Mihhail Glinka, Modest Mussorgski, Pjotr Tšaikovski (1)

Mihhail Glinka 1804-1857
Murrangu Vene muusika olemustikku tõi G, kasutas ära kogu eelnevast parima ja tõstis selle uuele kunstilisele tasemele . G on vene klassikalise koolkonna rajaja. Esimese Vene heliloojana taotles ta rahvuslikkust. Võrreldakse A. Puškiniga. Muusika ainestik on pärit rahva elust, ajaloost, folkloorist, legendidest ja olustikust. Mmuusika on sihitud kogu rahvale, olenemata sotsiaalsest staatusest .
Sündis Novo Spasskoje mõisas, kaugel Peterbusrist. Esimese armastuse muusika vastu sai ta oma hoidjalt. 10 a. alustab süvaõpet muusikas ja keelte alal. (prantsuse ja itaalia) Lisaks hakkab õppima üldaineid. G muusikaline andekus ilmneb õige pea. Perekond otsustab kolida Peterburi, et Mihhail saaks muusikuna kooliteed jätkata. Tuntud pedakoogide käe all edenesid õpingud jõudsalt. Eriti märkimisväärselt klaverimängu osas. Tihti esineb esinduslikes perekondades aga tihti ka sõprade kitsamas ringis. Tutvub Vene kirjanduse suurkujudega (Puškin, Krõlov, Gogol, Gribojedov) Nende tekstidele on kirjutatud enamus tema kuulsatest romanssidest. Sõidab itaaliasse.
Tunnustatakse, kui väljapaistvat pianisti, aga keegi ei ütle tema kohta head sõna heliloojana. Kontserditelt ammutab ta inspiratsiooni oma tulevaseks loominguks. Itaalias valmib kavand ooperile “ivan sussanin.” Kui ta venemaale tagasi jõuab, valmib esikooper. See ooper toob kaasa Vene klassikalise heliloomingu sünni. Lavastamine kutsus esile palju kriitikat ja erinevaid arvamusi , kuid ta võetakse kiiresti omaks ja tema tuntus on üleüldine. Innustatuna edust, hakkab ta kirjutama uut ooperit “ruslan ja ljudmilla.” See aga kukub läbi. G põhiline vastane oli kriitik A. Prokurjev (lasi teise ooperi põhja). Pettununa sõidab Hispaaniasse. Seal valmivad 2 kuulsat teost “Aragonia Jota” ja “Öö Madridis.” 1847 tuleb ta Venemaale tagasi. Kõikjal suhtutakse temasse tõrjuvalt. Kõigest hoolimata kirjutab ta muusikat edasi. Orkestriteos “ Valss -fantaaia” Sümfooniline pilt “kamarinskaja” romansid “kahtlused” “ma meenutan üht kaunist hetke” ja “öine tuul” jne. G peetakse Vene muusika isaks.G helikeel on jõuline, meloodiarikas ja hästi orkestreeritud. Ooperid toetuvad klassikalistele, eriti Itaalia ooperi eeskujudele.
Modest Mussorgski 1839-1881
Vanaema oli pärisori, isa ag ajuvba aadlik. See asjaolu selgitab tema läheduse talupoegadega. Ta suurimaks sooviks oli viibida oma rahva keskel. Loovutas oma mõisa tingimusel, et pärisorjad saaksid ennast välja osta. Austas kõrgelt revolutsioonilisi demokraate. Lemmikpoeediks oli Puškin. Oma muusikuteel alustab võimsas rühmas. Peagi loobub ta vastupidiselt sõprade soovitusele mereväeohvitseri karjäärist ning pühendub vaid muusikale . Esimesteks töödeks saavad romaanid :''kalistrat'', '' Hopakk '', ''jerjomuška'' jt. Palju laule kajastavad sotsiaalset ja satiirilist temaatikat: 'Klassik', 'seminarist'. Populaarsed on vokaaltsüklid:'Pildikast', ' päikeseta', ' tsükkel surma laulud ja tantsud'. Ta oli väga kriitiline kõigega, mis teda puudutas ning ka paljudesse inimestesse, kes teda ümbritsesid. Temast levitatakse müüti, nagu ta poleks loominguline inimene. Osaliseks põhjuseks kindlasti ta lihtrahvaarmastus. Kõigele vaatamata kirjutab ta innukalt edasi,
Looming:
valmib hulk tähelepanuväärseid teoseid:1-sümf', sümf. Poeem Podibra, orkestripilt „öö lagedal mäel“. Olulisim koht on ooperitel, millele on ise kirjutanud libreto. 2 on väga tuntud:“ Hovanštšino“ ja „ Boriss Godunov“. Sellest ooperist on säilinud palju eri versioone, esimene 1869st, aga ettekanti 1980 Estonias. 1988 on Estonia sama etendusega Pariisis. Ta oopereid on ümbet töötanud Korsakov ja šoštakovits. Tuntud ooperid on veel 'Sorotšitsõ aastalaat', 'naisevõtt'. Klaverimuusikas on kindlasti olulisemaks klaveritsükkel 'Pildid n'ituselt'-10 pilti mida ühendavad' jalutuskäigus'. Loodud 1874 . Sellel aastal korraldati Peterburgi Kunstide Akadeemias ta sõbra V.Hatmanni töödest näitust. Mõned isel. Pealkirjad tsüklist: 'Kiievi väravad', 'Kaks juuti', 'Limoges' turg '. Selle tsükliorkestreeris maailmakuulsaks M. Ravel . Koos Debussyga et tuua välja Mussorgski ebasoosingust Venemaal. Ta oli eelkõige muusikaline portreist ja dramaturg ning psühholoogiline realist. Oma loomingus eemaldub ta akadeemilistest arusaamadest heliloomingus ja mida tema kaasaegsed tõlgendasid kui harimatusest tulenevat nihilismi. See põhjustab pikaajalise konflikti teiste Vene heliloojatega. Tema muusika sihiks on kõne keelest tulenev rütmiiline vabadus ja inimkõnest tulenev meloodia . Ta muusikalise pärandi kogusid kokku sõbrad, kellele aadresseritud on tema loomingust enamik.
