuses, kuna see on hulk mida ta suudab
muundada energiaks.Ning rasvu peaks tavainimese
toidulaual olema u.35% ulatuses.
· Sportlane aga peab süsivesikute arvu suurendama kuskil
65- 70 %-ni, ning seda rasvade arvelt, kuna sellisel juhul
suudab ta treenida väga tugevatel koormustel.Sportlased
peavad kindlasti toidus leiduvaid energiahulke jälgima
selleks, et nende treeningplaan vastaks sellele, milleks
nende keha võimeline on.
Kuidas kõige paremini kaloreid
põletada?
· Tuleb kasvatada lihasmassi. Lihasetreening on parim
kalorite põletaja.
· Südamele tuleb koormust anda.Parimad viisid selleks on
jooksmine, aeroobika ja rattasõit
· Tuleb keskenduda sagedusele, intensiivsusele ning
kestvusele.Mida intensiivsem on treening seda rohkem
lihasmassi kasvatad ja kaloreid põletad.
· Treenida tuleb ajal, mil sobib.Treeningu ajal ei tohi
mõelda töömõtteid.
Toidupüramiid
· Toidupüramiid näitab, et
inimese toidulaual peaksid
olema esindatud
teraviljasaadused, viljalised,
rasvad ja piimatooted ning
maiustused.Teraviljade osakaal
peaks olema kuskil 45%,
viljalistel kuskil 30%,
piimatoodete ja rasvade
sisaldus kuskil 20% ning
maiustustel 5%-
Kasutatud kirjandus
· X klassi füüsika õpik ``Soojusõpetus``
· Marianne Koch ``Tunne iseennast``
· http://www.epl.ee/bosa /379714
· http://www.coralclub.ee
· http://www.postimees.ee/270307/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tervis/252135.php