Mida arvate kodustest töödest koolis ja koolipäeva pikkusest? (0)

Arvamusartikkel - Mida arvate kodustest töödest koolis ja koolipäeva pikkusest?
Hetkel Eestis ja üleüldse kogu maailmas palju temaatikat tekitanud koolinoorte probleem, et koolipäevad on rasked ja kodus antakse palju ülesandeid on viimasel ajal hoogu kogunud . Viisime läbi tänavaküsitluse ja selgus, et selle kohta sobib väga hästi ütlus “Nii palju, kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi .”
Kui küsisime 46. aastase Merikese käest, mida tema arvab tänapäeval koolipäeva pikkusest ja lastele antavate kodutööde kogusest, võrdles ta seda, nagu arvata, enda kooliajaga. Tema sõnul ei tohiks lapsed kurta, et neil on raske, kuna mõelda vaid-tema ajal oli veel raskem! Kuna Merikesel on kolm last: algkooliealine, gümnasist ja tudeng , oskas ta sel teemal sõna võtta küll. “Tõsi, algkoolis on pojal küll nii noore õpilase kohta pikk päev, kuid koduseid ülesandeid neile minu arvates palju ei anta . Nii noorelt ei osata veel aega planeerida ja seepärast kipub aega rohkem minema kui võiks, “ sõnas ta kindlalt. Kui küsisime gümnaasiumiõpilaste koolikoormuse kohta, vastas ta kiirelt vaid: “Gümnaasiumis käivad suured inimesed, nad peaksid hakkama saama küll.”
Seega kui tahta gümnaasiumiharidust, peab kannatama 9 tundi päevas koolis ja peale kooli keskmiselt tund või kaks koduseid töid. Aga aeg endale?
Tudengi elu on tema arvates samuti kerge, tuleb ju vaid kohale ilmuda: “Ega seal suurt midagi teha pole.”
Vastupidist arvab seitsmenda klassi õpilane Kätlin. Tema sõnul on kool väga stressirohke ja väsitav koht. “Me õpime täiesti mõttetuid asju, mida me elus ei kasuta. Kodused ülesanded teevad seda koolipäeva ainult pikemaks. Oleks siis veel, et nädalavahetustel ei peaks õppima aga ei, kõige rohkem asju jääbki just esmaspäevaks teha,” ütles ta.
Viimast aastat gümnaasiumis õppiva Merily arvates ei ole koolis raske, kui teha täpselt nii palju, et hinded korras oleksid. Ehk tema sõnul võib tundi minemata jätta, kui teemat oskad ja selles aines on positiivsed hinded. “Kodustest töödest teen ka ainult vajalikud ära, näiteks esitlused, arutlused ja referaadid. Rohkem pole vaja, kui just õpetaja hindele ei küsi,” lausus ta. Siinkohal võiks ära mainida, et Merilyl on neljad -viied, vaid ainult mõni üksik kolm matriklis.
10aastane Martin kehitas vaid õlgu ja ütles, et koolis pole raske, ainult seljakott on raske.
Jõudsime järeldusele, et kõige raskem on keskmise Eesti inimese arvates põhikooli lõpuklassides ja gümnaasiumi alguses. Eks me ootame , kuni jõuame samuti 12ndasse klassi, äkki siis lähevad lõpuks seljakotid kergemaks ja õppimisele kuluv aeg lühemaks.