SIHTKALKULEERIMINE e EESMÄRKKALK(müügihind sihtkasum=sihtkulud) -kui palju võib toode meile maksma minna? Turule orienteeritud strateegiline kulude juhtimise süst. Erinevate e/v tegevusvaldkondade koordineerimissüst, hõlmab arendus ja uurimistegevust, tootmist, turundust. TEGEVUSPÕHINE EELARVEST- määratakse kindlaks ja eelarvest E-per-il vajalike väljundite(kulukandjate) kogus ning väljundite saavutamiseks vajalike ressursseide kogus, tehtavad kulutused. Eelarve funkts- tegevustulemuste ennustamine, ressursseide jaotamine, tegevustulemuste kontrollimine, juhtkonna õppevahend, ühene arusaam. TOOTMISVARUDE ÖKONOOMSE TELLIMUSE MUDEL-et säilitada kontroll tootmisvarudesse tehtud invest üle, peab juhtkond lahendama 2 ül: tellimuse suuruse, tellimismomendi probl. Tellimuse suuruse probl tellimuse optimaalse suuruse määramine tootmisvarude jaoks, kui on antud aastane kulu, säilitus- ja tellimiskulud. Tellimiskulud koosnevad reaalsest rahavoost j ka tingkuludest
kontakt ja saab jälgida kehakeelt, - tulemus sõltub vestluse koostajast; jõuab väga vähe inimesi välja töödata; eelarvamus vestluse koostajal); ankeet (+ jõuab väga palju, - raske töödelda); test (+ jõuab väga palju; lihtsam vastata; olemas normid ja vastusevariandid,- kõigile ei sobi; kõik ei talu teste); juhtumiuuring (+ saada olukorrast täpne pilt, - sõltub palju uurijast; raske tõlgendada); tegevustulemuste analüüs (+ kasutatakse palju materjali, - materjali on palju; sõltub uurijast; matrerjal ei pruugi olla saadav). Psühholoogi eetika psühholoog peab tagama katesisikule privaatsuse, eksperimentides/uurimustes osalemine peab olema vabatahtlik ja peab põhinema informeeritud nõusolekul; eksperimendist ei tohi tuleneda kestvat häda; psühholoog peab olema objektiivne ning tal ei tohi tekkida inimesest eelarvamust. Nimeta psühholoogia teoreetilised suunad, põhiidee ja üks esindaja.
liiklusregistris. TOLLIMAKS RIIKLIKU PENSIONIKINDLUSTUSE MAKSE KOHALIKUD MAKSUD Kehtestatakse kohaliku omavalitsuse määrusega. EELARVESTAMINE On kuluobjekti eelarve planeerimine ja täitmise kontrollimine; välised normatiivid puuduvad. (3)Meetodid: ''ülevalt alla'' ja ''alt-ülesse''; eelarvebaas; perioodiline ja pidev. FINANTSANALÜÜS on ettevõtte möödunud, käesoleva ja tulevikus oodatava finantsseisundi ning tegevustulemuste hindamise protsess. HORISONTAALNE VÕRDLEV ANALÜÜS näitab muutuste dünaamikat erinevate aastate vahel (võrreldavuse tagamiseks aruandeaasta ja möödunud aasta finantsnäitajad). VERTIKAALNE VÕRDLEV ANALÜÜS uurib finantsaruannete sisemise struktuuri muutuste dünaamikat (bilansis baasnäitajaks vastavalt vara või kapitali kogusumma, kasumiaruandes netokäive (müügitulu) ning rahavoogude aruandes kasutatakse baasnäitajana põhitegevuse rahavoogusid). TRENDIANALÜÜS
1.Inimese uurimismeetodid Eelnevalt on väljatöötatud teemad/küsimused, mille kohta tahetakse infot saada. Küsitlus ja vestlus-Vestlus on edukas siis, kui küsitleja ja vastaja omavahel isiksuslikult sobivad. Vaatlus: *introspektsioon-sisevaatlus/enesevaatlus *dokumendivaatlus *tegevustulemuste vaatlus. Vaatlus on väga subjektiivne, sest ta sõltub vaatleja isiksusest, hoiakutest ja ta väärtustest. Katse e. eksperiment Kui vaatlus kirjeldab, siis katse selgitab. *Laboratoorne katse- toimub kindlates tingimustes ja katse isikud on nõustunud selles katses osalemisega. *Loomulik katse, kus katseisikud on tavatingimustes ja vahendid võib koha peale viia. Ankeet-vestluse kirjalik vorm ja võib olla nimelina, võib olla anonüümne sõltumata sellest, mida teada tahetakse.
õhusaaste, kliimamuutus ja muu), aeg, mis Projekti elluviimisel säästetakse; liiklusummikud, liikluse ümbersuumine ja muu. Täitja näitab ära mõju Tallinna linna liikluskorraldusele, elanikkonna liikuvusele, reisijate ümberjagunemisele kõikide ühistranspordiliikide ja sõiduautode vahel ning ühistranspordi- ja elukvaliteedile. Majandusliku tulukuse hindamine Majandusliku tulukuse hindamisel võrreldakse tegevustulemuste indikaatoritega majanduslike kulude ja tulude diskonteeritud väärtust kogu projekti eluea vältel. Sotsiaalne diskontomäär peaks kajastama sotsiaalset nägemust sellest, kuidas tuleviku tulusid ja kulusid peaks hinnatama. Arvutatakse majandusliku sisemise kasuminormi (economic internal rate of return ERR), majandusliku ajaldatud puhasmaksumuse (economic net present value ENPV) ja rentaabluse (Benefit-Cost ratio), mille abil mõõta Projekti majandusliku elujõulisust. Tähelepanu tuleb
käibevaraga. Tootmisvarudega kaetuse kordaja näitab, kui suur osa lühiajalistest kohustustest on kaetud ainult varudega. Maksevõimelisuse näitajad Maksevõime kordaja leidmisel lähtutakse enamlikviidsetest varadest. Maksevalmiduse kordaja näitab, millise osa lühiajalistest kohustustest on firma võimeline kohe tasuma. Tegevustulemuse analüüs Tegevustulemuse ehk esmase efektiivsuse analüüs vaatleb, kuidas ettevte on kasutanud oma varasid esmaste tegevustulemuste - kulude ja tulude - loomisel. Ettevtte majandustegevus efektiivsus määratakse ära nelja komponendi - varade, kulude, tulude ja kasumi - vaheliste seoste ja proportsioonidega. Debitoorse võlgnevuse käibesagedus näitab, mitu korda keskmiselt ületab käive debitoorset võlgnevust. Näitaja pöördväärtus kajastab käibe osa, mis keskmiselt on debitoorses võlgnevuses. Tegevustulemuse analüüs Debitoorse võlgnevuse käibevälde näitab keskmist
ramatupidamise põhimõtte Raamatupidamise aastaaruanne koosneb üksikutest omavahel seotud finants- aruannetest, kuhu on koondatud ettevõtte kogu majandusarvestuse koond näitajad arvestusperioodi jooksul: seisundi aruanne (bilanss seisuga 31.12.2009, bilanss seisuga 31.12.2008) Perioodi aruanded ( Kasumiaruanne 2009, rahakäibe aruanne 2009). Nende finantsaruannete valemid: Raamatupidamispbilanss või finantsseisundi aruanne ( kohustused + omakapital = varad ) Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne ( tulud + kasum – kulud – kahjum = sissetulek) Rahakäibe aruanne (raha juurdevoog – raha väljavoog = rahaliste vahendite muutus). Raamatupidamisarvestus tugineb metodoloogilistele eeldustele, mida nim raamatupidamise põhimõteteks ehk printsiipideks, mille mõistmine on eelduseks finantsaruannete õigele tõlgendamisele. ( majandusüksuse printsiip, jätkuvuse printsiip, soetusmaksumuse printsiip, monetaarsuse printsiip, tekkepõhine
Juhtimisarvestuse süsteem peaks ka välja tooma toodete täpsed omahinnad, et saaks teha hinnaotsuseid, esitleda uusi tooteid, loobuda vananenud toodetest ja vastata konkureerivatele toodetele. Juhtimisarvestussüsteemi komponendid on omavahel kooskõlas olevad, ettevõtte eripäradega ja töötajate vajadustega sobivad ning kohandatud: kuluarvestus, eelarvestamine ehk planeerimine, aruandlus, tegevustulemuste mõõtmine. Kuluarvestus ja juhtimisarvestus Kuluarvestus on ettevõtte ressursside omandamise või kasutamisega seotud informatsiooni mõõtmine ja aruandlus. Kuluarvestus ühendab endas finants- ja juhtimisarvestust. Kuluarvestus jälgib kulude kajastamist ettevõtte finantsarvestuse protsessis (raamatupida- mine, aruanded jne) ja samuti kulude kogumist, süstematiseerimist ja analüüsimist juhtimisarvestuse protsessis (omahinna kalkuleerimine, hinnakujundus jne.).
saavutamiseks. On kitsa suunitlusega ning ette nähtud täita lühikese aja jooksul esmatasandijuhtide poolt. Opplaane tehakse ühekordseks ja korduvkasutamisek. Mitmesugused standartprotseduurid ja reeglid. 20. Planeerimismeetodid 1. Väliskeskkonna hindamine väliskeskkonna jälgimine; info kogumine konkurentide kohta; stsenaarium prognoos võimalikku tuleviku sündmuste arengu kohta, võivad olla optimistlikud pessimistlikud. 2. Prognoosimine ettevõtte tegevustulemuste ennustamine. Tulude prognoosimine; tehnoloogiline prognoosimine. Prognoosimise meetodid kvantitatiivne või kvalitatiivne. 3. Benchmarking (etalontestimine) 4. Eelarved ressursside jaotamise plaan erinevate tegevusvaldkondade vahel rahalises väljenduses. Tulueelarve; kulueearve; kasumieelarve; investeeringute eelarve.
...........19 2 VIIDATUD KIRJANDUS.................................................................................................................. 20 3 SISSEJUHATUS Globaliseerumine, maailmaareng ja üha tihenev konkurents on viinud ka ettevõtluses ootamatute uuenduste ja muudatusteni. Muutunud keskkond nõuab endisest rohkem infot kulude ja tegevustulemuste kohta ettevõtte tegevuste, protsesside, toodete, teenuste ja klientide lõikes. Kahjuks on aga kuluarvestuse külg Eesti ettevõtete juhtimisarvestuses suhteliselt tagaplaanile jäänud. Praegusel majanduskriisi ja kokkuhoiu ajal tuleks aga veel enam pöörata tähelepanu piiratud ressurssidele ja kulude arvestusele. Paljud ettevõtted aga toetuvad oma juhtimisotsustes hoopis finantsarvestusele, mõtlemata sellele, raamatupidamislikult jäävad paljud kulud hoopis tootele või
Omanikele pakuvad finantsaruandluse aspektidest kõige rohkem huvi: I E/v likviidsus - e/v võime tasuda tähtaegselt ettenäht. kohust., sõltub firma varade likviidsusest. Maksevõime e. likviidsuse näitajad: Käibekapital = käibevarad lühiajal. kohustused. Lühiajal. võlgnevuste kattekordaja = käibevarad / lühiajal. kohustused. II Tegevustulemuse e. esmase efektiivsuse analüüs - vaatleb, kuidas e/v on kasutanud oma va- rasid esmaste tegevustulemuste kulude ja tulude loomisel. III Kapitali struktuuri suhtarvud - anal. näitab e/v kapitali sisemist struktuuri ja vaatleb, kui- das nimet. struktuuri muutused on kujundanud e/v majandusstruktuuri. Võlakordaja = koguvõlgnevus / koguvara. Näitab, kui suur osa e/v varadest finantseeritakse laenuvahenditega. Kapitaliseerituse tase = pikaajal. võlgnevus / pikaajal. võlgnevus + omakapital. Isel. pikaajal. kohustuste osatähtsust pikaajal. finantseerimisallikatest.
Sageli on grupisiseste konfliktide põhjuseks ülesande ebaselgus vi kahemõttelisus, eesmärkde erinev tõlgendamine ning informatsiooni levikuga seotud probleemid. Konfliktid võivad tekkida siis, kui ei teata ülesande täitmiseks vajalikke tegevusi ja nende järgnevust. Grupisisese konflikti põhjuseks võib olla vastastikune sõltuvus. Konfliktide allikaks võib see kujuneda siis, kui grupiliikmed ei arvesta või ignoreerivad iga liikme tegevustulemuste sõltuvst teiste grupiliikmete tegevusest; Gruppidevahelised konfliktid- osaleb kaks või enam gruppi. Organisatsioonis ilmnevad need näiteks ühe ettevõtte allüksuste tegevuse kooskõlastamisel või eesmärgi püstitamisel tekkinud probleemidena või arusaamatustena. Erimeelsused tööülesannete lahendamisel tekivad just siis, kui iga osakondon meelestatud ainuüksi oma probleemidele. Organisatsioonikonflikt
käibekapital ära hoidmaks võimalikke makseraskusi. 3. Laenu taotlemine krediidi pakkujad püüavad välja selgitada, kas ettevõttel on üldse vaja lisavahendeid; jälgivad kuidas juhtkond on minevikus katnud lühi-ja pikaajaliste vahendite nappust; hindavad ettevõtte tulevast võimet täita laenukohustust ja suutlikust tasuda laenuintresse. 4. Potentsiaalsete investorite huvi ettevõtte tegevustulemuste, kapitali struktuuri, jätkusuutlikkuse või selle kohta, milline on ettevõtte seis teiste samal tegevusaladel tegutsevate firmadega võrreldes. Raamatupidamise bilanss kujutab endast firma finantsseisukorra aruannet teatud kuupaeva seisuga, hõlmates firma varasid ja selle soetamise allikaid. Bilanss aitab finantsaruannete kasutajatele hinnata ettevotte üldist finantsseisundit ja likviidsust (kas ja kui palju on
1. Turul põhinev tegevustulemuste mõõtmine. Turundusstrateegiate mõju turundusmarginaalile. MacDonalds Turunduse strateegilise planeerimise protsess (McDonald 1995): 1. I etapp Eesmärkide püstitamine a. Missioon b. Tegevuseesmärgid 2. II etapp hetkeolukorra analüüs c. Turundusaudit d. SWOT-analüüs e. Eeldused 3. III etapp Strateegia formuleerimine f. Oodatavad tulemused g. Turunduseesmärgid ja strateegiad h. Alternatiivsed strateegiad 4. IV etapp Ressursside planeerimine ja kontroll MÕÕTMINE JA ANALÜÜS i. Eelarve j. Elluviimise analüüs Esiteks ettevõte missioon Turundus strateegiate mõju turundusmarginaalile: Mida pikem on strateegia, seda suurem mõju. TURUNDUSMARGINAAL= [Turumaht * turuosa * (käive muutuvkulu kliendi koh...
