Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

California (0)

1 Hindamata
Punktid

California
Tartu Mart Reiniku Gümnaasium
Karl Edgar Tammi
10.b
Juhendaja : Ese Torim
Tartu 2008
Sisukord
  • Sisukord
  • Kaardid
  • Pinnamood 1
  • Pinnamood 2
  • Geograafiline asend 1
  • Geograafiline asend 2
  • Maavarad ja energia
  • Maavärinad 1
  • Maavärinad 2
  • Pildid
  • Pildid 2
  • Kasutatud kirjandus
    Kaardid:
    Pinnamood
    California idaosa on väga mägine, sealjuures idaosa, mis paikneb ookeani kõrval on palju vähem reljeefne, kuigi mitte täiesti tasane . California pindala 411 012 km² . Kõrgeim mäetipp on Mount Whitney 4421 meetriga merepinnast. Suurim järv aga on Toheo Järv. California hõlmab Sierra Nevada ja Rannikuahelikud ning nendevahelise California oru.
    California org asub USA edelaosas Sierra Nevada ja Rannikuahelike vahel, pikkus ligi 800 km ja laius kuni 80 km, oru põhi asub 20-160m ü.m. California org on paksude settelademetega täitunud sügav tektooniline vagumus, kus leidub rohkesti naftat. Lähistroopilise kliimaga orgu (sademeid 150-1000 mm/a) veestavad Sacramento ja San Joaquini jõgi, on rajatud väga tihedasti niisutuskanaleid
    California poolsaar asub California lahe ja Vaikse Ookeani vahel, pikkus ligi 1200km, laius 50-150 km.
    California keskel asub The Central Valley . Kogu põllumajandus on seotud just selle alaga, sest see on põllumajanduseks ideaalne koht. The Central Valley pealtvaates :
    Yosemite Valley on maailmakuulus maaliline koht , mis paiknev Sierra Nevada mägedes, ühtlasi on see ka Yosemite’i Rahvuspargi keskuseks ja on tõeliseks turistimagnetiks.
    Võib kahtlemata öelda et California pinnamood on mitmekesine ja mõjub osariigile hästi. Tänu sellele on loodud palju rahvusparke ja vaatamisväärsusi, lisaks on väga hästi võimalik arendada põllumajandust.
    Geograafiline asend
    California asub Põhja-Ameerika edelaosas, Ameerika mandril, see on Ameerika suuruselt kolmas osariik , pealinn on Sacramento. Läänest piirab seda Vaikne Ookean, põhjast osariik Oregon, kirdest (osaliselt ka idast) Nevada ning kagust Arizona .
    Osariik ise on pikliku kujuga, laiuseks vaid 400 km, pikkuseks 1240 km.
    Laiuskraadid 32° 32′ N kuni 42° N, pikkuskraadid 114° 8′ W kuni 124° 26′ W. Sacramento koordinaadid: 38°24′ N, 121°29′ W
    Ajavöönd: GMT -7:00
    California asub Põhja-Ameerika laama läänepiiril, mis puutub kohe kokku Vaikse Ookeani laamaga, see on üks põhjusi, miks seal esineb palju maavärinaid.
    Pinnase suhtes on teaostatud pikaajaline uurimisprogramm San Joaquini linna piirkonnas ja järgnev foto kujutab pinnase profiili.
    California asukoha tõttu on tema territooriumil paljude haruldaste taime- ja loomaliikide kodu ning nende hoidmiseks on loodud arvukalt kaitsealasid:
    110 loomastiku kaitseala
    123 ökoloogilist kaitseala
    11 merepiirkondlikku kaitseala
    Maavarad ja energia
    Californias leidub naftat, maaõli ja maagaasi. Toornafta ja õli hoidlad paikvenad kuues erinevas reservuaaris, mis asuvad Central Valley’s ja rannikulähistel.
    Maagaasi palju ei kasutata, see saadakse põhiliselt gaasitorude kaudu naaberosariikidest ja Kanadast.
    Kõikidest Ameerika osariikidest on eesotsas California hüdroelektri kasutamise poolest. Väga vähesed elektrijaamad töötavad näiteks süsi või millegi muu taolise mõjul, osariigis on väga keskkonnasõbralikud seadused, mis keelavad üle teatud piiri eritada mürgiseid gaase (antud juhul tehastest ja elektrijaamadest).
    Californias on ka kaks tuumaelektrijaama , kuid põhiliselt toetutakse siiski taastuvatele energiavarudele.
    California tekitab kasvuhoonegaase 1,4% kogu maailmas produtseeritavast kogusest ja 6,2% USA kogusest. Kuberner Schwarzeneggeri eestvõttel asuti järgmina programmi kasvuhoone gaaside vähendamiseks ja alates 2005ndast aastast järgitakse täpselt selle täitmist vähendamaks maakera saastatust ja kliimasoojenemist.
    Maavärinad
    Loodusõnnetuste arv ja neist tingitud kahju  suureneb järjepidevalt. Ka Californias on hakanud tõusma loodusõnnetuste arv ja praegu tuntakse California rannikut väriseva maana. Maavärinad selles piirkonnas on seotud läbi California rannikuala kulgeva San Andrease murranguga. Maa väriseb seal väga tihti, mõnikord isegi kolmkümmend korda päevas, kuid need on väikesed värinad ja neid suudavad registreerida  ainult ülitundlikud seismograafid. Vaikse ookeani rannik on geoloogilises mõttes liigestatud maa. Loode –kagusuunaline 400 km pikkune San Andrease murrang on  jälgitav alates Arena neemest üle San Francisco poolsaare kuni California  lahe põhjatipuni, kus ta ilmselt jätkub vee all.    
    Maa sisemuses tekkivatele, maakoort nihutada püüdvatele pingetele annab kõige kergemini järgi murrang. Märkamatud liikumised piki murrangupinda painutavad kivimikihte  senikaua , kuni ükskord nende vastupidavus on ületatud, Siis võtavad kihid silmapilkselt uue asendi ja see äkiline murdumine vallandabki maavärina.
    Vaikse ookeani laam, mille lõunaosas asub Los Angeles , liigub kiirusega 5-7 cm aastas põhja poole, Põhja-Ameerika laam, millel asub Ida-California ja San Francisco, liigub lõunasse, nii et umbes kümne miljoni aasta pärast peaks Los Angeles mööduma San Franciscost. Seni on aga seal piirkonnas veel hulga suuremaid ja väiksemaid maavärinaid. Teadlastele tundub, et maavärinad toimuvad seal piirkonnas vaheldumisi - kord San Francisco ja siis Los Angeles jne.
    Ameerika kuulsaim maavärin toimus 18.aprillil 1906. Maavärinat oli tunda San Andrease murrangu umbes 400 km pikkusel lõigul, lõunas alates San Juan Bautistast kuni umbes 250 km kaugusel  San Franciscost põhja pool. Maavärina tugevusest  saab parema ettekujutuse, kui mõelda, et seda oli tunda 180 000 ruutkilomeetril! 
    Lõige online-pildist kus on toodud välja hilisemad maavärinad. Punane-viimase tunni aja jooksul, sinine-viimase ühe päeva jooksul, kollane-viimase ühe nädala jooksul.
    Yosemite Valley
    Hollywood
    Golden Gate Bridge
    Veel üks pilk põllumajandus piirkonnale, The Central Valley
    Kasutatud kirjandus
    http://www.conservation.ca.gov/cgs/EarthquakeDOC/Pages/EarthquakeDOC.aspx
    http://search.ca.gov/search?q=geological+survey&submit.x=0&submit.y=0&site=ca_all&client=ca_x&output=xml_no_dtd&proxystylesheet=ca_x
    http://www.wikipedia.org/
    http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/maavarinad.ht m
    http://www.sacvalleycnps.org/Conservation/vernalpools/mather3.ht m
    http://quake.usgs.gov/recenteqs/
    http://www.esa.int/esaEO/SEM9703Z28F_index_0.html
    ENE 1 A- CENT
  • Vasakule Paremale
    California #1 California #2 California #3 California #4 California #5 California #6 California #7 California #8 California #9 California #10 California #11 California #12 California #13 California #14
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Lobby Õppematerjali autor
    Referaat Californiast.
    2. Kaardid
    3. Pinnamood 1
    4. Pinnamood 2
    5. Geograafiline asend 1
    6. Geograafiline asend 2
    7. Maavarad ja energia
    8. Maavärinad 1
    9. Maavärinad 2
    10. Pildid
    11. Pildid 2
    12. Kasutatud kirjandus


    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Ameerika
    12
    doc

    Ameerika

    Ameerika Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (ingl United States of America, USA) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. Ta piirneb idas Atlandi ookeani ja läänes Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USAle kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. USA koosneb 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia. Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste riikidega või välisorganisatsioonidega tingimusel, et need registreeritakse vastavas föderaalasutuses. Kaitsealased ja välispoliitilised küsimused otsustab ning lepingud tehakse ainult riiklikul tasandil vastavas ministeeriumis. Ameerika Ühendriigid said alguse 13 Suurb

    Geograafia
    Euroopa ja loodusgeograafia
    80
    doc

    Euroopa ja loodusgeograafia

    Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55,

    Euroopa
    Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
    193
    docx

    Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

    Mississippi madalikul ja Mehhiko lahe ääres on registreeritud enim orkaane maailmas. Mehhiko lahe ääres on need tugevamad ja kestavad harilikult augusti keskelt oktoobri alguseni. PõhjaAmeerikasse kuuluvad riigid : Kanada, USA, Mehhiko, Kuuba, Dominikaani Vabariik, Guatemala, Costa Rica, Panama, El Salvador, Honduras Tuntumad sihtkohad v The Grand CanyonArizona v Yellostone national park Wyoming v Niagra Falls New York v Mt. MacKInley Alaska v Sequoia Trees of California v Havai vulkaanid v Florida Ilulissati jääfjord Gröönimaal. Võimalus vaadata mööda fjordi avamerele triivivaid jäämägesid ja nende vahel paadiga sõita Kanada Kaljumäestiku rahvuspargid. Mitmed kauni loodusega rahvuspargid Kanada lääneosas, mis sobivad matkamiseks ja loodusega tutvumiseks. Wapusk. Rahvuspark Kanada põhjaosas, kus saab tutvuda tundraloodusega, sõita koerarakendiga ning vaadata jääkarusid vabas looduses.

    Turismiettevõtlus



    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun