Tehniline mehaanika II - Eksam (1)

Sissejuhatus 
Erinevad ühikud 
rad
rad
1
2
= Hz
1
⇒ 1
Hz  
s
s
2
Vektorid  
r
F  - vektor  
r
 
F ja  F  - vektori moodul  
F  - vektori projektsioon mingile suunale, võib olla pos / neg.  
x
r
 
F = F ⋅ cosα  
x
Vektor ristkoordinaadistikus 
Ükskõik millist vektorit võib esitada tema projektsioonide summana: 
r
r
r
r
F = F ⋅ i + F ⋅ j + F ⋅ k , 
x
y
z
millest vektori moodul: 
2
2
2
F = F + F + F  
x
y
z
Kinemaatika  
Kiirus 
Keskmine kiirus 
Kiirus on raadiusvektori esimene tuletis  aja 
t2
järgi. 
v ⋅ dt
∫
s
∆
t
s
v =
 - võimalik leida ühtlase liikumise kiirust 
v = 1
 
t
k
t
∆
∆t
ds
t2
v =
 - hetkkiirus 
rv ⋅dt
∫
dt
r
r
∆
t
r
dr
v = 1
 
k
v =
 , kus r on nihkevektor  
t
∆
t
∆
dt
 
 
 
Kiirendus 
Tangentsiaalkiirendus 
Kiirenduseks nimetatakse kiiruse muutumise 
Tangentsiaalne kiirenduse  komponent näitab, 
ki  rust . r
kui kiiresti kiirus muutub suuruse poolest. 
r
dv
Iseloomustab kiiruse mooduli muutumist ajas 
a =
 
r
dv
dt
r
a =
⋅ e    , kus e on v  suunaline  
t
2
2
dt
a =
a + a  
t
n
ühikvektor. 
r
r
Kui  a > 0 , siis  a ↑↑ v  
Normaalkiirendus  
t
t
r
r
Kui  a  0 ⇒ ε ↑↑ ω
 
ε  ω0 siis muutub nurksagedus  ω (ja periood T) imaginaarseks. Võnkumist praktiliselt ei 
toimu, algasendist väljaviidud keha läheb aperioodiliselt tagasi tasakaaluasendisse. Kogu kehale 
antud energia kulub takistusjõu ületamiseks enne ühegi võnke sooritamist. 
42. Sumbuvuse logaritmiline dekrement ja  relaksatsiooniaeg . 
Sumbuvust iseloomustavaid tegureid on kaks. 
Relaktsiooniaeg − τ 
Ajavahemik , mille jooksul võnke amplituud väheneb e korda. arv e on naturaallogaritmi alus. 
või 
Võrdeline võngete arvuga, mida süsteem sooritab ajavahemikus , kus võnkumiste amplituud 
väheneb e korda. 
A t +τ )
−α (t τ
+ )
= A e
 
0
A t )
=  
A + τ )
e
t
α τ⋅
e
= e ⇒ α ⋅τ = ⇒ τ
1
1
 (viimane järeldus valemite lehele) 
Võnkete arv relaktsiooniaja jooksul Nτ avaldub: 
τ = N ⋅T
τ
 − valemite leht 
s
1
1
 
N =
τ
 
α ⋅T
s
Logaritmiline dekrement 
β ον teine sumbuvust kirjeldav suurus, mida nimetatakse sumbuvuse logaritmiliseks 
dekremendiks. See näitab kahe järjestikuse amplituudi(võetud ühe perioodi tagant) suhte 
naturaallogaritmi. 
A t )
β = α ⋅T = ln
 
s
A t + Ts )
Ts – sumbuva võnkumise periood 
 β =α ⋅T  − valemite lehele 
s
43. Sundvônkumised. Resonants . 
Omavõnkesagedus − keha viiakse tasakaaluasendist välja ja jäetakse omaette . tekib mingi 
sagedusega võnkumine, mida nim omavõnkesageduseks. 
Omavõnkeperiood − seotud omavõnkesagedusega => T=2π/ω 
Sundvõnkumine 
Sundvõnkumise diferentsaalvõrrand: 
2
x& + 2αx& + ω x = a sin ω t + ϕ  
0
0
( 0
0 )
Sundvõnkumise algfaasi ϕ0 on sundivast jõust ϕs faasis alati maas . 
ϕ + ϕ = ϕ  
0
s
ehk 
2αωs
ϕ = ϕ −ϕ = ϕ −
 
0
s
s
2
2
ω −ω
0
s
 
F
A
 (valmite lehele) 
m ( 2
2
ω − ω + 4β ω
0
2
2
Resonants 
Väikese sumbuvuse korral amplituud kasvab järsult, kui sundiva jõu sagedus läheneb süsteemi 
omavõnkesagedusele. Seda nim resonantsiks. 
 
Resonantssageduse saab arvutada valemiga: 
2
2
ω = ω − 2α  
r
0
44. Elastsuslained. 
Ristlainetus − osakesed ei võngu mitte laine levimissuunas, vaid sellega risti. Näiteks lainetused 
vee pinnal. Ristlaine tekib vedelate ja tahkete kehade pinnal, varrastes, keeltes. 
Pikilainetus  − osakesed võnguvad laine levimissuunas, kuid lõppkokkuvõttes nad ruumis siiski 
edasi ei kandu. Pikilainetus on nn ruumilainetus, levides aine sees. Näiteks heli levimine õhus. 
Lainepikkus  λ − laine levimise suunas võetud kahe lähima samas faasis võnkuva 
keskkonnaosakese vaheline kaugus. 
Lainefront  − pind, millel asuvad punktid, kuhu võnkumine on jõudnud antud ajahetkel. Seega igal 
ajamomendil on üks lainefront ja see liigub. Lainefront eraldab lainest haaratud ja sellest vaba 
keskkonna osa. 
Lainepind  − pind, millel asuvad punktid, mis võnguvad ühes faasis.  
Tasalaine − lainepinnad on paralleelsed tasandid , mis on risti laine levimissuunaga 
Sfääriline laine − lainepinnad on kontsentrilised sfäärid. 
Sagedus − arvuliselt võrdne laineharjade arvuga, mis läbivad antud punkti ajaühikus. 
Perioodiks on aeg, mille jooksul laine levib ühe lainepikkuse võrra. 
λ = v ⋅t , 
analoogiks on  s = v ⋅ t . 
Periood avaldub: 
1
2
T =
. 
v
45. Harmoonilise tasa- ja keralaine lainefunktsioon . 
Tasalaine 
keskkonnaosakese hälve kaugusel r, ajahetkel t: 
⎡ ⎛
v ⎞
⎤
ψ = Asin⎢ω⎜t − ⎟ +ϕ  
0 ⎥
⎣ ⎝
r ⎠
⎦
ψ = Acos(ω ⋅t − kx + ϕ  
0 )
jooksva laine võrrand, kirjut lainearvu abil: 
2 ν
2
 
v
λ ⋅ν
Lainearv lõigul pikkusega 2π 
2 ⋅ν
2
2
k =
 
v
v
vT
2
k =
 (valemite lehele) 
Kiirus: 
v = λ ν
⋅  
Keralaine 
sfäärilise laine võrrand: 
A
⎡
1
⎛
v ⎞
⎤
ψ =
sin⎢ω⎜t − ⎟ +ϕ  
0 ⎥
r
⎣ ⎝
r ⎠
⎦
amplituud kaugusel r: 
46. Faasiviirus. Lainevõrrand. 
xω
ϕ = ω ⋅t −
 
v
47. Lainete superpositsiooniprintsiip. Rühmakiirus. Tuiklemine. 
Lainete diferentsiaalvõrrand 
1
ψ ′ −
ψ& = 0  
2
v
Kui laine ei levi x-telje sihis, saadakse ψ’’ asemele kõigi koordinaatide järgi võetud teise astme 
osatuletiste summa. 
Superpositsiooniprintsiip 
Teisisõnu lihtsa liitumise printsiip. 
Pritntsiibi kehtimisel võib igasuguse laine lahutada sinusoidaalseteks laineteks ja vastupidi − 
moodustada neist summeerimise teel uusi laineid, mis kõik  alluvad  samale võrrandilt st. lained ei 
mõjuta üksteist nende levimisel samas ruumiosas. 
48. Seisevlained . Keele võnkumised. 
49. Heli valjus. 
Molekulaarfüüsika ja termodünaamika 
50. Ideaalse gaasi seadused (I) 
mool , termodünaamiline temperatuur 
Mool on aine hulk, mis sisaldab NA arvu võrra osakesi. Mooli määramise aluseks on võetud C12. 
NA on Avogadro arv, mille väärtus on 6,022* 1023  ja ühikuks 1/mol. 
 