kindlakstegemine ja kajastamine Kulude planeerimine Materiaalsete ressursside kasutamise efektiivsuse kontroll Kuludega seotud normatiivide määratlemine Juhtimisotsuste kulukeskse informatsiooniga varustamine Kuludega seotud eesmärkide saavutamise Ettevõtte siseste tulemusüksuste kontroll tegevustulemuste kindlaksmääramine ja ettevõtte jooksva majandustulemuse hindamine Nimetatud eesmärkide saavutamiseks on ettevõtte kuluarvestusesüsteemi realiseerumine järgmistes peamisestes komponentides: Kululiikide arvestus; Kulukohtade arvestus; Kulukandjate(objektide) arvestus; Tegevuste kulude arvestus Kululiikide arvestus peab selgitama, millised kulud, võttes arvesse nende kujunemise ja käitumise erinevaid
g)ettevõttesse külastuste korraldamine h)püüda muuta objekt ajakirjanike silmis huvitavaks Avalike suhete praktikas kasutatakse termineid, mis on suunatud finantseerimisele, investeerimisele, käitumisele kriisides ning sisemistele ja välimistele suhetele. FINANTSSUHTED Ettevõttel tuleb finantsringkondi teavitada oma tegevustulemustest kindlate ajavahemike jooksul ning korraldada aastakoosolekuid. Tegevustulemuste kajastamine ajakirjanduses ja finantsanalüütikute poolt aitab leida uusi aktsionäre ning kinnistada vanu. SUHTED INVESTORITEGA (investorsuhted) Suurettevõtted on sageli loonud vastava osakonna, kes korraldab suhteid olemasolevate ja potentsiaalsete investoritega. LOBBYTÖÖ Lobbytöö on suhtearendus riigiametnikega. Lobbytööd tehakse selleks, et mõjutada riigi poolt tehtavaid otsustusi jaet vastuvõetud seaduste rakendamine toimuks ettevõttele võimalikult soodsalt.
Kogu meeskond peab olema teadlik sellest, et olete volituse andnud teisele inimesele f) Pakkuda tuleb vajalikku nõuannet- keeruliste ülesannete puhul peab alluvale andma nõu ning suunama teda. Peab ettenägema võimalikke kitsaskohti ning viitama probleemidele. g) Tuleb määrata kindlaks vastutuse ulatus- suurendab alluval iseseisvust. h) Alluv tuleb kaasata protsessi alustamisse- alluval peab olema õigus suunata protsessi kulgu. i) Tuleb leppida kokku tegevustulemuste hindamiskriteeriumid j) Peab jõudma nii kaugele, et delegeeritav asub tööülesannet täitma pühendumisega- Alluv peab olema nõus vastvõtma ülesannet ning olema nõus ka nõutavate tulemustega. k) Kogu tunnustus tehtu töö eest töötegijale- ei tohi võtta tunnustust endale. Andes kogu tunnustuse töötegijale, tõstab see alluva motivatsiooni edasiseks arenguks. Delegeerimine-juhi tõhus abimees?9
kajastamine · Kulude planeerimine · Kuludega seotud normatiivide määratlemine · Kuludega seotud eesmärkide saavutamise kontroll Spetsiifilised eesmärgid · Toodangu ja teenuste omahinna ja müügihinna kalkuleerimine · Ressursside kasutamise efektiivsuse kontroll · Juhtkonna kulukeskse infoga varustamine · Majandusüksuse jooksva majandustulemuse hindamine ning üksikute allüksuste tegevustulemuste kindlaks määramine 4. Kuluarvestuse 3 komponenti KULULIIKIDE ARVESTUS mille käigus peab selguma, millised kulud, võttes arvesse nende kujunemise ja käitumise erinevaid aspekte, esinevad majandusüksuses, kusjuures olulised otsused tuleb vastu võtta kulude registreerimise ja hindamise korraldamisel. (Mis liiki kulud tekivad?) KULUKOHTADE ARVESTUS peab selgitama, millistes majandusüksuse struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad
Seda võiks nimetada ennetavaks vastukurnamiseks. · Parameetrilise käitumise tunnuseks on just see, et ei arvestata kaasinimeste reaktsioone (vihmavarju näide) · Strateegilise käitumise korral reageerib kaasmängija teie tegevusele, nii et lõpptulemus tekib kõigi asjaosaliste jaoks vastastikuses sõltuvuses. · Selektiivsed stiimulid: Stiimulid, mis otseselt seostuvad asjaosalise panusega ja loovad sellega tagasiside tegevustulemuste ja tegutseja (heaolu) vahel · Infoasümmeetria all peetakse silmas olukorda, kus asjaosalistel on erinev informatsioon koostegevusolukorrast. · Varjatud tegevuse probleemi nimetatakse vahel ka moraaliriskiks (moral hazard). Probleem on sageli selles, et peale lepingu sõlmimist on ühel lepingupoolel, keda nimetatakse agendiks, stiimul pakkuda teisele poolele (printsipaalile) vähem, kui lepingus lubatud. See on siiski reaalne vaid siis, kui printsipaal ei suuda tüssamist
3. Suhtarvude kasutamine planeerimisel antakse selgitusi suhtarvudest lähtudes 4. Rahavoogude aruande koostamine ja analüüs Eelpool nim meetodid võib nim ettevõtet suhteliselt lühiajalises perspektiivis kirjeldavaks. Ettevõtte maksevõimelisuse analüüs on tihedalt seotud likviidsuse mõistega. Ettevõtte likviidsus sõltub ettevõtte varadelikviidsusest. Tegevustulemuse analüüs esmase efektiivsuse analüüs vaatleb, kuidas ettevõte on kasutanud oma varasid esmaste tegevustulemuste kulude ja tulude - loomisel. (tulemus määratakse ära nelja komponendi varade, kulude, tulude ja kasumi - vaheliste seoste ja proportsioonidega) Kapitali struktuuri suhtarvud kapitali struktuur e pikaajalise maksevõime analüüs näitab ettevõtte kapitali sisemist struktuuri ja vaatleb kuidas nimetatud struktuuri muutused on kujundanud ettevõtte majandustulemusi. Rentaabluse suhtarvud rentaablus on kasumi suhe mingisse teise näitajasse.
kindlaksmääramine ja kajastamine · Kulude planeerimine · Kuludega seotud normatiivide määratlemine · Kuludega seotud eesmärkide saavutamise kontroll Spetsiifilised eesmärgid: · Toodangu ja teenuste omahinna ja müügihinna kalkuleerimine · Ressurssidekasutamise efektiivsuse kontroll · Juhtkonna kulukeskse infoga varustamine Majandusüksuse jooksva majandustulemuse hindamine ning üksikute allüksuste tegevustulemuste kindlaks määramine Eespool nimetatud eesmärkide saavutamiseks on vajalik majandusüksuse kuluarvestuse süsteemi realiseerumine kolmes peamises komponendis: · Kululiikide arvestus, mille käigus peab selguma, millised kulud, võttes arvesse nende kujunemise ja käitumise erinevaid aspekte, esinevad majandusüksuses, kusjuures olulised otsused tuleb vastu võtta kulude registreerimise ja hindamise korraldamisel (tuleb tuvastada olulised kululiigid).
kindlateks ilma tõestuse või demonstreerimiseta.... Projektimeeskonnad tihti määratlevad, dokumenteerivad ja hindavad eeldusi kui osa planeerimisprotsessist. Eeldused on tavaliselt seotud riskiga. Piirang-kitsendus või piirav asjaolu, kas projektisisene või –väline, mis mõjutab projekti tegevustulemusi. Õppetunnid („Lessons Learned“)-projekti täitmise protsessi käigus saadud kogemused. Õppetunnid - teadmiste baas-eelmiste projekti valimise otsuste ja eelmiste projektide tegevustulemuste informatsiooni ja saadud kogemuste andmebaas. KOKKUVÕTE Projekti direktiiv on ülitähtis dokument, mis võimaldab projekti sponsorit, projektijuhti ja põhimeeskonda saavutada vastastikust mõistmist ja kokkulepet projekti kohta kõrgel tasemel. Direktiiv tavaliselt koosneb järgmistest osadest: skoobi tutvustus, majandusliku otstarbekuse põhjendus, verstapostide ajakava, heakskiidu kriteeriumid, riskid ja allkirjad.
