Nõgu ümara ovaalse või korrapäratu põhikujuga nõgus pinnavorm. Süvik ookeani põhjas olev piklik ja kitsas üle 6000m sügavune järskude servadega lõhe. Kiltmaa rohkete orgudega liigestatud kõrge tasandik enamasti üle 500m kõrge. Pinnamood on maapinna osad mis oma kuju, kõrguse, kallakuse, kivimilise koostise ja tekke poolest erinevad neid ümbritsevatest aladest. Tektoonilised protsessid: kurrutus, murrang, tektooniline kerge, tektooniline vajumine. Setete ärakanne osakeste lahtirebimine ja transport raskusjõu, tuule, vee ja jää poolt. Setete kuhjumine setete kuhjumine raskusjõu, tuule, vee ja jää poolt. Happeline väheliikuv, kiiresti jahtuv, kihtvulkaan. Aluseline kiiresti liikuv ja aeglaselt jahtuv kilpvulkaan.
Litosfäärlaamad - hiiglaslikud plaatjad plokid. Pinnamood ehk reljeef - maapinna ebatasasuste kogum,mille moodustavad mitmesugused pinnavormid ja mis kujuneb maakoore pideva arenemise tagajärjel. Pinnavormid - on maapinna osad,mis oma kuju,kõrguse,kallakuse,kivimilise koostise ja tekke poolest erinevad neid ümbritsevatest aladest. MAGMA->Tardumine->KIVIMID->Murenemine->SETTED->Setete ärakanne->SETTED->Setete kuhjumine Magma+kivimid->Tektoonilised protsessid-Kurrutus,murrang,tektooniline kerge,tektooniline vajunemine=STRUKTUURSED PINNAVORMID.Mäestik murranguastang riftiorg,vulkaan. Murenemine-Kivimite ja mineraalide purunemine füüsikkalise ja keemilise murenemise tagajärjel kivimite lahustumine=MURNENEMISPINNAVORMID.Murenemiskoorik,külmakohr. Setete ärakanne-Osakeste lahtirebimine ja transport raskusjõu,tuule,vee ja jää poolt=KULTUSPINNAVORMID.Liustikuorg,jõeorg,rannaastang,tuulekulutusnõgu.
Euroopa ning Aasia piiriga. Mäestiku jätkuks põhja suunas on Novaja Zemlja saarestik. Uuralite moodustumine Paleosoikumis oli üks osa viimase hiidkontinendi Pangaea moodustumisest. Mäestik tekkis kolme laama Baltika, Siberi ja Kasahstani kollisiooni ehk kokkupõrke käigus. Hilisema Mesosoikumis toimunud Pangaea lagunemise käigus moodustus Lauraasia laam, kuid Uuralid olid nüüd mitte laama äärel, vaid selle sisemuses ning nii on see püsinud praeguseni. Uuralite tektooniline areng algas Devonis, kui moodustusid Magnitogorski ning Tagili saarkaared (ookeanilise litosfääri subduktsioon teise ookeanilise litosfääri ploki alla). HilisDevonis järgnes sellele kontinentaalse Baltika laama ning tekkinud saarkaare akretsioon. Samal ajal moodustus ookeani teisel äärel subduktsioonivöönd ka piki Kasahstani laama piiri. Karboni vältel jätkus ookeanilise basseini sulgumine ning Permi ja Triiase vältel põrkasid omavahel kokku laamade
tsunamid. Tsunami laieneb tavalisel ringikujuliselt. Laine kiirus oleneb mere sügavusest - avamerel võib tsunami kiirus olla lausa 700 km/h. Madalasse vette jõudes laine kiirus väheneb, kuid kõrgus suureneb, sest vees surutakse veemassid kokku. Tsunami võib tungida kaugele sisemaale ja hävitada kõik ettejääva. Tsunami tekitab ka järsu lühiajalise üleujutuse. Kõige sagedamini esinevad tsunamid Vaikse ookeani rannikul ja Jaapani saarestikus. Selle põhjuseks on Vaikse ookeani tektooniline ebastabiilsus. Kuigi lained liiguvad kiiresti, ei ilmu nad tänapäeval nii ootamatult kui maavärinad, sest seismilised lained, mis annavad märku maavärina toimumisest, levivad tsunamist oluliselt kiiremini. Hawaiil Honolulus asub tsunamijaam, kus registreeritakse kõik Vaikse ookeani piirkonnas toimunud maavärinad. Kui märgatakse maavärinat, mis võiks tsunami vallandada, hoiatatakse ohustatud piirkondade inimesi. Sealt teatatakse ka hiidlaine saabumise arvatav aeg. Inimesed
mitmust). Ka asteroidid ja mereäärsete kaljude varingud võivad tekitada hiidlaineid. Tsunamid jõuavad randa ja võivad tekitada suuri purustusi. Tsunami kõrgus võib ranna lähedal olla mitukümmend meetrit. Tsunami võib tungida kaugele sisemaale ja hävitada kõik ettejääva. Tsunami tekitab ka järsu lühiajalise üleujutuse. Kõige sagedamini esinevad tsunamid Vaikse ookeani rannikul ja Jaapani saarestikus. Selle põhjuseks on Vaikse ookeani tektooniline ebastabiilsus. Hiidlaine laieneb keskmest ringikujuliselt. Laine kiirus sõltub otseselt vee sügavusest. Avamerel võib tsunami kiirus olla isegi 700 km/h, kuid ta on ohutu, sest laine on üsna madal. Madalasse vette jõudes aga laine aeglustub ning avamerelt kiirelt järele tulevate veevoolude mõjul muutub üha kõrgemaks. Ranniku ääres madalas vees surutakse veemassid kokku ja lained võivad kerkida mitmekümne meetri kõrguseks.
Suurimaks kõrgustevaheks on 27 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). Pinnase põhikomponendiks on kvartsliivas olevad limoniidi ja raud(III)oksiidi lisandid. 1. Meteoriitide langemine Marsile on avaldanud suurt mõju maastiku kujunemisele. Suurte meteoriitide kukkumisest Marsile annavad tunnistust hiiglaslikud orud(näiteks Hellase meri, mille läbimõõt on üle 1000 km). Samuti ka kaatrid, neid polaaraladel peaaegu pole. 2. Teine planeeti kujundav faktor on tektooniline liikumine. Selle tagajärjel leidub grandioossed riffe, mis ulatuvad tuhandetesse kilomeetritesse ning hiiglaslikke mitme kilomeetri sügavusi alamikke. (Midagi sellelaadset Maal ei kohta.) 3. Kolmas kujundav faktor, erosioon, toimib peamiselt vaid tuuleerosioonina. (Keeruline reljeef, kilpvulkaanid) ·. Tolmutormid kuni 1 miljard tolmu ·. Voolava vee jäljed Marsi kaaslased · Marsil on ka kaks imepisikest ebakorrapärase kujuga kaaslast, mis kannavad
TSUNAMI Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Tsunamid jõuavad randa ja võivad tekitada suuri purustusi, kõrgus võib ranna lähedal olla mitukümmend meetrit. Tsunami võib tungida kaugele sisemaale ja hävitada kõik ettejääva. Tsunami tekitab ka järsu lühiajalise üleujutuse. Kõige sagedamini esinevad tsunamid Vaikse ookeani rannikul ja Jaapani saarestikus. Selle põhjuseks on Vaikse ookeani tektooniline ebastabiilsus. Hiidlaine laieneb keskmest ringikujuliselt. Laine kiirus sõltub otseselt vee sügavusest. Avamerel võib tsunami kiirus olla isegi 700 km/h, kuid ta on ohutu, sest laine on üsna madal. Madalasse vette jõudes aga laine aeglustub ning avamerelt kiirelt järele tulevate veevoolude mõjul muutub üha kõrgemaks. Ranniku ääres madalas vees surutakse veemassid kokku ja lained võivad kerkida mitmekümne meetri kõrguseks.
praegu on olemas 4-5km pikkune matkarada läbi kunagise sõjatandri TEKKETEOORIAD Karl Orvik 1926 uurimus- mäed koosnevad suurtest aluspõhjakivimite pangastest.e. rändpangastest, mis murti lahti klindiservast ja kanti mandrijää poolt.Kujutavad endast otsamoreeni- liusiku serva ees kujunenud piklikud positiivsed pinnavormid. Rändpangaste teooria- kuni 1960 aastateni Mäed paiknevad otse tektoonilise rikkevööndi kohal- puhtalt tektooniline päritolu TEKKETEOORIAD Enamus geolooge- kombinatsioon, kus oma osa mängivad nii maapõue kerked kui ka mandrijää transport. Tektoonika ja mägede-aluse Kambriumi sinisavikihi paisumise ühendhüpotees- seljandiku tõstjaks on olnud mandriliustiku surve all tektoonilises rikkevööndis kuplitaoliselt kerkinud sinisavi. EHITUS Siseehitusest infot:paljandid, maailmasõdade ajal rajatud punkrid Aluspõhja kivimid on Sinimägede kohal oma normaalasendist kuni
Suitsu ,,Luuletuste" illustratsioonid; kõik 1958). Eesti kunstis uudsena hakkas 1960. aastail monumentaalmaalis rakendama stilisatsiooni ja abstraheeritud kujundeid, selles laadis on õnnestunuim kolmikmaal Muusika. Ballett. Kujutav kunst (1961 -1962, EKM). 1965 tegi Tartu restoranile ,,Tarvas". 1960. aastate keskel alanud viimase loomejärgu teostele on omased eriline improvisatsioonilisus ning groteskist traagikani ulatuv tundelaad; lõi poolabstraktseid kompositsioone (Tektooniline, TKM, Surmaratsanikud ja Laternad, erakogu, Tartu; kõik 1966) ja fantaasiarikka ainestikuga väikesi temperamaale (Konversatsioonid idiootide vahel, 1968, TKM; Lameetia I-II, 1971, EKM), nendega kõrvu maalis vanameisterlikult looduslähedasi südamlikke argielupilte (Vanad, 1970, EKM; Noor perekond, 1971, erakogu). Sai 1948 ,,Estonia" teatri laemaali (koos E. Okka ja R. Sagritsaga) ning 1970 maalide Ehitajad (1969, EKM ) ja V. I. Lenin (1970, EKM) eest Nõukogude Eesti preemia.
Maakoor koosneb 35 erineva suurusega laamast. Tõukuvad/lahknevad-uues ookeanilise maakoore teke, vulkanism, maavärinad-peale üksikute erandite esineb ainult ookeanide keskmäestikes Põrkuvad laamad-ookeanlise maakoore hävimine, kivimi kihtide kurrutamine ja mäestike teke, maavärinad vulkanism. Liugservad-san andriose murrang-seda tekitavad maavärinad. Eesti geoloogiline ehitus. Kilp-platvormi osa kus paljanduvad aluskorra vanad kirstalsed kivimid. Platvorm-tektooniline stabiilne ala millel võib esineda kõikuv liikumisi. Mandrilava e. self-mandrite veealune jätk mille sügavus ei ole rohkem kui 200 m. Kõik maailmamerest kaevandatavad maavarad paikevad selfilt Mandrinõlv-selfi järsk üleminek ookeani põhjaks Süvikud tekkinud ookeanilise laama liikumisel madrilise laama alla Vukaanilised saared või mäed nii nim. Kuuma punkti piirkonnas( kuumapunkt on süvavahevööst pärit kuumade kivimite üles sulamis kolle). Kuumapunkt ei allu laamade liikumisle.
temperatuuri tingimustel. · Maavara ehk maare ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. · Maardla on geoloogiliselt uuritud, piiritletud ja riigi registris arvele võetud maavaralasundi kaevandamisväärne osa. · Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. (1) tektooniline maavärin, mida põhjustavad Maa sisepinged; 2) vulkaaniline maavärin, mis kaasneb vulkaanipurskega; 3) langatusvärin, mida tekitab koobaste varisemine; 4) tehnogeene maavärinat, mida põhjustab inimtegevus) · Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. · Seismoloogia on teadusharu, mis uurib maavärinaid ja Maa siseehitust, kasutades selleks loodusliku tekkega seismilisi laineid.
Hiljem jahtudes tekkis talle tahke koorekiht, mis sattus meteoriitide intensiivse pommitamise alla. Planeedi siseenergia arvel toimus aktiivne vulkaaniline tegevus, mistõttu tekkisid rifid, praod, vallid ja vulkaankoonused. Meteoriitide langemine Marsile on avaldanud suurt mõju maastiku kujunemisele. Eriti tugev oli meteoriidisadu esimesel poolel miljardil aastal pärast planeetide teket. Suurte meteoriitide kukkumisest Marsile annavad tunnistust hiiglaslikud orud. Marsil toimub ka tektooniline liikumine. See protsess võib kujundada äsja tahkunud ja tasasest planeedist suurte kõrgustevahedega taevakeha. Leidub grandioossed riffe, mis ulatuvad tuhandetesse kilomeetritesse ning hiiglaslikke mitme kilomeetri sügavusi alamikke. Midagi sellelaadset Maal ei kohta. Huvitavad ja mõistatusliku päritoluga on voolava vee jäljed. Praegusel ajal leidub vett ainult jää või auruna. Arvatakse, et kui kogu Marsil olev jää sulaks, siis polaaraladest
rohkem kui 30 indiaani keelt. 95% rahvastikust tunnistab katolikku usku, 2% on protestandid. Haridusele kulutatakse 5,2 % SKT'st. kirjaoskajaid on 53 % täiskasvanuist(2003). LOODUS: Venezuela pinnamoes eristub 3 peamist vööndit: põhjaosas Andide kirdeahelikud, keskosas tasandik(Orinoco ljaanod) ning ida-ja kaguosas Guajaana mägismaa. Läänepiiril kõrguvat Sierra de Perija ahelikku(3540m) eraldab kirde-edela-suunalisest Merida kordiljeeridest Maracaibo järve tektooniline nõgu. Guajaana mägismaa hõlmab ligi poole Venezuela territooriumist. Valitseb lähisekvatoriaalne, edelaosas ekvatoriaalne kliima. Umbes. 56% Venezuela territooriumist katab mets(peamiselt mägedes). Orinoco tasandikel laiub peamiselt piusrohtla, Maracaibo madalikul kuivrohtlat ja soid, rannikul mangroove. Valdav osa Venezuela jõgedest kuulub Orinoco jõestikku. Suur Maracaibo laguunjärv(16 311 km2)on väine kaudu ühenduses Venezuela lahega. Suurim looduslik
tektooniliste jõudude tegevusel. Panga pank on esinduslikeim Siluri klindilõik Eestis. Panga pank. Foto: Sven Zacek 6 4.2 Ninase ehk Tagaranna pank Ninase ehk Tagaranna pank asub Mustjala vallas, Ninase poolsaare põhja- ja läänerannal. Panga pikkus on umbes 1,5 kilomeetrit, kõrgus veidi üle 5 meetri, geoloogilist läbilõiget on 6 meetrit. Huvipakkuvad on panga nurgal jälgitav tektooniline kihisuse rike ja põhiliselt sammalloomadest koosnevad väikesed ümmargused biohermid. Peale sammalloomade on panga kivimeis rikkalikult brahhiopoodide karpe ja poolmeid ning kokkukuhjatud meriliiliate fragmente. Peaaegu panga järsul serval lookleb kaevikuliin, moodustades omalaadse labürindi ja omavahel ristuvate kaevikute ning punkrite süsteemi. Kivist pinnast vaadates jääb vaid kaasa tunda neile sõduritele, kes omal ajal pidid pangapealsesse paasi kaevikud raiuma
vähem reljeefne, kuigi mitte täiesti tasane. California pindala 411 012 km² . Kõrgeim mäetipp on Mount Whitney 4421 meetriga merepinnast. Suurim järv aga on Toheo Järv. California hõlmab Sierra Nevada ja Rannikuahelikud ning nendevahelise California oru. California org asub USA edelaosas Sierra Nevada ja Rannikuahelike vahel, pikkus ligi 800 km ja laius kuni 80 km, oru põhi asub 20-160m ü.m. California org on paksude settelademetega täitunud sügav tektooniline vagumus, kus leidub rohkesti naftat. Lähistroopilise kliimaga orgu (sademeid 150-1000 mm/a) veestavad Sacramento ja San Joaquini jõgi, on rajatud väga tihedasti niisutuskanaleid California poolsaar asub California lahe ja Vaikse Ookeani vahel, pikkus ligi 1200km, laius 50-150 km. California keskel asub The Central Valley. Kogu põllumajandus on seotud just selle alaga, sest see on põllumajanduseks ideaalne koht. The Central Valley pealtvaates:
miljardil aastal pärast planeetide teket. Suurte meteoriitide kukkumisest Marsile annavad tunnistust hiiglaslikud orud. Siinkohal võib ühe näitena tuua Hellase mere, mille läbimõõt on üle 1000 kilomeetri.Üheaegselt kraatritega tekkisid ka ringstruktuurid, mida võime näha ka Kuul. Löögikraatrid paiknevad marsil põhiliselt iidsetel lõunapoolsetel mandrialadel, põhjapool leidub neid vähe. Polaaraladel kraatreid peaaegu pole. Teine planeeti kujundav faktor on tektooniline liikumine. See protsess võib kujundada äsja tahkunud ja tasasest planeedist suurte kõrgustevahedega taevakeha. Leidub grandioossed riffe, mis ulatuvad tuhandetesse kilomeetritesse ning hiiglaslikke mitme kilomeetri sügavusi alamikke. Midagi sellelaadset Maal ei kohta. Kolmas kujundav faktor, erosioon, toimib peamiselt vaid tuuleerosioonina. Marsi pind on keerulise reljeefiga. Eriti efektsed on kilpvulkaanid, milledel pole analoogi terves Päikessüsteemis.
istuda palmi all mõnel asustamata saarel. Malai saarestik 1.Üldine iseloomustus Malai saarestik on saarestik Aasia ja Austraalia ning Vaikse ja India ookeani vahel. Malai saarestiku suurimad osad on Sunda ja Maluku saared ning Filipiinid. Sunda saared omakorda jagunevad Suurteks jaVäikesteks Sunda saarteks. Malai saared on pindalalt maailma suurim saarestik. Vulkaaniliselt on Malai saarestik väga aktiivne. Tektooniline kerge on tekitanud saarestikku hulganiselt mitme kilomeetri kõrgusi mägesid. Kõige kõrgemad mäed on Uus-Ginea (5030 m kõrgune Puncak Jaya) ja Kalimantan (4101 m kõrgune Kinabalu). 2.Kliima Maakera on jaotatud kliimavöötmeteks paralleelselt ekvaatoriga. Kliima erinevusete üheks põhjuseks on Maa asend Päikese suhtes ning on seotud koha geograafilise laiusega. Päikesekiirgus langeb maapinnale erinevates kohtades eri nurga all, seetõttu soojeneb maapind erinevalt
Rikked on näiteks lõhed ja murrangud. Tekivad siis, kui Mis on lihtkraater? Lihtkraater on negatiivne pinnavorm, mille sügavaim koht on kraatri keskel Näiteks Barringeri kraater Arizonas. Mis on komplekskraater? Komplekskraatril on aga kraatri keskel keskkõrgendik Mis on kaldeera? vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm. Mis on nekk? Vulkaani llõõri täinud keha, mis on püsima jäänud. Mis on tektooniline lõhe? Rööpselt kulgevate lõhede süsteem, mis esinevad kõvastunud kivides. Mis on tektooniline murrang? Kivimikehade nikumine üksteise suhtes paralleelselt. Mis on sünklinaal? kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru ääreosas Mis on antiklinaal? kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru keskosas. Kuidas on tekkinud ja mille poolest erinevad oosid ja voored? Voored on tekkinud
Riik ekspordib naftat ja selle saadusi, ning põllumajandusvilju (kautsuk ja kakao). Vähem eksporditakse superfosfaati, lämmastikväetisi, ravimeid ja autorehve. Masinatööstus on arenenud (monteeritakse sõidu- ja veoautosid, jalgrattaid, raadioaparaate ja õmblusmasinaid). Kõrgtehnoloogia arengueeldused on väikesed sest riik pole viimasel ajal haridust rahastanud- hariduskulutuste osatähtsus RKTst on 1,7%. Transport Infrastruktuuri arengut soodustavad tasane maa, väike tektooniline aktiivsus(lähim tegevvulkaan on Kamerunis), puudub suur temperatuuride kõikumine, mis lagundaksid teid. Sisevedudes võiks olla oluline maanteeveondus ja kitsarööpaline raudtee, kuid naftatulu kahanemise tõttu on need halvasti hooldatud. Rahvusvahelistes vedudes on tähtsal kohal meretransport. Maanteeveondus on Nigeeria peamine veondusharu. Tihedaim on teedevõrk edela osas, kus toimub nafta töötlemine ja asuvad linnad. Kõvakattega teid on kokku 31 500
tekkisid osalt eelkambriumis (vendiumi ajastul), peamiselt aga kambriumi, ordoviitsiumi, siluri ja devoni ajastul. Devoni ladestust nooremaid aluspõhja kihte Eestis ei esine. Aluspõhja kivimeid katab kvaternaari ladestu setteist koosnev pinnakate, mis koosneb jäälistest, jääjõelistest, jääjärvelistest, järvelistest ja meresetetest. Valdavalt on need liiv- ja savipinnased. Soostunud aladel leidub ka rohkesti turvast ja allikalupja. Aluskorra struktuuride tektooniline areng Iõppes Ida-Euroopa platvormil põhiliselt enne pealiskorra kihtide kujunemist, kuigi ka hilisema geoloogilise ajaloo vältel on teatud piirkondades esinenud tema pangaselist liikurnist . Aluskorra pealispind on Põhja- ja Kesk-Eestis üldiselt väikese lõunasuunalise kallakusega. Lõuna-Eestis Mõniste ümbruses aga tõuseb uuesti kõrgemale. Selline lasumus määrab pealiskorra kihtide samasuguse kallakuse. Aluskorra pealispinna lasumissügavusest lähtudes eritletakse platvormidel
Raske ette hoiatada. Kiirus võib olla 800 km/h, liikumissuund on ettearvamatu. Tsunami on oma nime saanud jaapanikeelsetest sõnadest tsu, mis yähendab sadam ja nami, mis tähendab laine, kokku seega laine sadamas. Mõnikord kujutab tsunaami endasti tüesti vaid ühte lainet, kuid enamasti on tegemist mitmest lainest koosneva rühmaga. Kõige sagedamini esinevad tsunaamid Vaikse ookeani rannikul ja Jaapani saarestikus. Selle põhjuseks on Vaikse ookeani tektooniline ebastabiilsus. 4 Looded tõus ja mõõn. Põhjustatud Maa ja teiste taevakehade, peamiselt Kuu gravitatasiooniväljade koosmõjust. Kuule lähemas maakera punktis jääb osa Kuu gravitatasiooniväljast kompenseerimata, Kuust kaugemas puntis on kompenseeriv jõud gravitatasioonijõust suurem. Tõus tekib korraga nii maakera Kuu lähimas puntis kui ka kaugemas punktis. Päevas võib olla kas üks või kaks tõuse
(Barringeri kraater) 2. Mis on komplekskraater? Too näide. Komplekskraatril on kraatri keskel keskkõrgendik, mille teket seostatakse kivimite elastse tagasilöögiga vahetult peale meteoriidiplahvatust. NT: Kärdla mattunud meteoriidikraater Hiiumaal 3. Mis on kaldeera? Vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm 4. Mis on nekk? Nekk on vulkaani lõõri täitnud ja vulkaanikoonuse kulumisel sammasja jäänukina säilinud vulkaanilisest kivimist keha 5. Mis on (tektooniline) lõhe? Lõhe on rike kivimeis, mille puhul on toimunud ainult kivimikeha katkemine. 6. Mis on (tektooniline) murrang? Kivimiplokid on üksteise suhtes nihkunud 7. Mis on sünklinaal? Sünklinaal on negatiivne (ehk allapoole suunatud) kurd. 8. Mis on antiklinaal? Antiklinaal on positiivne (ehk ülespoole suunatud) kurd. Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kirjelda maakoore plastilisi ja hapraid deformatsioone.
Nad võivad Maale jõudes põhjustada probleeme elektroonikas, aga võivad kuni -125C, keskmine -50C. Gravitatsioon 40% Maa tekitada ka virmalisi. omast, Marsil on sademed, kui õhuniiskus on suurem kui 100%, siis õhuniiskus muutub tahkeks või vedelaks. Pind Maa tüüpi planeedid on reljeefne, meenutab punakat kivikõrbe, tektooniline Nelja esimest planeeti Päikesest nimetatakse Maa tüüpi tegevus puudub, suhteliselt leeliseline. Olümpose mägi planeetideks (Merkuur, Veenus, Maa, Marss). Neil on Päikesesüsteemi kõrgeim, kustunud vulkaan. Vedel vesi tahke pind, väikesed mõõtmed, suhteliselt lühike puudub, leidub jää kujul, kaks polaarmütsi. Vaatamata tiirlemisperiood ja pikk pöörlemisperiood, vähe kaaslasi sellele, et atmosfäär on vähene, esineb seal suuri torme
Pinnastikku kujundavad faktorid Meteoriitide langemine Marsile on avaldanud suurt mõju maastiku kujunemisele. Nagu Kuu, nii ka Marsi pinna iseloomulikuks jooneks on kraatrid. Nende jaotus läbimõõtude järgi on samuti enam-vähem sama, ainult väikeseid kraatreid on vähem. Viimast asjaolu võib hõlpsasti seletada erosiooni toimega. Marsi kraatrid on seega sama päritoluga kui Kuu omad, s.o. meteoriitsed. Teine planeeti kujundav faktor on tektooniline liikumine. See protsess võib kujundada äsja tahkunud ja tasasest planeedist suurte kõrgustevahedega taevakeha. Kolmas kujundav faktor, erosioon, toimib peamiselt vaid tuuleerosioonina. Pinnastik Marsi pind on väga ebatasane, ent üks uurituim ja huvipakkuvaim planeetide maastikest. Enamik sellest meenutab punakat kivikõrbe. äikesel planeedil Marss asub Päikesesüsteemi kõrgeim mägi Nix Olympica, mis tegelikult on kustunud vulkaan. Selle jalami läbimõõt,
Kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarimisel tekkinud negatiivne pinnavorm. Tefra - Tahkel kujul vulkaanist väljutatud materjal (tuhk). Lahaar vulkaanilised mudavoolud. Kui tipp kaetud lume ja jääga, see sulab ja muutub mudavooluks Lõõmpilv kõige ohtlikum vulkaaniline nähtus. Tulikuum gaas! Kaasnevad plahvatusliku vulkanismiga MAAVÄRINAD Maavärin on sisemistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Maavärinaid uurib Seismoloogia teadusharu. Tüübid: 1)Tektooniline maavärin, mida põhjustab maa sisepinge (95%) 2)Vulkaaniline maavärin, mis kaasneb vulkaanipurskega (4-5%) 3)Langatusvärin, mida tekitab koobaste varisemine 4)Tehnogenne maavärin, mida põhjustab inimtegevus Kõige ohtikumad on seotud tektooniliste ja vulkaaniliste aktiivsete maakoorelaamade servadega. Hüpotsenter tõugete lähtekoht. Sealt vabanenud energia põhjustab lõhesid ja murranguid. Epitsenter e kese on maapinnal hüpotsentri kohal olev punkt, kus maavärin on kõige
Ka asteroidid ja mereäärsete kaljude varingud võivad tekitada hiidlaineid. Tsunami kõrgus võib ranna lähedal olla mitukümmend meetrit. See võib tungida kaugele (praktikas on ohtlik tsoon kuni 5km) sisemaale ja hävitada kõik ettejääva. Tsunami tekitab ka järsu lühiajalise üleujutuse. Kõige sagedamini esinevad tsunamid Vaikse ookeani rannikul ja Jaapani saarestikus. Selle põhjuseks on Vaikse ookeani tektooniline ebastabiilsus.Hiidlaine laieneb keskmest ringikujuliselt. Laine kiirus sõltub otseselt vee sügavusest. Avamerel võib tsunami kiirus olla isegi 700 km/h, kuid ta on ohutu, sest laine on üsna madal. Madalasse vette jõudes aga laine aeglustub ning avamerelt kiirelt järele tulevate veevoolude mõjul muutub üha kõrgemaks. Ranniku ääres madalas vees surutakse veemassid kokku ja lained võivad kerkida mitmekümne meetri kõrguseks.Kuigi lained liiguvad kiiresti, ei ilmu nad tänapäeval nii
Fotosüntees muundub valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliseks energiaks. Selle pöörprotsessiks on aeroobne ja anaeroobne biolagunemine/hingamine. CO2 + H2O + hv = {CH2O} + O2 Fotosüntees aeroobne biolagunemine {CH2O} => CO2 + CH4 Anaeroobne biolagunemine 16. Geoloogiline ringe. Nimetage ka põhilised protsessid Looduses toimivad lisaks elementide ringele geoloogiline ringe ja vastavad alamringed: Tektooniline Hüdroloogiline seisneb vee ülekandes ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikese energia: ookeanivesi aurustub atmosfäärri ja tagastatakse sinna jõgede, järvede, põhjavee, liustike ja polaarmütside sulamise teel. Kivimite toimub Maa tahke materjali ja atmosfääri vaheline ringe, mida mõjutavad organismid
Hiiumaal. 3. Mis on kaldeera? Kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm. Kaldeera tekib enamasti pärast plahvatuslikke ja võimsaid vulkaanipurskeid, mis tühjendasid osaliselt magmakambri, mistõttu selle kohal asuv toetuseta jäänud vulkaan kukub kokku. 4. Mis on nekk? Nekk on vulkaani lõõri täitnud ja vulkaanikoonuse kulumisel sammasja (diameeter mõni meeter kuni 1,5 km) jäänukina säilinud vulkaanilisest kivimist keha. 5. Mis on (tektooniline) lõhe? Tektoonilised lõhed esinevad kõvastunud kivimites rööpselt kulgevate lõhede süsteemina. Sageli võib samal alal esineda mitu üksteist erineva nurga all läbivat lõhede süsteemi. 6. Mis on (tektooniline) murrang? Murranguks nimetatakse rikkeid, mille puhul mööda lõhepinda kivimiplokid on üksteise suhtes nihkunud paraleelselt kas vertikaalselt või horisontaalselt. 7. Mis on sünklinaal? Sünklinaal on negatiivne (e allapoole suunatud) kurd. 8. Mis on antiklinaal?
· Hingamine: põhilised protsessid ning reaktsioonid "energia vabanemine biooksüdatsiooni käigus", mis vastab enam-vähem fotosünteesi tüüpidele: 1. Aeroobne hingamine 2. Anaeroobne hingamine 3. Käärimine. · Geoloogiline ringe. Nimetage ka põhilised protsessid Looduses toimivad lisaks elementide ringetele geoloogiline ringe ja vastavad alamringet: tektooniline, hüdroloogiline, kivimite ja biogeokeemiline. Kivimite ringluses osalevad tard-(laava), sette- ja metamorfsed kivimid. Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandes ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikese energia. Taimed ja mikroorganismid osalevad ökosüsteemi biogeokeemilistes aineringetes, nagu toitainete ringed
Ka asteroidid ja mereäärsete kaljude varingud võivad tekitada hiidlaineid. Tsunamid jõuavad randa ja võivad tekitada suuri purustusi. Tsunami kõrgus võib ranna lähedal olla mitukümmend meetrit. Tsunami võib tungida kaugele sisemaale ja hävitada kõik ettejääva. Tsunami tekitab ka järsu lühiajalise üleujutuse. Kõige sagedamini esinevad tsunamid Vaikse ookeani rannikul ja Jaapani saarestikus. Selle põhjuseks on Vaikse ookeani tektooniline ebastabiilsus. Hiidlaine laieneb keskmest ringikujuliselt. Laine kiirus sõltub otseselt vee sügavusest. Avamerel võib tsunami kiirus olla isegi 700 km/h, kuid ta on ohutu, sest laine on üsna madal. Madalasse vette jõudes aga laine aeglustub ning avamerelt kiirelt järele tulevate veevoolude mõjul muutub üha kõrgemaks. Ranniku ääres madalas vees surutakse veemassid kokku ja lained võivad kerkida mitmekümne meetri kõrguseks
Kolmas märts 1933 Sanriku kandis oli laine kõrgus üle 30 meetrija tappis vähemalt 3000 inimest. Teised väiksemad toimusid aastatel 1944, 1946, 1960 ja 1983. Kas Eestis on tsunami või hiidlaine ohtu? Väidetavalt pole ka eesti hiidlainete eest kaitstud. Viimase paari sajandi jooksul on Eestit tabanud vähemalt 4 suuremat lainet. Läänemere õnnetu kahemeetrine hiidlaine pole siiski võrreldav India ookeani kümnemeetrise tsunamiga. India ja Vaikses ookeanis on maakoore tektooniline ja seismiline seisund hoopis teistsugune. Balti meri asub stabiilsel platvormil. Sellegipoolest esineb siingi maavärinaid. Nimelt oli 1976 aastal maavärin Osmussaare lähedal, mis põhjustas ka väikse tsunami. Tallinnas oli 1869. aastal maavärin kalda lähedal. Kihnu saarel aastal 1877. Veel üks väiksem 5 Hiiumaa põhjarannikul aastal 1858. Üleujutustest aga on hea näide see, mis selle aasta alguses Pärnus toimus.
esimesel poolel miljardil aastal pärast planeetide teket. Suurte meteoriitide kukkumisest Marsile annavad tunnistust hiiglaslikud orud. Siinkohal võib ühe näitena tuua Hellase mere, mille läbimõõt on üle 1000 kilomeetri. Üheaegselt kraatritega tekkisid ka ringstruktuurid, mida võime näha ka Kuul. Löögikraatrid paiknevad marsil põhiliselt iidsetel lõunapoolsetel mandrialadel, põhjapool leidub neid vähe. Polaaraladel kraatreid peaaegu pole. Teine planeeti kujundav faktor on tektooniline liikumine. See protsess võib kujundada äsja tahkunud ja tasasest planeedist suurte kõrgustevahedega taevakeha. Leidub grandioossed riffe, mis ulatuvad tuhandetesse kilomeetritesse ning hiiglaslikke mitme kilomeetri sügavusi alamikke. Midagi sellelaadset Maal ei kohta. Kolmas kujundav faktor, erosioon, toimib peamiselt vaid tuuleerosioonina. Marsi pind on keerulise reljeefiga. Eriti efektsed on kilpvulkaanid, milledel pole analoogi terves Päikessüsteemis.
päikeseenergia keemiliseks energiaks. Fotosüntees toimub fotoaktiivsete pigmentide, näiteks klorofülli kaasabil. CO2 + H2O + h <=> { CH2O} + O2 Fotosüntees Aeroobne biolagunemine Pöördprotsessid on aeroobne ning anaeroobne biolagunemine. { CH2O } => CO2 + CH4 o Geoloogiline ringe. Nimetage ka põhilised protsessid. Looduses toimivad lisaks elementide ringetele geoloogiline ringe ja vastavad alamringet: tektooniline, hüdroloogiline, kivimite ja biogeokeemiline. Kivimite ringe on järjestikuste protsesside ahel, mis hõlmab kivimite moodustumist, murenemist ja moondumist. o Süsiniku ringe. o Lämmastiku ringe Lämmastikuringe on lämmastiku ja tema
energiaks. Selle pöördprotsessiks on aeroobne ja anaeroobne hingamine ja biolagunemine. Bioloogiline energiaringe algab fotosünteesiga ja lõpeb hingamisega. CO2 + H2O + hν <=> { CH2O} + O2 (Fotosüntees ↔ Aeroobne biolagunemine) { CH2O } => CO2 + CH4 (Anaeroobne biolagunemine) ► Geoloogiline ringe. Nimetage ka põhilised protsessid. Looduses toimivad lisaks elementide ringetele geoloogiline ringe ja vastavad alamringed: tektooniline, hüdroloogiline, kivimite ja biogeokeemiline. Kivimite ringluses osalevad tard-(laava), sette- ja metamorfsed kivimid. Kivimite ringes toimuvad eksogeensed protsessid (maapinnal kokkupuutes atmosfääriga) ja endogeensed protsessit ( maakoore süvakihtide kivimites). Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandes ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikese energia. Taimed ja
pärast planeetide teket. Suurte meteoriitide kukkumisest Marsile annavad tunnistust hiiglaslikud orud. Siinkohal võib ühe näitena tuua Hellase mere, mille läbimõõt on üle 1000 kilomeetri. Üheaegselt kraatritega tekkisid ka ringstruktuurid, mida võime näha ka Kuul. Löögikraatrid paiknevad marsil põhiliselt iidsetel lõunapoolsetel mandrialadel, põhjapool leidub neid vähe. Polaaraladel kraatreid peaaegu pole. Teine planeeti kujundav faktor on tektooniline liikumine. See protsess võib kujundada äsja tahkunud ja tasasest planeedist suurte kõrgustevahedega taevakeha. Leidub grandioossed riffe, mis ulatuvad tuhandetesse kilomeetritesse ning hiiglaslikke mitme kilomeetri sügavusi alamikke. Midagi sellelaadset Maal ei kohta. Kolmas kujundav faktor, erosioon, toimib peamiselt vaid tuuleerosioonina. Marsi pind on keerulise reljeefiga. Eriti efektsed on kilpvulkaanid, milledel pole analoogi terves Päikessüsteemis.
tüvest. Kannelüürid täksiti sisse selleks, et imiteerida varasemaid puidust valmistatud sambaid, kuhu sarnased täkked olid jätnud tööriistad. Olid iseloomulikud kõigile sambatüüpidele, kuid dooria sambal oli neid hõredamalt ja vahel võis dooria sammas olla ka sile. (Vt joonist ja pilti termini ,,korintose order" juures) Entaas dooria samba keskosa sujuv paisutus, millega püüti saavutada esteetilist ja optilist tasakaalu ning teha nähtavaks samba tektooniline funktsioon. Abakus (lad. k. abakus plaat, kr. k arvutuslaud) sambakapiteeli nelinurkne katteplaat vanakreeka sammastikus, ka friisi ülalt piirav katteliist. Samuti nimetati Vana- Kreekas ja Vana-Roomas abakuseks kivikeste või pulgakestega arvutuslauda, mis on arvelaua eelkäijaks. See võeti kasutusele 4 saj. e. Kr ja kasutati Euroopas kuni 18. sajandini. Joonisel samba kapiteeli katteplaat abakus (ab). Voluut (lad. k
Fotosünteesis muundub valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliseks energiaks. Selle pöördprotsessiks on aeroobne ja anaeroobne biolagunemine/hingamine. CO2 + H2O + hν <=> {CH2O} + O2 (Fotosüntees ↔ Aeroobne biolagunemine) {CH2O} => CO2+ CH4 (Anaeroobne biolagunemine) (6CO2 + 6H2O+ energia ↔ C6H12O6 + 6O2) Geoloogiline ringe. Nimetage ka põhilised protsessid. Looduses toimivad lisaks elementide ringetele geoloogiline ringe ja vastavad alamringed: tektooniline, hüdroloogiline, kivimite ja biogeokeemiline. Kivimite ringluses osalevad tard- (laava), sette- ja metamorfsed kivimid. Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandes ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikese energia. Taimed ja mikroorganismid osalevad ökosüsteemi biogeokeemilistes aineringetes, nagu toitainete ringed (C, N), biomassi teke ja mineralisatsioon ehk
saviosakestest. Limnomõhnad - ümarad, kuplitaolised vormid. Kujunenud järves. Koosnevad savikas-aleuriitsetest setetest. Nt: Paluküla-Lootvina limnomõhnastik. 17 Holotseeni pinnavormid Pärast jääaega kujunenud meretasandikud, järvetasandikud, luited, jõeorud, sootasandikud ja tehnogeensed pinnavormid. Eesti klindid Klintide tekkehüpoteesid Tektooniline hüpotees hüpoteesi pooldajad arvavad, et klindi teke on seotud sügavate maakoort lõhestavate lõhede ja murrangutega. Praeguseks aga ei ole piisava ulatusega süvamurranguid, mis ühtiksid klindi suunaga, leitud. Eksaratsiooni ehk mandriliustike purustava tegevuse hüpotees arvati, et klindi võis üles lükata mööda pudedamaid setteid libisenud tohutu paksusega mandriliustik. Sel juhul oleks pidanud liustik liikuma ida-läänesuunaliselt. Uurimistulemused aga
Fotosünteesis muundub valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliseks energiaks. Selle pöördprotsessiks on aeroobne ja anaeroobne biolagunemine/hingamine. Fotosüntees CO2 + H2O + h <=> { CH2O} + O2 (Fotosüntees Aeroobne biolagunemine) Anaeroobne biolagunemine { CH2O } => CO2 + CH4 Anaeroobne biolagunemine Geoloogiline ringe. Nimetage ka põhilised protsessid Looduses toimivad lisaks elementide ringetele geoloogiline ringe ja vastavad alamringed: tektooniline, hüdroloogiline, kivimite ja biogeokeemiline. Kivimite ringluses osalevad tard- (laava), sette- ja metamorfsed kivimid. Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandes ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikese energia. Taimed ja mikroorganismid osalevad ökosüsteemi biogeokeemilistes aineringetes, nagu toitainete ringed (C, N), biomassi teke ja mineralisatsioon ehk bioloogiliselt seotud elementide
Ka asteroidi ja mereäärsete kaljude varingud võivad tekitada hiidlaineid. Tsunamid jõuavad randa ja võivad tekitada suuri purustusi. Tsunami kõrgus võib ranna lähedal olla mitukümmend meetrit. Tsunami võib tungida kaugele (praktikas on ohtlik tsoon kuni 5 km) sisemaale ja randa ning hävitada kõik ettejääva. Tsunami tekitab ka järsu lühiajalise üleujutuse. Kõige sagedamini esinevad tsunamid Vaikse ookeani rannikul ja Jaapani saarestikus. Selle põhjuseks on Vaikse ookeani tektooniline ebastabiilsus. Hiidlaine laieneb keskmest ringikujuliselt. Laine kiirus sõltub otseselt vee sügavusest. Avamerel võib tsunami kiirus olla isegi 700 km/h, kuid ta on ohutu, sest laine on üsna madal. Madalasse vette jõudes aga laine aeglustub ning avamerelt kiirelt järele tulevate veevoolude mõjul muutub üha kõrgemaks. Ranniku ääres madalas vees surutakse veemassid kokku ja lained võivad kerkida mitmekümne meetri kõrguseks.
intensiivse pommitamise alla. Marsi siseenergia arvel toimus aktiivne vulkaanide tegevus, mille tagajärjeks oli riffide, pragude, vallide ja vulkaanikoonuste teke. Marsil on arvestatav atmosfäär ja hydrosphere, kuid käesolevaks ajaks ilma vedela veeta. Suure meteoriidi kukkumisest pärinevad suured ovaalsed orud, nagu Hellase meri läbimõõduga üle tuhande kilomeetri. Ühtaegselt kraatritega tekkisid ringstruktuurid, nagu Kuul. Teine planeedi pinda Kujundav faktor-tektooniline liikumine-on esialgsest, äsja tahkunud ja peaaegu tasasest planeedist kujundanud suure kõrgustevahega planeedi. Umbes pool Marsi pinnast on kaetud vulkaaniliste basaltidega. Nendel aladel on laava uputanud kraatrid. Kolmas kujundav faktor, erosioon, toimib peamiselt vaid tuulena. Minevikus osalesid kulutuses ka vesi, liustikud ja igijää. Marsi pind on keerulise reljeefiga. Nende pealmine osa koosneb süsihappelumest. Marsil võib kohata nii liiva-kui kivikõrbeid, kus kraatrid on väga
Raudna (58 km) ja Lemmjõe (41 km) alamjooksu tuntakse Riisa küla järgi Riisaküla üleujutusalana, mis pindalalt on Eesti suuremte hulgas (kuni 175 km²). Üleujutuse põhjused: · Lehvikukujulised jõgikonnad, kus lisajõed ühinevad lähestikku, · Halliste jõe suudme omapärane peaaegu vastuvoolu asend Navesti jõe suhtes, · Tasane reljeef ja jõgede alamjooksu väike lang, · Maatõus. Pärnu jõe vasakpoolsete lisajõgede veereziimi mõjutab maakoore tektooniline rike, mistõttu loodes kerkib maakoor kiiremini. Tõus suureneb astmeliselt piki paralleelseid kirde- edela suunalisi murranguid. Kuna äravool on takistatud, tekib nimetatud jõgede alamjooksul sageli üleujutusi. Üleujutus võib kesta mõnest päevast kuni kuu. Suurvee maksimum esineb tavaliselt jäämineku ajal. Pikemaks ajaks jääb vesi püsima Pääsma laande, kuna jõe kaldad on kõrgemad ja vee äravool takistatud
Lapimaa asub Põhja-Euroopas, nelja riigi territooriumil: Norra, Rootsi, Soome ja Venemaa. Enamus Lapimaast jääb Polaarjoonest põhja poole. Lapimaa jääb 65o ja 71o põhja-laiuskraadi ning 14o ja 41o ida-pikkuskraadi vahele (vt lisad Joonis ). Läänest ümbritseb Lapimaad Norra meri, põhjast Barentsi meri, idast Valge meri ja lõunast Läänemeri. Lääne ja põhja piirkond on mõjutatud Atlandi ookeanilt tuleva sooja Golfi hoovuse jätku, Põhja-Atlandi hoovuse poolt. Lähim tektooniline piirkond, Põhja-Atlandi mäestik, jääb umbes 600km kaugusele. (Suur Maailma Atlas) Lääne lapimaa Norra rannik on saarte rohke. Suurimad saared on seal (lõunast põhja suunas) Moskenesoya, Vestvägoya, Austvägoya, Langoya, Hinnoya, Andoya, Senja, Kvaloya, Ringvassoya, Arnoya, Soroya, Seiland ja Mageroya. Suurimad poolsaared Nordkinn ja Varangeri poolsaar (vt lisad Joonis ). Ida-Lapimaal (Venemaal) asub Lapimaa suurim poolsaar: Koola poolsaar.(Wikipedia, 2013) 2. RELJEEF
Illustreerige võrranditega. · Fotosüntees on protsess, mille käigus valgusenergia toimel moodustuvad lihtsatest keemilistest ühenditest orgaanilised ained. Selle pöördprotsessiks on aeroobne ja anaeroobne hingamine ja biolagunemine. · Geoloogiline ringe. Nimetage ka põhilised protsessid. · Looduses toimivad lisaks elementide ringetele geoloogiline ringe ja vastavad alamringet: tektooniline ringe, hüdroloogiline ringe, kivimite ringe ja biogeokeemiline ringe. Kivimite ringluses osalevad tard-(laava), sette- ja metamorfsed kivimid. Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandes ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikese energia. Taimed ja mikroorganismid osalevad
Too näide. Komplekskraatril on kraatri keskel keskkõrgendik, mille teket seostatakse kivimite elastse tagasilöögiga vahetult peale meteoriidiplahvatust, n Kärdla mattunud meteoriidikraater Hiiumaal. 3. Mis on kaldeera? Kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm. 4. Mis on nekk? Nekk on vulkaani lõõri täitnud ja vulkaanikoonuse kulumisel sammasja (diameeter mõni meeter kuni 1,5 km) jäänukina säilinud vulkaanilisest kivimist keha. 5. Mis on (tektooniline) lõhe? Rike on katkestus kivimkeha pidevuses. Rikked tekivad kivimite habraste deformatsioonide tulemusena. 6. Mis on (tektooniline) murrang? Murrang on rike kivimeis, mille puhul kivimiplokid on üksteise suhtes nihkunud. 7. Mis on sünklinaal? Sünklinaal on negatiivne (e allapoole suunatud) kurd. 8. Mis on antiklinaal? Antiklinaal on positiivne (e ülespoole suunatud) kurd. Eksogeensed pinnavormid: glatsiaalsed e liustikutekkelised Põhjalikud vastused (6-10p): 1
vms laenav ja omavahel formaalselt ühendav stiil. Veendumustes ja teooriates ühtsuse, terviklikkuse, järjekindluse puudumine. ekseeder aedades üldiselt poolkaarekujuline väljak, poolkaarekujuline või hulknurkne seinasüvis või -niss. entaas (kr. entasis pingutus, keskendus), kreeka sambatüvese allosa sujuv kerge paisutus, millega püüti saavutada esteetilist ja optilist tasakaalu ning teha nähtavaks samba tektooniline funktsioon. Parthenonis on entaas 1,75 cm. ermitaaz (pr. ermitage) "eraku (eremiidi) asula"; seda järeleaimav üksildane väike hoone või loss aias või pargis (eriti 18. saj). étoile (pr.) täht, tähekiirtena ühest punktist lähtuvad teed pargis või aias. fontään purskkaev, vetemäng 4 Koostanud: Kadi Karro kadi
(6CO2 + 6H2O + energia C6H12O6 + 6O2) Summaarne võrrand: 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O Bioloogiline energiaringe algab fotosünteesiga ja lõpeb hingamisega. Fotosünteesi ja hingamise põhivalemid on vastavalt (1 ja 2) CO2 + H2O + 8hv -> CH2O + O2 . (1) CH2O + O2 -> CO2 + H2O + 6ATP (2) 16. Geoloogiline ringe. Nimetage ka põhilised protsessid. Looduses toimivad lisaks elementide ringetele geoloogiline ringe ja vastavad alamringet: tektooniline, hüdroloogiline, kivimite ja biogeokeemiline. Kivimite ringluses osalevad tard-(laava), sette- ja metamorfsed kivimid. Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandes ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikese energia. Taimed ja mikroorganismid osalevad ökosüsteemi biogeokeemilistes aineringetes, nagu toitainete ringed (C, N), biomassi teke ja mineralisatsioon ehk
meteoriitide intensiivse pommitamise alla. Siseenergia mõjul tekkis palju vulkaanilist tegevust, mille tagajärjel tekkisid rifid, praod, vallid ja vulkaankoonused. Meteoriidi sadu on suurelt mõjutanud Marsi maastiku kujunemist. Meteoriitide sajust on jälgi näha tänu hiiglaslike orude olemasolule. (Noorkõiv, E; Universum 1997: 220) 6 Teine planeedi kujutaja on tektooniline liikumine. Selle protsessi käigus kujuneb äsja tahkunud ja tasasest planeedist taevakeha. Marsil on tuhandetesse kilomeetritesse ulatuvad grandioossed rifid ning mitme kilomeetri sügavused alamikud. Taolisi asju maal ei leia. (Universum 1997: 220) Kolmas kujundav faktor on tuuleerosioon. Efektsed on kilpvulkaanid, mida ei leia mujalt Päikesesüsteemist. Polaaralade igijääkatted on üsna omapärased. Need koosnevad peamiselt süsihappelumest
(6CO2 + 6H2O + energia C6H12O6 + 6O2) Summaarne võrrand: 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O Bioloogiline energiaringe algab fotosünteesiga ja lõpeb hingamisega. Fotosünteesi ja hingamise põhivalemid on vastavalt (1 ja 2) CO2 + H2O + 8hv -> CH2O + O2 . (1) CH2O + O2 -> CO2 + H2O + 6ATP (2) 16. Geoloogiline ringe. Nimetage ka põhilised protsessid. Looduses toimivad lisaks elementide ringetele geoloogiline ringe ja vastavad alamringet: tektooniline ringe, hüdroloogiline ringe, kivimite ringe ja biogeokeemiline ringe. Kivimite ringluses osalevad tard-(laava), sette- ja metamorfsed kivimid. Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandes ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikese energia. Taimed ja mikroorganismid osalevad ökosüsteemi biogeokeemilistes aineringetes, nagu toitainete ringed (C, N),
Marsi läbimõõduks on 6800 km, mass Maa suhtes on 0,107 ja tihedus on 3,97. ( 2.) Raskusjõud on Marsil 2,7 korda väiksem kui Maal. Marsi magnetväli on Maa omast 600 korda nõrgem. Oma nõrkusest hoolimata kaitseb magnetväli üsna hästi Marsi pinda päikesetuule eest. Marsil on suhteliselt külm, kõigeim registreeritud temperatuur on vaid 20 kraadi, see-eest madalaim tervelt -140 kraadi. Marsi pinda on kujundanud meteoriitide pommitamine. Teine planeedi pinda kujundav faktor on tektooniline liikumine ja kolmas erosioon. Marsil võib kohata nii liiva- kui kivikõrbeid, kus kraatreid on väga harva. ,,Viking 1" on leidnud Marsi pinnase proovist 12-15% rauda, 13-15% räni, 3-8% kaltsiumi, 2-7% alumiiniumi ja 2-5% titaani. Samuti avastati vettsisaldavakdraudoksiide, mis annavadki planeedile punaka värvuse. ( 3.) Jupiter Jupiteri näiva pinna moodustab ühtlaselt tihe pilvekiht. Sellest allapoole jääb aga umbes tuhande kilomeetri paksune atmosfäär
annaabi.ee 