Moolide arv avaldub: 
m
µ =
, kus m on gaasi mass ning M ühe mooli mass 
M
 
Gaasi universaalkonstant R on ühe mooli gaasi paisumise töö selle soojendamisel 1 K võrra 
jääval rõhul. Kui see jagada Avogadro arvuga, saadakse töö, mida samas protsessis teeb 
keskmiselt üksainus molekul . Seda jagatist nimetatakse Boltzmanni konstandiks: 
R
k =
 (valemite lehele) 
N A
 
Molekulide kontsentratsioon: 
N
n =
 − N on molekulide arv, V ruumala. (valemite lehele) 
V
 
Ideaalne gaas  
ideaalne gaas ja selle olekuvõrrand, ideaalse gaasi mudeli rakendatavus reaalsete gaaside korral 
Ideaalne gaas on gaasi mudel, mis rahuldab  alati selle olekuvõrrandit. Ideaalse gaasi 
olekuvõrrand: 
p ⋅V = µ ⋅ R ⋅ T  
Reaalsed gaasid alluvad ideaalse gaasi mudelile, kui temperatuur on kõrge või tihedus väike. 
Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand(ideaalne gaas) 
Gaasi rõhk on võrdne molekulide keskmise kineetilise energiaga ja nende arvuga ruumalaühikus. 
Gaasi olekuvõrrand(rõhk, avaldatud molekulide poolt): 
2nε
p =
= nkT  
3
 
 
gaasi osakese kiiruse ruudu keskväärtus 
3kT
v
 
rk
m0
51. Ideaalse gaasi molekulide jaotus kiiruste järgi. 
Kiiruste jaotusfunktsioon näitab, missugune osa kõigist molekulidest liigub antud kiiruse v juures 
võetud ühikvahemikus. 
Maxvelli jaotusfunktsioon võimaldab arvutada keskmise kiiruse vk ja ruutkeskmise kiiruse vrk: 
8kT
v = v =
k
m
 
2
kT
3
v
= v =
rk
m
52. Õhu molekulide jaotus Maa raskusjôuväljas. Boltzmanni jaotus. (I) 
53. Molekuli vabadusastmete arv. Molekuli keskmine energia. Ideaalse 
gaasi siseenergia . 
Molekulide keskmine kineetiline energia on võrdeline gaasi absoluutse temperatuuriga. 
Kirjutatuna Boltzmanni konstandi abil, avaldub see: 
2
m0v
3kT
ε =
 
2
2
Molekulide pöörlev liikumine rõhku ei põhjusta, küll aga omab energiat, mis oleneb samuti 
absoluutsest temperatuurist. Samuti võib mitmest aatomist koosnevas molekulis tekkida 
võnkumised. Kineetilise energia valem Boltzmanni konstandiga üldistatakse kordaja 3 abil, mis 
tähendab translatoorse liikumise erinevate sõltumatute liikumiste arvu(kolme ruumitelje sihis). 
Seda nimetatakse ka vabadusastmete arvuks. Iga vabadusastme kohta tuleb keskmiselt kT/2 
energiat. Samuti väärtustub teiste sõltumatute liikumiste keskmine energia. Üldenergia 
arvutamisel tuleb arvestada ka pöörleva ja võnkliikumise vabadusastmeid ja lisada 3-le nende 
arv. Seega võib keskmise energia valemi kirjutada: 
ikT
ε =
  
2
kus i on molekuli vabadusastmete arv. 
 
Vabadusastme arvu võib defineerida ka järgmiselt: 
Vabadusastmete arvuks nimetatakse sõltumatute koordinaatide arvu, mis on vajalik süsteemi 
täpse asendi  määramiseks ruumis. 
Siseenergia 
N ⋅ N ⋅ t ⋅ k ⋅ T
t ⋅ N ⋅ R ⋅ T
U = N ⋅ N
A
⋅ε =
 
A
2
2
 
54.Termodünaamika mõisted: termodünaamiline süsteem, süsteemi olek, 
olekuparameetrid , olekuvõrrand, termodünaamiline protsess.(I) 
Termodünaamiline süsteem on soojusnähtuste seisukohast vaadeldav kehade kogum, näiteks 
kaasihulk, terasvarb, vedelikuhulk jne. Termodün süsteem võib olla ümbritseva keskkonnaga 
vastasmõjus ja seda kahel võimalikul viisil: 
 
a) toimub soojusvahetus soojusjuhtivuse teel 
 
b) süsteem teeb tööd 
Põhimõtteliselt võib kaasneda ka ainevahetus . 
Suletud süsteemi puhul toimub energiavahetus ümbritseva keskkonnaga, kuid ei toimu 
ainevahetust. Avatud süsteemi puhul toimub nii aine kui energiavahetus. 
Tasakaaluolek ehk edaspidi lihtsalt olek. Süsteeb läheb iseenesest tasakaalulisse olekusse, kui 
me isoleerime ta ümbritsevast keskkonnast, seda protsessi nimetatakse relaktsiooniks ja seda 
iseloomustavat ajavahemikku relaktsiooniajaks. Tasakaaluolekus  on näiteks temperatuur ja rõhk 
sama kogu süsteemi ulatuses. Termodünaamiline tasakaal peab olema nii süsteemis kui ka 
süsteemi ja ümbritseva keskkonna vahel. Termodünaamilise süsteemi oleks on määratud 
olekuparameetritega, näiteks rõhk, ruumala, temperatuur, mass jne. 
Mittetasakaaluline oleku puhul ei saa rääkida näiteks süsteemi temperatuurist, küll aga mingi 
süsteemi osa temperatuurist. Seejuures toimuvad makroskoopilised protsessid nagu 
soojusjuhtivus süsteemi eri osade vahel. Makroprotsessid lakkavad tasakaaluolekus. 
Olekuvõrrand annab seose süsteemi antud oleku olekuparameetrite vahel. 
Olekufunktsioon on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi ja on määratud süsteemi 
olekuga . Näiteks siseenergia on olekufunktsioon. 
Termodünaamiline protsess – igasugust süsteemi muutust, mis on iseloomustatud vähemalt 
ühe parameetri muutumisega, nimetatakse termodünaamiliseks protsessiks. Termodün protsessi 
tulemusel läheb süsteem uude olekusse.  
Kvaasistaatiline protsess ehk tasakaaluline protsess on üksteisele pidevalt järgnevate 
tasakaaluliste  olekute jada. Süsteem on alati väga lähedal tasakaalulisele olekule. 
Kvaasistaatiline protsess on idealisatsioon, kuid reaalset protsessi saab vaadelda 
kvaasistaatilisena, kui see kulgeb lõpmata aeglaselt. Reaalsetest protsessidest on 
kvaasistaatilisele väga lähedal gaasi paisumine  sisepõlemismootori silindrites, õhu hõrenemine-
tihenemine helilainetes. 
Pööratav protsessi saab teostada vastupidises suunas nii, et süsteem läbib vastupidises 
järjekorras kõik samad olekud, mida ta läbis pärisuunas. Pärast protsessi ja tema pöördprotsessi 
ei tohi keskkonda jääda mingeid muutusi. Pööratav saab olla ainult tasakaaluline protsess. 
55. Termodünaamilise süsteemi töö. Ideaalse gaasi töö. 
Gaas avaldab anuma seintele jõudu, mis on arvutatav rõhu ja pindala korrutise kaudu. Kui selle 
jõu mõjul nihkub üks sein(näiteks kolvis), siis elementaartöö on võimalik arvutada järgmiselt: 
dA = pS ⋅ ds = p ⋅ dV , 
kus p – rõhk, S – pindala, ds – elementaarnihe, dV – gaasi ruumala muutus. 
Kogu töö gaasi paisumisel ruumalalt V1 ruumalani V2 on: 
V2
A = ∫ p ⋅ dV . 
1
V
Positiivse töö tulemusena gaasi siseenergia väheneb, seega ka temperatuur väheneb. Ruumala 
seejuures suureneb. Negatiivse töö tulemusena siseenergia suureneb, temperatuur suureneb, 
aga ruumala väheneb. 
Töö isoprotsessidel 
Isoprotsessiks nimetatakse sellist oleku muutumist, milles mingi olekut iseloomustav parameeter  
jääb konstantseks. 
Isokooriline protsess 
Ruumala jääb muutumatuks, seega gaas ei tee ka tööd. 
tNR(
−
2
T
1
T )
Q = U −
 
2
U1
2
Isobaariline protsess 
Rõhk jääb muutumatuks.  
V2
V2
A =
p ⋅ dV = p dV = p(V −
∫
∫
. 
2
1
V )
1
V
1
V
Ruumala muutumisel saab rõhk konsantseks jääda ainult siis, kui muutub ka temperatuur. Seega 
on võimalik töö arvutada temperatuuri muudu kaudu: 
A = NR(
−
. 
2
T
1
T )
Siseenergia avaldub: 
Q = U
∆ + p(V −
 
2
1
V )
Isotermiline protsess 
Temperatuur jääb muutumatuks. 
Ideaalse gaasi olekuvõrrandist selgub , et isotermilisel protsessil  pV =  const  . Samas protsessis 
ei muutu ka gaasi  sisenergia  ehk U = const . 
Seega protsessi töö võrdub gaasile antava soojushulgaga: 
V2
A = Q = NRT ln
 
1
V
56. Termodünaamika esimene seadus. 
Kui siseenergia muutub nii soojendamise-jahutamise kui ka töö tulemusena, siis on siseenergia 
muutus võrdne gaasile antud soojushulga ja gaasi poolt sooritatud  töö vahega: 
U − U = Q − A , 
2
1
kus U – siseenergia, Q – soojushulk . Töö võib kirjutada ka plussmärgiga, siis on see välisjõudude 
töö, mis tehakse gaasi ruumala muutes. 
Termodünaamika I seaduse aluseks on energia jäävuse seadus. 
57. Ideaalse gaasi soojusmahtuvus. Moolsoojused jääval rõhul ja ruumalal. 
Moolsoojus  on soojushulk, mis kulub 1 mooli gaasi soojendamiseks 1K võrra ehk teisisõnu 
mõõdab moolsoojus ühe mooli siseenergia muutust. 
Moolsoojus jääval ruumalal 
iR
C =
 
v
2
Moolsoojus jääval rõhul 
(i + 2)R
C =
= C + R  
p
v
2
58. Adiabaatiline protsess. 
Adiabaatiliseks nimetatakse protsessi, milles termodünaamilisel süsteemil ei ole soojusvahetust 
ümbritseva keskkonnaga ehk Q = 0. 
Adiabaatilise protsessi võrrand on: 
pV
= const  
sellest 
1
p
 
1
V
p2V2
C
 
p
κ =
 
Cv
Termodünaamika  esimesest seadusest: 
iNR T − T
= −
−
= −
 
12
A
(U2 U1)
( 2 1)
2
Adiabaatilisel paisumisel langeb rõhk kiiremini kui isotermilisel, kuna rõhku alandavad kaks 
tegurit(temp langemine ja ruumala suurenemine), mitte üks. 
59. Entroopia . Termodünaamika teine seadus. 
60. Soojusmasin . Termodünaamika II seadus. 
61. Ideaalne soojusmasin. Carnot’ tsükkel . 
 
Erirelatiivsusteooria 
62. Galilei teisendused . Galilei relatiivsusprintsiip. 
Galilei teisendusvalemid 
Kehtivad juhul, kui taustsüsteemid liiguvad üksteise suhtes ainult x-telje sihis. Muutja u on kiirus, 
millega süsteemid üksteise suhtes liiguvad. 
x = x'+ut;
y = y'
 
z = z'
Kui kaks süsteemi liiguvad üksteise suhtes ka y ja z telgede  sihis, siis on vaja ja ka y’ ja z’ 
juurdee liita kiiruse ja aja korrutis selle telje sihis. 
Galilei relatiivsusprintsiip 
- 
Kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on nendes kulgevate mehaanikaprotsesside 
kirjeldamisel samaväärsed. 
- 
Üleminekul ühest inertsiaalsüsteemist teise mehaanikaseadused ei muutu. 
- 
Mitte mingisugused mehaanilised katsed ja vaatlused, mida tehakse inertsiaalsüsteemi 
sees, ei võimalda määrata selle süsteemi liikumiskiirust. 
63. Erirelatiivusteooria postulaadid. Lorenzi teisendused. 
Esimeseks postulaadiks on üldine relatiivsusprintsiip ehk Galilei relatiivsusprintsiip. 
Teiseks postulaadiks on: 
valguse kiiruse olenematus nii valgusallika liikumisest  kui kui ka inertsiaalsüsteemist, milles kiirust 
mõõdetakse. 
Lorenzi teisendused 
u
x − t
x′ =
2
1 u
− 2
c
y′ = y
 
z′ = z
xu
t − 2
c
t′ =
2
1 u
− 2
c
64. Liikumissuunalise mõõtme lühenemine ja aja aeglustumine. 
65. Relativistlik kiiruse liitmise seadus. 
66. Relativistlik energia. 
67. Intervall. Samaaegsus. 
68. Energia ja massi ekvivalentsus. 

