seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, pinnamoe muutumine, kivimite teke ja muutumine; · tunneb joonistel ja kaartidel ära laamade lahknemise ja põrkumise piirkonnad, seostab vulkaanide ja maavärinate leviku laamade liikumisega; · teab kivimite tekkeviise ning toob näiteid erineva tekkega kivimitest ja nende kasutusvõimalustest; · iseloomustab jooniste ja temaatiliste kaartide abil Eesti geoloogilist ehitust; · tunneb ära graniidi, liivakivi, lubjakivi, põlevkivi, savi, liiva, kruusa ja moreeni; · teab Eestis leiduvaid maavarasid nende kasutamisvõimalusi ja kasutamisega seonduvaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; Mõisted: maakoor, vahevöö, tuum, laam, magma, laava, aluspõhi, pinnakate, rändrahn, sete, settekivim, tardkivim, moondekivim, paljand, kivistis ehk fossiil, karjäär, kaevandus; PINNAMOOD
17. selgitab joonise abil Maa kiirgusbilanssi; 18. selgitab üldist õhuringlust ( kagu- ja kirdepassaadid, parasvöötme läänetuuled, polaaralade kirde- ja kagutuuled, mussoonid); 19. selgitab joonise abil õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis ning nendega kaasnevaid ilmastikunähtusi. Selgitab joonise abil sooja ja külma frondi teket ning ilma muutumist sooja ja külma frondi üleminekul; 20. teab kliimat kujundavaid tegureid ning analüüsib temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi abil etteantud koha kliimat; 21. analüüsib kliima mõju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele; 22. teab kasvuhooneefekti süvenemise, osoonikihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale, toob näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele; MÕISTED HÜDROSFÄÄR 23. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood)
8. Selgita osooniaukude tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi. 9. Too näiteid kliima soojenemise võimalikest tagajärgedest. 10.Iseloomusta globaalset õhuringlust joonise abil. 11.Iseloomusta õhumasside paiknemist joonise abil. 12.Märgi maakera joonisele polaarjooned, pöörijooned, poolused, ekvaator. Kohad, kus päike on seniidis ja kus esineb polaaröö- ja päev. 13.Iseloomusta temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi abil etteantud koha kliimat. 14.Iseloomusta õhu liikumist tsükloni ja antitsükloni korral ning nendega kaasnevat ilma. 15.Iseloomusta ja selgita skeemi abil ilmamuutusi sooja ja külma frondi üleminekul. 16.Selgita õhu saastumist ja selle tagajärgi. 17.Too näiteid ilmakatastroofide kohta ja selgita nende teket ja tagajärgi. 18.Too näiteid atmosfääri kaitseks tehtava rahvusvahelise koostöö kohta.
põrandaid katsid mosaiigid – värvilistest kividest ja klaasitükkidest pildid (Cicero villa, söögisaal Faunuse majas Pompejis). 1. saj. keskelt eKr pärineb hulgaliselt must-valgeid mosaiike (Hadrianuse villas); varaseimad seinamosaiigid pärinevad 4. sajandist pKr (Santa Costanza kirikus Roomas). Seinamaal "Müsteeriumide Villas" Pompejis, u. 50 e.m.a. Maalikunstis eristatakse nelja seinamaalistiili: Marmori jäljendamine Keskmise seinaosa katmine rohkete temaatiliste maalingutega (u. 1.saj. keskpaigast eKr; nt. Müsteeriumide villa Pompejis) Mütoloogilise sisuga seinamaalid (31. eKr – 54. pKr) Rikkalikult kujundatud kolmemõõtmelised kompositsioonid (62.-79. pKr; Vettiuste maja Pompejis). Egiptuses Faijumis on säilinud u. 600 real. muumiaportreed (1.-4. saj. pKr). Väga tuntud on nn. “Poetessi portree”, mis on üks võluvamaid ja siiramaid naisekujutisi üldse.
aastatuhandete jooksul ilmasid, hakkavad need korduma ja nedne ilmade kohta tehaksegi järeldus, et milline on mingi paiga kliima. Kliimat kujundavad kõige enam: 1. päikesekiirguse hulk 2. Maa aluspinna erinevused Meteoroloogia- loodusteadus, mis uurib õhkkonna omadusi ja selles toimuvaid protsesse. Sünoptika- meteoroloogiaharu, mis tegeleb ilmaennustamusega. Samajooned- kõik ühesuguse temperatuuri ja satemete hulgaga alad, mis on ühendatud joontega. Neid võib leida temaatiliste kaartide hulka kuuluvatelt kliima- ja/või ilmkaartidelt. Täpsemalt, samasuguse õhutemperatuuri ja sademet hulgaga kohad ühendatakse kaardil samajootega. Nende vahelised alad värvitakse samasuguse tooniga ühesuguse temperatuuri ja sademte hulgaga aladel. Ilm mõjutab meie elu mitmel viisil, sõltuvalt meie elupaigast. Põhjamaalased peavad arvestama nii talviste külmade kui ka suviste soojade ilmadega. Soojal maal sellist probleemi pole.
Tänapäeval on sellest saanud püha, kus maskeeritud lapsed käivad ukselt uksele ja küsivad kommi, ning tänutäheks laulavad mõne laulu . Tänapäeval on Valentini- või sõbrapäeva sisuks on meil sõpru meeles pidada. Meil müüakse 14. veebruaril ehk sõbrapäeval poodides spetsiaalselt kaunistatud maiustusi ja pisemad temaatilisi kingitusi. Rõhutatakse ka tava kinkida sõpradele lilli. Isevalmistatud kingituste ja sõnumite kõrval leiab puna- roosade temaatiliste kaartide tulva kõigist kauplustest. Uus tava on näiteks valentinipäeva kaartide võistlus, mille algatas Eestis Postimees. Algselt oli see päev aga pühendatud armastusele ja kallimale, kellele anti oma tunnetest märku või tehti südamlikke kingitusi. Erinevate tähtpäevade pidamine on väga tore ja hea viis oma perega olemiseks. Hea on see, et vanemad tähtpäevad on eestlaste jaoks veel säilinud, nendest peetakse lugu ja olenemata uuendustest ei kao need kuhugi .
hüvastijätulaulu. Tänapäeval on sellest saanud püha, kus maskeeritud lapsed käivad ukselt uksele ja küsivad kommi, ning tänutäheks laulavad mõne laulu . Tänapäeval on Valentini- või sõbrapäeva sisuks on meil sõpru meeles pidada. Meil müüakse 14. veebruaril ehk sõbrapäeval poodides spetsiaalselt kaunistatud maiustusi ja pisemad temaatilisi kingitusi. Rõhutatakse ka tava kinkida sõpradele lilli. Isevalmistatud kingituste ja sõnumite kõrval leiab puna-roosade temaatiliste kaartide tulva kõigist kauplustest. Uus tava on näiteks valentinipäeva kaartide võistlus, mille algatas Eestis Postimees. Algselt oli see päev aga pühendatud armastusele ja kallimale, kellele anti oma tunnetest märku või tehti südamlikke kingitusi. Erinevate tähtpäevade pidamine on väga tore ja hea viis oma perega olemiseks. Hea on see, et vanemad tähtpäevad on eestlaste jaoks veel säilinud, nendest peetakse lugu ja olenemata uuendustest ei kao need kuhugi .
Itaalia 1. Kui suur osa rahvastikus elab linnades? 68% rahvastikust elab linnades. Ligi 13% rahvastikust on koondunud nelja suurimasse linna. Nende rahvaarvud on järgmised: Rooma (2 700 000.) , Milano (1 359 000) , Napoli (1 072 000) , Torino (953 000) 2. Iseloomusta linnade paiknemist. Püüa temaatiliste kaartide abil selgitada, miks on suuremad linnad kujunenud just nendesse kohtadesse. Suurema rahvaarvuga linnad asuvad Põhja- ja Kesk-Itaalias. Paljudest riikidest asuvad ka rannikualadel, kus on eluks vajalikud ressursid pareminig kättesaadavamad. Kindlasti ka kaubavahtus soodustab nenderiikriikide majanduskasvu. Tihedamini on asustatud Lombardia madalik ning Liguuria ja Aadria mere rannik. Kõige hõredam asustus on Alpides ja Sardiinias.
Sotsialistlik realism surus kunsti kitsastesse raamidesse, õhutati ülistama nõukogude korda . Kunstnike isikupärane käekiri tembeldati formalismiks. Looming muutus ülimalt lihtsaks ja plakatlikuks; Nõukogude Liitu, sotsialismi ja Stalinit ülistavaks propagandaks. Selle uue kunstimeetodi omandamine ei läinud mitte kõigil kergesti. Skulptuuris kadusid siiani eesti kunstile omased figuurplastilised jooned, mis asendusid tihti tuimade ja mõttetute temaatiliste kompositsioonidega. Portreeloomingus oli üleminek veidi valutum, sest eesti skulptuurile olid juba sõja-eelsel ajal omased realistlikud jooned. Tahaplaanile jäid kultuuritegelaste portreed, rohkem nõuti ehtnõukogulike karakterite kujutamist. Vähenesid nõudmised kunstilisele väljendusrikkusele. Kujutatava inikupära esiletoomine ei omandanud enam nii suurt tähtsust. Sellises olukorras orienteerusid kiiremini nooremad kunstnikud. Paljudele vanematele kunstnikele oli uue meetodi
ÕS- ist võib kasutada kõiki sõnu Kasutades võõrsõnu, mis ei sobi sinu kirjandi konteksti, võivad tulla stiilivead. Loogsulgudes antud sõnad on vananenud ja neid ei tohi kasutada. Raamatuid pole vaja, piisab kokkuvõttest Kui süvenenud lugemist hakkab asendama sirvimine, kirjandusteoste lühendused, kokkuvõtted, temaatiliste aforismide kogumikud, niisiis teisene kirjanduslik materjal. Sellega kaasneb kirjandusõppe marginaliseerimine, kirjandusteosed ja autorid taanduvad. Lugedes raamatuid, laieneb sõnavara, areneb kirjutamisoskus ja mõtete organiseerimisoskus
