Traditsioonid ja uuendused Eesti ühiskonnas . (7)

Traditsioonid ja uuendused Eesti ühiskonnas .
Eestis on säilinud mitmed tavad ja kombed. Traditsioonide püsimine aitab
ellu jääda. Nendes on rahvakultuur , mida austades ja järgides , püsime ka ise edukalt elus . Aga nagu muutub Eesti ühiskond , muutuvad ka traditsioonid . Millised traditsioonid on jäänud püsima ja milliseid uuendusi on tehtud Eesti ühiskonnas ?
Eestis tähistatakse palju erinevaid tähtpäevi , näiteks : vastlapäev ,sõbrapäev , jõulud , kadri - ja mardipäev , . Viimased pühad on aastatega tähistamis viise muutunud . Eestlaste jaoks on kadri- ja mardipäev olnud traditsioonirikas, näiteks pügati sel päeval lambaid ning oodati karjaõnne. Tavaliselt mindi eelneval päeval e. kadri- või mardilaupäeval maskeerituna laulu ja pillimängu saatel küla peale. Uste taga küsiti tervituslaulu saatel luba tuppa tulekuks. Luba saadud, tervitati pererahvast, esitati mõistatusi, lauldi ja visati vilja. Kui annid kätte saadud, lauldi tänulaulu ja minnes hüvastijätulaulu. Tänapäeval on sellest saanud püha, kus maskeeritud lapsed käivad ukselt uksele ja küsivad kommi, ning tänutäheks laulavad mõne laulu . Tänapäeval on Valentini- või sõbrapäeva sisuks on meil sõpru meeles pidada. Meil müüakse 14. veebruaril ehk sõbrapäeval poodides spetsiaalselt kaunistatud maiustusi ja pisemad temaatilisi kingitusi. Rõhutatakse ka tava kinkida sõpradele lilli. Isevalmistatud kingituste ja sõnumite kõrval leiab puna- roosade temaatiliste kaartide tulva kõigist kauplustest. Uus tava on näiteks valentinipäeva kaartide võistlus, mille algatas Eestis Postimees . Algselt oli see päev aga pühendatud armastusele ja kallimale, kellele anti oma tunnetest märku või tehti südamlikke kingitusi. Erinevate tähtpäevade pidamine on väga tore ja hea viis oma perega olemiseks. Hea on see, et vanemad tähtpäevad on eestlaste jaoks veel säilinud, nendest peetakse lugu ja olenemata uuendustest ei kao need kuhugi .
Eestis on vabatahtlikul tegevusel samuti oma traditsioonid, näiteks ühised talgud ja pritsimeeste tegevus oma kogukonna heaks. Talgud on talupojakultuurist pärit ühine ettevõtmine millegi ärategemiseks. Sarnaselt teiste Ida- ja Kesk-Euroopa riikidega moondus vabatahtliku töö olemus Nõukogude okupatsiooni ajal siingi, mil see asendus kohustusliku ühiskondlikult kasuliku tööga. See mõjutas inimeste hoiakuid ja arusaama “ vabatahtlikust “ tegevusest, mida tol ajal serveeriti samuti vabatahtliku kodanikualgatuse pähe. Juba mitmendat aastat järjest korraldatakse ka Eestis “ Teeme ära “ talgupäevi . See on üritus , mis kutsub kõiki vabatahtlikke tegema midagi head oma ühiskonna jaoks . Olenemata uuendustest Nõukogude okupatsiooni ajal on tore kui inimesed siiski korraldavad selliseid üritusi ja vabatahtlikke tegevusi , mis ühendavad rahvast koos üles astuma ühise eesmärgi nimel.
Kõik, mis on vana, muutub kord uueks. Muutused on vajalikud igas ühiskonnas. Inimene peaks uuendustega kaasas käima, kuid ta ei tohiks unustada ka traditsioone, mis kipuvad uueduste käigus küll veidi muutuma aga jäävad siiski meile alles. Me peaksime tähistama tähtpäevi nagu tegid seda meie esivanemad ja olema õnnelikud , et meil on sellised pühad , mida teised riigid ei tähistagi. Ja kindlasti peaks korraldama järjest rohkem kodanikealgatusel üritusi , sest need aitaksid ühiskonnale palju kaasa nagu ka ülejäänud traditsioonide säilitamine .