Document Outline

• Sissejuhatus
  • Erinevad ühikud
  • Vektorid
    • Vektor ristkoordinaadistikus
• Kinemaatika
  • Kiirus
  • Keskmine kiirus
  • Kiirendus
  • Normaalkiirendus
  • Tangentsiaalkiirendus
  • Kinemaatika võrrandid
  • Pöörlemise kinemaatika võrrandid
  • Nurkkiirus
  • Joon- ja nurkkiiruse vaheline seos
  • Nurkkiirendus
  • Nurk- ja tangentsiaalkiirenduse vaheline seos
• Dünaamika
  • 10. N I seadus. Inertsiaalsed taustsüsteemid. Galilei relati
    • N I s ehk inertsiseadus
    • Inertsiaalne taustsüsteem
    • Kaal
    • Mass
    • Galilei relatiivsusprintsiip
  • 11. N II ja III seadus. Jõud, mass ja impulss . Inertne ja ra
    • N II seadus ehk masspunkti dünaamika põhivõrrand
    • Impulss e liikumishulk
    • Jõud
    • Inertne ja raske mass
    • N III seadus
  • 12. Jõuimpulss
  • 13. Inertsijõud
  • 14. Gravitatsioon . Raskusjõud: Newtoni gravitatsiooniseadus,
    • Gravitatsioonijõud
    • Gravitatsiooniväli
    • Raskusjõud
    • Vabalangemise kiirendus ehk raskuskiirendus
  • 15. Mehaanilise süsteemi massikese
  • 16. Mehaanilise süsteemi impulss ja liikumisseadus .
    • Süsteemi impulss
    • Süsteemi liikumisseadus
    • Järeldus
    • Näide
  • 17. Impulsi jäävuse seadus
  • 18. Hõõrdejõud
  • 19. Elastsusjõud
• Töö ja energia
  • 20. Jõu töö: jõu töö üldvalem ja selle avaldis ristkoordinaa
    • Töö
  • 21. Võimsus. Töö leidmine võimsuse kaudu.
  • 22. Kineetilise energia ja töö seos.
  • 23. Potentsiaalsete jôudude väli. Potentsiaalses jôuväljas a
    • Potentsiaalsete jõudude väli
    • Potentsiaalne energia
    • Hõõrdejõu potentsiaalne energia
    • Potentsiaalses jõuväljas asuva punktmassi potentsiaalne ener
    • Töö potentsiaalses jõuväljas
  • 24. Keha potentsiaalne energia Maa gravitatsiooniväljas
  • 25. Potentsiaalse energia gradient . Jõu ja potentsiaalse ene
    • Gradiendi füüsikaline tähendus
    • Jõu ja potentsiaalse energia seos
  • 27. Mehaaniline energia. Mehaanilise energia jäävuse seadus.
  • 28. Absoluutselt elastne tsentraalpõrge
  • 29. Absoluutselt elastne kaldpõrge
  • 30. Absoluutselt mitteelastne põrge
• Pöördliikumine
  • 31. Inertsimoment : punktmassi, punktmasside süsteemi ja keha
    • Steineri lause
  • 32. Punktmassi impulsimoment punkti ja telje suhtes. Keha im
    • Impulsimoment punkti suhtes
    • Impulsimoment telje suhtes
  • 33. Jôumoment punkti ja telje suhtes.
    • Jõumoment punkti suhtes
    • Jõumomentide liitmine
    • Jõumoment telje suhtes
  • 34. Pöördliikumise dünaamika põhiseadused.
  • 35. Pöördliikumise kineetiline energia.Töö. Keha kineetiline
    • Kineetiline energia pöördliikumisel
    • Töö pöörlemisel
    • Keha kineetiline energia veeremisel
    • Energia jäävus veeremisel
  • 36. Impulsimomendi jäävuse seadus.
• Võnkumised ja lained
  • 37. Harmooniline ostsillaator: võnkumine , võnkeperiood ja s
    • Faas
    • Hälve
    • Aplituud ( A
    • Võnkeperiood \( T
    • Sagedus
    • Ringsagedus (nurksagedus)
    • Keha liikumise kiirus
    • Kiirendus
    • Harmoonilise võnkumise energia
  • 38. Füüsikaline ja matemaatiline pendel : füüsikalise pendli 
    • Matemaatiline pendel
    • Füüsikaline pendel
  • 39. Vedrupendel .
  • 40. Ristsihiliste, harmooniliste vônkumiste liitmine: faasiv
  • 41. Sumbuvad vônkumised.
  • 42. Sumbuvuse logaritmiline dekrement ja relaksatsiooniaeg.
    • Relaktsiooniaeg ( ?
    • Logaritmiline dekrement
  • 43. Sundvônkumised.Resonants.
    • Sundvõnkumine
    • Resonants
  • 44. Elastsuslained.
  • 45. Harmoonilise tasa- ja keralaine lainefunktsioon.
    • Tasalaine
    • Keralaine
  • 46. Faasiviirus. Lainevõrrand.
  • 47. Lainete superpositsiooniprintsiip. Rühmakiirus. Tuiklemi
    • Superpositsiooniprintsiip
  • 48. Seisevlained. Keele võnkumised.
  • 49. Heli valjus.
• Molekulaarfüüsika ja termodünaamika
  • 50. Ideaalse gaasi seadused (I)
    • mool, termodünaamiline temperatuur
    • Ideaalne gaas
    • Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand(ideaalne gaas)
  • 51. Ideaalse gaasi molekulide jaotus kiiruste järgi.
  • 52. Õhu molekulide jaotus Maa raskusjôuväljas. Boltzmanni ja
  • 53. Molekuli vabadusastmete arv. Molekuli keskmine energia. 
    • Siseenergia
  • 54.Termodünaamika mõisted: termodünaamiline süsteem, süsteem
  • 55. Termodünaamilise süsteemi töö. Ideaalse gaasi töö.
    • Töö isoprotsessidel
    • Isokooriline protsess
    • Isobaariline protsess
    • Isotermiline protsess
  • 56. Termodünaamika esimene seadus.
  • 57. Ideaalse gaasi soojusmahtuvus. Moolsoojused jääval rõhul
    • Moolsoojus jääval ruumalal
    • Moolsoojus jääval rõhul
  • 58. Adiabaatiline protsess.
  • 59. Entroopia. Termodünaamika teine seadus.
  • 60. Soojusmasin. Termodünaamika II seadus.
  • 61. Ideaalne soojusmasin. Carnot’ tsükkel.
• Erirelatiivsusteooria
  • 62. Galilei teisendused. Galilei relatiivsusprintsiip.
    • Galilei teisendusvalemid
    • Galilei relatiivsusprintsiip
  • 63. Erirelatiivusteooria postulaadid. Lorenzi teisendused.
    • Lorenzi teisendused
  • 64. Liikumissuunalise mõõtme lühenemine ja aja aeglustumine.
  • 65. Relativistlik kiiruse liitmise seadus.
  • 66. Relativistlik energia.
  • 67. Intervall. Samaaegsus.
  • 68. Energia ja massi ekvivalentsus.