50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-11-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
gerlikork
Õppematerjali autor
Siingi ei ole kunagi kahtlust olnud, et Leonardo on selle töö autor, ent kujutatava naise isikus on lahkarvamusi. Romaani maades on maal tuntud nimetuse “Gioconda” all, anglosaksi ja slaavi maades kui “Mona Lisa”. Üksnes 16.- 18. sajandil tehti maalist 60 koopiat. Maalima hakkas “Mona Lisat” Leonardo pärast tagasipöördumist Firenzesse 1503. aastal. Leonardole tähendas see portree palju rohkem kui ainult Firenze aadliku Giocondo naise Mona Lisa kujutamist. Seda tõendab selle portree sarnasus paljude teiste Leonardo kujutatud nägude, tema inglite ja naistega. Juba Leonardo varasemates naisekujudes on jooni, mis Giocondas on kõige tugevamini välja töötatud, eelkõige vaevu tabatav, nagu üle kogu näo hõljuv hurmav naeratus. Leonardol võimaldas naeratus rikkalikumalt väljendada inimese siseelu. Eelpool toodud maalil avaldub Anna naeratuses ikka veel noorusliku naise leebe suhtumine
õlivärv kahe krohvikihi peal, tõttu. Hilisemad rohkemad ülemaalimised, mitmest kohast kandeseina sisse imbunud vesi ja 1943. aasta ränk pommitamine halvendasid teose olukorda veelgi, kuid pärast 15 aastat kestnud restaureerimist on osaliselt taastatud. 2.1.5 ,,Mona Lisa" ,,Mona Lisa" (,,Naise portree") on kindlasti üks maalimas tuntumaid teoseid. Leonardo sai arvatavasti tellimuse 1503. aasta paiku, kui Francesco del Giocondo abikaasa ehk Mona Lisa oli 24-aastane. Osa allikate järgi tellis maali aga hoopis Giuliano de`Medici ja see kujutab ,,ühte naist", võimalik, et kurtisaani. Kompositsioonilt mõjub pilt esimesest pilgust selgelt lihtsustatuna. Naine istub avara maastiku taustal. Naine istub tugitoolis avara maastiku taustal. Tasakaalustatult ühte sulandatud inimene ja maastik, mis jätkab täiuslikult figuuri peamisi piirjooni, annab selgelt tunnistust piinlikust täpsusest,
Selle selge ülesehitus ning peened kaunistused on mõjutanud ka nende meistrite tööd, kellel hilisematel aegadel on tulnud lossile uusi osi lisada - Louvre'i ehitus kestis nimelt aastasadu. Valmis sai loss alles 19. sajandi II poolel, täpsemalt 1878. Praegu asub selles hiiglaslikus hoones üks maailma suuremaid kunstimuuseume. Louvre'is on palju maailma kunsti paremikku kuuluvaid teoseid, neist tuntuimaks võib lugeda Leonardo da Vinci Mona Lisat. Taavet (Michelangelo) Taavet on loodud aastatel 15011504 ning on Michelangelo marmorskulptuur, mida peetakse üheks renessansiajastu meistriteoseks. Skulptuur kujutab endast alasti Taavetit kes oli Juuda hõimust pärit Iisraeli kuningas. Taavetit peetakse Iisraeli kuningatest suurimaks ja Jeesuse otseseks esiisaks. Kuju valmistub otsustavaks võitluseks. Esialgne skulptuuri asukoht oli Firenzes Piazza della Signoria esisel väljakul, tänapäeval asub see aga Accademia
Siingi ei ole kunagi kahtlust olnud, et Leonardo on selle töö autor, ent kujutatava naise isikus on lahkarvamusi. Romaani maades on maal tuntud nimetuse "Gioconda" all, anglosaksi ja slaavi maades kui "Mona Lisa". Üksnes 16.- 18. sajandil tehti maalist 60 koopiat. Maalima hakkas "Mona Lisat" Leonardo pärast tagasipöördumist Firenzesse 1503. aastal. Leonardole tähendas see portree palju rohkem kui ainult Firenze aadliku Giocondo naise Mona Lisa kujutamist. Seda tõendab selle portree sarnasus paljude teiste Leonardo kujutatud nägude, tema inglite ja naistega. Juba Leonardo varasemates naisekujudes on jooni, mis Giocondas on kõige tugevamini välja töötatud, eelkõige vaevu tabatav, nagu üle kogu näo hõljuv hurmav naeratus. Leonardol võimaldas naeratus rikkalikumalt väljendada inimese siseelu. Eelpool toodud maalil avaldub Anna naeratuses ikka veel