Pjotr Tšaikovski 1840-1893
T. sündis uuralites väikeses linnakeses, ametniku perekonnas. Vastavalt vanemate soovile astub ta Õigusteaduste Kooli, kuid samal ajal tegeles muusikaga. 1862 . avab uksed I konservatoorium, Peterburi Konservatoorium, ja ta oli esimese lennu tudengiks. Aasta pärast jätab ta ametniku koha ja pühendub ainult muusikale. Kui 1866. avab uksed Moskva Konserv . Kutsub sealne rektor Rubinstein T. Kompositsiooni klassi õppejõuks. Selles ametis töötab 12a. Sellel perioodil valmivad kuulsad tööd ja esimene klaverikontsert. Moskva perioodil kujuneb välja individuaalsus . Ootamatult muutis tema elu ebaõnnestunud abielu . Tema pettumus on nii ränk, et ta sai närvivapustuse ja arstide soovitusel sõidab välismaale (sveits, itaalia). Paljudeks aastatakes saab T. Toetajaks vene kunsti sponsor miljonärist leskproua N. Von Meck . Mecki ja T. Vahelised kontaktid on platoonilised ja toimivad vaid kirjateel. Kohututi vaid mõnel korral. 13 a. Veedab ta emigratsioonis, kõik aastad toetab teda Meck. T. Soov abielluda jääbki vaid sooviks. Suur koduigatuses toob ta lõpuks koju venemaale. Asub elama klini linnakeses. Siin leiab ta tõelise vaikuse ja rahu. Loometööks on igati sobivad tingimused. Klinis mööduvad ka tema viimased eluaastad. Seal asub tema maja muuseum . 1867. viibis T. Haapsalus, kus valmivad 3 klaveripala „lossivaremed“ „sõnadeta laul“ „skertso“. Enamus helilooja loomingust on kirjastanud helilooja Peeter Jürgensson, mõjukamaid selle ala tegijaid . Peetrit ja T. Sidus sõprus ja austus .
Looming
T. looming on mitmepalgeline. Tundes sügavat huvi lihtsate inimeste vastu. vormistas selle suures osas oma muusikaks. Seda peetakse kunstilise realismi toppsaavutuseks. Loomingu kaks põhisuunda on orkestri ja lavateosed . Sümfooniaid 6 milledel programmilised pealkirjad. Neid täiendavad avamängud „fransesca da Kimini“ „romeo ja julia “ „hamlet“ „ 1812 . aasta.“ Orkestrile on muudki muusikat: variatsioone, serenaade, fantaasiaid. Vähe tähtis pole ka kammermuusika . 3 klaverikontserti ntks:„aastaajad“ „lastealbum.“ Lisandub hul muid palju. T. Tähelepanuväärseim valdkond on lavamuusika. Oopereid 10. enamus neist rajaneb psühholoogilistel konfliktidel ning on dramaatilise põhikarakteriiga:tõukejõud, emotsioon , auahnus, armastus, skandaalid, vihkamine . „Jevgeni onegin “ „padaemand“ „mazepa“ „opritšnik“. Ballete on kolm ja tänapäeval lavastatud „ luikede järv“ „uinuv kaunitar „štšelkunštšik“. Vokaalloomingut märgib sügav vene rahvuslikkus valdavalt on kirjutanud romansse. „kesköö“ „metsik öö“ „hällilaul“. Tuntud on kantaat „moskva“ T. On avaldanud 2 muusikaõpikut mida kasutatakse tänini.