sõltumatuteks alam-organisatsioonideks (näiteks osakondadeks) ja saada samal tasemel eesmärgi täitmist kui terve organisatsiooni puhul (Schragenheim 1999, lk 4-5) 3. Kolmas Piirangute teooria põhieeldus on see, et süsteemi tulemuslikkust (eesmärgi saavutamise mõttes) piirab väga väike arv tegureid, mis on mõistetav süsteemi ja ahela analoogia kasutamisel. Kui organisatsioonid on omavahel seotud protsesside ahelad, siis parim viis tegevustulemuste kiireks parandamiseks on kõigi pingutuste ja ressursside suunamine ühele või kahele kõige nõrgemale lülile ehk piirangule (Smith 2000 lk 32) 4. Neljas Piirangute teooria põhieeldus tugineb veendumusel, et tegevustel, otsustel ja sündmustele on loomulikud ja loogilised järjed ning kõik süsteemid alluvad põhjus- 12 tagajärg loogikale. Kui sündmused on juba toimunud, saab nende tagajärgi
parimat strateegiat.võrkgraafikul kujutatakse erinevaid töid nooltega. Mingi töö lõpetamine on sündmus. Töid tähistatkse sümbolitega a1, a2, a3... Planeerimismeetodid: 1) Väliskeskkonna hindamine: väliskeskkonna jälgimine; info kogumine konkurentide kohta; stsenaarium prognoos võimalikku tuleviku sündmuste arengu kohta, võivad olla optimistlikud pessimistlikud. 2) Prognoosimine: ettevõtte tegevustulemuste ennustamine. 1.Tulude prognoosimine; 2. tehnoloogiline prognoosimine. Prognoosimise meetodid : kvantitatiivne või kvalitatiivne. 3) Benchmarking (etalontestimine) 4) Eelarved: ressursside jaotamise plaan erinevate tegevusvaldkondade vahel rahalises väljenduses. Tulueelarve; kulueearve; kasumieelarve; investeeringute eelarve. 14. Organiseerimine tegevus, mille käigus täitmisele kuuluvad tööd jaotatakse üksikisikute vahel, koondatakse
Bilanss seisuga 31.12.2003 o Perioodi aruanded: Kasumiaruanne 2004 Rahakäibe aruanne 2004 Nende finantsaruannete matemaatiline sisu on väljendatav valemitega, mis põhinevad raamatupidamisdokumentide kahekordsele kirjendamisele o Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne: KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD o Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne: TULUD+KASUM–KULUD–KAHJUM=SISSETULEK o Rahakäibe aruanne: RAHA JUURDEVOOG – RAHA VÄLJAVOOG= RAHALISTE VAHENDITE MUUTUS Raamatupidamisarvestus tugineb metodoloogilistele eeldustele, mida nimetatakse raamatupidamise põhimõteteks ehk printsiipideks, mille mõistmine on eelduseks finantsaruannete õigele tõlgendamisele. o Majandusüksuse printsiip o Jätkuvuse printsiip o Soetusmaksumuse printsiip
Bilanss seisuga 31.12.2004 Bilanss seisuga 31.12.2003 o Perioodi aruanded: Kasumiaruanne 2004 Rahakäibe aruanne 2004 · Nende finantsaruannete matemaatiline sisu on väljendatav valemitega, mis põhinevad raamatupidamisdokumentide kahekordsele kirjendamisele o Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne: KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD o Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne: TULUD+KASUMKULUDKAHJUM=SISSETULEK o Rahakäibe aruanne: RAHA JUURDEVOOG RAHA VÄLJAVOOG= RAHALISTE VAHENDITE MUUTUS · Raamatupidamisarvestus tugineb metodoloogilistele eeldustele, mida nimetatakse raamatupidamise põhimõteteks ehk printsiipideks, mille mõistmine on eelduseks finantsaruannete õigele tõlgendamisele. o Majandusüksuse printsiip o Jätkuvuse printsiip
Bilanss seisuga 31.12.2004 Bilanss seisuga 31.12.2003 o Perioodi aruanded: Kasumiaruanne 2004 Rahakäibe aruanne 2004 · Nende finantsaruannete matemaatiline sisu on väljendatav valemitega, mis põhinevad raamatupidamisdokumentide kahekordsele kirjendamisele o Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne: KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD o Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne: TULUD+KASUMKULUDKAHJUM=SISSETULEK o Rahakäibe aruanne: RAHA JUURDEVOOG RAHA VÄLJAVOOG= RAHALISTE VAHENDITE MUUTUS · Raamatupidamisarvestus tugineb metodoloogilistele eeldustele, mida nimetatakse raamatupidamise põhimõteteks ehk printsiipideks, mille mõistmine on eelduseks finantsaruannete õigele tõlgendamisele. o Majandusüksuse printsiip o Jätkuvuse printsiip
olevad valjavõtted ajakirjadest Finantsjuhtimine ning Investor&ettevõtja). See kusimus ei ole spetsiifiline, vaid midagi laiemalt olulist. Selle kusimuse õige vastus tagab positiivse hinde uhe tahelise tõusu. 1. Finantsaruandluse analüüsi olemus (mõiste, eesmärk, olemus laiemalt) Finantsaruandluse analuus on ettevõtte möödunud, kaesoleva ja tulevikus oodatava finantsolukorra ning tegevustulemuste hindamise protsess. Finantsanaluus tugineb ettevõtte raamatupidamise aruannetele ning ettevõtte majanduskeskkonda iseloomustavatele finantsandmetele. Uuritakse finantsaruandeid ja -andmeid rakendades erinevaid analuusi meetodeid tuues esile otsustamiseks vajalikud ning olulised hinnangud ja seosed. Finantsanaluusiga puutakse anda hinnang ettevõtte finantsseisundile, mis on saavutatud eelnevatel perioodidel juba tehtud juhtimisotsuste tagajarjel.
12.2004 Bilanss seisuga 31.12.2003 o Perioodi aruanded: Kasumiaruanne 2004 Rahakäibe aruanne 2004 Nende finantsaruannete matemaatiline sisu on väljendatav valemitega, mis põhinevad raamatupidamisdokumentide kahekordsele kirjendamisele o Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne: KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD o Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne: TULUD+KASUM–KULUD–KAHJUM=SISSETULEK o Rahakäibe aruanne: RAHA JUURDEVOOG – RAHA VÄLJAVOOG= RAHALISTE VAHENDITE MUUTUS Raamatupidamisarvestus tugineb metodoloogilistele eeldustele, mida nimetatakse raamatupidamise põhimõteteks ehk printsiipideks, mille mõistmine on eelduseks finantsaruannete õigele tõlgendamisele. o Majandusüksuse printsiip o Jätkuvuse printsiip
vähendama või kuluressurssi efektiivsemalt kasutama. Sageli osutub just viimane oluliseks võimaluseks ühikukulude ehk toote omahinna alandamisel ja sellega saadakse ka teatav konkurentsieelis. 14 KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING T. Haldma 2.2.2. Ettevõtte tulude, kulude, tegevusmahu ja kasumi vaheliste seoste analüüs Finantsotsuste langetamisel ettevõttes on keskseks kriteeriumiks tegevustulemuste muutumine erinevate tegevusmahtude tingimustes. Nimetatud seoste jälgimine võimaldab leida optimaalseid lahendusi alternatiivide hulgast. Ettevõtte tegevusmahtude ja majandustulemuste vaheliste seoste analüüs on aluseks jääktulu-põhise arvestuse kujundamisele ettevõttes. Jääktulu nimetatakse sageli ka piirkasumiks või kulukatteks. Jääktulupõhisel arvestusel rajanevad lisaks finantsotsustele ka paljud tootmise
Jätkuvalt on kulude juhtimises tähtis kulude liigitamine planeerimiseks, controllinguks ja tulemuslikkuse hindamiseks. (Karu, 2008, lk 106) Korrektne kululiikide klassifitseerimine on aluseks bilansis kajastuvate tooraine ja materjali, lõpetamata toodangu ja valmistoodangu ning kasumiaruandes kajastuva realiseeritud kaupade kulu maksumuse kujunemisele. Järelikult on ettevõtte objektiivse majandustulemuse kujunemiseks finantsarvestuses vajalik ettevõtte tegevustulemuste saamiseks tehtud kulude kompleksne ja ühetähenduslik kajastamine ja liigitamine. (Haldma & Karu, 1999, lk 35) Oluline on detailse info saamine kuludest ja sellest lähtuvalt kulude liigitamine. Kulude liigitamisel on esmatähtis jälgida, et oleks tehtud kõik vajalikud liigitused kuluobjektidele (esmajoones ettevõtte väljundiks olevate kuluobjektide (toodete, teenuste) ja kulukohtade arvestuseks. (Karu, 2008, lk 107) Kulude liigitamisel
31.12.0 31.12.0001 0000 RAHAKÄIBEARUANNE 0001 a. Nende finantsaruannete matemaatiline sisu on väljendatav järgmiste lihtsate valemitega, mis põhinevad raamatupidamisdokumentide kahekordsele kirjendamisele. 1. Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne: KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD 2. Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne TULUD + KASUM KULUD KASUM = SISSETULEK 3. Rahakäibe aruanne RAHA JUURDEVOOG RAHA VÄLJAVOOG =RAHALISTE VAHENDITE MUUTUS 8 Tallinna Tehnikagümnaasium Skeem majandusaasta aruande komponentide kohta MAJANDUSAASTA ARUANNE
4) koostatakse põhiaruanded ja lisad. Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse eesti keeles ja Eestis ametlikus kehtivas vääringus, märkides arvnäitajate puhul kasutatud täpsusastme (näiteks tuhandetes kroonides). Finantsaruanded näitavad tehingute finantsmõjusid, mis on majanduslike omaduste järgi jaotatud suurtesse klassidesse. Viimaseid nimetatakse finantsaruannete elementideks. Nendeks on: finantsseisukorra hindamisel bilansis varad, kohustused ja omakapital; tegevustulemuste hindamisel kasumiaruandes tulud ja kulud; finantsseisukorra muutustest rahavoogude aruandes kasumiaruande ja bilansielementide muutused. 8. Bilanss ja bilansi ülesehitus Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Bilansi asemel võib kasutada seega ka terminit finantsseisukorra aruanne. Ettevõtte bilansis kajastub tema majandustegevuse hetkeseis
kindlakstegemine ja kajastamine; · kulude kavandamine; · kuludega seotud normide määratlemine; · kuludega seotud eesmärkide täitmise kontroll. Spetsiifilised eesmärgid: · toodete ja teenuste omahinna ja sobiva müügihinna kalkuleerimine; · materiaalsete ressursside kasutamise efektiivsuse kontroll; · juhtimisotsuste kulukeskse informatsiooniga varustamine; · ettevõtte siseste tulemusüksuste tegevustulemuste kindlaksmääramine ja jooksva majandustulemuse hindamine. 7 Loetletud eesmärkide saavutamiseks on vajalik ettevõtte loodav/olemasolev kuluarvestuse süsteem liigendada omakorda kululiikide, kulukohtade ja kulukandjate arvestuseks. 2. Kuluarvestuse süsteem, kululiigid Kuluarvestus, nagu öeldud, ühendab teatud määral finants- ja juhtimisarvestust,
31.12.0 31.12.0001 0000 RAHAKÄIBEARUANNE 0001 a. Nende finantsaruannete matemaatiline sisu on väljendatav järgmiste lihtsate valemitega, mis põhinevad raamatupidamisdokumentide kahekordsele kirjendamisele. 1. Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne: KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD 2. Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne TULUD + KASUM KULUD KASUM = SISSETULEK 3. Rahakäibe aruanne RAHA JUURDEVOOG RAHA VÄLJAVOOG =RAHALISTE VAHENDITE MUUTUS 8 Tehnikagümnaasium 2.2.RAAMATUPIDAMISBILANSS. VARAD. KOHUSTUSED. OMAKAPITAL
31.12.0 31.12.0001 0000 RAHAKÄIBEARUANNE 0001 a. Nende finantsaruannete matemaatiline sisu on väljendatav järgmiste lihtsate valemitega, mis põhinevad raamatupidamisdokumentide kahekordsele kirjendamisele. 1. Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne: KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD 2. Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne TULUD + KASUM KULUD KASUM = SISSETULEK 3. Rahakäibe aruanne RAHA JUURDEVOOG RAHA VÄLJAVOOG =RAHALISTE VAHENDITE MUUTUS 8 Tehnikagümnaasium 2.2.RAAMATUPIDAMISBILANSS. VARAD. KOHUSTUSED. OMAKAPITAL
31.12.0 31.12.0001 0000 RAHAKÄIBEARUANNE 0001 a. Nende finantsaruannete matemaatiline sisu on väljendatav järgmiste lihtsate valemitega, mis põhinevad raamatupidamisdokumentide kahekordsele kirjendamisele. 1. Raamatupidamisbilanss või finantsseisundi aruanne: KOHUSTUSED + OMAKAPITAL = VARAD 2. Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne TULUD + KASUM KULUD KASUM = SISSETULEK 3. Rahakäibe aruanne RAHA JUURDEVOOG RAHA VÄLJAVOOG =RAHALISTE VAHENDITE MUUTUS 8 Tehnikagümnaasium 2.2.RAAMATUPIDAMISBILANSS. VARAD. KOHUSTUSED. OMAKAPITAL
Tegelikult saavutatav tase erineb determineeritud tasemes väliskeskkonna tegurite tõttu, sest need pole määramatuse tõttu täpselt prognoositavad. Ebaõige oleks võtta otsus vastu alternatiivi realiseerimise tulemuslikkuse determineeritud osahinnangu alusel, ses stohhastiline osa võib avaldada alternatiivide võrreldavale tulemuslikkusele olulist mõju. - Tegevustulemuste stohhastilise osa analüüsimisel eeldatakse, et väliskeskkonna stohhastilise muutumise piirid ja nende tegurite poolt tulemusnäitajatele avaldatava mõju mudeli analüütiline vorm on juhile teada. Eeldus tuleneb asjaolust, et seoste modelleerimise metoodika on ühesugune kõigi tegurite jaoks, sõltumata nende juhitavusest või määramatuse astmest. Alternatiivide
malikult õigeid (häid) otsuseid. Õigete otsuste langetamiseks on väga tähtis uurida ja kaaluda mitmesuguseid tegutsemisvõimalusi ning teha nende vahel põhjendatud valikuid. Juhtimisarves- tuse ülesanne on toetada ettevõtte tegevuse planeerimist, allüksustevahelist tegevuste koordineeri- mist, tegevustulemuste hindamist ja kontrolli. Keskseteks juhtimisarvestuse valdkondadeks on kujunenud ettevõttesisene kuluarvestussüsteem, planeerimis- ja aruandlussüsteem. Täiendavateks juhtimisarvestuse valdkondadeks on kvaliteedimõõtmissüsteem ja üha enam ka keskkonnasüs- teem
annaabi.ee 
