Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tsunami (0)

1 Hindamata
Punktid
TSUNAMI
Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine.
Tsunamid jõuavad randa ja võivad tekitada suuri purustusi, kõrgus võib ranna lähedal olla mitukümmend meetrit.
Tsunami võib tungida kaugele sisemaale ja hävitada kõik ettejääva. Tsunami tekitab ka järsu lühiajalise üleujutuse.
Kõige sagedamini esinevad tsunamid Vaikse ookeani rannikul ja Jaapani saarestikus. Selle põhjuseks on Vaikse ookeani tektooniline ebastabiilsus.
Hiidlaine laieneb keskmest ringikujuliselt. Laine kiirus sõltub otseselt vee sügavusest. Avamerel võib tsunami kiirus olla isegi 700 km/h, kuid ta on ohutu, sest laine on üsna madal. Madalasse vette jõudes aga laine aeglustub ning avamerelt kiirelt järele tulevate veevoolude mõjul muutub üha kõrgemaks. Ranniku ääres madalas vees surutakse veemassid kokku ja lained võivad kerkida mitmekümne meetri kõrguseks.
Kuigi lained liiguvad kiiresti, ei ilmu nad tänapäeval nii ootamatult kui maavärinad , sest seismilised lained, mis annavad märku maavärina toimumisest, levivad tsunamist oluliselt kiiremini.
Hawaiil Honolulus asub tsunamijaam, kus registreeritakse kõik Vaikse ookeani piirkonnas toimunud maavärinad. Kui märgatakse maavärinat, mis võiks tsunami vallandada, hoiatatakse ohustatud piirkondade inimesi. Sealt teatatakse ka hiidlaine saabumise arvatav aeg. Inimesed kuulevad hoiatust raadiost. Nii jõuavad nad oma rannikul asuvatest majadest kõrgematele aladele varjuda. See kõik peab siiski kiiresti toimuma. Vaikse ookeani põhjaosas tekkinud hiidlainel kulus kõigest viis tundi, et Vaikse ookeani keskel asuvale Hawaiile jõuda. Seal, 3200 km kaugusel maavärina epitsentrist, oli hiidlaine kõrgus ikka veel 15 meetrit.
Väidetakse, et tsunami võib Vaikse ookeani rannikute vahel pendeldada terve nädala. Jaapanis Hanasakis registreeriti laineid , mis tekkisid Alaska maavärina tagajärjel 1946. aastal ja põrkasid arvatavasti tagasi Põhja-Ameerika rannikult. Lained, mis hiljem Honolulusse jõudsid, põrkasid tagasi Aasia mandrinõlvalt.
Kagu – Aasi katastroof - Tsunami Tais
Katastroof toimus mõni päev enne aastavahetust (2004/2005) ja tabas mitmeid Kagu-Aasia piirkonna riike 26.detsembril 2004. Tsunami tekkis 9 pallise veealuse maavärina järgselt. Hiigelveelaine pühkis rannikul kõik oma teelt.
Ainuüksi Indoneesias registreeriti 2005.aasta 5.jaanuariks umbes 100 000 hukkunut, piirkonnas kokku ohvreid 250 000 kuni 300 000 (täpsed rahvusvahelised andmed puuduvad).
26. detsembri katastroofis jäid peale kinnisvaraärimehe Sven Vetevoogi (31) kadunuks ka üliõpilane Merle Vooder (27) ning põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti toetuste osakonna juhataja Tõnis Erm (37). Lisaks jäi hiidlaines kadunuks üheksa Eestis elanud soomlast.
Tsunami tekkimise koht Sumatra saare lähedal
Ohtu sattunud alad
Pilte rannikust pärast tsunamit.
Tsunami #1 Tsunami #2 Tsunami #3 Tsunami #4 Tsunami #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tuti Õppematerjali autor
Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine.

Sarnased õppematerjalid

Tsunami
1
odt

Tsunami

Tasu nami Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Sõna "tsunami" on pärit jaapani keelest ja tähendab lainet või laineid sadamas (jaapani keeles ei ole mitmust). Ka asteroidid ja mereäärsete kaljude varingud võivad tekitada hiidlaineid. Tsunamid jõuavad randa ja võivad tekitada suuri purustusi. Tsunami kõrgus võib ranna lähedal olla mitukümmend meetrit. Tsunami võib tungida kaugele sisemaale ja hävitada kõik ettejääva. Tsunami tekitab ka järsu lühiajalise üleujutuse. Kõige sagedamini esinevad tsunamid Vaikse ookeani rannikul ja Jaapani saarestikus. Selle põhjuseks on Vaikse ookeani tektooniline ebastabiilsus. Hiidlaine laieneb keskmest ringikujuliselt. Laine kiirus sõltub otseselt vee sügavusest. Avamerel

Geograafia
Tsunami ehk hiidlaine
1
docx

Tsunami ehk hiidlaine

Tsunami Sõna "tsunami" tuleneb jaapanikeelsetest sõnadest "tsu" ja "nami", mis tähendavad vastavalt sadamat ja lainet. Tsunami on hiidlaine, mis on tavaliselt põhjustatud veealuse maavärina poolt. See võib tekkida ka maalihke, vulkaanipurske, asteroidide või mereäärsete kaljude varingute tõttu. Hiidlained jõuavad randa ja tekitavad suuri purustusi. Tsunami lainepikkused on vahemikus kümnetest kuni tuhandete kilomeetriteni. Ava-ookeanil on tsunami-laine kõrgus vaid poole meetri ringis, kuid selle kõrgus kasvab rannale lähenedes. Rannalähedastel merepõhja nihetel moodustuvad 15-40 meetri kõrgused tsunamid. Tsunami laieneb tavalisel ringikujuliselt. Laine kiirus oleneb mere sügavusest - avamerel võib tsunami kiirus olla lausa 700 km/h. Madalasse vette jõudes laine kiirus väheneb, kuid kõrgus suureneb, sest vees surutakse veemassid kokku

Geograafia
Litosfäär-Maa siseehitus-kivimid-vulkaanid-tsunamid-laamad-maavärinad
9
docx

Litosfäär: Maa siseehitus, kivimid, vulkaanid, tsunamid, laamad, maavärinad

Näiteks ehitistele, inimestele, puudele, loomadele jne. Füüsiliste purustuste visuaalsel hindamisel ja maavärina üleelanute abil määratakse värinale tugevus vahemikus I (tajumatu) kuni XII (katastroofiline) palli. Erineb Richteri skaalast selle poolest, et määratud tugevus on võrdlemisi subjektiivne ning oleneb asukohast. Iseloomustab paremini maavärina tagajärgi, kuid ei anna täpset hinnangut maavärina võimsusele. 5. Tsunami Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine.Tsunamid on erakordselt ohtlikud, kuna nad tekivad meres ning seejärel liiguvad suurel kiirusel maismaa suunas, kus ilma eelhoiatuseta purustavad ja tapavad kõik oma teel. Ka asteroidid ja mereäärsete kaljude varingud võivad tekitada hiidlaineid. Tsunami kõrgus võib ranna lähedal olla mitukümmend meetrit. See võib tungida kaugele (praktikas on ohtlik

Geograafia
Looduskatastroofide referaat
13
rtf

Looduskatastroofide referaat

pakuti ka pesemisvõimalust. 10 detsembri kella 16-ks oli evakueeritud 153 inimest. Kella 22-ks olid kõik inimesed Viru-Nigula spordihoonest lahkunud, üks inimene jäi Viru-Nigula rahvamajja ööbima. 11. detsembril oli Harjumaal Raasiku-Kostivere teel lumevangis veel 11 autot. Stockholmist saabunud lennuk jäi Ülenurme lennuväljal maandumata ja suundus Tallinnasse. Tsunami Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine.Tsunamid jõuavad randa ja võivad tekitada suuri purustusi. Tsunami kõrgus võib ranna 5 lähedal olla mitukümmend meetrit. Tsunami võib tungida kaugele sisemaale ja hävitada kõik ettejääva. Tsunami tekitab ka järsu lühiajalise üleujutuse

Geograafia
Tsunami
3
doc

Tsunami

Tsunami on maalihke, maavärina või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine.Tsunamit võivad tekitada veel mere äärsete kaljude varingud või asteroidid. Sõna tsunami tuleb jaapani keelest ja tähendab lainet. Kõige rohkem esineb tsunamisid Vaikse ookeani rannikul ja Jaapani saarestikus. Kõige tihemini põhjustavad tsunami veealused maavärinad. Kõige tihedamini tekitavad veealuse maavärina laamade kokkupõrked, kus ookeaniline laam libiseb mandrilise laama alla. Tekib veealune maavärin, mis tekitab lained. Need lained sööstavad kiirusel 800 km/h ja võivad liikuda väga kaugele. Lainepikkus on tsunamil 200 km , tavalisel lainel 100 meetrit. Alguses võivad lained asuda üksteisest väga kaugel ja on ainult mõni meeter üle merepinna. Need on ainult tohutute veemasside tipud. Kui tsunami jõuab

Geoloogia
Tsunami ehk hiidlaine
8
doc

Tsunami ehk hiidlaine

elades vältida. Kui sa ei osale liikluskeeristes, ei sõdi, ei suitseta jne on võimalus surra just läbi loodusõnnetuste, mille alla kuuluvad ka tsunaamid. Tänu tehnika tohutule arengule 20 saj. On tänapäeval võimalik mingilgi määral ennetada ette katastroofe ja läbi selle ohvreid vähendada. Küll aga näitab vastupidist eelmise aasta lõpus Taimaal toimunud suur katastroof mis oli läbi aegade ühe suurima ohvrite arvuga. Selle põhjustas maavärina tagajärjel tekkinud hiidlaine ehk tsunami. See oli ka üks põhjusi, miks valisin oma teemaks just tsunamid. Kui üks asi on nii võimas, et suudab maailmama muuta ja panna keskenduma aint ühele asjale, hakkab huvitama, et mis seda sis põhjustab, mis jõud selle kõige taga on. Kagu-Aasia katastroofist räägiti uudistes ja lehtedes nii palju, nagu see oleks esimene omataoline läbi aegade, ometi on ju neid toimunud koguaeg läbi maailma ajaloo. Miks siiski ei suudeta selliseid asju piisavalt pikalt ette ennustada ja näha

Geograafia
Looduskatastroofid
20
odt

Looduskatastroofid

3 Tsunamid Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Tsunamid on erakordselt ohtlikud, kuna nad tekivad meres ning seejärel liiguvad suurel kiirusel maismaa suunas, kus ilma eelhoiatuseta purustavad ja tapavad kõik oma teel. Meji- Sanriku maavärin 1806 on üks paljudest sellistest näidetest ajaloos. Ka asteroidi ja mereäärsete kaljude varingud võivad tekitada hiidlaineid. Tsunamid jõuavad randa ja võivad tekitada suuri purustusi. Tsunami kõrgus võib ranna lähedal olla mitukümmend meetrit. Tsunami võib tungida kaugele (praktikas on ohtlik tsoon kuni 5 km) sisemaale ja randa ning hävitada kõik ettejääva. Tsunami tekitab ka järsu lühiajalise üleujutuse. Kõige sagedamini esinevad tsunamid Vaikse ookeani rannikul ja Jaapani saarestikus. Selle põhjuseks on Vaikse ookeani tektooniline ebastabiilsus. Hiidlaine laieneb keskmest ringikujuliselt. Laine kiirus sõltub otseselt vee sügavusest.

Geograafia
Maavärinad
43
ppt

Maavärinad

korral käituda. Rajada korralik jälgimisteenistuse ja hoiatus- süsteem. Maigi Astok Subduktsioonivööndid: kõige suuremate (magnituud ~9 võimalik) ja destruktiivsemate maavärinate asukohad Pildid: USGS Maigi Astok Maigi Astok TSUNAMI Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Vaata pilte: http://www.tsunamis.com /tsunami-pictures.html Maigi Astok Maigi Astok 32 m laine ... Maigi Astok Maigi Astok Maigi Astok Indoneesia 2004 Maigi Astok Maigi Astok Maigi Astok Itaalia Maigi Astok

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun