Näilised ja tegelikud väärtused On kahte tüüpi väärtusi ühed on näilised ja teised on tegelikud, kuid see on iga inimese enda otsustada mis on tema jaoks oluline. Mõnede jaoks tunduvad ühed väärtused näilised ,kuid teistele on need jällegi tegelikud ,sest inimesed on kõik erinevad. Minu isiklik arvamus on see ,et nooremad inimesed peavad kõige aluseks raha ehk siis väärtustavad raha kõrgelt, kuid vanemad inimesed pige väärtustavad pere. Siit tulenevalt ütleksin et raha on üks põhilisi näilistest väärtustest ,sest sul võib olla palju raha, kuid see ei taga seda ,et inimesed sind austaks ja armastaks. Pere aga on see mis jääb alatiseks inimesele toeks. On ka teistsuguseid väärtusi, näiteks mõni inimene teeb kõvasti trenni ja see arendab teda edasi, kuid samas mõni teine peab väärtuslikumaks mingisugust arvutimängu või midagi sellist, kuid arvutimängud tulevad ja lähevad aga see oskus mida sa endale arend...
Valikurohke elutee Kõigil on olemas oma esemed, sündmused, mälestused jm, mida ta väärtustab. Mõnel on esikohal mingisugune ese, teisel lähedase olemasolu, kolmadal aga hoopiski midagi muud. Kõkkuvõttes on meil kõigil olemas miski, mida me väärtustame, kõike seda saab liigitada kahte suurde rühma – näilised ja tegelikud väärtused. Lapsest saati pandakse meid uskuma, et kõige väärtuslikumad osad meie elust on näilised ehk üldiselt materiaalsed. Meid sunnitakse õppima ja pürgima millegi poole, mida me ehk ise isegi ei taha, kuid vanemate inimeste sõnade järgi, peame tegema, et elada head elu. Minnes kooli, oodatakse meilt häid tulemusi, hindeid ja üleüldist linnulennult tarkuse omandamist, paljut pressitakse peale ja ei arvestata meie endi huvide ja ideedega. Suunatakse just sinna, kus meie enda vanemad meid näha tahavad, valitakse meie eest amet, justkui pandakse sünnist saati otsaette silt ’’...
Elu tegelikest ja näilistest väärtustest Väärtused on meie sisemised tõekspidamised, mida me hindame ja tähtsaks peame. Meil kõigil on elus eesmärk leida need tõelised, tegelikud väätused, eristada need näilistest ning jõuda seeläbi õnne ja rahuloluni. Väidetavalt on ühiskonna üheks levinumaks näiliseks väärtuseks raha, varandus. Arvatakse, et mida kallimad ja uhkemad asjad, seda paremad nad on. Nähes naabrimehe uut audit tekib paljudes tihtipeale kadedus, justkui võistleks me omavahel. Salaja soovime, et ka meil oles samasugune või isegi parem sõidumasin, uskudes, et see teeb meid õnnelikuks. Unistame lotovõidust, mis võimaldaks meil soetada endale maja kaunis rajoonis või hubane korter kesklinnas. Seega on levinud illusioon, et ihaldatud materiaalsete väärtustega kaasneb heaolu. Tegelikkuses ei saa nende kahe mõiste vahele siiski võrdusmärki tõmmata. Uurides inimestelt, kellel ei ole majanduslikke ...
Elu tegelikest ja näilistest väärtustest Kes meist poleks kordki elus mõtisklenud selle üle,mis on elus tähtis? Nii palju kui on maailmas inimesi, on ka erinevaid arvamusi. Mõne jaoks on tähtis vabadus, armastus, kodumaa ja usk, teisele aga raha, võim ning edu kõiges.Kõik nad omamoodi ning ainulaadsed, kuid kas alati tegelikud või hoopiski näilised. Selle tõe peab igaüks endale isiklikult lahti mõtestama.Arusaama, millised väärtused on hinnalised talle, millised mitte. Mina leian, et tihtipeale ei väärtusta inimesed seda, mis neil juba on, vaid mõtlevad ning unistavad sellest, mis neil olla võiks. Olen tähele pannud,et ei väärtustata seda, mida vanemad meile räägivad või annavad. Vanemad on need inimesed, kes on meie kõrval, või vähemalt peaksid olema, nii heas kui halvas . Nemad vajavad ka tunnustamist ja tänusõnu. Me kõnnime külg-külje kõrval läbi elu oma vanematega,sugulastega,parimate sõpradega ning nemad peak...
Tööülesanne Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. Töövahendid Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. Töö teoreetilised alused Lainete levimise kiirus: , kus: v on lainete levimise kiirus, on lainepikkus, f on sagedus. Gaasi isobaarilise ja isokoorilise moolsoojuse suhe: , kus on moolmass (õhu jaoks =29*10³kg/mol), v on lainete levimise kiirus, R on universaalne gaasikonstant (R=8,31 J/kmol), T on absoluutne temperatuur (°K) on gaasi isobaarilise ja isokoorilise moolsoojuse suhe. Heli kiirus mingil teisel temperatuuril: ,kus v on lainete levimise kiirus, t on gaasi temperatuur °C. Tabel Katse nr. f , Hz , cm In , cm In , cm ,m 1 19,5 23,3 3,8 2 23,3 26,8 3,5 3 26,8 30,1 3,5 ...
Elu näilised ja tegelikud väärtused Kõik inimesed on väga erinevad, meil kõigil on oma elu, arvamused ja tõekspidamised. Kuid kas igaühel tuleb elus ka mingi hetk, kus mõeldakse sellele, et mis on elus tõeline ja mis on näiline ning mööduv väärtus? Viimastel sajanditel on kõik arenenud väga kiiresti ja väga suurel määral. Tekkinud on tarbimisühiskond, mis täpsemalt öeldes tähendab seda, et kõigil on vaja palju kaupa ja teenuseid ning seda veel ka kiirelt ja pidevalt. Tahetakse olla niiöelda ''naabrist paremad'', selleks soetatakse siis uusimaid tehnikavidinaid ja kindlasti ka iga paari aasta tagant uuema mudeli auto. Minu arvates on materiaalsed väärtused väga tühised ja pealiskaudsed, tihti üritatakse enda halba iseloomu vaid nendega kompenseerida ja võidakse üritada ka rahaga võimu haarata. Kuid ilmselt need, kes jõukamad on, peavadki end väga mõjuvõimsateks ja nemad ei pruugigi iial mõelda, et kas just sellised väärtused on kokkuvõt...
Eesti vajab eliit-inimesi 2001. aasta Arteris on kirjutatud, et eliidi-inimese väärtused, vajadused ning eesmärgid on vastupidised oma olulisuselt tavainimese omadele. Eliidi-inimese jaoks on kõige olulisem eneseteostus, sellele järgneb kuuluvus, siis turvalisus ja kõige viimaks esmatarbed. Lisaksin enda poolt, et eliidi-inimesel peab kindlasti olema palju positiivseid omadusi. Ta on kindlasti edukas oma valdkonnas, omab laia silmaringi, suudab väljendada oma mõtteid ja on karismaatiline. Igas eluvaldkonnas, nagu näiteks poliitika, äri, meelelahutus, kunst jne, on olemas oma eliit. Osasid neist tuntakse ja teatakse läbi ajakirjanduse ja nad on avalikkusele teada. Samas on nendes eluvaldkondades ka eliit-inimesi, kellest meie tavaolukorras midagi ei tea, aga kes mängivad olulist rolli sisemises ringis. Eliidil on tähtis roll. Eliit kujundab üldise suhtumise ning paneb paika kõrgemad väärtuse hinnangud ka...
1. Detaili joonis: Andmed: D = 50 mm d = 16 mm Nõutav tugevusvarutegur: [S] = 2 Materjal: Teras (S235 EN 10025) Voolepiir: Y = 235 MP Leida: Koormusparameetri F suurim lubatav väärtus. 2. Detaili pikisisejõu epüür: 3. Detaili ristlõike pindala epüür A = *r2 A1= *252- *82= 1762,4 mm2 A2= *26,8752- *82 = 2068,0 mm2 A3= *28,752- *82 = 2395,7 mm2 A4= *30,6252- *82 = 2745,4 mm2 A5= *32,52- *82 = 3117,2 mm2 AI= AG = * 252 = 1963,5mm2 4. Detaili pikkepinge epüür: 5. Tugevustingimus ja suurim lubatud jõud. Pikkepinged: Kõige suurem on pinge varda ristlõikes AG Lubatav koormus on vardale mõjuv pinge, mis mõjub varda enim pingestatud punktis ja millega ei kaasne varda deformatsioon. Lubatav pinge on , kus Y on terase voolepiir ja [S] on nõutav varutegur. Varda tugevuse tingimusest, et üheski varda punktis ei tohi pinge tegelik väärtus ületada pinge luvatavat väärtust, saan kirjutada : 6. Varuteguri tegelik väärtus ja kontrol...
I loeng Tulukonvergents Majanduskasv Solow mudelis Riigi elatustase (SKP per capita) pikal perioodil sõltub: ● säästmismäärast ● rahvastiku kasvutempost ● tehnoloogilise progressi kiirusest Empiirilised uuringud näitavad et: ● Solow mudel selgitab tasakaalustatud kasvu ja tingimusliku konvergentsi toimimist ● Riikidevahelised elustandardi erinevused tulenevad erinevustest kapitali akumulatsioonis ja tootlikkuses Kasvu teooria ja kasvu empiirika ● Tasakaalustatud kasv ● Konvergents ● Tootmistegurite akumulatsioon (ekstensiivne kasv) vrs tootmise efektiivsus Kasvu empiirika: tasakaalustatu kasv ● Solow mudeli steady-state väljendab tasakaalustatud kasvu ideed-paljud näitajad kasvavad sama määraga ● Mudeli kohaselt kasvavad Y/L ja K/L sama määraga (g), seega K/Y on konstantne ● Solow mudelis kasvab reaalpalk sama määraga kui Y/L, samal ajal intressimäär on konstantne Kasvu empiiri...
1. Algandmed ja ülesande püstitus Andmed: D = 50 mm d = 19 mm Nõutav tugevusvarutegur: [S] = 2 Materjal: Teras (S235 EN 10025) Voolepiir: Y = 235 MP Leida: Koormusparameetri F suurim lubatav väärtus. 2. Varda sisejõudude analüüs Lõige 1 Tasakaalus süsteemist mõtteliselt eraldatud osa on samuti tasakaalus. Järelikult ma saan eraldi vaadata mingit osa vardast. Valin lõike 1 alumise osa. Lõikepinna sisejõudusid saab käsitleda sisejõududena, milleks on joonisel NI. Lõike 1 tasakaalutingimusest tulenevalt saan kirjutada: Sisejõud NI = F (+) on konstantne ja tõmbejõud lõigul BC, kui XLI = (0 ... 0,1) m. Lõige 2 Uurin lõike 2 alumist poolt. Lõike 2 tasakaalutingimusest saan kirjutada: Järelikult on sisejõud NII = F (-) konstantne ja survejõud lõigul CH, kui XLI = (0,1 ... 0,4) m. Kogu varda sisejõud on nüüd teada. 3. Pikijõu epüür Varras on pikkusel BC tõmmatud ja lõigul CH su...
Väärtushinnangud tänapäeva maailmas Tänapäeva ühiskonnas on inimeste väärtushinnangud muutunud suuresti võrreldes varasemaga. Tähtsustama on hakatud seda, mis sajand tagasi oli üks väiksemaid probleeme, või on tekkinud vastupidine efekt enam pole oluline see, mis kunagi määras kogu elu. Inimsed muutuvad, koos nendega ka väärtushinnangud, kuid tihtipeale võivad nende suurel erinemisel tekkida konfliktid. Peaaegu et iga inimese jaoks on väärtuste edetabelis, kõrgemal kui viiendal kohal, raha. Paarkümmend aastat tagasi polnud need paberilipikud nii tähtsad. Inimesed kauplesid omavahel, maksid üksteisele asjades. Põhimõtteliselt on endiselt kõik sama, kuid nüüd on selle kõige olulisus tõusnud kõrgemale kui varem. Raha muudab inimesi - mida rikkam, seda suurem mõjujõud teiste üle. See aga viib konfliktideni. Arvatakse, et raha eest on võimalik osta kõike, isegi õnne, kuid nii mõtlemine on vale. Üldju...
Igas võitluses on võitjad ja kaotajad, kuid kes on kannatajaks võitluses inimeses eneses? Selles heitluses on osalejaid ju vaid üks. Fjodor Dostojevski on öelnud, et igas inimeses peitub nii hea kui kurja alge. Need alged teevad ühest võitlejast kaks. Kaks inimese mina - sisemuses elav ingel ning kurat, kellest üks headuse ning teine kurjuse kehastus. Kumb domineerivaks saab kajastub inimese mõtteviisis ja käitumises. Elada planeedil Maa tähendab lakkamatut võitlemist millegi eest. Inimesi valdab pidev rahulolematus. Soovitakse alati enamat, kui omatakse, ilma et väärtustataks piisavalt seda, mis on juba olemas. Miski justkui sunniks inimest otsima paremat elu. Inimloomus on aga kord juba selline, et otsuste tegemisel tuleb tihti mängu ka väike kurat, kes sisemusest juhtnööre hüüab ning meisterlikkusega valele teele eksitab. Samal ajal manitseb süütu inglike valima ausat teed. Sellega satub mõtiskleja raske dilemma ette. Tuleb valida, k...
Ilus õun, uss sees. Välimuse järgi hindamine on suhteliselt naiivne, kuna mitmed esemed ja ka inimesed tunduvad välisel vaatamisel väga kaunid ning ahvatlevad, kuid lähemalt uurima hakates võib juhtuda, et pettutakse rängalt. Nagu on öeldud, pole head ilma halvata. Seega peaks olema alati valmis ka läbikukkumisteks. Läbi elu on enamikel inimestel juhtivaks mõtteks ütlus, et mida rohkem, seda uhkem. Kuid kõik see, mida on suurtes kogustes ei pruugi olla sama kvaliteetne ja väärtuslik, kui see, mida alati natuke liiga vähe on. Alatasa tundub parem ju see, mida endal ei ole. Tihti soovitakse enamat, kui omatakse, ilma et väärtustataks piisavalt seda, mis on juba olemas. Miski justkui sunniks inimest otsima paremat elu. Pidev pürgimine lihtsuse ja mugavuse poole kaotab ka kergete tegevuste võlu ja naudingu. Tänapäeval on olemas isegi raamatud salvestatud lindile, mida saab kuulata ,,jooksu pealt". Kuid mõnusam on ju seada end sisse p...
Elu tegelikest ja näilistest väärtustest Elu on miski, mis vuhiseb meist mööda. Inimesed muudkui jooksevad ühest kohast teise, kas siis käivad lasteaias, koolis, tööl, või treeningutel. Arvan, et tänapäeva tempo juures, ei ole kellelgi aega ümber enda vaadata, seda mis tegelikult toimub. Kui "peata kanad" lõpetame ühe asja, kui juba peame alustama järgmisega. Meil ei jää piisavalt aega pere ja sõprade jaoks. Kuigi olen alles 17 aastane, tunnen, kuidas aeg lihtsalt rebitakse minu kätest. Hommikul vara kooli, peale seda kas siis autokooli, võrkpalli-, tantsimise-, ujumise treeningule, või võistlustele. Nädalavahetused on vist ainus aeg, kui ma tegelikult ei peaks midagi tegema, kuigi juhtub, et ka puhkepäevadel tuleb võistkonnaga Tallinnast välja sõita. Pinge on tappev. Peale selle pean kodus ema ja oma kahte väiksemat õde ja kolme venda abistama. Kas siis jagub veel aega minu enese jaoks? Usun, et kõikidel...
Heli kiiruse määramine Laboratoorne töö Õppeaines: Füüsika I Rõiva ja Tekstiili instituut Õpperühm: TD 12 Juhendaja: lektor Karli Klaas Esitamise kuupäev: 23.10.2017 Tallinn 2017 1. Töö ülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2. Töö vahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused. Lainete levimisel keskonnas levimise kiirus võrdub: v = x f (1) v - lainete levimise kiirus, - lainepikkus, f - sagedus. Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi: v= RT µ (2) kus Cp ¿ Cv on gaasi isob...
Kodutöö nr 3 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0420) Variant Töö nimetus A B Tala tugevusanalüüs 2 3 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Uku Luhari 202132 15.11.2020 Priit Põdra Konsooliga talaks tuleb kasutada kuumvaltsitud INP-profiiliga ühtlast varrast, mis on valmistatud terasest S235. Tala on koormatud aktiivse punkt- ja joonkoormusega. Tala joonmõõtmed on antud seostega: b = a/ 2. Punktkoormuse väärtus on F = 10 kN ja ühtlase joonkoormuse intensiivsus tuleb avaldisest p = F/ b. Varuteguri nõutav väärtus on [ S] = 4. ...
KG I teooria: 1. Polügonomeetria (Kõrgema geodeesia alused) 1. Polügonomeetria võrgud - ptk. 2.1 Polügonameetriaks nimetatakse geodeetilise punkti kohamäärangu meetodit looduses rajatud murdjoonte süsteemi- polügonomeetriakäigu abil. Käigus mõõdetakse joone pikkused ja nende vahelised HOR nurgad. Võrgu elementideks on lahtised ja kinnised polügonid. Lahtine polügoon - koosneb ühest või mitmest käigust,mis on eraladatud üksteisest sõlmpunktidega ja lõppevad kummaski otsas baasjoonega. Kinnine polügoon koosneb mitmest lahtisest käigust mis on eraladdaatud üksteisest sõlmpunktide või lähepunktidega. Polügonomeetrivõrgu punktid on kindlustatud looduses märkidega, mis tähistatakse tunnuspostide ja hoonestamata maa-alal ümbritsetakse kupitsaga ning iga märgi kohta koostatakse asukoha skeem. Puudus...
Majanduskriis on tegelikult väärtuste kriis 1. Teema valik, sõnastamine Valisin selle teema, kuna minu jaoks torkab majanduskriisi ajal enim silma just see, mida keegi väärtustab/on väärtustanud ja kuidas ta sellest lähtuvalt reageerib kriisile. Kuna kontrast masenduses olijate ja õnne harjal olijate vahel on äärmuslikum ja selgemalt välja joonistunud, kui majandustõusu ajal, siis pakubki see fenomen mulle suurt huvi. 2. Materjalid, millega tutvusin: Virumaa Teataja, 02.05.2009 : ,,Tauno Toompuu: kriis on inimeses", T.Toompuu ERR (Eesti Rahvusringhääling) koduleht 12.04.2009 : ,,Peapiiskop: tugeva moraaliga ühiskond tuleb kriisiga toime", Tiina Jaakson Õpetajate Leht online 6.03.2009 : ,,Usalduskriis?Juhtimiskriis?", Karl Kello Keskus online 5/2009 : ,,Väärtused annavad jõudu", Tunne Kelam Tarbija 24 07.10.2009 : ,,Raske aeg sunnib seniseid väärtusi ümber hindama" Argument: 1. Kas senine tarbimisele kes...
1. TUGEVUSÕPETUSE AINE JA PÕHIPRINTSIIBID 1.1. Millised on kolm põhilist Tugevusõpetuse ülesannet? 1. Dimensioneerimine 2. Tugevus ja/või jäikuskontroll 3. Lubatava koormuse leidmine 1.2. Kuidas liigitatakse konstruktsioonielemente kuju järgi? Kuju järgi liigitatakse detailid · vardad, · plaadid (koorik = kumer plaat), · massiivkehad. 1.3. Kirjeldage ühtlast sirget varrast! Varras ehk siis üks mõõde on ülejäänud kahega võrreldes suur: Varda telg = joon mis läbib ristlõikepindade keskmeid: 1.4. Kuidas on omavahel seotud aktiivsed ja reaktiivsed koormused? · Aktiivsed koormused (= aktiivsed jõud) ? nende väärtused on üldjuhul teada, kui detaili välised töökeskkonna ja vajaliku suutlikkuse parameetrid (koormused, mida detail on ette nähtud taluma oma otstarbest lähtuvalt) on määratud; · Toereaktsioonid (= rea...
TÖÖ 1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID TÖÖ 2.2 KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE Juhendajad: Kaia Kukk Priit Eek 1.3 Lipiidide reaktsioonid Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab enamasti estersideme(te) esinemine. Reeglina ei lahustu lipiidid vees ja vesilahustes, vaid apolaarsetes orgaanilistes solventides, nagu triklorometaan (kloroform), tetraklorometaan, benseen, eeter jt. Lipiidide lahustumatus vees ja vesilahustes on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikkade süsivesikinradikaalide sisaldusest molekulis. Lipiidid on organismides rakumembraanide põhiliseks koostiskomponendiks, loomsetes organismides, aga ka mitmetes taimsetes kudedes peamiseks energeetiliseks varuaineks. Lisaks sellele o...
Kõigel siin ilmas on hind? Raha ei ole alati olemas olnud. See ei tähenda aga seda, et asjadel poleks hinda eksisteerinud. Tegutseti kaup-kauba-vastu-printiibil. Kui taheti riideid, anti vahetuseks samas väärtuses mune või käsitööd. Tihti polnud maal selleks vajadustki, sest kõik valmistati ise. Raha tulekuga kaasnesid probleemid. Inimesed, kes olid endale suurema või viljakama maatüki hankinud, sattusid selgesse eelisseisu. Tekkis olukord, kus kõik maksis. Hakkas vohama ebaõiglus ja bürokraatia. Rikkamad said järk-järgult võimule. Kas kõik on ostetav ja ainult rahaküsimus? Kas kõigel siin ilmas on hind? Kahtlemata annab raha võimu. Tänapäeva demokraatias pelgalt seisusest või varandusest valitsemiseks ei piisa, küll aga aitab rikkus sellele palju kaasa. Võib-olla oli see juhus, kuid Tallinna linnavolikogu eelmistel valimistel võitis erakond, kes reklaamile enim ressursse kulutas. Veel...
Nimi: 1. TÖÖÜLESANNE Hääle lainepikkuse määramine õhus. 2. TÖÖVAHENDID Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, otsilloskoop. 3. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Lainete levimisel keskkonnas kehtib seos ν = λ · f (1), kus v on lainete levimise kiirus (m/s), λ on lainepikkus (m) ja f on sagedus (Hz). √ χRT Cp Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi kus ν = μ , χ = Cv , kus χ on gaasi isobaarilise ja isokoorilise moolsoojuste suhe, R on universaalne gaasikonstant (R = 8,31 J /mol·K), T on kg/mol). Seega kui heli kiirus antud absoluutne temperatuur (K) ja μ on moolmass (ōhu jaoks μ =29·1...
13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS 13.1. Nimetage süsteemi võimalikud tasakaaluasendid? *Stabiilne seisund =häiringu lõppedes taastubsüsteemi algne tasakaaluasend *Indiferentne seisund = häiringu lõppedes jääb süsteem uude tasakaaluasendisse *Labiilne seisund =häiringu toimel süsteem kaotab tasakaalu 13.2. Mis on stabiilne seisund? = häiringu lõppedes taastub süsteemi algne tasakaaluasend (tekkinud hälve kaob) 13.3. Mis on indiferentne seisund? =häiringu lõppedes jääb süsteem uude tasakaaluasendisse (tekkinud hälve jääb püsima) 13.4. Mis on labiilne seisund? =häiringu toimel süsteem kaotab tasakaalu (tekib kohe progresseeruv hälve) 13.5. Mis võib põhjustada stabiilse seisundi ülemineku indiferentseks või labiilseks? Liiga suur või krootiline koormus 13.6. Mis on nõtke? = varda (lubamatult) suur läbipaine kriitilisest suurema telgkoormuse F3 > FCR toimel = mille tagajärjel varras saavutab uue tasakaaluseisundi, kuid sellega kaasnevad suured...
Andmeanalüüsi kordamisküsimused Sisukord 1Põhimõisted.............................................................................................................................. 3 1.1Nimetage skaalatüübid...................................................................................................... 3 1.2Mida võimaldab mingi skaala (asenda konkreetne skaala)................................................3 2Ühe tunnuse analüüs................................................................................................................ 3 2.1Kvantiilid - kirjuta välja kvartiilide 1,2 ja 3 väärtused.........................................................3 2.2Millised on keskmised......................................................................................................... 3 2.3Millised on variatsiooninäitarvud........................................................................................ 4 2.4Mis ...
Eksponentkeskmist kasutatakse, kui on tegemist: 1. Keskmise taseme leidmisega väga pikkades aegridades 2. Keskmise taseme leidmisega momentreas ja ajavahemikud on võrdsed 3. Keskmise taseme leidmisega perioodreas ja perioodid ei ole võrdsed 4. Aegreaga ja väärtuste standardhälbe arvutamise juures 5. Aegreaga ja selle tasandamise juures Valimivaatluse korral 1. Usalduspiiride laius sõltub väärtuste varieerumisest 2. Suurema valimi kasutamisel usalduspiirid laienevad 3. Valitud usaldatavus ei avalda mõju moodustatava valimi suurusele 4. Keskmine esindusviga ei sõltu valimi suurusest 5. Suurem valimi kasutamine vähendab väärtuste varieerumist üldkogumis Esindusviga on oma sisult: 1. Viga mis tekib aritmeetilise keskmise ebatäpsuse tulemusena 2. Kõikide võimalike esindusvigade harmooniline keskmine 3. Väljavõtukogumi ja üldkogumi struktuurid erinevuse tulemusel tekkinud ebatäpsus ...
Meeskonnatöö Marve Koppel Marve Koppel Ärikoolituse osakond Meeskond · Iga organisatsioon koosneb meeskonnast või meeskondadest ehk inimeste ühendustest, kes määratud ajaperioodi jooksul tegutsevad üheskoos kindla eesmärgi saavutamise nimel. · Eesmärkideni jõudmiseks kasutavad meeskonnad tegutsemisviisi, mida nim. meeskonnatööks. Marve Koppel Ärikoolituse osakond Meeskond · Meeskond on ametlikult kinnitatud inimeste rühm, kelle ülesandeks on organisatsiooni missioonist tulenevate ülesannete täitmine ning nad sõltuvad üksteisest, et edukamalt täita oma ülesandeid. · Meeskond ei tähenda ainult seda, et koos on grupp inimesi, kes lihtsalt teevad kõike koos. Marve Koppel Ärikoolituse osakond Efektiivne meeskond · Efektiivne meeskond ja meeskonnatöö on pigem asjatundliku tööjaotuse tulem, kus iga liige tunnetab oma ja teiste meeskonna l...
Eri ajastutel, eri piirkondades võib olla kõigil oma popkultur. 1. Kultuuriuurimine ' Mõistmaks populaarkultuuri ühiskondlikku tähendust tänapäeval, tuleb uurida, kuidas arusaam massikultuurist popkultuuri aja jooksul määrtaletud. Massikultuuri funktsioonid on olnud vastvalt ajastule erinevad: tänapäeval peamiselt meelelahutuslik, kuid samas on see endiselt ka mõjutamisviis. 1930. Aastatel kasutati seda lausa massipropaganda edastamiseks. Massiühiskond koosneb automiseeritud inimestest-inimestest, kel puuduvad tähendusrikkad või moraalsed uhted teiste inimestega. Rahvakultuur- rahva enda loodud, sõltumatu ning peegeldab inimeste endi kogemusi. Ehedalt populaarne rahvakultuur ei pürgi kunstiks saamisele, ent selle eripärasust tunnustutakse. See võrsus alt poolt.lk 31,34 Massikultuur- mis see on lk 32, massikultuurist kuni lk 43 Elitarism 69 Frankfurdi koolkond ja kultuuritööstus Sildid: Mille poolest on F.K veel päevakohane? F.K pär...
Standardhälve 1. leitav dispersiooni ruuduga (ruutjuurega) 2. paikneb alati vahemikus 0 ... lõpmatus (kui on alternatiivne tunnus, siis saab olla kuni 0,5 see on triki küsimus, kui panid õige, siis on ÕIGE) 3. ei saa olla lineaarhälbest suurem (väiksem) 4. varieeruvas reas = 0 (st puhul rida just varieerub) 5. ei ükski Regressioonianalüüsi kõige üldisem eesmärk: 1. kirjldada korrlatiivset seost metemaatika funktsioonina Pidev juhuslik suurus... 1. võib omada ükskõik milliseid väärtusi tema võimalikke väärtusi hõlmavas arvuvahemikus. 2. juhuslikku suurust nim pidevaks juhuslikuks suurusesks, kui tema võimalike väärtuste hulk on loenduv. Lineaarne regressioonimudelil: 1. pole põhjus ega tagajärge 2. kordaja võb olla nii pos kui neg 3. vabaliikme abil saame kirjeldada seoste tugevust 4. regressiooni kordaja b abil saame kirjeldada seose tugevust Dispersioonanalüüsi...
1.Varrastele rakendunud sisejõudude määramine. Koostame arvutusskeemi, mis kujutab endast tasandilist varrate süsteemi. Skeemist selgu, millises varrastes on tõmbe-, millistes survejõud. Koostame tasakaaluvõrrandid X = 0 ; Y = 0 ; M B = 0 : X =0 - FN 3 sin 60 0 + FN 2 sin 30 0 = 0 Y = 0 - FN 3 cos 60 0 - FN 2 cos 30 0 + FN 1 - F = 0 M B = 0 FN 1 l1 - F (l1 + l2 ) = 0 Avaldame kolmandast võrrandist ( M B = 0) : FN 1 l1 = F (l1 + l2 ) 4 FN 1 = 150 (4 +1) FN 1 = 750 / : 4 FN 1 =187,5kN Avaldame esimesest võrrandist ( X = 0) : FN 2 sin 30 0 = FN 3 sin 60 0 sin 600 3 FN 2 = FN 3 0 = FN 3 ...
1 Tugevusanalüüsi alused 1. TUGEVUSANALÜÜSI EESMÄRK JA PÕHIPRINTSIIBID 1. TUGEVUSANALÜÜSI EESMÄRK JA PÕHIPRINTSIIBID 1.1. Tugevusanalüüsi problemaatika Inseneri vastutus = projekteeritud ja valmistatud tooted (masinad, seadmed, aparaadid jm. konstruktsioonid) peavad töötama ohutult ja tõrgeteta (purunemine, deformatsioonid, kulumine, jne.) Inseneri kaks olulist küsimust: Kas konstruktsioon on piisavalt Kas konstruktsioon on piisavalt jäik, tugev, et ohutult taluda kõiki et vältida lubamatuid koormusi? deformatsioone? Seadme (ja ka muu konstruktsiooni) töövõime sõltub kolmest olulisest aspektist (Joon. 1.1): ...
Organisatsioon ja juhtimine Projektijuhtimine PROJEKTIJUHTIMISE ALUSED Projekt – tegevuste kogum, mida seob teatud ajaperiood ja mida viiakse ellu ainulaadse tulemuse saavutamiseks (püsiv kvalitatiivne muutus, uus teenus, uus toode). Ühekordne, täpselt määratletud eesmärgiga ajutine ülesanne mis tuleb lahendada tähtaegselt, kasutades selleks kindlaksmääratud ressursse. Äriplaan – teisisõnu äriprojekt; toodete ja teenuste tootmiseks ja müümiseks ning ettevõtte rajamiseks/laiendamiseks koostatav plaan. Projekti iseloomustavad kolm piiravat tegurit: AEG, RESSURSID, TULEMUS. Aeg. Projekt toimub kindlas ajavahemikus; projekti lõpuks tuleb saavutada püstitatud eesmärgid. Ressurss. Inimesed, töövahendid, ruumid jm väärtused. Ressurss lepitakse projekti kavandades kokku, see on rahaliselt mõõdetav ja moodustab projekti eelarve. Tulemus. Projekti käigus võidakse saavutada lisaks lõpptulemusele veel...
Erinevat materjali kordamiseks (Tõnis) Kulude liigitamise teema. Kõik kulud on võimalik jaotada kaheks: · Otsesed kulud o Need kulud, mida me teame, mis on kulunud mingi toote valmistamiseks. · Kaudsed kulud o Mille kogusummat küll teame, kuid mille otsene seos toodetava objektiga puudub. Nt hoone rent, mida on vaja tootmiseks, aga seda ei saa konkreetselt ühe tootega siduda. Kolmas liigitamise meetod lähtub kulude käitumisest: · Muutuvkulud o Muutuvad seoses tootmismahu muutmisega · Püsikulud o Mille kogusumma on püsiv teatud tingimustes ja mis ei sõltu tootmismahust Kapitaliseeritav kulu enne kasumiaruandes kajastamist on bilansis varana, nt siis võidakse kuluks kanda jupi kaupa. Mittekapitaliseeritav kulu otse kasumiaruandesse peale kulu tekkimist. Tootmis- ja kaubandusettevõtte kapitaliseeritavad kulud: Inventeeritavad kulud ehk tootekulud. To...
227 Tugevusanalüüsi alused 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS 15. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS 15.1. Kohalikud pinged Kohalik pinge = teatud konstruktsiooni kohtades tekkiv suhteliselt suur pinge ehk pingekontsentratsioon Kohaliku pinge põhjused (allikad): · varda (detaili) geomeetria muutused, mis moonutavad pingete sujuvat laotumist ehk pingekontsentraatorid; · väikesele pindalale koondunud koormused ehk punktkoormused; · lokaalsed soojuseffektid ja nende tagajärjed (keevisõmblus); · materjali struktuuri järsud muutused (defektid) jne. 15.1.1. Pingekontsentraatorid Pingekontsentraator = koormatud varda (detaili) geomeetria järsk muutus (Jo...
1.Sobita ühelt poolt väited ja teiselt poolt need, kes seda on väitnud! 1. Konkurents hoiab hinnad tootmiskuludele lähedal Adam Smith 2. Pakkumise suurenemine loob ekvivalentses suuruses nõudluse Jean Babtiste Say 3. Ainult raha abil saab majanduslikke protsesse mõjutada Milton Friedman (monetaristide esindaja) 4. Halb informeeritus võib viia kogu turu kokkuvarisemiseni või Joseph E. Stiglietz muuta selle madala kvaliteediga kauba ringiks 5. Majandus on oma olemuselt põhiliselt ebastabiilne John Maynard Keynes 2.Klassikaline majandusteooria: 1.kohaselt saavutatakse majanduses tasakaal tänu turumajanduses toimuvale konkurentsile; 2.eeldab turgude iseregulatsioonivõimet ja ei pea eriti tõenäolisteks majanduskriiside pikaajalist kestmist 3.peab oluliseks tööturu protsesside juhtimist riigi poolt 4.eeldab rii...
TARTU ÜLIKOOLI TEADUSKOOL PROGRAMMEERIMISE ALGKURSUS 2005-2006 Sisukord KURSUSE TUTVUSTUS: Programmeerimise algkursus.........................................6 Kellele see algkursus on mõeldud?..................................................................6 Mida sellel kursusel ei õpetata?.......................................................................6 Mida selle kursusel õpetatakse?......................................................................6 Kuidas õppida?.................................................................................................7 Mis on kompilaator?.............................................................................................8 Milliseid kompilaatoreid kasutada ja kust neid saab?......................................8 Millist keelt valida?...........................................................................................8 ESIMENE TEE...
STATISTIKA KESKMISED · Kogumit ühe arvuga iseloomustavad üldistavad näitarvud, mis edastavad informatsiooni kogumisse kuuluva tunnuse väärtuste taseme kohta. · Mahukeskmised sõltuvad statistilise rea mahust. Rea maht ei ole otseselt rea liikmete arv. Ritta kuuluvate elementide väärtuste summa. Reageerivad igale muutusele, väga tundlikud. Mahukeskmised: aritmeetiline keskmine, harmooniline keskmine, geomeetriline keskmine, ruutkeskmine ja teised astmekeskmised, kronoloogiline keskmine. · Asendi ehk struktuurikeskmised kuuluvad keskmised mis ei reageeri igale muutusele elementide väärtuste osas. Oluline on struktuur. Asendi ehk struktuurikeskmised: mood, mediaan, kvartiilid, pentiilid, sekstiilid, oktiilid (teoorias), detsiilid protsentiilid. · Harmooniline keskmine on mitmese tähendusega. Sõltuvalt andmete iseloomust võib ta tähendada kas mingi suuruse aritmeetilise keskmise leidmist kaudselt a...
Kehra Gümnaasium 11.A Klass, reaalsuund Taago Köster ÕPILASTE VÄÄRTUSHINNANGUD Uurimistöö Juhendaja: Rain Rannaääre Kehra 2009 Sisukord EESSÕNA...................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 1.Arutlus.....................................................................................................................................5 1.1. Mis teeb eestlase õnnelikuks?........................................................................................5 1.2. Kui õnnelikud on inimesed Eestis?................................................................................9 1.3. Miks on see nii?...................................
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Maria Kashirova FINANTSANALÜÜSI MEETODITE VÕRDLUS: ETTEVÕTTE PANKROTIOHU PROGNOOSIMINE Lõputöö Juhendaja: Rene Pihlak Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 4 1 ETTEVÕTETE FINANTSSTABIILSUSE KUJUNEMISE TEOREETILISED ALUSED .............. 6 1.1 Finantsstabiilsus ja pankrotioht..................................................................................................... 6 1.2 Meetodid pankrotistumiste prognoseerimiseks .......................................................................... 8 1.3 Finantsstabiilsuse reitingu skoori meetod ..............................................
Mudel on objekti lihtsustatud kujutis, millest vähemalt mõned objektid või süsteemi omadused on eemdaldatud. Modelleerimine- nmudelite loomise ja kasutamise protsess Materiaalne ehk aineline modelleerimine – toiming, mille tulemsena saadavad mudelid annavad edasi objekti põhilisi füüsikalisi, geomeetrilisi, dünaamilisi ja funktsionaalseid tunnuseid Kujutlusmudelid põhinevad intuitiivsel ettekujutlusel reaalsest objektist (sõnaline selgitus, definitsioonid). Märkmudel on objekti mõtteline mudel, mis on esitatud teatud märgisüsteemis (valemina, joonisena, tabelina, graafikuna) Matemaatiline mudel – märkmudel, mis originaali uurimine taandub matemaatiliste seoste uurimisele. Optimeerimismudel võimaldab selgitada parima lahendi kooskõlas juhtimiseesmärgi ning juhtimiseesmärgi saavutamist piiritlevate kitsendustega. Stimuleerimismudel võimaldab saada täiendavat infot majandusprotsessi võimaliku käitumise kohta tulenevalt majandusprotsessi ee...
Demos Pulk TEHNILINE ÜLESANNE 1 LINTKONVEIERI AJAM Õppeaines: Masinaelemendid Transporditeaduskond; Autotehnika Juhendaja: M. Tiidemann Õpperühm: AT42a Tallinn 2013 Leian ajami tööea: Lh = La·365·Ka·24 · Köp 8 Köp = 24 = 0,33 Lh = 3 · 365 · 0,85 · 24 · 0,33 = 7372 h Valime optimisteguri: Võtame keskmise kvaliteediga valmistamis- ja ekspluatatsioonitingimused: g = 0,5 Määran lintkonveieri nõutava võimsuse: Lindkonveieri nõutava võimsuse Ptm saan kui korrutan lindi veojõu ja lindi kiiruse: Ptm = F·v = 1,5· 103· 2,1 = 3,15 kW Määran ajami kasuteguri: = kü · lü · s · vl2 · ll2 · tm kus kü = kinnise ülekande kasutegur lü =...
LABORATOORSED TÖÖD LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA I Tehnikainstituut Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:.................. Üliõpilase allkiri:.................. Õppejõu allkiri:.................... Tallinn 2017 SISUKORD 1.1Tööülesanne.....................................................................................................................................5 1.2Töövahendid....................................................................................................................................5 1.3Töö teoreetilised alused...................................................................................................................5 1.4Töö käik...........................................................................................................................................6 ...
Kvant met 40% EKSAM 25% KT 25% 10% Kirjandus: SAMM, Tooding L-M jne Uurimisprobleemi püstitamine (sots)teaduses: Probleemi leidmine ja teema sõnastamine Probleemipüstituse põhjendus Kuidas ma saan aru, et see on selline probleem, mida tasub uurida? Selle praktiline tähtsus, seos teiste valdkondadega, takistavad tegurid selle uurimisel Täpsustamine Millist osa ma sellest probleemist uurida tahan? Alamülesanded v teemad Kas ja mida varasemast teada on? Teooriad, varasemad uurimused Operatsionaliseerimine Kuidas defineerida Kuidas mõõta, uurida Analüüsimeetodi valik Sotsiaalsete probleemide konstrueerimine Sots.teaduses on uurija oma uurimisobjekti (ühiskonna) osa ja mõjutab seda enda tegevusega Statistika kui relv (sots)poliitikas Numbrilised väited sots elu kohta (n-ö objektiivsed) Sots probleemide tõlgendus, põhjendus Sots probleem: kas see on olemas v on...
Strateegiline juhtimine konspekt eksamiks Strateegiline juhtimine tähendab organisatsiooni keskkonna analüüsist lähtuvate pikaajaliste otsuste tegemist, mis võimaldavad kujundada organisatsioonile konkurentsieelise. Vajadus strateegilise juhtimise järele tuleneb ka sellest, et ettevõtted tegutsevad kiiresti muutuvas keskkonnas, mida kaasajal iseloomustab: muutuste mastaapsuse kasv, muutumise kiirenemine, mitmesuguste välismõjude komplekssuse kasv. Strateegilise analüüsi teostamine ning strateegia valik ning uuendamine on ettevõtte tippjuhtkonna vastutusvaldkond. Strateegia väljatöötamisele eelnevalt tuleks läbi mõelda ning kirja panna organisatsiooni: missioon, visioon, eesmärgid. • Organisatsioon – Üksvärav: kindla inimrühma terviklikult korraldatud ühendus, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki. • Juhtimine – Üksvärav: tähendab inimeste käitumise ja ...
Analüütlise keemia laboratoorse töö protokoll Mona- Theresa Võlma praktikum v B-1 102074 Töö 10 : Elektrolüütiline dissotsiatsioon. Happed ja alused. Hüdrolüüs Katse 2a : Happed ja alused Töö eesmärk : Lahuse happelisuse ja aluselisuse määramine Reaktiivid : 0,01M lahused: HCl, HNO3, H2SO4, H3PO4, NaOH, CH3COOH, NH3·H2O ; 0,1M lahused: NaCl, Na2CO3, NH4Cl, Al2(SO4)3 ; 1M lahused: CH3COOH, NH3·H2O ; Värskelt valmistatud destilleeritud H2O ; kraanivesi ; 0,1M glükoosi lahus Töö käik : Lahused kanda pipeti abil tilkanalüüsi plaadi (TAP) kahte pessa ca 4-5 tilka. 1) Universaalindikaatorpaberile kanda klaaspulgaga ühes reas olevatest igast TAP-pesast väike tilk lahust, kusjuures tilgaalune paberipind omandab lahuse pH-le vastava värvi, mida tuleb võrrelda indikaatorite karbi peal oleva skaalaga. 2) Esimesse pessa lisatakse indikaator ...
Modernistlik romaan omandas oma piirjooned ligilähedaselt 1920-ndate aastate keskpaigaks. Esmased tunnused - vormieksperimendid. Romaani vorm ja keel on niisama tähtis kui teose sisu. Loobuti kirjavahemärkidest, et edasi anda teadvuse voolu. Autorite püüdlus hoiduda otsesest hinnangust teose tegelastele ja sündmustele. Autor n-ö kaob. Teadlikuks taotluseks sai romaani mitmetähenduslikus - polnud üht ja kindalt "võtit", mille abil tähendust avada. Tunnusjoonteks ka rõhutatud filosoofilisus - kirjanduse ja filosoofia kokku sulamine. Kafka algatas maagilis-realistliku suuna romaanis, ülidist tähelepanu pälvis ladina-ameerika romaan ning ka ajaloo romaan. Postmodernism - 20. sajandi lõppveerandi kirjandus. Kõrgkirjanduse läbipõimitus masskirjanduse elementidega. Prantsusmaa Modernism algas 1857. aastal Prantsusmaal, luuletaja Bandelaire avaldas luulekogu "Kurja lilled". Modernistliku romaaniuuenduse algust tähistab Marcel Prousti looming. ...
Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9 ..................................................................................................................................
Isik Parem käsi Vasak käsi 1 63 65 Oletatakse, et parema käe nimetissõrmega ja vasaku käe nimetissõrmeg 2 68 63 erinev. Hüpoteesi kontrollimiseks kasutatakse 13st isikust moodustatakse 3 49 42 nad jõuavad teha määratud aja jooksul. Kontrollida olulisuse nivool 5%, kas koputamise kiirus on parema ja vasak 4 51 31 5 54 57 6 32 33 7 43 38 8 48 37 9 55 49 Kui Exceli menüüsse Tools on lisatud nalüüsivahendite komplekt Data An 10 50 51 läbiviimiseks sõltuvate valimite korral kasutada vahendit t-test: Paired Tw Array1 on ühe valimi a...
Chris Naerismaa FÜÜSIKA LABORIARUANNE LABORATOORSED TÖÖD Õppeaines: FÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: KHE11 Juhendaja: JANA PAJU Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 SISUKORD 1 LABORATOORNE TÖÖ NR. 1.......................................................................................................3 1.1 Mehhaaniline energia.................................................................................................................3 1.1.1 Tööülesanne.........................................................................................................................3 1.1.2 Töövahendid........................................................................................................................3 1.1.3 Ka...
1. Toiduainete keemiline koostis. Levinuimad funktsionaalsed rühmad biomolekulides, sidemete liigid. Toiduained koosnevad orgaanilistest ( nt valgud, süsivesikud, enamik toiduvärvaineid) ja anorgaanilistest ühenditest ( nt keedusool, kergitusained). Levinuimad funktsionaalsed rühmad: -OH hüdroksüülrühm, aminorühm, okso- (keto), karboksüülrühm, tiool, fosforüülrühm. Funkt rühmad ei tule Elemendid on omavahel seotud sidemetega. Keemiline side on aatomite vastastikune mõju, mis tagab terviku püsimise. Side on erineva tugevusega. Kõige üldisem on kovalentne side (tekib elektronpaar kahe aatomi vahel). Kahe aatomi vahel võivad tekkida ka kordsed sidemed, siis ei moodustata paari (paardumata). Side võib olla mittepolaarne või polaarne. Side võib olla ka iooniline tekivad ioonid. Vesinikside on polaarse kovalentse sideme erijuht, tunduvalt nõrgem, tekib siis, kui aatomite elektronide negatiivsus...
I pool (raamat) 1. Sotsiaalsed faktid (enesetapud, valimistest osavõtt, asjastamine, subjektiivne reaalsus) Sotsiaalsed faktid on igapäevaelus mingi grupi liikmete poolt tehtud otsused. Sotsiaalsed faktid kirjeldavad pigem kollektiivi kui kui selle üksikuid osasid, indiviide. Nt lapsi sünnitavad naised küll individuaalselt, kuid nende eraldi faktide summa moodustab sündmuse, mis on omane ühiskonnale. E. Durkheim pani aluse kaasaegsele sots.teooriale. Väitis, et sots.fakte tuleb seletada teiste sots.daktide abil, viidates seletuses sots.struktuurile, mitte aga üksikindiviidide kehale ja vaimule. Näiteks tõi enesetapud. Enesetappude erinevusi ei saanud seletada kliima, usudoktriini või rassiliste faktoritega. Seletatavaks faktoriks on sotsiaalne integratsioon ühiskonnas. Kui palju on inimene seotud ümbritsevate liikmetega (katoliikluses on rõhk ühtsuse õhutamisel, protestantidel aga üksikindiviidil). Millisel määral on insik sa...
annaabi.ee 
