Proosaanalüüs Friedebert Tuglas "Popi ja Huhuu" (0)

Proosaanalüüs
F. Tuglas „Popi ja Huhuu “
Novell „Popi ja Huhuu“ käsitleb võimu temaatikat . Alguses on kõige tähtsam tegelane Isand , varsti peale tema lahkumist saab uueks Isandaks Huhuu. Alguses ei saa loomad omavahel läbi, aga teose lõpuks on nende vahel tekkinud teatud mõttes sõprus ning Popi ei mäleta enam enda vana Isandat, vaid peab Huhuud enda uueks heaks Isandaks. Sündmustest jutustatakse nende toimumise hetkel ehk jutustamistüüp on samaaegne. Jutustaja on autodiegeetiline – loo edastab kõiketeadev jutustaja, kes annab tegevust edasi läbi looma silmade. Lugu esitatakse jutustaja perspektiivist. Lugejale avaneb sügavam sisevaade jutustaja sisemaailma. Jutustaja teadmised on piiratud konkreetse tegelase teadmistega.
Novelli sündmuskohaks on Isanda kodu, kus elavad veel Popi ja Huhuu. Sündmuspaika kirjeldatakse läbi Popi silmade. Võrreldes tavalise novelliga on siin rohkelt kirjeldusi ja detaile. Näiteks kirjeldatakse sündmuspaika lõhnade ja värvide abil, samuti tekib lugejal kujutluspilt tänu toas leiduvate esemete kirjeldustele. Tegemist on suletud novelliga, sest see lõpeb puändi ehk ootamatu lõpplahendusega. Novelli ootamatuks lõpplahenduseks on see, kui Huhuu leitud kast plahvatab ning maja vajub pooleks. Pole võimalik määrata, kui pika aja jooksul sündmused toimuvad. Öö ja päeva vaheldumisest saab aimu tänu päikesevalgusele, mis aknast sisse paistab. Täpselt ei selgu, kui kaua loomad ilma Isandata pidid hakkama saama ning kui pika aja jooksul novelli sündmusi kirjeldatakse. Novelli puhul on huvitav see, et otseselt ei mainita, kes on Isand, Popi ja Huhuu. Järeldusteni jõuab lugeja ise. Teoses on ilmselge, et Isand on inimene, Popi on koer ja Huhuu on ahv. Popi mainib ka teisi koeri ja nende Isandaid, aga Huhuu puhul ei kasutata kordagi sõna „ahv“, kes ta kirjelduse järgi on.
Tekstis tuleb sageli ette küsimus – kus on Isand? See väljendub Popi korduvate küsimuste kaudu. Lugeja saab vastuse lausega „Isand aga ei tulnud, ei tulnud iialgi enam“ ning aegamööda saab Popi silmis uueks Isandaks Huhuu ning vana Isanda kujutis on peaaegu unustatud. Vana ja uus Isand sulavad justkui ühte. See saab alguse Popi unenäost, kus ta on Isandaga jalutamas, aga Isandaks osutub Huhuu. Huhuu kujunemine Isandaks väljendub veel selles, kui Huhuu proovib Isanda riideid selga . Huhuu on täielikult Isandaks muutunud siis, kui toob Popile liha, samuti hilisem alkoholilembus meenutab Popile Isandat.
Novellis on kolm tegelast – Isand, Popi ja Huhuu. Isand on episoodiline tegelane ehk esineb teoses vaid põgusalt. Lugeja ei saa aimu tema sisemaailmast ega iseloomujoontest. Novelli alguses kirjeldatakse vaid seda, kuidas Isand tavapärasest varem ärkab, riietub, patsutab loomi ning lahkub . Rohkem ta sündmustikust osa ei võta, vaid esineb Popi mälestustes. Isanda lahkumine kodunt algatab kogu ülejäänud sündmustiku ning lugemine muutub huvitavaks.
Teose peategelaseks on Popi. Tema sisemaailmaga tutvub lugeja kõige rohkem. Popit võib pidada võrreldes teistega sügavaks tegelaseks, sest teda on kujutatud kõige detailsemalt. Isand ja Huhuu on novellis lamedad tegelased, neid pole lähedalt kujutatud. Sündmuspaika ja tegevustikku kirjeldatakse sageli läbi Popi silmade. Lugeja saab aimu tema mõtetest, soovidest ja lootustest. Popi tunneb peamiselt igatsust oma Isanda järele. Ta kirjeldab Isandat, Huhuud ja kodu, kus nad elavad. Ta ei mäleta oma päritolu või seda, kuidas ta suureks kasvas. Minevikku mäletab ta teatud lõhnade või värvide järgi. Novelli lõpus on ta näljast nõrgaks jäänud ning minevik ja olevik on omavahel segunenud. Ühtlasi on mälestus vanast Isandast tema jaoks tuhmunud. Jutustamine jääb Popi teadmiste piiridesse. Seetõttu ei ole teada, mis tulevikus juhtub. Alguses ei mõjuta Popi elut miski, sest ta on üksinda, jäänud maha Isandast ning samuti puuris elava Huhuuga kokkupuude puudub. Olukord muutub siis, kui Huhuu saab puurist välja ning hakkab Popi igapäevaelu mõjutama. Huhuud võib pidada kõrvaltegelaseks, sest ta jääb peategelase varju ning lugeja ei tutvu tema sisemaailmaga. Tal on novellis oluline roll. Sündmused võtavad uue pöörde siis, kui ta ootamatult puurist välja saab. Ajapikku kujuneb temast Popi jaoks uus Isand. Lugeja ei saa teada, kas ka tema ootab Isandat, kuidas suhtub ta Popisse ning kuidas mõistab tema maailma. Kui Isandast saavad sündmused alguse, siis sündmused lõppevad tänu Huhuule, kes leiab kasti, mis plahvatab.
Lugeja saab aimu vaid Popi suhtumisest Isandasse. Popi hoolib oma Isandast. Ta peab teda väga targaks, sest ta läheb majast välja tühja korviga ja tuleb tagasi, korv täis liha. Popi arvas , et tal on nii hea Isand vaid seetõttu, et ta on ise hea. Alguses pidas Popi ennast Huhuust paremaks. Tema arvates oli Huhuu halb, sest teda hoiti puuris ja liha asemel sai ta söögiks salatit, õunu ja muud mittesöödavat. Huhuu sarnanes tema meelest Isandale, sest ta kõndis kahel jalal ja tal olid sõrmed. Popi arvas, et tegemist võib olla teise Isandaga, keda tuleb tema kurjuse tõttu puuris hoida. Popi suhtumine Huhuusse muutub siis, kui ahv puurist välja pääseb. Popi hakkab Huhuud kartma ning ajapikku kujuneb Huhuust uus Isand. Huhuu mõttemaailm jääb lugejale tundmatuks. Isandat mainitakse vaid novelli alguses ning otseselt pole võimalik aru saada, kuidas ta suhtub loomadesse.
„Popi ja Huhuu“ on novell, mida on lihtne lugeda. Sel on olemas konkreetne algus, sisu ja lõpp. Suletud novellile omaselt lõpeb teos puändiga. Kuigi novelli iseloomustavad lamedad tegelased, saab esile tuua ühe sügava tegelase, kelleks on Popi. Tegevus esitatakse kronoloogiliselt, pinge tõuseb aste-astmelt, saades selge lahenduse üllatavas pöördepunktis ning puändis.