Ilma ja kliima (2)

Ilm ja kliima
Ilm- pidevalt muutuv õhkkonna seisund.
Kui hommikul üles tõusta ja kohe akanast välja vaadata, saame me juba aimata, kas õues on sõe või mitte. Vastavalt sellele paneme ka selga , kas siis paksemad või õhemad riided, mis sobiksid väljas oleva ilmaga
Kuid ilma kohta täpsema info saamiseks on vaja mõõta tuulesuunda, õhurõhke, õhutemperatuuri ja õhuniiskust.
Kliima- mingile paigale iseloomulike ilmade vaheldumine pika aja vältel. See tähendab, et nii eilne , tänane kui ka homne ilm võivad olla küll täiseti erinevad, aga võrreldes mitmete aastate või isegi aastatuhandete jooksul ilmasid, hakkavad need korduma ja nedne ilmade kohta tehaksegi järeldus, et milline on mingi paiga kliima.
Kliimat kujundavad kõige enam:

päikesekiirguse hulk

Maa aluspinna erinevused
Meteoroloogia - loodusteadus, mis uurib õhkkonna omadusi ja selles toimuvaid protsesse.
Sünoptika- meteoroloogiaharu, mis tegeleb ilmaennustamusega.
Samajooned- kõik ühesuguse temperatuuri ja satemete hulgaga alad, mis on ühendatud joontega. Neid võib leida temaatiliste kaartide hulka kuuluvatelt kliima- ja/või ilmkaartidelt.
Täpsemalt, samasuguse õhutemperatuuri ja sademet hulgaga kohad ühendatakse kaardil samajootega. Nende vahelised alad värvitakse samasuguse tooniga ühesuguse temperatuuri ja sademte hulgaga aladel.
Ilm mõjutab meie elu mitmel viisil, sõltuvalt meie elupaigast.
Põhjamaalased peavad arvestama nii talviste külmade kui ka suviste soojade ilmadega. Soojal maal sellist probleemi pole.
Sademetavestes paikades võib aga nõrgematele inimestele saada eluohtlikuks mageda vee puudumine. Sealsed inimesed peavad vedama magedat vett koju kümnete kilomeetrite kauguselt , mis võib osutuda raskemaks kui arvata on.