Lääne-Eesti paekallas (0)

Geograafia - Eesti loodus- ja majandusgeograafia

1 Hindamata

TALLINNA ÜLIKOOL
KAPB/12
Marit Koppel
Lääne-Eesti paekallas
Referaat
Juhendaja : Kaija Käärt
TALLINN
2012
SISUKORD:

Sisukord...........................................................................................2

Lääne-Eesti paekalda üldiseloomustus...........................................3

Kõrgeimad punktid ja pikkused........................................................4

Kivimid ja kivistised..........................................................................5

Tuntuimad pangad ...........................................................................6

Panga pank ............................................................................6

Ninase ehk Tagaranna pank..................................................7

Kasutatud materjal...........................................................................8
2
1.Lääne-Eesti paekalda üldiseloomustus
Lääne-Eesti paekallas on Lääne-Eestist alguse saav horisontaalsihis mööda Läänemere põhja Gotlandini kulgev pankade ahelik.
Muhust, üle Põhja-Saaremaa ja Läänemere ulatub Gotlandi looderannikule Saaremaa-Gotlandi ehk Siluri klint . Nimi Siluri klint tuleneb ennekõike Saaremaal ja Gotlandil paljanduvate kivimite vanusest , mitte klindi kujunemisajast
Paekallas ei moodusta ühtset silmatorkavat ahelikuriba (erinevalt Põhja-Eesti pangast), vaid katkendlikke paeseid mühke. Eesti alale jäävaist tuntuim pangamoodustis on Panga pank (vanemas kirjanduses ka Mustjala pank).
3
2.Kõrgeimad punktid ja pikkused
Gotlandi-Saaremaa klint on ligikaudu 500 km pikkune . Siluri klint saab alguse umbes 20 km Gotlandi saarest lõunas, kulgeb siis ligi 180 km ulatuses piki Gotlandi läänerannikut põhja suunas ning ilmutab end pärast enam kui 200 km pikkust teekonda Läänemere põhjas Saaremaa põhjarannikul maismaal.
Kõrgeim koht Saaremaa pankadest on Panga pank. Panga ulatus on umbes 2,5 km ja maksimaalne kõrgus on 21,3 m.
Lääne-Eesti mandriosas paljandub klint katkendlike sisemaapankadena, mis moodustavad umbes 100 km pikkuse, tavaliselt 3 kuni 7 meetri, harvem kuni 15 meetri kõrguste astangute ja paekühmude vööndi.
Kesse pank(Kesselaid) on ligi 600 m pikk ja kuni 8,5 m kõrgune. Pank asub Muhu saare ja mandri vahel Kesselaiul.
Kesse pank (pildi autor: Ivo Kruusamägi)
4
3.Kivimid ja kivistised
Panga pangal on ulatuslikult ja illustratiivselt jälgitavad kivimite lasuvuskihid - no (alt ülespoole) Jaani lademe Mustjala, Ninase ja Paramaja kihistikud ning Jaagarahu lademe Kesselaiu kihistik. Pea kõik kihid sisaldavad rohkesti käsijalgsete, trilobiitide, korallide, stromatopooride kivistisi. Kohati hakkavad silma suured kaltsiidikristallide pesad. Kivimikihte läbivad arvukad vertikaalsed lõhed, millede tõttu variseb pangalt aeg- ajalt suuri paelahmakaid.
Ninase panga allosas paljanduvad Jaani lademe Mustjala kihistiku merglid ja nende peal Ninase kihistiku dolomiidistunud lainjakihilised kivististe purdosakestest koosnevad lubjakivid. Huvipakkuv on panga nurgal jälgitav dektooniline rike ja põhiliselt sammalloomadest koosnevad väikesed ümmargused biohermid, mis kujutavad endast arenevaid nn embrüonaalseid riffe. Panga kivimeis on rikkalikult brahhiopoodide karpe ning krinoidide osiseid.
Vilsandi kaljurand on oluline suurepäraste karstivormide – karridega.
Tähelepanuväärsed on Üügu- ehk Anduvälja pangas leiduvad murrutuskuplad, mis moodustavad suuremaid ja väiksemaid koopaid.
5
4.Tuntuimad pangad
4.1 Panga pank
Panga ehk Mustjala pank asub Saaremaa põhjarannikul, Panga külast loodes . Panga pikkus on umbes 3 kilomeetrit, suurim kõrgus on 21,3 meetrit, millega ta on Lääne-Eesti saarte kõrgeim rannajärsak. Panga pank kerkib paljandunud paese "müürina" otse rannalt. Pangal on kaks astangut veepiirist kõrgemal, kusjuures kolmas, 10 - 12 meetri kõrgune astang , jääb vee alla, mis on jälgitav pangalt mere poole vaadates lainemurdudena.
Neeme tipul on aluspõhja kihid kergelt paindunud. Sealt umbes 700 m lõuna suunas moodustavad nad paari meetri kõrguse edela - kirde suunalise kohru.
Ka esinevad siin aluspõhjas edela - kirde suunalised lõhed, mis erinevad meie aluspõhjas esinevatest tavalistest lõhedest.
Neid nähtusi saab osaliselt seletada tugeva loode - kagu suunalise survega , mida mandrijäästik on avaldanud järsult kerkivale kõrgendikule, mille küljed hiljem merelainete poolt on murrutatud järsuks pangaks, kuid ilmselt on siin olulisem osa tektooniliste jõudude tegevusel.
Panga pank on esinduslikeim Siluri klindilõik Eestis.
Panga pank. Foto: Sven Zacek
6
4.2 Ninase ehk Tagaranna pank
Ninase ehk Tagaranna pank asub Mustjala vallas, Ninase poolsaare põhja- ja läänerannal. Panga pikkus on umbes 1,5 kilomeetrit, kõrgus veidi üle 5 meetri, geoloogilist läbilõiget on 6 meetrit.
Huvipakkuvad on panga nurgal jälgitav tektooniline kihisuse rike ja põhiliselt sammalloomadest koosnevad väikesed ümmargused biohermid. Peale sammalloomade on panga kivimeis rikkalikult brahhiopoodide karpe ja poolmeid ning kokkukuhjatud meriliiliate fragmente.
Peaaegu panga järsul serval lookleb kaevikuliin, moodustades omalaadse labürindi ja omavahel ristuvate kaevikute ning punkrite süsteemi. Kivist pinnast vaadates jääb vaid kaasa tunda neile sõduritele, kes omal ajal pidid pangapealsesse paasi kaevikud raiuma.
Ligi kilomeetripikkusele ning kuni viie meetri kõrgusele Ninase ehk Tagaranna pangale on püstitatud ka Estonia laevakatastroofis hukkunutele pühendatud mälestusmärk.
Ninase ehk Tagaranna pank. Foto: Olli Toivonen
7
Kasutatud materjalid:

http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4ne-Eesti_paekallas

http://eestirannik.ut.ee/ranniku-areng/rannikut-ilmestavad-pangad

http://www.hkhk.edu.ee/vanker/silur/siluri_ajastu_paljandid_eestis_ja_lnemaal.html

http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=354

http://www.puhkaeestis.ee/et/panga-pank

http://www.gi.ee/geoturism/SaarePangad_EST_062011_100dpiS.pdf

http://www.saartegeopark.ee/est/laane-saaremaa

http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/1323/tilkkaidi.pdf;jsessionid=1604DE0A4740415D486FCBEE971688C8?sequence=5

http://www.mustjala.ee/

Igor Tuuling , Kaidi Tilk. Saaremaad ja Gotlandi ühendav klindivöönd- Eesti Loodus 2004

http://www.cartinafinland.fi/en/picture/107653/Ninase+pank.html
8

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 10 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-02-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Marrrrrru Õppematerjali autor

Referaat Lääne-Eesti paekalda kohta

Lääne-Eesti paekalda üldiseloomustus Kõrgeimad punktid ja pikkused Kivimid ja kivistised Tuntuimad pangad Panga pank Ninase ehk Tagaranna pankpanga pank pank lääne eesti mustjala tagaranna tagaranna pank

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Konspekt 2009 geoloogia

gneisse läbistavad 1540-1670 miljoni aasta vanused rabakivi intrusioonid. Need kivimid on kaetud 200-780 meetri paksuse Paleosoikumi settekivimite lasundiga. Eesti kristalne aluskord jaguneb Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti vööndiks. Vööndid on teineteisest eraldatud tektoonilise Paldiski-Pihkva süvamurrangute süsteemiga. Vööndid jagunevad geoloogiliste ja petroloogiliste omaduste alusel kuueks tsooniks või alavööndiks: Tallinna, Alutaguse, Lõuna-Eesti, Lääne-Eesti, Tapa ja Jõhvi alavööndiks. Alavööndid erinevad kivimitüüpide, metamorfismiastme ja muude keemilis-geofüüsikaliste omaduste poolest. Eesti kristalse aluskorra jaotus arenguliselt ja kivimiliselt erinevatesse üksustesse (Eklund, Soesoo, 2007) 1 2 Eesti aluspõhi Ediacara ehk Vend Geoloogiline olustik

Geoloogia

doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

Aluspõhja pealispinnal olevaid vorme võib jagada: · Mikrovorm näiteks jääkriimud · Pisivorm · Väikevorm · Keskvorm · Suurvorm klindiesine tasandik. Suurvormidel eristuvad 80 m samajoonest kõrgemale ulatuvad kõrgustikud ja neist mõnevõrra madalamad kõrgendikud ning lisaks orgudele on neisse kulutunud väiksemad nõod. · Hiidvorm Eesti aluspõhja suurvormid: Balti klindi esine (Soome lahe nõgu), Lääne-Eesti madalik, Viru- Harju lavamaa (40-50-60 meetrit kõrgust), Devoni lavamaa Lõuna-Eesti ala Ugandi ja Sakala lavamaa, Peipsi nõgu, Kesk-Eesti Võrtsjärve nõgu, Põhja-Eesti paekallas, Piusa nõgu. Eesti aluspõhja keskvormid:Otepää kõrgustik, Pandivere kõrgustik, Pärnu nõgu, Kesk- Saaremaa kõrgustik. Lõuna-Eesti kõrgustikud on kuhjelised. Pärnu nõgu Aluspõhja reljeef on kuestalaadne (kulumisastanugiline) , mis on tingitud aluspõhjakivimite

Eesti loodusgeograafia

doc

Euroopa ja loodusgeograafia

liikumine, tuul, vesi, raskusjõud. Nii on tekkinud voored, moreenid, oosid, tuule mõjul luited, vee toimel kaldajärsakud, pangad, ürgorud. Raskusjõud on tekitanud rusukuhikuid. Biogeensed ehk elutekkelised on kas taimestikust (sood) või loomastikust (sipelgate kuhilpesad) tekkinud pinnavormid. Viimastel aastatuhandetel on maapinnavorme muutnud ja kujundanud ka inimeste tegevus (linnamäed, puistangud, karjäärid, teetammid jms). --- 24 Madalaim piirkond, Lääne-Eesti, jääb enamasti kõrgusvahemikku 0 - 50 meetrit üle merepinna. Kõrgemad künkad asuvad Kagu-Eestis, Eesti kõrgeim tipp Suur Munamägi ulatub 318 m üle merepinna. Maastikulist mitmekesisust suurendavad mitmed ürgorud ja järvenõod (Rõuge, Piusa, Viljandi jt). ((Foto: Lääne-Eesti madalik matsalu rahuuspargis. Hasari luht märgib Lääne-Eesti madaliku üleminekut merelaheks.)) ((Foto: Pankrannik Paldiski poolsaarel, suurim kõrgus kuni 25 m. Tegemist on ühega vähestest

Euroopa

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng