50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-11-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
satasitikas
Õppematerjali autor
Maa kui süsteem ja geograafiliselt tähtsad omadused: *maa külgetõmbejõud- hoiab koos kõiki maasfääre *optimaalne kaugus päikesest-tagab eluks vajaliku energia *maa ja päikese vaheline ktj-maa püsib oma orbiidil * maa ja kuu vaheline ktj- tõus ja mõõn maailma meres *maa pöörlemine ümber telje- öö ja päev *maa tiirlemine ümber päikese Litosfäär:U=40076 km Diameeter-1276 km A1- sisetuum, tahke, temp >6000 C A2- välistuum B1- alumine vahevöö B2 ülemine vahevöö *ringlev liikumine- tänu sellele toimuvad laamade liikumised ja mandrite liikumine(tõmbab kaasa maakoort) Maakoor on maaväline,, thake kivimiline kest, mille paksus on 3-80 km. Litosfäär- u 2000 km paksune maaväline kest, mille ülemine osa on maakoor ja alumine astenosfäär. KIVIMID- *Kivimid- looduslike mineraalide kogumid *Mineraalid- tahked, anorg, kindla ehitusega ained *Temp suur kõikumine on kivimite kõige suuremaks lagund. jõuks. KIVIMITE LIIGITUSED TEKKEVIISI JÄRGI E GENEESI JÄRGI- *
LITOSFÄÄR Maa ümbermõõt ekvaatoril 40 076 km Läbimõõt 12 756 km a1- ülemine vahevöö a2- alumine vahevöö b1-välistuum b2- sisetuum (tahke) 6000 ºC NB! Infot on saadud seismilisi laineid uurides ja kasutades modelleerimist SEISMILISED LAINED levivad erinevas keskkonnas,erineva kiirusega jne. MAAKOOR maaväline tahke kivimiline kest paksusega 3 80 km. Esineb kahte tüüpi maakoort mandriline ja mereline Litosfäär on umbes 200 km paksune maaväline kest, mille ülemine osa on maakoor ja alumine osa on atmosfäär. ASTENOSFÄÄR kõrge rõhu all ja kõrge temperatuuriga poolvedel kivi mass, mille peal liiguvad maakoore laamad. Litosfääri pealispinna kuju nimetatakse pinnamoeks ehk RELJEEFIKS: Reljeef koosneb erineva tekkeviisi, kuju ja koostisega pinnavormidest. Liigestatud reljeef mitmekesine või vaheldusrikas. A absoluutne kõrgus S suhteline kõrgus Kaartidel kasutatakse ainult absoluutse
kaardid. 1. 8. Laamtektoonika mida kujutab, laamade liikumise põhjus; protsessid, mis tekivad laamade põrkumisel, lahknemisel ja nihkumisel; näiteid maailmast iga protsessi kohta. Laamtektoonika - teooria laamade tekkimisest, liikumisest ja selle mõjul tekkivatest geoloogilistest protsessidest. Laam litosfääri plokk LT põhijooned: · Maakera katab jäik, tahke kest e litosfäär, mis pikaajaliste sisepingete tulemusena on kaotanud sidususe ja nidususe ning lõhestunud suuremateks ja väiksemateks laamadeks (umbes 14) · Litosfääri all asetseb osaliselt ülessulanud atenosfäär, mis pingete tulemusena ei kaota sidusust vaid hakkab voolama. · Maasiseste konvektsioonivoolude tulemusena liiguvad laamad erineva kiirusega (2-15 cm/a) erinevates suundades. Laamade liikumise piirkonnad:
Pindlained e L-lained - levivad maapinnal on kõige aeglasemad, ei anna suurt ettekujutust Maa siseehitust. Pikilained e P-lained kivimiosakeste võnkumine on samas suunas laine levimise suunaga, levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus kuna 13 km/s Ristilained e S-lained kivimiosakeste võnkumine on risti laine levimissuunaga, levivad ainult tahkes keskkonnas. 3. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine osa, 50 km ookeanide all, 200 km mandrite all. Koosneb tahketest kivimitest. Siin sfääris kaotavad kivimid neile rakendatava pingete tulemusena sidususe (nidususe) ja purunevad), jaotub laamadeks. Astenosfäär ülejäänud ülemine vahevöö litosfääri all. Koosneb osaliselt ülessulanud kivimitest (viskoosne, voolav aine, ei ole vedel, sest S lained levivad) Pikaajaliste pingete tulemusena ei purune, vaid hakkab voolama. Alumine piir
Litosfäär Iseloomusta Maa siseehitust Maakoor kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Jaguneb kaheks : ookeaniline ja mandriline. Mandriline maakoor - 25-70 km,2,7 g/cm3, 4 miljardit aasta, settekivimid,graniit,basalt, tahke, temp 0-600 Ookeaniline maakoor - 5-7 km, 2,9 g/cm3, 180 miljonit aastat, settekivimid,basalt, tahked ,temp. 0-600 Vahevöö - koosneb kuumast ja tihedast kivimimassis. Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Ülemine vahevöö 630 km ; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : periodiit, temp 1300 . Aineolek plastiline Alumine vahevöö 2290 km; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : perovskiit, temp 1200-2500 .Aineolek tahke. Tuum maa keskel. Jaotatakse sise- ja välistuumaks. Seda ümbritseb vahevöö. Välistuum 1820 km , 10 g/ cm3 ,raud, nikkel, 3000, Olek on vedel ning liikuv. Genereerib Maa magnetvälja. Sisetuum 1600 km ; 13,3 g/cm3 raud, nikkel, 6000,Olek on tahke. Kivimainese tihedust suureneb, s
Kordamine Litosfäär 1) Kuidas saadakse andmeid maa siseehituse kohta? Puuraukude tegemisel uuritakse maavärinate, vulkaanide tugevuse tulemusel maapinnale jõudnud kivimeid(erinevad kivistised, seismilised lained). Paljanditelt ja kaevandustest. Raskusjõu iseärasuste, maavärinate poolt tekitatud löögilainete levimise suunda ja kiiruse, temperatuuri muutusi puuraukudes, vulkaanipurskeid, meteoriite jms. andmete põhjal.
Litosfäär 1.MAA SISEEHITUS 1.MAAKOOR Ookeaniline maakoor: · 5 - 20 km · vanus ~ 180 milj aastat · õhem, lasub madalamal, suhteliselt ühtlane, suurema tihedusega, · tekkinud basaltse magma tardumisel 2 kihti: basalt, settekivimid Mandriline maakoor: · vanus ~ 4 miljardit aastat · kergem, väga muutlik, erineva paksusega · mandrite all 25-80 km (80 - kõrgmäestike piirkonnas) · 3 kihti: basalt, graniit, settekivimid 2.VAHEVÖÖ Kivimid vahevöös on kõrge rõhu ja temperatuuri all. Vahevöö jaguneb: a) ülemine vahevöö astenosfäär ehk ülamantel b) alumine vahevöö süvavahevöö ehk alusmantel a) ASTENOSFÄÄR (ülamantel) · vahevöö kivimiline piirkond, kivimite osalise ülessulamise ala. · asub vahevöö ülemises osas 100 - 200 km sügavusel maapinnast, ~ 50 400 km vahemikusplastilises voolavas olekus. Koosneb ultrabasiidist. Sellest kõrgemale jäävat Maa tahket kest
· Mõisted: o Seismilised lained lained, mis levivad Maa sisemuses või piki selle pinda. o Seismiline katkestuspind vööt või piirkond Maa sees, kus toimuvad seismiliste lainete hüppelised kiiruste muutused. o Maakoor Maa kõige välimine, 5-75 km paksune tahke kest, mis jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks kooreks. o Mandrilava ehk self on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. o Litosfäär Maa välimine tahke kivimikest. o Astenosfäär Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. o Vahevöö maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. o Tuum 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. o Kurrutus kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid