Marss (2)

Referaat
Marss
2010
Üldandmed
Marss on päikesesüsteemi neljas planeet ja asub maast 55-400 mln km kaugusel. Marss asub Päikesest keskmiselt 227,920,000 km kaugusel so. 1,5 korda kaugemal kui Maa. Marsi läbimõõt on 6750 km so. umbes pool Maa läbimõõdust. Pöörlemisperiood erineb Maa omast 3 % ja telje kalle on 23,5 kraadi ning seetõttu esinevad ka Marsil aastaajad ja kliimavöötmed kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam Ööpäeva pikkus on Marsil 24 tundi, 39 minutit ja 35 sekundit ning Marss teeb ühe tiiru ümber päikese 687 Maa päevaga. Marsi mass on Maast umbes 10 korda väiksem ning Marsi tihedus on keskmiselt 3.933 g/cm³. Kuna Marsi mass ja tihedus on palju väiksmad kui Maal, siis on Marsi gravitatsioon ainult 38% Maa omast.
Pinnaehitus
Marss tekkis protoplaneedina. Hiljem jahtudes tekkis talle tahke koorekiht, mis sattus meteoriitide intensiivse pommitamise alla. Planeedi siseenergia arvel toimus aktiivne vulkaaniline tegevus, mistõttu tekkisid rifid, praod , vallid ja vulkaankoonused. Meteoriitide langemine Marsile on avaldanud suurt mõju maastiku kujunemisele. Eriti tugev oli meteoriidisadu esimesel poolel miljardil aastal pärast planeetide teket. Suurte meteoriitide kukkumisest Marsile annavad tunnistust hiiglaslikud orud.
Marsil toimub ka tektooniline liikumine. See protsess võib kujundada äsja tahkunud ja tasasest planeedist suurte kõrgustevahedega taevakeha. Leidub grandioossed riffe, mis ulatuvad tuhandetesse kilomeetritesse ning hiiglaslikke mitme kilomeetri sügavusi alamikke. Midagi sellelaadset Maal ei kohta.
Huvitavad ja mõistatusliku päritoluga on voolava vee jäljed. Praegusel ajal leidub vett ainult jää või auruna . Arvatakse, et kui kogu Marsil olev jää sulaks, siis polaaraladest pärinev vesi ujutaks planeedi üle 10 meetri paksuse veekihiga. Teise sama mõõtu veehulga peaks andma igikeltsast pärinev vesi
Marsil on ka suurimad vulkaanid päikesesüsteemis. Suurim neist, Olympus Mons , on 27 km kõrgune ja selle diameeter on 600 km. Teised suurimad vulkaanid on Arsia Mons, Ascraeus Mons, Pavonis Mons.
Kliima
Marsil ilmnevad suhtelislt suured temperatuuri kõikumised. Kui planeet asub orbiidil Päikesele lähemal, võib troopikavöötmes olla suvepäevadel kuni 25 °C, kuid aasta keskmine temperatuur on päeval paarkümmend, öösel 100 kraadi alla nulli.
Marsil leidub ka pilvi, mis koonevad külmunud CO2 osakestest . Üks huvitav nähtus Marsil on kindlasti ka tolmu tormid , mis võivad katta mitmetuhande km suuruseid alasid.Harva esineb ka selliseid torme, mis katavad kogu plaeneedi. Sellised tormid leiavad kõige tihedamini ase, kui Marss on päikesele kõige lähedamal, kuna siis, on atmosfäär kõige kuumem.
Atmosfäär
Marsi atmosfääris sisaldub vaid 0.13% hapnikku. Peamiseks Marsi atmosfääri koostisosaks on CO2, mida on atmosfääris 95.3%. Marsi atmosfääris leidub veel teisi gaase: 2.7% N2 ; 1.6% Ar; 0.07% CO; 0.07 ja 0.03% H2O.
Atmosfääri rõhk muutub aastaajast olenevalt 600-650 Pa piires.
Kaaslased
Marsi kaaslaseid on kaks. Need on Phobos (Hirm) ja Deimos (Õudus). Võrreldes Maa kuuga on Marsi kaaslased erinevad.
Phobos pikliku kujuga ja tema teoreetiline keskmine läbimõõt on 22 km, suurim aga 27 km. Satelliidi tihedus on 2,1 g/cm³, seetõttu sajakilone inimene kaalub seal veid 50 kilo. Phoboselt paistab Marss hiiglasuurena ning pole näha polaaralasid . Orbiidi raadius on vaid 9370 km. Marsi ööpäeva jooksul jõuab Phobos teha kolm tiiru ümber planeedi. Ühele tiiru jaoks läheb aega 7 tundi 39 minutit ja 14 sekundit. Vastupidiselt teistele taevakehadele tõuseb Phobos läänest ja loojub itta .
Oma lähedusest hoolimata paistab Phobos Marsi pinnalt väga pisikesena ja on liiga väike katmaks kinni päikeseketast. Seega Marsil päikesevarjutust näha ei saa, sest tema kuud ei suuda seda täiekult varjata. Niisiis saab seal täielik päikesevarjutus olla vaid rõngakujuline. Deimos on veelgi pisem ja asub kaugemal, kui Phobos. Tema orbiidi raadius on 23 000 kilomeetrit ning ühe täistiiru tegemiseks ümber Marsi kulub 30 tundi 17 minutit ja 55 sekundit. Deimose keskmine läbimõõt on vaid 13 km ning ta paistab Marsi taeva teiste tähtede seas silma vaid oma liikuvuse poolest.
Missioonid
Marss on enim uuritud planeet Päikesesüsteemis. Marsile on saadetud arvukalt uurimisjaamu. Ühed märkimisvääseimad on USA automaatjaama Pathfinder ja Global Surveyor, mis jõudsid Marsile 1997.
2003 saadeti Marsile veel kaks automaatjaama: Spirit ja Opportunity . Viimased kaks on alates oma maandumisest saatnud Maale tagasi juba üle 100 000 värvilise kõrge resulutsiooniga pildi Marsi maastikus ning detailseid mikroskoopilisi pilte kividest ja pinnasest . Tänaseks töötab veel Opportunity
Väga edukas missioon oli veel Mars Reconnaissance Orbiter. See on 2005 aastal startinud orbitaaljaam, mis saatis maale tagasi u.26 terabaiti infot so. rohkem, kui kõik teised missioonid kokku.
Kasutatud materjalid:
www. nasa .gov/ missions
marsrovers.jpl.nasa.gov
www. folklore .ee/tagused/nr6/kanalx.htm
www.miksike.ee/documents/main/referaadid/marss.htm
opik .obs.ee/osa2/ptk05/tekst.html
et.wikipedia.org/wiki/Marss
en.wikipedia.org/wiki/Mars