ehitusdetaile, inimfiguure, ornamente ja muud. Roomas levis ak tahvelmaalikunst. Väga populaarsed olid maalitud portreed. Maalide temaatika on mitmekesine. Maalide aine on võetud mütoloogiast või kirjandusest, osa maale kujutab olustikke, osa maastikku või esemeid. Mõnikord võeti eeskujuks kreeka maalikunstnike teoseid. Maalikunstis eristatakse nelja seinamaalistiili: · Marmori jäljendamine · Keskmise seinaosa katmine rohkete temaatiliste maalingutega (u. 1.saj. keskpaigast eKr) · Mütoloogilise sisuga seinamaalid (31. eKr 54. pKr) · Rikkalikult kujundatud kolmemõõtmelised kompositsioonid (62.-79. pKr) Rooma kunstkäsitöö Kunstkäsitöös viljeldi 8.-4. saj. eKr keraamikat, kreeka mõju avaldus glüptikas, pronksmööblis, pronksist ja hõbedast tarberiistades ja nõudes, mustas ja punases keraamikas. Kasutatud kirjandus http://www.paideyg
immigratsioon e sisseränne - inimeste ränne riiki, mis ei ole nende kodumaa, sihtriigi seisukohast vaadatuna, emigratsioon riigist väljaränne, migratsiooni tõmbe- ja tõuketegurid rahvastiku rännet mõjutavad positiivsed ja negatiivsed tegurid, tööhõive struktuur töötajate jagunemine majandussektorite, ametialade jms järgi rahvastikupoliitika riigi sihiteadlik tegevus rahvaarvu, rahvastiku demograafilise struktuuri ja paiknemise mõjutamiseks 1) analüüsib temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete põhjal rahvastiku paiknemist ning tihedust maailmas, etteantud regioonis või riigis; elamiseks ja majandustegevuseks on sobivamad lähistroopika ja parasvööde, sp on need kõige tihedamini asustatud. Asustustihedust posit mõjutavad tegurid: mõõdukas kliima, tasandikuline reljeef, viljakad mullad, pikem vegetatsiooniperiood, rikkalikult loodusvarasid, piirkond asub veekogu ääres, tööstuse ja transpordi
aastal nimetati esmakordselt ,,Eesti Arhitektide Almanak'is" Tallinna Kunstihoone autoritena Anton Soansi ja Edgar Kuusikut. Hoones domineerib klassitsistlik ruumikontseptsioon. Kunstihoone on peaaegu täiesti sümmeetriline ning peasaalis jääb silma kaunis klaaslagi. Vaadet Vabaduse Väljakule võimaldab aga väljakupoolse saali võimas klaasaken. Saale on võimalik vaheseintega eraldada, vastavalt vajadusele. Peafassaad on kaunistatud J. Raudsepa temaatiliste skulptuuridega (1937). Omal ajal oli Kunstihoone selge geomeetrilise fassaadiga Tallinna linnapildis avangardistlik ehitis moodsa kunsti sümbol. Leonhard Lapin on öelnud: ,,Kunstihoone aknal säravat päiksepeegeldust nähes tunnen, et Päike tõuseb Kunstihoonest Kunstitemplist. Päike loojub sinna, et taas sealt tõusta". JÜRI PALM ,,HILINE MÖÖDUJA" Jüri Palm (19372002) õppis algselt ERKIs
aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123. aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne. 43. võrdleb temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete abil rahvaarvu muutusi erinevates regioonides ja analüüsida muutuste põhjusi. MAAILMA RAHVASTIK REGIOONITI Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiiremini praegu ja ka tulevikus (samuti kõrge iive). Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb
Milliste näitajate alusel regioonide veondust võrrelda: Transporditeede pikkus ja tihedus; Infrastruktuuri rajatised ( sadamad, lennujaamad); Eri transpordiliikide kasutamise võimalused; erinevate piirkondade kättesaadavus · Too välja mingi riigi transpordi eeldused (vaata nomenklatuuri). · Võrrelge mere- ja raudteetranspordi eeliseid ja puudusi kaugvedudes. Analüüsige mõlema transpordiliigi ühte eelist ja ühte puudust. 72. oskab temaatiliste kaartide abil iseloomustada etteantud riigi transpordigeograafilist asendit; · Kui Sa oleksid Eesti teedeminister, siis millise transpordiliigi arengut soodustaksid. Selgita, miks. 73. teab maailma peamisi kaubanduslikke veosuundi; olulisemad kaubavood (maavarad, puit, valmistooted) kes on ühe või teise kaubagrupi peamised importijad eksportijad? · Transport. a)Selgita mõisted mugav lipp ja merevoorimees. (2 punkti)
ja muud. Pompeji maalides kasutati ohtralt sügavat hõõguvpunast värvi, hoonete põrandaid katsid mosaiigid värvilistest kividest ja klaasitükkidest pildid (Cicero villa, söögisaal Faunuse majas Pompejis). 1. saj. keskelt eKr pärineb hulgaliselt must- valgeid mosaiike (Hadrianuse villas); varaseimad seinamosaiigid pärinevad 4. sajandist pKr (Santa Costanza kirikus Roomas). Maalikunstis eristatakse nelja seinamaalistiili: Marmori jäljendamine, Keskmise seinaosa katmine rohkete temaatiliste maalingutega, Mütoloogilise sisuga seinamaalid, Rikkalikult kujundatud kolmemõõtmelised. 8 Pildid mustafiguuriline vaas Colosseum 9 Pont du Gard Tituse triumfikaar 10
radikaalselt. Samuti on küberpunk populaarne arvuti- ja fantaasiarollimängude teema. Eriti populaarne on küberpunk animes. Postmodernistlik teater. - Postmodernistliku teatri üheks tunnusjooneks on peetud elektroonilise ja digitaalse multimeedia kasutamist. Pika ajalooga praktika, mida eriti intensiivselt harrastatakse postmodernistlikus teatris, on (eeskätt klassika) ülekirjutamine (rewriting): alusteksti(de)st uue teksti tuletamine kaugeleulatuvate temaatiliste, diegeetiliste, narratiivsete transformatsioonide teel. Postmodernistlik kunst. - Postmodernism kunstis, mis peaks ju analüüsima ja selgitama tänapäeva tegelikkuses toimuvat, on seepärast jäänud suurel määral elitaarseks mänguks, mis pole aga kunagi olnud postmodernistliku kunsti eesmärk. Postmodernistlik muusika. - Postmodernistlik muusika ei ole eraldiseisev muusikaline stiil, vaid pigem viitab muusika postmodernistlikule ajastule. Postmodernistlik muusika, teiselt poolt on
Pompeji maalides kasutati ohtralt sügavat hõõguvpunast värvi, hoonete põrandaid katsid mosaiigid värvilistest kividest ja klaasitükkidest pildid (Cicero villa, söögisaal Faunuse majas Pompejis). 1. saj. keskelt eKr pärineb hulgaliselt must-valgeid mosaiike (Hadrianuse villas); varaseimad seinamosaiigid pärinevad 4. sajandist pKr (Santa Costanza kirikus Roomas). Maalikunstis eristatakse nelja seinamaalistiili: Marmori jäljendamine Keskmise seinaosa katmine rohkete temaatiliste maalingutega (u. 1.saj. keskpaigast eKr; nt. Müsteeriumide villa Pompejis) Mütoloogilise sisuga seinamaalid (31. eKr 54. pKr) Rikkalikult kujundatud kolmemõõtmelised kompositsioonid (62.-79. pKr; Vettiuste maja Pompejis).Egiptuses Faijumis on säilinud u. 600 real. muumiaportreed (1.-4. saj. pKr). Rooma kunstkäsitöö Kunstkäsitöös viljeldi 8.-4. saj. eKr keraamikat (must bucchero, punasefiguurilised vaasid),
sooritamisel, satelliidipiltide töötluses ja rasterandmetega saadud pindade kujundamiseks kaartidel. Vektorandmed: hulk geomeetrilisi objekte (jooned, polügoonid, punktid jne.) ja kasutatakse kaartide kujundamisel ja vektortöötluses (pindalade arvutamine). Atribuutandmed on andmed, mis kirjeldavad antud paiga või objekti omadusi. Omadused võivad olla kvalitatiivsed või kvantitatiivsed. Enamasti esitatakse atribuudid temaatiliste kihtidena, näiteks kihid, mis näitavad veekvaliteeti, tulvariski või planeeringuga hõlmatud alasid. Metaandmed on andmeid kirjeldavad andmed: andmete sisu, mahu, kvaliteedi, päritolu, struktuuri jms. 12. Millised on Eesti olulisemad (digitaal) kaardid? Mis projektsioonis on Eesti kaks olulisemat digitaalkaarti (nimetage kaart ja vastav projektsioon)? Eesti kõige olulisemad digitaalkaardid on riiklikud teemakaardid ja topograafilised kaardid. Eesti Baaskaart:
õpilasfirma, tehnoloogiline lahendus, õppematerjal või projekt ja selle kirjalik kokkuvõte. Kirjalik kokkuvõte avab praktilise töö tausta, lähtealused ja eesmärgid ning kirjeldab kontseptuaalset lahendust, töö aktuaalsust, tööprotsessi ja töö tulemust. 2.2. PRAKTILINE TÖÖ VÕIB OLLA: 1. Õppematerjal (õpik, töövihik, audio-, audiovisuaalne ja elektrooniline õppematerjal, ülesannete, lüümikute, tekstide, temaatiliste piltide kogu jms), 2. Õppekava raames loodud tehnoloogiline lahendus (infotehnoloogiline, arhitektuurne jms tehnoloogiline lahendus), 3. Õpilasfirma (idee leidmine, juhtide ja nime valimine, äriplaani koostamine, õpilasfirma registreerimine, õpilasfirma tegutsemine,m õpilasfirma lõpetamine ja lõpparuande koostamine, õpilasfirma esitlus), 4. Projekt (konverentsi, konkursi, kontserdi, näituse, võistluse, õppekäigu vms organiseerimine) 5
traditsiooniline rahvastiku tüüp, nüüdisaegne rahvastiku tüüp, demograafiline plahvatus, rahvastiku vananemine, sündimus, suremus, loomulik iive, rahvastiku soolis-vanuseline koosseis, migratsioon, immigratsioon, emigratsioon, migratsiooni tõmbe- ja tõuketegurid, tööhõive struktuur, rahvastikupoliitika. Rahvastiku vananemine- vanemaid inimesi on rohkem, kui nooremaid. Sündimus on väike. migratsioon- inimeste alaline elukoha vahetus Õpitulemused: Kursuse lõpetaja 1) analüüsib temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete põhjal rahvastiku paiknemist ning tihedust maailmas, etteantud regioonis või riigis; 2) analüüsib demograafilise ülemineku teooriale toetudes rahvaarvu muutumist maailmas, etteantud regioonis või riigis ning seostab seda arengutasemega; 3) analüüsib rahvastikupüramiidi järgi etteantud riigi rahvastiku soolis-vanuselist struktuuri ning selle mõju majanduse arengule; 4) võrdleb sündimust ja suremust arenenud ja
· teab peamisi rände põhjusi ja nende suundi ning mõju teistele ühiskonnaprotsessidele; · oskab seletada peamisi muutusi rahvastiku hõives; · mõistab asulate kujunemisprotsesse, talitlemist ja asulate omavahelisi seoseid; · teab linnastumisega kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; · väärtustab maailma looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust; Põhikooli eksamijuhend Põhikooli lõpetaja · oskab üld- ja temaatiliste kaartide abil iseloomustada konkreetse piirkonna geograafilist asendit, pinnamoodi, kliimat, veestikku, taimestikku, maakasutust, loodusvarasid, rahvastikku, asustust, teedevõrku ja majandust ning analüüsida nendevahelisi seoseid; · oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, protsesside/nähtuste kirjeldamiseks, seoste leidmiseks ja järelduste tegemiseks; Põhikooli eksamijuhend
Töötaja näeb, et ta on vajalik, talle pannakse ülesanded ja temalt oodatakse midagi, mis omakorda on osa kollektiivi eesmärgist ja teel sinnapoole. 2.2. Meeskonnaliikmete vahelise informatsioonivahetuse tegemine nii kergeks ja turvaliseks kui võimalik: · asutusesisese elektroonilise posti (näiteks Microsoft Exchange abil) sisseseadmine (Sproull ja Kiesler, 1986, 1492 - 1512) · piisavalt sagedane koosolekute ja temaatiliste arutelude korraldamine Tänapäeva koosolek peab olema lühike ja lööv mitte mingeid pikki ettekandeid ja sõnavõtte, vaid arutada tuleb päevakorras olevaid probleeme ja valupunkte, ka positiivseid aspekte. See peab olema koht, kus igaüks saab hingel parajasti kripeldavat teistega jagada ja tähtsate asjade kohta arvamust avaldada. Sellised koosolekud on kõige tõhusamad, sest inimene ise näeb, et parem on jooksvad küsimused lahendada kiiresti, ennem kui need
rasked põllumajandusmasinad hävitavad mulla struktuuri; pestitsiidid hävitavad ka kasulikke organisme; 2 põllukultuuride ülemäärane väetamine põhjustab veekogude kinnikasvamise monokultuuride kasvatamine soodustab pinnase erosiooni, taimehaigusi ja kahjurite levikut, kahjustab mulla viljakust. Kasvab metaani hulk atmosfääris 8. Analüüsi tabelite ja temaatiliste kaartide põhjal etteantud riigi põllumajandust. KALANDUS 1. Selgita majandus- ja territoriaalvete mõistet. Territoriaalveed on kaldariigi territooriumi osa. Majandusvöönd Algab territoriaalvete lõppemisega ning võib ulatuda 200meremiili kaugusele. Seal määrab kalapüügimahu ja kalaliikide püügi kaldariik. 2. Näita kaardil, kus paiknevad maailma tähtsamad kalapüügipiirkohad ja selgita, miks just seal.
vaatamisväärsused. Linnuse müüride ümbrus ja lossiplats on korrastatud, rajatud on parkla ja puhkekohad. Siin toimuvad rahvapeod ja iga aasta juulikuus käsitöölaat koos temaatiliste suurüritustega: Karli päevad (2001.a.), mustlaspäevad (2002.a.), Poola päevad (2003.a.) Ordulinnuse varemete juures asub kaunis paisjärv, mida suvel kasutatakse
> Lazarsfeld & Stanton töötasid hiljem välja ka fookusgruppide analüüsimeetodi. Kõneaine kujundamine (agenda-setting) (Lippman, McCombs, Shaw) Ajakirjandus ei pruugi olla edukas ütlemaks inimestele, kuidas mõelda, kuid on vapustavalt edukas ütlemaks inimestele, millest mõelda (B. Cohen). Oluline on see, milliseid sündmusi meedia üldse käsitleb. 1968. a presidendivalimiste kampaania ajal esines selge seos meedia teemadestruktuuri ja valijate kellel puudus selge eelistus temaatiliste prioriteetide vahel (McCombs ja Shaw uuring) > Millised on meedia pikaajalised mõjud? Kõneaine kujundamise teooria on protsess, mille kaudu massimeedia kommunikeerib erinevate probleemide suhtelist olulisust auditooriumile. Mida rohkem tähtsust meedia probleemile või sündmusele annab, seda suurema tähtsusega auditoorium seda kohtleb. 1. Meedia kõneaine 2. Avalikkuse kõneaine 3. Poliitika kõneaine
ning tundsin paljuski ära iseennast, eelkõige sellena, kes päris täpselt seda õiget kohta kuidagimoodi ei leia ning kes piirsituatsioonides ning otsingutes pidevalt vangis on, sest: "Ma vaatan veepinda otsekui piiri, mille tagant peab algama päris maailm, millest ma ootan kerkivat sinu kätt, kasvõi ringe veepinnal, märguannet, et mul on luba tulla. Aga midagi ei juhtu, ainult tuulehoog säbrutab vett ja lööb suured puud pea kohal kahisema." ,,Piiririiki" on temaatiliste tunnuste ja algse pöörase edu tõttu rahvusvahelisel turul nimetatud ka eesti esimeseks euroromaaniks. Kuid see, mis raamatus müüb, pole ilmselt mitte eeskätt postmodernistlik kirjutusviis või homoerootiline paatos. Mis müüb, see on Õnnepalu esituses ahistavalt väike, isegi skeptilise eestlase jaoks nii hirmuäratavalt troostitu Eesti mitte 20. sajandi lõpu nõukogulikust ümberrahvastamise paraadist väsinud, vaid pigem 19.
teoreetilises peatükis. 2. Eesmärk ja uurimisküsimused Kui probleem/küsimus on püstitatud, sõnastatakse selle alusel töö eesmärk ja uurimisküsimused või uurimisülesanded. Peamine uurimisküsimus võib tulla otseselt probleemipüstitusest. Probleemi, eesmärki ja uurimisküsimusi omavahel kooskõlastades täpsustatakse uurimuse fookust. 3. Intervjuu kava Intervjuu kava koostatakse nii, et selle abil saaks vastused uurimisküsimustele. Üliõpilastöös on kasulik kavandada intervjuu temaatiliste plokkide kaupa, nii et igale uurimisküsimusele aitab vastuseid leida üks vastavat teemat käsitlev küsimuste plokk koos vestluse käigus tekkivate lisaküsimustega. Sellist intervjuud nimetatakse poolstruktureerituks. 4. Intervjuu läbiviimine Poolstruktureeritud intervjuud tuleb alustada väikese soojendusvestlusega, oma töö eesmärgi jm tingimuste tutvustamisega, millele järgneb mõni üldisem teemakohane küsimus stiilis „Palun kirjeldage oma kogemusi …“
vananeb enneaegselt, Kahjustuvad silmad, Nõrgeneb organismi immuunsüsteem Sudu- Suits + udu = sudu Soodustavad tegurid on suur õhuniiskus (üle 85%) ja sombune ilm ning linna asukoht nn “looduslikus kausis”. Tööstuslik õhusaaste, mis kaasneb kütuste põletamisega. Tahm ja väävlioksiidid reageerivad veeauruga. On tapnud tuhandeid inimesi Londonis, Manchesteris, Glasgows. 11. Iseloomusta temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi abil etteantud koha kliimat. TV lk 46 12. Soojade ja külmade hoovuste mõju kliimale Tv lk 46 Soe – soojem, kujunevad tõusvad õhuvoolud, mis toovad kaasa pilvi ja sademeid Külm –külmem, tekitab laskuvaid õhuvoole ja takistab sellega sademete teket. 13. Võrdle mandrilist ja merelist kliimat. TV lk 46 ja 47 Mereline kliima tekib ookeani või mere kohal. Iseloomulikud tunnused: õhk niiske;
Kas selle riigi rahvastik vananeb? Milline on meeste ja naiste keskmine eluiga? Kas see on kõrge või madal? Millised on sündimuse ja suremuse näitajad (sealhulgas ka väikelaste suremus)? Milline on viimase 5 aasta jooksul sündinud poiste ja tüdrukute suhe? Kas sündimus on viimastel aastatel suurenenud või vähenenud? Millises demograafilise ülemineku etapis on selle riigi rahvastik? Kui suur osa rahvastikust elab linnades? Iseloomusta linnade paiknemist. Püüa temaatiliste kaartide abil selgitada, miks on suuremad linnad kujunenud just nendesse kohtadesse. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis? Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast. Mullad. (Peamised mullad, muldade viljakus) Kas igal pool selles riigis on võimalik tegeleda põllumajandusega või ei? Põhjenda. Maaparandustööd, mida selles riigis arvatavasti tehakse. (Niisutamine, kuivendamine) Kliima- kliimavööde, agrokliima iseloomustus
temp muutused alaneb tõuseb tuul suund ,uutub edelast loodesse suund muutub kagust edelasse sademed frondil ja frondi taga frondi ees ja frondil õhurõhk tõuseb alaneb langeb 23. teab kliimat kujundavaid tegureid, analüüsib temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi abil etteantud koha kliimat; Konkreetse koha kliimat kujundavad (geograafilised) tegurid: · geograafiline laius ehk kaugus ekvaatorist ehk päikesekiirguse hulk · atmosfääri tsirkulatsioon ehk valitsevad tuuled ja õhumassid · kaugus ookeanidest ja meredest; soojade, külmade hoovuste mõju · pinnamood (kõrgus merepinnast; paiknemine mäestike, tasandike suhtes Võrdle Londoni ja Saraatovi kliimat ja selgita erinevuste põhjusi
............................ Tänades Helika Paas! Nõrga iseloomuga loobuja abivahendid Üksi, ilma abivahendite ja nõustamiseta õnnestub suitsetamise mahajätmine esimesel korral ainult 3% inimestest (st nad püsivad ka aasta hiljem mittesuitsetajad), spetsiaalse nõustamise, abivahendite ja raviga läheb see esimesel korral õnneks viiendikul. Tänapäeval on suitsetamisest loobujate jaoks palju abivahendeid: raamatud, video- ja helikassetid temaatiliste loengutega, psühholoogiline grupiteraapia ning nikotiinipreparaadid ja - närimiskummi ning aerosool. Plaastreid ja närimiskummit saab osta apteegist vabalt, kuid näiteks ninna pihustatava aerosooli ja tablettide ostmiseks peab olema retsept. Nikotiinasendusravi, s.o nikotiiniplaastrid, -nätsud, -inhalaatorid e. NAR Soovitav kasutada tugeva nikotiinisõltuvusega inimestel või neil, kellel on olnud minevikus
aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33 aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Põhjused: meditsiini areng, elutingimuste paranemine Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne 2. Võrdleb temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete abil rahvaarvu muutusi erinevates regioonides ja analüüsib muutuste põhjusi; Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiiremini praegu ja ka tulevikus (demograafilise plahvatuse etapp- meditsiini kiire areng, kuid samas ka suur sündimus)
4. Internetiühenduste ja kasutajate arv 5. Rahvusvahelised telefonikõned ja rahaülekanded 6. Riigi osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides RAHVASTIK JA ASUSTUS a) Maailma rahvaarvu kasv ja põhjused: pereplaneeringu puudumine, religioossed tõekspidamised, suremuse langus (eriti arengumaades). Tagajärjed: toidupuudus, näljahädad, linnastumine, tööpuudus, majanduslik ebavõrdsus, väljaränne, nakkushaiguste levik. b) Võrdleb temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete abil rahvaarvu muutusi erinevates regioonides ja analüüsib muutuste põhjusi c) Sündimuse erinevused: Arengumaad: ei kasuta pereplaneerimise võtteid, abiellumine ja laste sünd omavahel tihedalt seotud, rikkuse märgiks peetakse palju lapsi, lapsed abistavad vanemaid majapidamistöödes ja vanaduspõlves hoolitsevad nende eest, tavad soosivad paljulapselist
kagutuuled, mussoonid); .................................................................................................................................. 25 19. selgitab joonise abil õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis ning nendega kaasnevaid ilmastikunähtusi. Selgitab joonise abil sooja ja külma frondi teket ning ilma muutumist sooja ja külma frondi üleminekul;...... 25 20. teab kliimat kujundavaid tegureid ning analüüsib temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi abil etteantud koha kliimat;...................................................................................................................................................... 26 21. analüüsib kliima mõju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele; ................................................ 27 22. teab kasvuhooneefekti süvenemise, osoonikihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning
1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused:
1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused:
Laste sündimuse vähenedes, väheneb tüdrukute arv rohkem, kui poiste. Millises demograafilise ülemineku erapis on selle riigi rahvastik? 9 | Page Brasiilia on demograafilise ülemineku teises etapis. Linnastumine Suuremad linnad 1. Kui suur osa rahvastikust elab linnades? Linnades elab 81 % rahvastikust 2. Iseloomusta linnade paiknemist. Püüa temaatiliste kaartide abil selgitada, miks on suuremad linnad kujunenud just nendesse kohtadesse. Suuremad linnad paiknevad rannikualadel, sest seal on hea veetransporditeed kasutada, mis on odav ja kasulik. Samuti rannikul mäestike ümber, sest Brasiillased tegelevad aktiivselt mäetööstusega. Energiamajandus 1. Milliseid energiavarasid leidub selles riigis? Kanna need kontuurkaardile. Brasiilias leidub maagaasi, kivisütt ja naftat.
Need mäestikud on seotud riftistumise ehk maakoore õhenemisega. Tüüpiliseks näiteks on Ida- Aafrika riftivöönd. Erosiooniliste mägede heaks näiteks on kuulsad Guilini karstimäed Hiinas. Vulkaanilised mäed on vulkaanid. Osad neist on moodustunud merepõhjas ja ulatudes merepinnast kõrgemale, moodustuvad nende tippudest saared ja saarestikud. Sellised saarestikud on väga omased näiteks Okeaaniale. 3. Teab kliimat kujundavaid tegureid ning analüüsib temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammide abil etteantud koha kliimat. Kliimat kujundavad tegurid: Geograafiline laius(päikese kiirte langemisnurk)-sellest sõltub päikese kiirguse hulk Lähedus maailmamerele-liikudes sisemaa suunas sademetehulk väheneb, suvel temp. tõuseb ja talvel langeb Hoovuste mõju- 1) soojad hoovused toovad kaasa sooja ja sademed 2) külmad hoovused toovad kaasa külma
informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused:
õhk on liikumatu ning õhurõhk võrdub kõrgemal asuva õhu kaalust tingitud hüdrostaatilise rõhuga. Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga. Seda väljendatakse tavaliselt hektopaskalites või millimeetrites elavhõbedasammast. Keskmine õhurõhk merepinna kõrgusel keskmisel temperatuuril 15 °C on 1013,25 hPa. Iga 5,54 km kõrguse kohta väheneb ta poole võrra. 20. teab kliimat kujundavaid tegureid, analüüsib temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi abil etteantud koha kliimat; Kliimat kujundavad tegurid: · Päikesekiirguse hulk · Õhuringlus · Ookean · Merehoovused · Reljeef konkreetse koha kliimat kujundavad (geograafilised) tegurid: · geograafiline laius; · kaugus ookeanidest ja meredest; · soojade, külmade hoovuste mõju · pinnamood (kõrgus merepinnast; paiknemine mäestike, tasandike suhtes); · valitsevad tuuled Kliima on Maa või mõne selle piirkonna temperatuuri, sademete jm
linnastud. · Iseloomusta valitud riigi rahvastikupüramiidi. 1. Alla 15-aastaste osakaal rahvastikus on 16% 2. 15-65 aastaste osakaal rahvastikus on 68% 3. Üle 65-aastaste osakaal rahvastikus 16%. · Kui suur osa rahvastikust elab linnades? Linnades elab 84% kogu rahvastikust. · Iseloomusta linnade paiknemist. Püüa temaatiliste kaartide abil seletada, miks on suuremad linnad kujunenud just nendesse kohtadesse. Enamus linnadest asub jõgede ääres, samuti on jõgede kaldadele kujunenud suuremad tööstuslikud piirkonnad ( Nt Ruhri piirkond). Kõige rohkem linnu asub Lääne-Saksamaal. Paljud mitte-jõeäärsed linnad jäävad mägede orgudesse. · Milliseid energiavarasid leidub selles riigis? Riigis leidub: 1. kivisüsi, turvast (lillaga) 2. naftat (sinisega) 3
2. punktis C- vihmane, 3. punktis D- vihmane, soe Kirjelda nii talvist kui ka suvist Eesti ilma, mida on kujundanud tsüklon / antitsüklon. Sügisel ja talvel mõjutavad eesti ilma tsüklonid, need toovad siia vihma ja külma Kevadel ja suvel mõjutavad eesti ilma antitsüklonid, juhul kui need troopilised antitsüklonid siia üldse jõuavad, toovad sooja, selge ja päikselise ilma 3. teab kliimat kujundavaid tegureid, oskab temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammide abil analüüsida ja põhjendada etteantud koha kliimat; konkreetse koha kliimat kujundavad (geograafilised) tegurid: geograafiline laius; kaugus ookeanidest ja meredest; soojade, külmade hoovuste mõju pinnamood (kõrgus merepinnast; paiknemine mäestike, tasandike suhtes); valitsevad tuuled Võrdle Londoni ja Saratovi kliimat ja selgita erinevuste põhjusi. London asub 51º
Kõik teised meridiaanid on kõverad.[8] Need projektsioonid sobivad eelkõige tervet maailma kujutavate kaartide jaoks. Polaarpiirkondade väiksem jooneline moonutus annab neile silindriliste projektsioonide ees selge eelise. Pseudosilindriliste projektsioonide puhul otsitakse pilkupüüdvat vormilist lahendust.[9] Klassikalised pseudosilindrilised projektsioonid on tihti äärmiselt lihtsa algoritmiga. Suur osa projektsioone on õigepindsed, mis lubab neid laialdaselt kasutada atlastes temaatiliste kaartide alusena. [1] • Mollweide projektsioon • Sinusoidaalne projektsioon • Eckerti projektsioonid • Eckerti I projektsioon • Eckerti II projektsioon • Eckerti III projektsioon • Eckerti IV projektsioon • Eckerti V projektsioon • Eckerti VI projektsioon • Goode` projektsioon 7 • Robinsoni projektsioon jne. 9
2050 2100 2150 9. võrdleb temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete abil rahvaarvu muutusi erinevates regioonides ja analüüsib muutuste põhjusi; miljonites ja % 1800 % 1850 % 1900 % 1950 % 2000 % 2050 % Maailm 978 1262 1650 2521 5978 8909
19. sajandi Baltimaade silmapaistvaima maamõõtja ja topograafi Rückeri tähtsus meie alade geograafilises uurimises ja geodeetiliselt põhistatud kaartide koostamises, on märkimisväärne. Tema koostatud kaartidest – Liivimaa üldkaart (1836), Liivimaa spetsiaalkaart (1839) ja Liivi-, Eesti- ja Kuramaa üldkaart (1846), on tehtud mitu järeltrükki. Äramainimist väärib ka tõsiasi, et Rückeri koostatud kaarte kasutati kuni Esimese maailmasõjani mitmesuguste temaatiliste kaartide koostamiseks. (Potter, Treikelder 2011) 10 2. Eestimaa kubermangu erikaart Tulenevalt Liivimaa kubermangu põhjalikust kaardistamisest tekkis ka Eestimaa mõisnikel soov erikaardi järele. Schmidti Eestimaa kubermangu kaart oli vasteks Rückeri Liivimaa spetsiaalkaardile (Varep 1957). Tellimuse ning rahastuse tagasid Eestimaa rüütelkond ning Kose kihelkonnas asunud Meriino Lammaste Kasvatamise Selts
eelnevalt nimetatud puuduse ületamiseks püütakse allesjäetud baasmõistete kirjeldusjõudu suurendada ja “tulemuseks on keerulised, vastuolulised ja argimõistetega mitteühilduvad “kategooriad””. (Rosentau 2004, lk 14) Mario Rosentau ise panustab kolmandale reduktsioonitüübile, milleks on temaatiline reduktsioon, mis “seisneb uurimisobjekti rekonstrueerimises või modelleerimises läbi ettevõetud temaatiliste piirangute”. Mario Rosentau on seisukohal, et temaatiline reduktsioon “näib olevat enam õigustatud siis, kui uuritava asja kohta on olemas väljakujunenud koolkonnad ja teooriad, ent ponnistustele vaatamata esinevad vastamata küsimused”. Viimatikirjeldatud olukord näib olevat ka õigusega – “on olemas põhjalikud ja tõepärased teooriad ja nende järgi joonduvad koolkonnad, ent üha võib küsida “Mis on õigus?” Kui nii,
Oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks.
pärimust (oraaklid, salmikud). 21. Iseloomusta Eesti Rahvaluule Arhiivi kartoteekide süsteemi. Kartoteegid jagunevad: Topograafiline kartoteek, Rahvaluulekogujate kartoteek, esitajate kartoteek, rahvamängude kartoteek, rahvatantsude kartoteek, rahvaviiside kartoteegid, rahvajutud, uskumused ja kombekirjeldused, nõidussõnad, rahvaarstide kartoteek, lühivormid, teiste rahvaste folkloor Vanasõnakartoteek 160 000 kirjet; Tüpoloogiline vanasõnakartoteek Temaatiliste indekste kartoteek Eesti-soome paralleelide kartoteek Eesti-vene paralleelide kartoteek 22. Nimeta olulisemaid rahvusvähemuste folkloorikogusid Eesti Rahvaluule Arhiivis ja kirjelda, missugust ainest ja millisest ajaperioodist need kogud sisaldavad. Vene, Läti, Saksa, Rootsi, Juudi, Mustlase jt. 23. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? Distsipliinide iseseisvumine Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine
(oraaklid, salmikud). 21. Iseloomusta Eesti Rahvaluule Arhiivi kartoteekide süsteemi. Kartoteegid jagunevad: Topograafiline kartoteek, Rahvaluulekogujate kartoteek, esitajate kartoteek, rahvamängude kartoteek, rahvatantsude kartoteek, rahvaviiside kartoteegid, rahvajutud, uskumused ja kombekirjeldused, nõidussõnad, rahvaarstide kartoteek, lühivormid, teiste rahvaste folkloor Vanasõnakartoteek 160 000 kirjet; Tüpoloogiline vanasõnakartoteek Temaatiliste indekste kartoteek Eesti-soome paralleelide kartoteek Eesti-vene paralleelide kartoteek 22. Nimeta olulisemaid rahvusvähemuste folkloorikogusid Eesti Rahvaluule Arhiivis ja kirjelda, missugust ainest ja millisest ajaperioodist need kogud sisaldavad. ERA, Vene, Läti ja Saksa 23. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? Distsipliinide iseseisvumine Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine o Rahvaluule/folklor folkloristika
annaabi.ee 