,,Mona Lisa" ehk ,,Gioconda" c. 1503-05 Iseloomulik: - hele-tumeduse meisterlik käsitlus sfumato; 17 - salapäraselt võluv taustamaastik ja tegelase naeratus; - karakteriseerimisele aitavad kaasa suursuguselt vabas asendis olevad käed; - kõrgrenessansile omane kolmnurkne kompositsioon: - täiuslik psühholoogiline portree; Mona Lisaga rajas kunstnik uue suuna portreemaalis suuna, mis pani pearõhu inimese sisemise mina esiletoomisele. Leonardo looming on tervikuna ilmekas, täis romantilist salapära, tähelepanu eelkõige inimese sisemaailmale. Leonardo iideed on mänginud väga suurt osa renessansi suuremate ja väiksemate meistrite kunstilise ilme väljakujunemisel. MICHELANGELO BUONARROTI (1475-1564) Teine kõrgrenessansi geniaalne kunstnik, suurim skulptor, arhitekt, maalikunstnik, luuletaja
1. Renessansskunst, ajastu üldiseloomustus, tähtsamad kunstnikud. ,,Rinascita" - it.keeles taassünd, pr.keelne vaste ,,renaissance" Ajastu üldiseloomustus Renessanss on vaimne ja kultuuriline murrang Euroopa ajaloos. Itaalias algas juba 14. sajandil, mujal Lääne-Euroopas hõlmab 15. ja 16. sajandi. On kultuuriperiood, mis vastandus keskajale. Teiste sõnadega: uus maailmavaade ja uus kultuuritüüp, kus jumalakeskne maailmakäsitus asendati inimkeskse maailmakäsitusega. Eeldused uue maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt Itaalia linnriikides: - kaubandusele tuginev majanduslik tõus - rikkuste kogunemine ja panganduse teke - varakapitalistlike suhete kujunemine Rikaste linnriikide valitsejad pidasid oluliseks kunsti ja teaduste soosimist. Lisaks: maade avastused, trükikunsti leiutamine jne. Märksõnad: - antiikkultuuri taassünd - Soov ei olnud antiikkunsti korrata, kopeerida, vaid luua midagi samaväärset või isegi paremat. -
ideaal. ● „Mona Lisa“ ehk „Gioconda“ c. 1503-05 ● Iseloomulik: hele-tumeduse meisterlik käsitlus – sfumato; salapäraselt võluv taustamaastik ja tegelase naeratus; karakteriseerimisele aitavad kaasa suursuguselt vabas asendis olevad käed; kõrgrenessansile omane kolmnurkne kompositsioon: täiuslik psühholoogiline portree; Mona Lisaga rajas kunstnik uue suuna portreemaalis – suuna, mis pani pearõhu inimese sisemise mina esiletoomisele. ● Leonardo looming on tervikuna ilmekas, täis romantilist salapära, tähelepanu eelkõige inimese sisemaailmale. Leonardo iideed on mänginud väga suurt osa renessansi suuremate ja väiksemate meistrite kunstilise ilme väljakujunemisel. ● MICHELANGELO BUONARROTI (1475-1564)
eeskujuks Euroopa nn. akadeemilisele kunstile ja kujundas paljude põlvkondade kunstimaitset. (7) Carraccid vastandusid samuti manerismile ja vaatasid elu poole, kuid idealiseerimist appi võttes. Bologna koolkonna liikmed maalisid usulise sisuga paljufiguurilisi altarimaale ja enamasti antiikmütoloogiateemalisi freskosid. (8) Mütoloogilisi stseene kujutati ka maastiku taustal nii, et maastik on olulisem kui väikeste figuuride abil jutustatud jutustus. Sellist visuaalselt väheolulist lisa maastikumaalile nimetatakse stafaažiks. ANDREA del POZZO (1642-1709) oli tavaliselt taevariiki kujutavate illusionistlike, paljufiguuriliste ja dekoratiivsete laemaalide kuulsaimaks autoriks. (9) LORENZO BERNINI oli barokkskulptuuri kuulsaim meister. Enam ei rõhutatud kaunist ja täiuslikku siluetti vaid rahutuid ja liikuvaid masse. (10) Bernini peamiseks huviobjektiks olid liikumine ja muutumine. Tema kujud lasevad tunda ümbrust ja ruumi. Skulptorid eelistasid selliseid motiive, mis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid