Marss (0)

1.Üldandmed
Marss,tuntud ka kui punane planeet, on meie päikesesüsteemi neljas planeet.Teistest planeetidest eristub ta oma punase värvi poolest,mis tuleneb planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest.Oma nime on Marss saanud vanade roomlaste sõjajumala Marsi järgi. Marss on Päikesest üle pooleteise korra kaugemal kui Maa, keskmine kaugus on 227,9 miljonit kilomeetrit. Marsi läbimõõt ekvaatoril on 6800 km ja pooluste vahel 6750 km. Mass on 9,31 korda väiksem kui planeedil Maa. Niisiis on Marss suuruselt ja massilt üks väiksemaid planeete.
2. Pinnaehitus
Kuigi Marss on palju väiksem kui Maa, on tema pinna pindala umbes sama kui Maa maismaa pindala. Üldiselt on Marss üsna ebatasane planeet. Suurimaks kõrgustevaheks on 27 kilomeetrit (Maal 20 kilomeetrit). Pinnase põhikomponendiks on kvartsliivas olevad limoniidi ja raud(III)oksiidi lisandid. Marss tekkis protoplaneetidena. Hiljem jahtudes tekkis talle tahke koorekiht, mis sattus meteoriitide intensiivse pommitamise alla. Planeedi siseenergia arvel toimus aktiivne vulkaaniline tegevus, mistõttu tekkisid rifid, praod , vallid ja vulkaankoonused. Meteoriitide langemine Marsile on avaldanud suurt mõju maastiku kujunemisele. Eriti tugev oli meteoriidisadu esimesel poolel miljardil aastal pärast planeetide teket. Suurte meteoriitide kukkumisest Marsile annavad tunnistust hiiglaslikud orud. Siinkohal võib ühe näitena tuua Hellase mere, mille läbimõõt on üle 1000 kilomeetri.Üheaegselt kraatritega tekkisid ka ringstruktuurid, mida võime näha ka Kuul. Löögikraatrid paiknevad marsil põhiliselt iidsetel lõunapoolsetel mandrialadel, põhjapool leidub neid vähe. Polaaraladel kraatreid peaaegu pole. Teine planeeti kujundav faktor on tektooniline liikumine. See protsess võib kujundada äsja tahkunud ja tasasest planeedist suurte kõrgustevahedega taevakeha . Leidub grandioossed riffe, mis ulatuvad tuhandetesse kilomeetritesse ning hiiglaslikke mitme kilomeetri sügavusi alamikke. Midagi sellelaadset Maal ei kohta. Kolmas kujundav faktor, erosioon , toimib peamiselt vaid tuuleerosioonina. Marsi pind on keerulise reljeefiga. Eriti efektsed on kilpvulkaanid, milledel pole analoogi terves Päikessüsteemis. Omapärased on ka polaaralade igijääkatted, mis koosnevad peamiselt süsihappelumest. Põhjapoolsel polaaralal sulab see suvel täielikult ja paljastab veest tekkinud jää. Ka lõunapoolses polaarpiirkonnas võib olla tavalist jääd. See pole kindlalt teada, sest sealne süsihappest koosnev lumi ei sula täielikult kunagi. Marsil võib kohata nii liiva- kui ka kivikõrbeid. Need alad on tasase ja ühtlase reljeefiga, kus kraatrid on väga harvad. Esineb vaid üksikuid mügerikke. Kevadel algab süsinikdioksiidi kiire lendumine , mis põhjustab suvel ülitugevaid tolmutorme. Nende tormide tagajärjel küllastub õhk tolmukübemetega ja Marsi taevas muutub roosakaks. Sel ajal võib üles kerkida kuni 1 miljard tonni tolmu. Huvitavad ja mõistatusliku päritoluga on voolava vee jäljed. Praegusel ajal leidub vett ainult jää või auruna . Arvatakse, et kui kogu Marsil olev jää sulaks, siis polaaraladest pärinev vesi ujutaks planeedi üle 10 meetri paksuse veekihiga. Teise sama mõõtu veehulga peaks andma igikeltsast pärinev vesi.
3.Atmosfäär
Marsil on väga hõre atmosfäär, mis koosneb põhiliselt väikesest kogusest järelejäänud süsinikdioksiidist (95.3%) lisaks lämmastikust (2.7%), argoonist (1.6%) ja väikese lisandina hapnikust (0.15%) ning veest (0.03%). Keskmine rõhk Marsi pinnal on ainult ligikaudu 7 millibaari (vähem kui 1% Maa rõhust), aga see varieerub suuresti erinevatel kõrgustel alates 9 millibaarist sügavaimates lohkudes kuni umbes 1 millibaarini Olympus Mons ' tipus . Atmosfääri rõhk muutub aastaajast olenevalt 600-650 Pa piires. Atmosfäär on küllalt tihe, et Marsil saaksid möllata väga tugevad tuuled ja tohutud tolmutormid , mis mõnikord neelavad terve planeedi kuudeks. Kuigi Marsi atmosfäär koosneb põhiliselt süsinikdioksiidis,tõstab kasvuhooneefekt Marsil pinna temperatuuri ainult 5 kraadi võrra.
4.Kliima
Võrreldes teiste meie päikesesüsteemi planeetidesga on Marsi aastajad kõige rohkem Maa aastaaegade moodi.Siiski tulenevalt Marsi suuremast kaugusest päikesega on Marsi aastaaejad umbes 2 korda pikemad kui Maal.Temperatuur Marsil muutub ekvaatoril vahemikus ­73 kuni +16C. Poolustel võib temperatuur langeda kuni ­133C.Suur temperatuuri kõikumine tuleb tänu suheliselt hõredast atmosfäärist , mis ei suuda hoida palju päikeselt tulenevat energiat.Marsil leivad aset ka suurimad tolmutormid meie päikesesüsteemis.Need tormid võivad paisuda kuni tervet planeeti katvaks tolmukorraks. Sellised hiigeltormid juhtuvad tavaliselt siis , kui Marss on kõige lähemal Päikesele.Viimastel aastatel on tabanud Marssi golobaalne kliimasoojenemine. Suur osa poolusi ümbritsevatest jäämütsikestest on kadunud, sõna otseses mõttes ära auranud. Ameerika kosmoseameti NASA värske uuringu andmetel on Marsi pinna keskmine temperatuur viimase kolme aastakümnega tõusnud 0,65 °C võrra.
5.Kaaslased
Marsi kuud Phobos (kreeka keeles, "hirm") ja Deimos (kreeka keeles, " ahastus "), arvatavasti juhuslikult Marsi külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid , on korrapäratu kujuga kaljurahnud.
Phobos meenutab kujult lömmilöödud kurki ja tema teoreetiline keskmine läbimõõt on 22 km, suurim aga 27 km. Satelliidi tihedus on 2,1 g/cm³, seetõttu sajakilone inimene kaalub seal umbes 50 kg. Hea sportlane, kes Maal suudab hüpata 2,5 meetri kõrgusele saavutab Phobosel samasuguse pingutusega teise kosmilise kiiruse ja lahkub alatiseks Marsi kuu raskusväljast. Phoboselt paistab Marss hiiglasuurena ning pole näha polaaralasid . Orbiidi raadius on vaid 9370 km. Marsi ööpäeva jooksul jõuab Phobos teha kolm tiiru ümber planeedi. Ühele tiiru jaoks läheb aega 7 tundi 39 minutit ja 14 sekundit. Vastupidiselt teistele taevakehadele tõuseb Phobos läänest ja loojub itta.
Deimos on veelgi pisem ja asub kaugemal, kui Phobos. Tema orbiidi raadius on 23 000 kilomeetrit ning ühe täistiiru tegemiseks ümber Marsi kulub 30 tundi 17 minutit ja 55 sekundit. Deimose keskmine läbimõõt on vaid 13 km ning ta paistab Marsi taeva teiste tähtede seas silma vaid oma liikuvuse poolest.
Mõlemad Marsi kaaslased on halli värvi ja nende tolmune pind on täis erineva suurusega kraatreid. Phobosel on aga veel ka piklikud vaod . Nad paiknevad üheskoos, kattes üle poole kuu pinnast. Nende pikkus ulatub kümnetesse kilomeetritesse, laius on 100-200 meetrit ja sügavus 20-90 meetrit. Vagude päritolu on siiani ebaselge . Ka Phobose ja Deimose elulugu pole teada, nad võivad olla nii Marsi poolt haaratud asteroidid kui ka endisaegse Marsi rõnga jäänukid.
6.Kokkuvõte Maa pealt vaadates eristub Marss teistest planeetidest oma punaka värvuse poolest, mis on tingitud planeedil leiduvatest rauaoksiididest. Marss on Päikesest üle pooleteise korra kaugemal kui Maa, keskmine kaugus on 227,9 milj. km. Lähemal on vaid Merkuur, Veenus ja Maa. Marsi kaugus meie koduplaneedist kõigub 400 ja 60 milj. km vahel. Marsi läbimõõt ekvaatoril on 6800 km ja pooluste vahel 6750 km. See planeet on 9,31 korda väiksem kui Maa, seega on ta üks väiksemaid. Marsi atmosfäär on hõre, 95% süsinikdioksiidi ja leidub ka veeauru hapnikku ja vesinikku. Ekvaatoril muutub temperatuur vahemikus ­73 kuni +16C. Poolustel võib see langeda kuni -133C-ni. Raskusjõud on seal 2,7 korda väiksem kui Maal. Marsi kaaslased on Phobos , keskmise läbimõõduga 22 km ja Deimos keskmise diameetriga vaid 13 km.
Kadrioru Saksa Gümnaasium Planeet Marss Referaat
Sander Saveli 12a
Tallinn 2009