50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
madis tamm
Õppematerjali autor
TSUNAMI Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Tsunamid jõuavad randa ja võivad tekitada suuri purustusi, kõrgus võib ranna lähedal olla mitukümmend meetrit. Tsunami võib tungida kaugele sisemaale ja hävitada kõik ettejääva. Tsunami tekitab ka järsu lühiajalise üleujutuse. Kõige sagedamini esinevad tsunamid Vaikse ookeani rannikul ja Jaapani saarestikus. Selle põhjuseks on Vaikse ookeani tektooniline ebastabiilsus. Hiidlaine laieneb keskmest ringikujuliselt. Laine kiirus sõltub otseselt vee sügavusest. Avamerel võib tsunami kiirus olla isegi 700 km/h, kuid ta on ohutu, sest laine on üsna madal. Madalasse vette jõudes aga laine aeglustub ning avamerelt kiirelt järele tulevate veevoolude
Tsunami Sõna "tsunami" tuleneb jaapanikeelsetest sõnadest "tsu" ja "nami", mis tähendavad vastavalt sadamat ja lainet. Tsunami on hiidlaine, mis on tavaliselt põhjustatud veealuse maavärina poolt. See võib tekkida ka maalihke, vulkaanipurske, asteroidide või mereäärsete kaljude varingute tõttu. Hiidlained jõuavad randa ja tekitavad suuri purustusi. Tsunami lainepikkused on vahemikus kümnetest kuni tuhandete kilomeetriteni. Ava-ookeanil on tsunami-laine kõrgus vaid poole meetri ringis, kuid selle kõrgus kasvab rannale lähenedes. Rannalähedastel merepõhja nihetel moodustuvad 15-40 meetri kõrgused tsunamid. Tsunami laieneb tavalisel ringikujuliselt. Laine kiirus oleneb mere sügavusest - avamerel võib tsunami kiirus olla lausa 700 km/h. Madalasse vette jõudes laine kiirus väheneb, kuid kõrgus suureneb, sest vees surutakse veemassid kokku
Näiteks ehitistele, inimestele, puudele, loomadele jne. Füüsiliste purustuste visuaalsel hindamisel ja maavärina üleelanute abil määratakse värinale tugevus vahemikus I (tajumatu) kuni XII (katastroofiline) palli. Erineb Richteri skaalast selle poolest, et määratud tugevus on võrdlemisi subjektiivne ning oleneb asukohast. Iseloomustab paremini maavärina tagajärgi, kuid ei anna täpset hinnangut maavärina võimsusele. 5. Tsunami Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine.Tsunamid on erakordselt ohtlikud, kuna nad tekivad meres ning seejärel liiguvad suurel kiirusel maismaa suunas, kus ilma eelhoiatuseta purustavad ja tapavad kõik oma teel. Ka asteroidid ja mereäärsete kaljude varingud võivad tekitada hiidlaineid. Tsunami kõrgus võib ranna lähedal olla mitukümmend meetrit. See võib tungida kaugele (praktikas on ohtlik
pakuti ka pesemisvõimalust. 10 detsembri kella 16-ks oli evakueeritud 153 inimest. Kella 22-ks olid kõik inimesed Viru-Nigula spordihoonest lahkunud, üks inimene jäi Viru-Nigula rahvamajja ööbima. 11. detsembril oli Harjumaal Raasiku-Kostivere teel lumevangis veel 11 autot. Stockholmist saabunud lennuk jäi Ülenurme lennuväljal maandumata ja suundus Tallinnasse. Tsunami Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine.Tsunamid jõuavad randa ja võivad tekitada suuri purustusi. Tsunami kõrgus võib ranna 5 lähedal olla mitukümmend meetrit. Tsunami võib tungida kaugele sisemaale ja hävitada kõik ettejääva. Tsunami tekitab ka järsu lühiajalise üleujutuse
3 Tsunamid Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Tsunamid on erakordselt ohtlikud, kuna nad tekivad meres ning seejärel liiguvad suurel kiirusel maismaa suunas, kus ilma eelhoiatuseta purustavad ja tapavad kõik oma teel. Meji- Sanriku maavärin 1806 on üks paljudest sellistest näidetest ajaloos. Ka asteroidi ja mereäärsete kaljude varingud võivad tekitada hiidlaineid. Tsunamid jõuavad randa ja võivad tekitada suuri purustusi. Tsunami kõrgus võib ranna lähedal olla mitukümmend meetrit. Tsunami võib tungida kaugele (praktikas on ohtlik tsoon kuni 5 km) sisemaale ja randa ning hävitada kõik ettejääva. Tsunami tekitab ka järsu lühiajalise üleujutuse. Kõige sagedamini esinevad tsunamid Vaikse ookeani rannikul ja Jaapani saarestikus. Selle põhjuseks on Vaikse ookeani tektooniline ebastabiilsus. Hiidlaine laieneb keskmest ringikujuliselt. Laine kiirus sõltub otseselt vee sügavusest.
Tsunami on maalihke, maavärina või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine.Tsunamit võivad tekitada veel mere äärsete kaljude varingud või asteroidid. Sõna tsunami tuleb jaapani keelest ja tähendab lainet. Kõige rohkem esineb tsunamisid Vaikse ookeani rannikul ja Jaapani saarestikus. Kõige tihemini põhjustavad tsunami veealused maavärinad. Kõige tihedamini tekitavad veealuse maavärina laamade kokkupõrked, kus ookeaniline laam libiseb mandrilise laama alla. Tekib veealune maavärin, mis tekitab lained. Need lained sööstavad kiirusel 800 km/h ja võivad liikuda väga kaugele. Lainepikkus on tsunamil 200 km , tavalisel lainel 100 meetrit. Alguses võivad lained asuda üksteisest väga kaugel ja on ainult mõni meeter üle merepinna. Need on ainult tohutute veemasside tipud. Kui tsunami jõuab
9 palli - kivihoonete seinad ja laed purunevad 10 palli - enamik hooneid variseb, pinnasesse tekivad kuni meetri laiused lõhed 11 palli - maapinda tekib rohkelt lõhesid, mägedes toimuvad varingud ja maalihked Suurimad maavärinad: · 1755 Lissabon, Portugal · 1923 Kanto, Jaapan · 1985 Mexico City, Mehhiko · 1989 Loma Prieta, Kalifornia · 1995 Kobe, Jaapan · 2009 Haiti 4. Tsunamid, taifuunid, tornaadot jt. 4.1 Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Sõna "tsunami" on pärit jaapani keelest ja tähendab lainet. Ka asteroidid ja mereäärsete kaljude varingud võivad tekitada hiidlaineid. Tsunamid jõuavad randa ja võivad tekitada suuri purustusi. Tsunami kõrgus võib ranna lähedal olla mitukümmend meetrit. Tsunami võib tungida kaugele sisemaale ja hävitada kõik ettejääva. Tsunami
elades vältida. Kui sa ei osale liikluskeeristes, ei sõdi, ei suitseta jne on võimalus surra just läbi loodusõnnetuste, mille alla kuuluvad ka tsunaamid. Tänu tehnika tohutule arengule 20 saj. On tänapäeval võimalik mingilgi määral ennetada ette katastroofe ja läbi selle ohvreid vähendada. Küll aga näitab vastupidist eelmise aasta lõpus Taimaal toimunud suur katastroof mis oli läbi aegade ühe suurima ohvrite arvuga. Selle põhjustas maavärina tagajärjel tekkinud hiidlaine ehk tsunami. See oli ka üks põhjusi, miks valisin oma teemaks just tsunamid. Kui üks asi on nii võimas, et suudab maailmama muuta ja panna keskenduma aint ühele asjale, hakkab huvitama, et mis seda sis põhjustab, mis jõud selle kõige taga on. Kagu-Aasia katastroofist räägiti uudistes ja lehtedes nii palju, nagu see oleks esimene omataoline läbi aegade, ometi on ju neid toimunud koguaeg läbi maailma ajaloo. Miks siiski ei suudeta selliseid asju piisavalt pikalt ette ennustada ja näha
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid